Töölise juhendamine ehitusplatsil (1)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
TÖÖLISE JUHENDAMINE EHITUSPLATSIL
Juhendaja : Andres Aruväli
Õpilane: Reio Saarniit
Väimela 2012
Sisukord:
Sissejuhatus................................................................................................3
Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal.............................................4
Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus......................................8
Kokkuvõte.................................................................................................10
Kasutatud kirjandus...................................................................................11
Sissejuhatus
Selle referaadi teemaks on töölise juhendamine ehitusplatsil, referaadis räägitakse lähemalt töölise juhendamise reegleid, milleks need vajalikud on ja miks neid tuleb järgida ? Referaadi sisu on otsitud internetist.
Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal:
Töötajate asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning välja-
õpe mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel ettevõttes olulist rolli.
Juhendamine ja väljaõpe on tööandjapoolse ennetustegevuse vundamendiks ,
aidates vältida õnnetuste toimumisi ettevõttes ning tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaigestumiste teket ja nende arenemist. Põhjalikult planeeritud
ja asjatundlikult läbiviidud töötajate juhendamine ja väljaõpe võimaldab vältida
valusaid õppetunde ning soodustab töö efektiivsuse parendamist ja kulude kokkuhoidu. Olulise ja loogiliselt järjestatud informatsiooni edastamine uutele töötajatele, kes kuuluvad suurimasse ohugruppi, aitab neid ettevõttesse sisseelamisel
ning vähendab vigu oma töövõtete viimistlemisel ja tööülesannete täitmisel. Käesolev brošüür on valminud nimetatud valdkonna olulisust silmas pidades. Püüame
selles välja tuua olulisema informatsiooni, toetudes elust enesest võetud näidetele ning töötajate juhendamiseks ja väljaõppeks esitatavatele nõuetele. Samuti
püüame vastata töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamise kohta kõige
sagedamini esitatavatele küsimustele. Käesolevas brošüüris keskendutakse töö-
vahendeid kasutavate töötajate juhendamise ja väljaõppe põhiaspektidele ning
antakse lühiülevaade juhendamise ja väljaõppe kohustusest muude tegevuste või
töökeskkonna ohutegurite puhul. Tööinspektsiooni näited praktikast tõestavad
käesoleva valdkonna olulisust ja toovad välja puudujääke, mis ettevõtetes töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamisel esinevad.
Järgnevalt mõned näited toimunud tööõnnetustest, mille ühiseks tunnuseks oli
töötaja puudulik juhendamine ja väljaõpe.
Töötaja tööülesandeks oli tootmisruumide desini tseerimine seebikivi 3-protsendilise lahusega. Desini tseerimisseade asus autol ja tavaliselt olid autos spetsiaalsed
ühekordseks kasutamiseks ette nähtud lahust mitteläbilaskvad kilekaitseriided. Kuid
kilekaitseriided olid autos otsa lõppenud ja töötaja kasutas tootmishoone eesruumis olnud sanitaarseks otstarbeks kasutatavat mitteveekindlat riietust , mis ei olnud
ette nähtud kaitseks sööbiva desolahuse eest. Lisaks kasutas ta silmade ja hingamis -5
teede kaitseks respiraatoriga kaitsemaski, kummikindaid ja jalanõude kaitsesukki.
Pildil on näha töötaja, kes kasutab kõiki kohustuslikke isikukaitsevahendeid.
Desini tseerimise käigus hakkas
pihustuspüstoli ja survevooliku ühenduskoha vahelt tilkuma desini tseerivat lahust kaitseriietusele parema
jala piirkonnas. Tundes töötamise
ajal põletust, peatas töötaja töö, pesi
söövitatud kohta veega ja jätkas
seejärel tööd. Järgmisel hommikul
tööle tulles oli põletuskoht jalal väga
punane ja töödejuhataja viis töötaja
haiglasse, kus tal diagnoositi parema
alajäseme keemiline põletus. Töötaja
oli ettevõttes töötanud alles kaks
kuud. Tööandja oli koostanud pesijale-desinfektorile küll ohutusjuhendi,
kuid selles ei olnud selgeid nõudeid
isikukaitsevahendite valikule desini tseerimistöödel. Seetõttu valis töötaja sobiva
kaitseriietuse puudumisel desolahuste eest mittekaitsva riietuse . Samuti puudusid
töötajal teadmised võimalike tervisekahjustuste kohta sööbiva ainega töötamisel,
mistõttu jalal põletuse tundmise tagajärjel ta küll pesi jalga, kuid jätkas siiski töötamist sobivat kaitseriietust hankimata.
Toimunud õnnetuse juures on taunitav ka asjaolu, et õnnetuskohal koos kannatanuga töötanud kogenud töötaja ei selgitanud vähese kogemusega töötajale
sobiva kaitseriietuse kasutamise vajadust. Temal endal oli seljas nõuetekohane
kaitseriietus , kuid ta ei juhtinud kaastöötaja tähelepanu riietuse puudumisele isegi
pärast seda, kui kaastöötaja oli tundnud põletust ja käinud jalga pesemas. Normaalne on, et
kaastöötajad reageerivad ohutusnõuete rikkumisele enne õnnetuse juhtumist ja selgitavad,
eriti uutele töötajatele, mida ohutusnõuete
eiramine võib kaasa tuua.
Töötaja töötas mahlavillimistsehhis. Pakkemasinal töötades oli tema tööülesandeks jälgida 6
pakkemasina tööd ning lisada masinasse korke ja pakendeid. Kui pakkemasinas
oli üks mahlapakk viltu läinud, avas töötaja seadet seiskamata pildil nähtava pakkemasina ukse ja hakkas parema käega mahlapakki kohendama. Samal ajal haaras üks masina tiirlevatest haaratsitest käe kaasa ning käsi jäi haaratsi ja masina
korpuse vahele. Töötajal õnnestus küll käsi masinast kätte saada, kuid paraku
luumurdudega.
Ehkki töötaja oli ettevõttes töötanud juba kolm aastat, töötas ta antud liinil
puhkuseasendajana esimest nädalat. Kogu ohutusalane juhendamine oli piirdunud sellega, et puhkusele läinud töötaja oli ära näidanud pakkemasina põhifunktsioonid. Tööandjapoolset juhendamist ja väljaõpet pakkemasinal töötamiseks ei
olnud töötajale korraldatud. Seda ei olnud võimalik ka korrektselt teha, sest ettevõttes puudus ohutusjuhend pakkemasina kohta. Töötaja sõnul juhtus õnnetus
seetõttu, et ta ei tundnud sisulist tööprotsessi.
