Esmaabi (0)

SISUKORD
Esmaabi.................................................................................................................................. 1
Päästeahel............................................................................................................................... 1
Elustamise abc........................................................................................................................ 1
112 appikutse......................................................................................................................... 3
Ajukolju trauma ..................................................................................................................... 4
Selgroovigastused.................................................................................................................. 5
Liittraumad............................................................................................................................ 5
Põletused ................................................................................................................................ 6
Elektriõnnetused..................................................................................................................... 7
Kuumarabandus ..................................................................................................................... 9
Alajahtumine ......................................................................................................................... 10
Uppumine............................................................................................................................... 11
Mürgistused ............................................................................................................................ 11
Maohammustused.................................................................................................................. 13
Putukate pisted ....................................................................................................................... 14
Võõrkeha hingamisteedes ...................................................................................................... 15
Kasutatud kirjandus................................................................................................................ 17
ESMAABI
Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmise, esmase abi ja kannatanu transportimise haiglasse, millele järgneb meditsiiniline abi kannatanule või äkkhaigestunule.
Esmaabi ülesanne on inimese päästmine, tervisliku olukorra halvenemise ärahoidmine. Hoolitsemine lisaabi saabumise ja kannatanu või kannatanute raviasutusse saatmise eest.
Iga inimene peab suutma ja tahtma esmaabi anda. Väga tähtis on matkadele ja kooliüritustele kaasa võtta korrlik esmaabikomplekt. Õnnetuse puhul tuleb käituda reegli järgi: aidake nii paljusid kui võimalik, nii lihtsalt kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik!
Päästeahel
Vaatan õnnetuspaiga üle – mis on juhtunud ?
• Tagan enda ohutuse – kui on olemas oht ise viga saada, hoian eemale.
• Päästmine otsesest ohust – kui on oht, et midagi plahvatab, hakkab põlema või kannatanu on elektrivoolu all, siis vabastan ta sellest.
• Kannatanu seisundi hindamine – annan esmase hinnangu kannatanu vigastuste kohta ja teen kindlaks kas on vaja elustada.
• Elupäästev esmaabi – elustamise ABC
• 112 helistamine – helistan hädaabisse ja annan teada, mis on juhtunud ja kus on õnnetus toimunud
• Jätkuv esmaabi – jätkan teisejärgulise esmaabiga
Elustamise abc
Inimese kehal on palju funktsioone, mõned neist on elutähtsad . Hingamine ja vereringe on kõige tähtsamad. Hapnikurikka õhu juurdevoolu katkemine kahjustab väga kiiresti inimese elutähtsaid organeid, eriti tundlik on hapnikupuuduse suhtes aga aju.
A - avada hingamisteed
B - alustada kunstlikku hingamist
C - alustada südamemassaaži
1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa )
2. Kutsu abi
3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale ( põrandale )
4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel)
5. Hinda hingamist
Hingamisteede avamine
Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepära ise üles ja hingamine võib taastuda. Soovitatav on kontrollida sõrmega, kas suus või neelus on võõrkehi ja need eemaldada.
Pane oma kõrv suu lähedale. Kas tunned või kuuled mingit õhu liikumist või näed rindkeret liikumas. Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. Õhu liikumine vaba, mingit häält ei kuule, rindekere tõuseb – hingab vabalt.
Kunstlik hingamine