Lisaks puudustele töötaja juhendamises tingis tööõnnetuse toimumise kindlasti ka asjaolu, et tööandja oli välja lülitanud seadme valmistaja poolt ette nähtud
blokeeringu, mis oleks ukse avamisel seisanud kogu liini töö. Töötaja sõnul oli see
maha võetud juba enne tema antud töökohal tööleasumist. Toimiv blokeering
oleks välistanud juhendamata ja väljaõpetamata töötaja käe sattumise masina liikuvate osade vahele.Töötaja teostas freespingil otsasüvise freesimist puitdetailile mõõtmetega
2150x70x58 mm. Pärast kahe detaili töötlemist avastas töötaja, et detaili soon on
mõnest kohast paksem ja arvas, et on vaja vasakut piirajat reguleerida. Kuna ta ei
osanud pinki reguleerida ja töötaja sõnul polnud hommikuse vahetuse alguses
ka kelleltki abi küsida, siis proovis ta detaili süvistada lõikeinstrumendi pöörlemissuunas. Kui tooriku ots oli liikunud üle vasakpoolse tugijoonlaua serva, puutus see kokku freesiteraga ning jõu äkiline suurenemine lõi töötajal tooriku käest ja
seda lõikeinstrumendi kohalt toetanud vasak käsi sattus vastu freesiterade tööpiirkonda. Kaitsekatet töötaja ei kasutanud ega osanudki
kasutada. Töötaja oli ettevõttes töötanud kolm kuud. Ta ei olnud eelnevalt samalaadset
tööd teinud ega tundnud antud tööpingil töötamise ohutuid töövõtteid (ei osanud pinki reguleerida ega teadnud , millal ja kuidas kasutada kaitsekatet). Ettevõttes oli küll koostatud freespingi ohutusjuhend, kuid selles ei kirjeldatud kaitsekatte
vajadust ja selle reguleerimise nõudeid. Registreeritud oli küll töötaja iseseisvale
töötamisele lubamine , kuid see oli toimunud juba enne töötaja esmajuhendamist.
Töötaja iseseisvale tööle lubanud tootmisjuht ei olnud veendunud, kas töötaja
tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning oskab neid praktikas rakendada.
Ehitusplatsil teostati ehitise fassaadile ava sisselõikamist elektrilise
ketaslõikuri abil. Ülemise horisontaalse roovi eemaldamiseks lõigati
kõigepealt läbi roovi vasakpoolne ots. Roovi parempoolse otsa läbilõikamise ajal seisis üks töötajatest vasakpoolses nurgas ja püüdis roovi
horisontaalasendis hoida. Kui kaastöötaja lõikas lahti parempoolse
roovi otsa, kaotas vasakul seisev töötaja aga ootamatult tasakaalu ja kukkus koos 4 kg kaaluva läbilõigatud rooviga 7 m kõrguselt maapinnale vastu äärekivisid. Kukkumise tulemused olid väga tõsised – lülisambamurd ja seljaajuvigastused.
Töötajale oli suuliselt selgitatud ohutusnõudeid, kuid konkreetse ehitusplatsi
kohta koostatud tööohutuse plaani polnud talle tutvustatud. Seega ei olnud töö-
taja teadlik, millistes kohtades töötades on kukkumisvastaste isikukaitsevahendite
kasutamine kohustuslik. Töötaja ei pidanud fassaadiava lõikamistööde ajal isikukaitsevahendite (turvaköis või - rakmed ) kasutamist vajalikuks, kuna töö toimus
lodža põrandal seistes ja kolmest küljest seintega kaitstud alal. Kahjuks võib kõrguses töötamisel kukkumiseks piisata ka ainult ühest piirestamata küljest ja kõrgelt
kukkumised on tihti väga tõsiste tagajärgedega.Töötaja teostas aukude puurimist ukselengi külgmistesse detailidesse. Selleks oli vaja puidupuurpingi 7 mm puuriga puurida detailidesse kolm auku . Pärast iga augu puurimist tuleb detail asetada uude positsiooni. Järjekordsel detaili uude positsiooni ümberpaigutamisel sattus töötaja vasak käsi puurpingi liikuva lõiketera lähedusse ja kinnastatud käsi sattus vastu puuritera.8
Töötaja oli selles ettevõttes tööl olnud ainult 10 päeva. Töötaja tööleasumisel ei olnud talle korraldatud ei ohutusalast juhendamist ega väljaõpet. Samuti ei olnud ettevõttes koostatud ohutusjuhendit puidupuurpingi kohta. Seetõttu ei osanud töötaja pidada ohtlikuks olukorda, kus puurpingi lõiketera ette paigaldatud kate ei olnud nõuetekohane ning töötaja kandis pöörleva töö-organiga töövahendi kasutamisel kindaid .
Ettevõttes oli kasutusel tootmisliin, mis koosnes höövelpingist ja kahekettalisest saagpingist. Saagpingis lõigatud detailid võttis transportöö-rilt vastu töötaja, kelle ülesandeks oli töödeldud detaile sorteerida ja ladustada. Müra vähendamiseks oli saagpingi ette paigaldatud puidust sein. Seetõttu töötaja tavatöötamise ajal saagpinki ei näinud ja selle tööd korraldas operaator . Kuid töövahetuse lõppedes pidi detailide sorteerimise ja ladustamisega tegelenud 19-aastane naistöötaja osalema tootmisliini ümbruse koristamisel . Ühele saeketta all olevale väljatõmbeventilatsiooni metallvarrastest restile oli jäänud väike puitklots. Töötaja tõstis puitklotsi eemaldades kätt veidi kõrgemale ja seetõttu sattus käsi vastu saeketast, mis vigastas
käe kõõluseid.Töötajat oli juhendatud küll tema tavatöö
– detailide liinilt vastuvõtmise, sorteerimise ja
ladustamise – kohta, kuid ohtudest, mis esinesid tootmisliini koristamisel, ei olnud
ta teadlik. Tööõnnetuse järgselt ütles töötaja, et ta teadis küll, et puitseina taga asuval tootmisliinil on kusagil saekettad, aga kus need asuvad, ta ei teadnud. Ta sai
seda teada alles pärast seda, kui saeketas ta kätt lõikas.
Töötaja töötas puiduliimimispingil, mille üheks osaks olid rullvaltsid. Tööpäeva
lõpus hakkas töötaja valtsi rulle liimist puhastama. Puhastamist viidi läbi töötaval
pingil . Selle käigus jäi töötaja vestihõlm pöörlevate valtside vahele. Töötaja hakkas
vesti pöörlevate valtside vahelt välja sikutama, kuid selle tulemusel sattus valtside
vahele ka tema käsi. Valtsid seiskusid alles pärast seda, kui käsi oli peaaegu õlani 9
valtside vahelt läbi läinud. Valtside kohal oli hädaseiskamisseadis - punast värvi
tross . Sellele suvalises kohas vajutades tööpink seiskus. Paraku ei teadnud töötaja
punase trossi otstarvet. Talle ei olnud seda selgitatud ja seetõttu ei julgenud töö-
taja seda trossi puudutada. Õnnetus oleks jäänud toimumata, kui töötaja oleks
vajutanud trossi kohe pärast vesti valtsirullide vahele jäämist.
Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus:
Töötaja tööleasumisel viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja sissejuhatava
juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel.
Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:

• ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust
  reguleerivate õigusaktide tutvustamist;
  
• töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;
  
• juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;
  
• juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;
  
• töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;
  
• töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist.
  

Töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmed peavad olema fikseeritud sissejuhatavas juhendis. Samas võivad need
andmed asuda ka mujal, näiteks infotahvlil või muus teabeallikas, kui sissejuhatavas juhendis on määratletud täpselt nende andmete asukoht, kus nendega saab tutvuda.
Töötaja esmajuhendamine viiakse läbi töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma töö-
ülesandeid täitma. Esmajuhendamise läbiviijaks on tööandja määratud pädev isik.
Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:

• tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;
  
• töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
  
• ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
  
• töötajale ettenähtud töökorraldust;
  
• tule- ja elektriohutusnõudeid;
  
• hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta ;
  
• töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.
  

Täiendjuhendamine tuleb töötajale korraldada:

• uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
  
• töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
  
• tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
  
• töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
  
• kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
  
• tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
  
• kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
  
• kui tööinspektor peab seda vajalikuks.
  

Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
Kokkuvõte:
Töölise juhendamine ja õpetamine on väga vajalik, mitte juhendamine võib kaasatuua väga suured probleemid.
Kasutatud kirjandus:

• http://www.ti.ee/public/files/TI_Juhtimine_a5.pdf
  
• http://www.nvtc.ee/index.php?page=538 &
  

11