Kui kannatanu ei hakka pärast hingamisteede vabastamist ise hingama, tuleb teha kunstlikku hingamist. Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, lükka pea kergelt kuklasse.
• Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninatiivad.
• Pane oma suu tihedalt ümber tema suu.
• Puhu oma hingeõhk tema suhu .
• Tõsta oma pea üles, lase kannatanul ise välja hingata .
• Korda sissepuhumist teist korda.
• Vaata, kas tema rindkere liigub igal sissepuhumisel.
NB! Nii võid elustada ainult oma lähisugulasi. Võõrast inimest elustatakse ainult läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile. Kui spetsiaalset klapiga hingamiskile ei ole käepärast võtta sobib ka mõni kile(kilekott), paber, riidetükk või midagi muud kätte sattuvat.
Südamemaassaž
Kaudse südamemassaaži tegemisel peab kannatanu lamama selili kõval alusel. Abistaja laskub põlvili kannatanu kõrvale. Pannes oma käed tema rinnaku keskele. Sirgete käte labad asetatakse risti üksteise peale elustatava rinnaku alumisele kolmandikule. Rinnakule surutakse otse ülalt alla nii tugeva jõuga, et rindkere liigub allapoole umbes 4-5 cm. Vajuta nii 30 korda minutis.
Elustamist jätkatakse kuni kannatanu elutegevus taastub. Juba alustatud elustamist ei tohi katkestada enne kiirabi saabumist.
NB! Kunstliku hingamise ja südamemassaži vahekord on 2:30-le.
112 appikutse
Kiirabi kutsumiseks helistada numbril 112.
Enne abi kutsumist selgita välja kas ja millist abi vaja on. Helistades telefonile 112 katsu säilitada rahu ja räägida juhtunust vastates dišpetseri küsimustele. Kuigi see võib tunduda sinule kui abikutsujale aja raiskamisena, on küsitav informatsioon vajalik kannatanu paremaks aitamiseks.
Säilitades rahu, katsu vastata järgmistele küsimustele:
- mis juhtus?
- kas kannatanu on teadvusel ja hingab?
- kus kohas kannatanu asub?
- kas keegi kohalolijatest on võimeline ise abi osutama?
Mis juhtus?
Õnnetus või äkkhaigestumine?
• Avarii – mis konkreetselt on juhtunud.
• Kukkus kõrgusest – umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale?
• Jäi millegi vahele – mille vahele, kas on vabastatud.
• Haav – millises piirkonnas, kuidas juhtus.
Kus juhtus?
• Täpne aadress
• Telefoninumber
• Kuidas pääseda kannatanu juurde.
• Keegi kiirabile kindlasse punkti vastu.
Millal juhtus?• Kas praegu või tükk aega tagasi.
Kellega õnnetus juhtus?
• Kas üks või mitu kannatanut.
• Täiskasvanu – laps
• Mees – naine.
Mis seisundis on kannatanu?
• Teadvus, hingamine, pulss
• Kas kannatanu on purjus.
NB! Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! Ühtegi küsimust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust!
Ajukolju trauma
Põhjused: Peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe tekib ajupõrutus .
Tunnused: Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärist traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on trauma. Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Pea nõu arstiga!
Tegutsemisjuhised: Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. Kutsu 112.
Selgroovigastused
Kõik asjad, mis avaldavad kaelale või selgroole survet või jõudu, võivad põhjustada selgroo vigastust. Levinumad põhjused on:
Põhjused: Trepist kukkumine , suvaline avrii, otsasõit, kukkumine kõrgusest, tugev löök selja piirkonda, tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas, õnnetused autode, mootorrataste, mootorsaanide, kelkude, rulluiskudega jne; kukkumised , eelkõige kõrgelt; sukeldumisega seotud õnnetused – sukeldumine liiga madalasse vette; tugev löök kaela- või seljapiirkonda kontaktsportide, näiteks jalgpalli mängimise ajal; vägivaldsed teod, nagu pea, kaela või rindkeret läbiv laskehaav.
Tunnused: Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus, surin jäsemetes
Tegutsemis juhend: Kannatanut ära liiguta, võimalusel aseta kaelalahas, anna traumaasend “ühe tüki printsiibiil”, Kutsu 112.
NB! Ära ava selgrootraumaga kannatanu hingamisteid pea painutamisega kuklasse (traumahaige hingamisteede avamine)
Liittraumad
Põhjused: Lennuõnnetused, autoavariid, kukkumine kõrgusest, liiklusõnnetused, millegi alla jäämine.
Tunnused: Verejooksud , pea ja kaela traumad, šokk , luumurrud (sääreluude, küünarvarreluude, reieluu murrud jne) lülisambamurd, vaagnamurd, roiete hulgimurd, aju kontusioon , erinevad haavad
Tegutsemisjuhend: Kontrollin , kas kannatanu on elus, vaatan kas on suuremaid vigastusi; kui on oht, et midagi võib plahvatada (nt auto), siis tuleb kannatanud välja tõsta nii, et rohkem vigastusi ei tekitataks. Helista 112. Elustamise ABC.
Põletused
Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus . Mida väiksem on valu, seda sügavam on põle
tus. Kui põletus on näo piirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed.
Põletusastmed:

• I staadium – punetav nahk, tugev valu,
  
• II staadium – villid , punetus , valu,
  
• III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk.
  

Põhjused: Kõrge temperatuur, kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid, lahtine tuli, elekter , kemikaalid.
Tunnused: Valget või musta värvi kärbunud kude, suured vedelikuga täidetud villid, punetav kuiv nahk, põlenud karvad.
Põletuse hindamine: Teadvus, hingamisteed ja hingamine, põletuse asukoht, põletuse sügavus, põletuse anamnees : millal, kui kaua; põletuse põhjustaja: leek, elekter, vedelik, tahke ese jm, kaasnevad traumad.
Tegutsemisjuhend: Eemalda riided põletuse kohalt. Jahuta kiiresti nahka külma veega. Isegi lühikese viivitamise tulemus on see, et pindmine põletus muutub sügavamaks. Ära pane suurele põletusele midagi peale (õli, või, aaloe , salv, kreem , …..) Peale võib panna – Burn -shield, Burn-Relief spetsiaalseid põletusgeele. Ära pane Panthenoli esimese 24 tunni jooksul. Kutsu 112. Teiseks tuleb vältida haava saastumist. Haavale ei ole soovitav panna raskesti eemaldatavaid salve või aerosoole, mis raskendab põletushaava arstil hinnata.
Elektriõnnetused
Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa – elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Mõlemad on harilikult seotud elektriseadmete ebaõige kasutamisega, milleks on ka igasuguste ohutusnõuete eiramine. Liiga ükskõikselt võetakse pisikesi rikkeid koduses elektrisüsteemis. Ohtlikuks võivad osutuda ka igasugused ajutised juhtmed , mida küllaltki palju kasutatakse. Õnnetused ei juhtu ainult kodus. Sarnane oht varitseb inimest ka elektriliinide läheduses. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel.
Põhjused: Võõraste juhtmete katsumine, sõrmede pistikupesadesse panemine, välgu löök.
Tunnused: Lihasevalu, põletus, teadvusekaotus, kliiniline surm, šokk lihase valu; lihase kramp ; südame seiskus, hingamise lakkamine .
Avastades sellise õnnetuse, ei tohi mingil juhul sinna läheneda. Tuleb arvestada, et kõrgepinge korral, kui traat katkeb ja langeb maha, on ohtlik ala maapinnal selle ümber 30 meetri raadiuses. Koheselt teatada avariist häirekeskusele. Arvestada tuleb seda, et voolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamast, kuid see võtab aega. Väga tähtis on veenduda, et selles piirkonnas ei ole ühtegi inimest. Kannatanu võib olla otseses kokkupuutes katkenud liiniga , kuid samuti lamada maapinnal ja sealtkaudu olla voolu all. Kui keegi on jäänud voolu alla, siis tuleb võimalusel kutsuda appi täiskasvanu ning püüda kannatanut kõiki ohutusreegleid arvestades sealt vabastada. See tegevus on väga ohtlik. Kohale, kus õnnetus on toimunud tuleb sel juhul läheneda väga väikeste sammudega, et ei tekiks sammupinget ja ise voolu alla ei jääks . Kannatada saanut palja käega mitte puudutada. Kannatanu päästmisel ei tohi oma eluga riskida!
Tegutsemisjuhend: Veendu, et kannatanu pole vooluringis, ära tekita enda näol uut kannatanut, lülita vool välja, teadvus, hingamine, pulss. Kui inimene on teadvusel, vii ta sellegipoolest haiglasse, sest hiljem võivad alata eluohtilikud südamerütmihäired. Kuiva pikka latti või lauaga saab kannatanu pealt elektrijuhtmed ära tõsta. Mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis käituda nagu minestanugagi – hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni. Kui kannatanul on hingamine ja südametöö peatunud, siis tuleb esmaabi osutamisel teha talle kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaaži.
Alati tuleb meeles pidada:

• Metallid juhivad elektrit ja metallesemeid ei tohi inimese voolu alt vabastamiseks kasutada.
  
• Vesi, niisked riided, -maapind, -õhk (vihmane ilm) juhivad hästi elektrit ja on ohtlikud.
  
• Hästi sobivad elektriisolaatoriks pikad puidust esemed.
  
• Kõige paremateks kaitsevahenditeks on kummikindad ja kummijalatsid. Kuiva ilmaga on sobilikud ka kummitallaga jalanõud ( spordijalanõud ).
  

Kuidas tegutseda elektrilöögi korral kodus?
Kui mingi õnnetus juhtub kodus, siis on põhimõtteline tegutsemine sama. Esmalt tuleb kannatanu voolu alt vabastada ja seejärel asuda abi andma. Suurimaks vaheks on ehk see, et on võimalik voolu elektrikilbist välja lülitada ja sellega kõrvaldada oht abiandjale.

• Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast välja vastava elektriseadme pistik või lülita elektrikilbist korgid välja. Lase vanematel endale näidata, kust ja kuidas on võimalik seda teha.
  
• Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasutada kannatanu vabastamiseks voolu alt mingit elektrit mittejuhtivat eset. Kodustes tingimustes saab inimese pealt elektrijuhtmeid samuti vajadusel ära lükata ka rullikeeratud ajalehega
  
• Peale vooluringist eraldamist kutsu kohe kiirabi ning vajadusel alusta elustamist.
  

Sarnaselt elektrilöögile toimub ka välgulöök. Äikesega kaasnevad väga suured elektripinged, mistõttu inimene, kes on saanud äikeselöögi, sureb harilikult silmapilkselt. Välgulöögi tagajärjed meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Koheselt kutsuda abi ning vajadusel alustada elustamist. Äikese korral on metsas olles vihma eest kasulik varjuda võimalikult madala okaspuu alla, lagedal väljal hoiduda eemale veekogudest , kõrgetest puudest ja telefoni- või elektriliinidest. Pikselöögi vältimiseks tuleb äikese ajal sulgeda korstnasiibrid, sest soe suitsusammas on samuti koht kuhu äike võib sisse lüüa.
Kuumarabandus
Kuumarabandus on kuumade suveilmade puhul sageli esinev seisund. Peamiselt kõrge välistemperatuuri ning vedelikupuuduse tõttu kuumeneb keha üle ning tekivad iseloomulikud sümptomid, mis võivad olla ka eluohtlikud.
Kuumarabandus ohustab eriti lapsi, vanureid ning krooniliste haiguste põdejaid.
Põhjused: Liiga kaua päikese käes olles. Kuumarabandus on olukord, mis tekib keha liigsest kuumenemisest ning vedelikupuudusest.

Tunnused: Punetav kuiv nahk, teadvuse hägunemine. Esmalt tekib higistamine , peavalu ning südamepekslemine. Organism kaotab vett ning kui seda vajadust ei asendata, süvenevad nähud veelgi. Võib tekkida peapööritus, oksendamine,iiveldus, minestus.
Vedelikupuudusest võivad tekkida ka epileptilised krambid ning inimene võib kaotada teadvuse.
Eriti rasketel juhtudel tekib kooma , kehatemperatuur tõuseb kuni 40 kraadini ning inimene võib surra.

Tegutsemisjuhend: Vii kannatanu kuumaallikast eemale. Võta pealisriided seljast.
Tee kannatanu veega märjaks ja lehvita talle tuult. Aseta teadvuseta haige lamama stabiilsesse külgasendisse. Teadvusel inimesele saab anda jahedat jooki (ilma alkoholita!). Jahutamiseks võib kasutada ka külma dušši, külma kompressi vms.
Teadvuseta inimene tuleb keerata külili . Kui tekivad krambid, peab jälgima, et inimene end ei vigastaks ning peale krampide lakkamist tuleb samuti keerata kannatanu külili. Kutsuda kiirabi. Haiglas taastatakse tekkinud organismi vedelikukadu veenisiseste lahustega ning samuti jahutatakse keha kuni normaalse temperatuurini.

Ennetamine:

• Palava ilmaga kanna alati peakatet ning tarbi pidevalt vedelikku,
• Ära jäta last päikese kätte või autosse magama,
• Kanna õhukesi, õhku läbilaskvaid riideid ,
• Kui sa põed südamehaigusi, väldi füüsilist pingutust palavate ilmadega. Viibi õues varahommikul ning hilja õhtul.
• Väldi treeninguid kuumal keskpäeval
Alajahtumine
Alajahtumise all mõeldakse kogu organismi temperatuuri langemist alla 35 kraadi Celsiuse järgi. Soodustavateks faktoriteks on verekaotus, stress , alatoitlus jms.
Abivajaja peaks kohe asetama soojale alusele ning soojalt kinni katma. Teine asi on proovida inimest kraadida, kui kehatemperatuur on alla 35 siis on kindlasti tegu alajahtumisega. Nahk kipub olema kahvatusinakas ning jäsemed külmad. Alkoholi ei soovita pakkuda, sest kunagi ei või teada, palju ja mida ta enne tarvitanud on või kas tal on mõni tervisehäire. Ära anna alkoholi, kui kannatanu on külmas õhkkonnas – alkohol laiendab veresooni, alajahtumine suurenem. Ka siis kui alajahtunu on purjus või vägivalla ohvriks langenud, peaks kutsuma ikkagi kiirabi, mitte politsei, sest kannatanu on vaja ruttu haiglasse viia. Alajahtumise tõttu hakkab organismi talitlus nõrgenema, nahk muutub tundetuks, hiljem tekivad krambid. Kui kehatemperatuur langeb alla 34-32 kraadi, on tegemist juba raske alajahtumise (hüpotermilise) seisundiga: elunditalitlus on nõrk, hingamine ja südametegevus aeglustuvad, pupillid laienevad (klaasistunud pilk), inimene muutub uniseks, kaob ajataju, jäsemed kangestuvad, teadvus kaob. Kui kehatemperatuur langeb alla 27-25 kraadi, siis hingamine ja südametegevus lakkavad. Saabub kliiniline surm, kuid inimest on veel võimalik elustada. Tavaliselt viie kuni kümne, harva kuni 20 minuti jooksul
Tunnused: Loid, hägunenud teadvus, kahvatu, hallika, sinaka nahaga.
Tegutsemisjuhend: Kata soojalt, anna sooja jooki. Kutsu 112.
Ära aseta kannatanut ega kahjustunud jäset sooja vette. Alajahtumisel võivad kannatanud näida surnutena ka kogenud päästjale. Isikut ei saa pidadi tõeliselt surnuks enne, kui ta pole üles soojendatud .
Uppumine
Põhjused: Tundmatus kohas vette hüppamine, nõrgal jääl liikudes, külmas vees võivad tekkida krambid, alkohoolne joove (45%) , laste jätmine järelvalveta, ravimid ujumisoskuse puudumine.
Tunnused: Kannatanu ei hinga, kannatanu lõriseb, teadvuseta, mõnikord ka oksendamine.
Tegutsemisjuhend: Elustamise ABC, kannatanu tuleb hoida soojas, kutsuda 112. Abista kannatanut delikaatselt. Vii kannatanu välja veest. Asenda märjad riided kuivadega. Soojenda, et vältida edasist jahtumist.Teadvusel kannatanule anna magusat sooja jooki Kui pulss on aeglane ja nõrk, ära alusta ABC-d.
Mürgistused
Mürk võib inimese organismi sattuda hingamisteede, naha või seedetrakti kaudu. Õige esmaabi ja meditsiinilise abi andmiseks tuleb täpselt välja selgitada, missugune mürgistuse on kannatanu saanud.
Tüübid:
• Alkoholimürgistus
• Ravimmürgistus
• Olmekeemia
• Vingumürgistus
• Narkootikumide mürgistused
Tunnused:
Alkoholimürgistus: Sage oksendamine, kannatanut ei ole võimalik äratada.
Ravimmürgistus:
Teadvusehäired – unisusest kooomani. Kõikuv kõnnak, kukkumine.
Oksendamine. Südametegevuse häired. Järsult tekkiv kõhuvalu – eriti lastel. Rahutus, psüühikahäired .
Olmekeemia: Tugev kõhuvalu, oksendamine. Teadvusehäired, kooma, krambid. Sageli surmav.
Vingumürgistus: Algul nõrk peavalu. Kiiresti teadvushäired. Oksendamine. Abi hilinemisel surm.
Narkootikumide mürgistused ( heroiini korral): Kooma. Hingamisseiskus – kõik üledoosi saanud isikud surevad hingamisseskuse tõttu. Nõelteravad pupillid. Kõrval süstal, näha nõeltorkeid.
Tegutsemisjuhend: Alkoholimürgistus: Aseta kannatanu küljele, nii väldid oksemasside sattumist hingamisteedesse. Tugevalt joobes täiskasvanutel ja noorukitel proovi esile kutsuda oksendamist. Anna võimalikult palju juua.
NB! Ära ürita teha maoloputust teadvuseta inimesele.
Ära anna piima tugevalt joobes isikule.
Ravimmürgistus: Teadvuseta kannatanu keera kindlasti stabiilsesse külgasendisse. Kutsu 112.
Anna vett juua. Jälgi pidevalt hingamist ja pulssi . Ole valmis elustamiseks.
NB! Ära anna kannatanule piima.
Olmekeemia: Helista 112. Anna rohkelt juua, proovi esile kutsudaa oksendamist. Loputada ei tohi teadusehäirete korral, samuti kui okses on veri. Teadvuseta haige pane külili. Krambid.
NB! Ära anna haigele piima.
Ära ürita allaneelatud hapet neutraliseerida alusega ja vastupidi.
Ära elusta mürgitatud haiget ilma spetsiaalse elustamiskileta.
Vingumürgistus: Vii kannatanu värske õhu kätte. Helista 112. Hingamis - ja südameseiskuse korral alusta viivitamatult elustamist.
Narkootikumide mürgistused (Heroiini korral): Helista 112. Alusta elustamist.
Ära elusta heroiini üledoosi saanud kannatanut ilma spetsiaalse elustamiskileta.
Maohammustused ( Rästikuhammustus )
Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada. Rästikumürk on selge kollakas vedelik, mis koosneb valkudest, aminohapetest, mineraalainetest jm. Mürgina toimivad polüpeptiidid ja ensüümid, mis lagundavad vere punaliblesid ja põhjustavad verevalumeid. Erituva mürgi kogus sõltub eelmisest jahist möödunud ajast. Mürk ei ole väga toksiline, seetõttu vaid üksikud rästikuhammustused lõppevad kannatanu surmaga. Umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi.
Mürgi mõju inimesele saavutab maksimumi hammustushetkest 30 minuti – 4 tunni pärast, hiljem vähenedes. Mürgi toime sõltub selle kogusest, kannatanu tervislikust seisundist ja hammustuskohast. Hammustus on ohtlikum kuuma ilmaga ja juhul, kui hammustuskoht paikneb näos, kaelal või seljal. Kõige ohtlikum on mürgihamba ja seega ka mürgi sattumine veresoonde. Hammustuse puhul on näha kaht teineteisest 0.5 – 1 cm kaugusel paiknevat täpikujulist haavakest, hammustus ise ei ole eriti valus ja meenutab nõelatorget. Mõne minuti jooksul pärast hammustust võib valu tugevneda, paarikümne minutiga areneda turse , nahk omandab lillakaspunase varjundi ja muutub tundetuks. Umbes tunni möödumisel võib tekkida peavalu, peapööritust ja iiveldustunne, vahel ka oksendamine. Võivad tekkida kõhulahtisus , hingeldus, nõrkustunne, nahk kattub külma higiga, kannatanu võib muutuda rahutuks ja teadvuse kaotada. Võib tekkida punetus ja paistetus hammustuse piirkonnas. See koht valutab tugevalt. Turse hammustuskohal saavutab maksimumi 48-72 t jooksul pärast hammustust. Võivad ilmneda vesivillid. Hammustuskohale lähedal olevad lümfisõlmed suurenevad. Mürgi imendudes võivad tekkida muutused mitmete elundite talitlustes, näit kopsudes. Võib kujuneda neerukahjustus. Verevalandid ning kahjustatud kudedest vabanevad ained mõjutavad vere hüübimist ja tekitavad hemolüüsi. Osal patsientidest kannatanutel tekib kohe pärast hammustust näo, huulte või keele tursede
Tunnused: 2 kuni 4 täppi hammustus kohal. Enamasti hammustuskoha piirkonnas kiiresti tekkiv valu, turse, verevalumid, villid. Tuimus - ja torkimistunne suu ja näo piirkonnas, sõrmedes, varvastes. Üldine nõrkus, minestamine . Iiveldus, oksendamine, külmavärinad. Hingamisraskus. Lihastõmblused, krambid.
Tegevusjuhend : Kontrolli teadvust, hingamist, pulssi. Šoki korral ära tõsta kahjustatud jäset üles! Aseta kannatanu lamavasse asendisse, hoida teda soojas ja liikumatuna.
Eemalda kannatanult pigistavad riided ja sõrmused. Hammustuskohale aseta kuiv, puhas side, taga jäsemele liikumatus. Hoia kannatada saanud jäse südamest allpool.
EI TOHI: Kasutada zgutti kahjustatud jäsemel. Teha sisselõiget hammustuspiirkonda ega imeda haavast mürki. Anda kannatanule süüa ja juua.
Putukate pisted
Tavaliselt tekib nõelamiskohal kohalik reaktsioon: turse, punetus, sügelemine, valu.
Tegevusjuhend: Puuk eemalda astel kraapimise teel või pinsettidega. Ära pigista kahjustatud kohta! Pese haava puhta vee ja seebiga . Aseta kahjustatud kohale külm kompress.
Puugihammustus (entsefaliit, borrelioos ):

• Puukentsefaliit
  
• Peiteaeg võib olla 4 kuni 8 nädalat. ( PEAVALU, IIVELDUS, TEADVUSE JA TASAKAALUHÄIRED)
  
• Ennetamine: Vaktsineerimine , kontrolli enda nahka ja riideid pärast loodusest tulekut
  
• Kassidele, koertele puugipeletamise vahendid
  
• Hammustuse korral eemalda puuk
  
• Jälgi end pärast hammustust kolm nädalat
  

• Gripitaoliste sümptomite tekkel pöördu arsti poole
  
• Puukborrelioosile vaktsiini ei ole
  

Mida ei tohi teha : EI TOHI puuki enne eemaldamist lämmatada õli või teiste vedelikega, surmaheitluses tekib puugil süljeeritus ning seega suureneb nakkusoht oluliselt .
Mesilase, herilase nõelamine :

• kõrvetav valu nõelamiskohal
  
• naha punetus
  
• nõelamiskoha ümber kujunev turse
  
• kahjustatud nahapinna sügelus
  
• rasketel juhtudel, kui on tegemist mitme putuka nõelamisega või on kannatanu ülitundlik mesilasmürgi suhtes, võib tekkida nahalööve üle kogu keha, üldine halb enesetunne ja isegi šokk
  
• Hingamisteede piste korral lämbumine
  
• Allergilised reaktsioonid
  

Esmaabi :

• eemalda nõel ( astel) pinsettide v kraapimisega
  
• aseta nõelamiskohale külm kott, ära pigista
  
• vajadusel ava kannatanu hingamisteed
  
• vajadusel šoki esmaabi
  

Helista 112 kui:

• Kahjustatud on suu- ja neelu limaskest
  
• Näo, kaela või keeleturse
  
• Iiveldus, oksendamine, pearinglus
  
• Teadvusekaotus
  
• Kui on eelnevalt teada allergilisus (Eluohtlik juba esimese 10 min jooksul)
  

Võõrkeha hingamisteedes
Võõrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel. Võõrkeha sattumine hingamisteedesse põhjustab hingamisteede sulgumist ja lämbumist või kui võõrkeha jääb hingamisteedesse püsima, siis tekivad hiljem hingamisteede probleemid nagu köha ja põletik. Kõige sagedamini tõmbavad võõrkehi hingamisteedesse lapsed.
Hingamisteedesse sattunud ese võib tekitada eluohtliku olukorra sulgedes hingamisteed ja põhjustades lämbumist. Kui võõrkeha on nii väike, et ei sulge täileikult hingamisteid, siis või ta liikuda sügavamale kopsu ja sulgeda ühe peabronhi (tavaliselt parempoolse) või mõne väiksema bronhi, põhjustab vastava piirkonna õhuvahetuse lakkamist, põletiku tekkimist ning kopsuosa kokkulangemist või ka õhulõksu tekkimisel ületäitumist. Sellisel juhul võib võõrkeha sissehingmine jääda alguses lapsevanemale märkamatuks ja probleemid avalduvad alles mõne aja möödudes .
Võõrkeha sattumisel hingamisteedesse tekib järsku söömise või lapse mängimise ajal tugev köha- või lämbumishoog. Hingamine on takistatud ja võib muutuda häälekaks lõrisevaks.
Tunnused: Järsult algav tugev köhahoog. Pikenenud vilisev sissehingamine Kannatanu ei saa hingata. Nägu muutub sinakaks.
Tegevusjuhend: Kui kannatanu köhib ja õhk pääseb läbi, saab kannatanu oma võõrkehaga ise hakkama. Ära hakka selja peale kloppima. Võõrkeha võib muuta asendit ja sulgeda täielikult hingamisteed. Kui on tekkinud vilisev hingamine ja kannatanu läheb siniseks, proovi Haemlichi võtet. (abistaja asetab käed patsiendi selja tagant ümber keha risti ülakõhule nabast ülespoole ja tõmbab käsi järsu liigutusega tugevasti üles enda poole, see võte tõstab rõhku kõhus, liigutab diafragmat ülespoole ja surub õhku kopsudest tugeva hooga välja)
Kannatanu seisab või istub: Seisa tema selja taha. Pane oma käed ümber kannatanu. Pane üks käsi rusikasse ja haara teisega sellest kinni. Aseta oma rusikas käsi vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu. Tõmba käsi järsu nõksatusega enda poole, suunaga abaluude poole.
Tee seda 5 korda järjest.
Kannatanu lamab : Pane kannatanu lamama näoga ülespoole. Istu kaksiratsi üle kannatanu. Aseta oma käed vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu. Suru järsu nõksatusega tema kõhule, suunaga abaluudele. Tee seda 5 korda järjest.
Kasutatud kirjandus
http://www.slideshare.net/aasake/pletused
http://www.rkelu.ee/index.php?dok_id=518&module=2&op =
http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Referaadid/1186-Esmaabi#Selgroovigastused
http://inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=975
http://www.koolielu.edu.ee/112/112/4.ht m
http://erikpuura.wordpress.com/2008/08/08/rastikuhammustus-mida-teha-19-pohipunkti/
Raamat: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele.
18