Võrumaa
Kutsehariduskeskus
TÖÖLISE
JUHENDAMINE EHITUSPLATSILJuhendaja :
Andres Aruväli
Õpilane:
Reio Saarniit
Väimela
2012
Sisukord:Sissejuhatus................................................................................................3
Töötajate
juhendamine ja väljaõpe
töökohal.............................................4
Töötajate
juhendamise ja väljaõppe
üldkorraldus......................................8
Kokkuvõte.................................................................................................10
Kasutatud
kirjandus...................................................................................11
Sissejuhatus Selle
referaadi teemaks on töölise juhendamine ehitusplatsil, referaadis
räägitakse lähemalt töölise juhendamise reegleid, milleks need
vajalikud on ja miks neid tuleb järgida ? Referaadi sisu on otsitud
internetist.
Töötajate
juhendamine ja väljaõpe töökohal: Töötajate
asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning
välja-
õpe
mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja
tagamisel ettevõttes
olulist rolli.
Juhendamine
ja väljaõpe on tööandjapoolse ennetustegevuse
vundamendiks ,
aidates
vältida õnnetuste toimumisi ettevõttes ning tööst põhjustatud
haigestumiste ja kutsehaigestumiste teket ja nende arenemist.
Põhjalikult planeeritud
ja
asjatundlikult läbiviidud töötajate juhendamine ja väljaõpe
võimaldab vältida
valusaid
õppetunde ning soodustab töö efektiivsuse parendamist ja kulude
kokkuhoidu. Olulise ja loogiliselt järjestatud informatsiooni
edastamine uutele töötajatele, kes kuuluvad suurimasse ohugruppi,
aitab neid ettevõttesse sisseelamisel
ning
vähendab vigu oma töövõtete viimistlemisel ja tööülesannete
täitmisel. Käesolev brošüür on valminud nimetatud valdkonna
olulisust silmas pidades. Püüame
selles
välja tuua olulisema informatsiooni, toetudes elust enesest võetud
näidetele ning töötajate juhendamiseks ja väljaõppeks
esitatavatele nõuetele. Samuti
püüame
vastata töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamise kohta
kõige
sagedamini
esitatavatele küsimustele. Käesolevas brošüüris keskendutakse
töö-
vahendeid
kasutavate töötajate juhendamise ja väljaõppe põhiaspektidele
ning
antakse
lühiülevaade juhendamise ja väljaõppe kohustusest muude tegevuste
või
töökeskkonna
ohutegurite puhul. Tööinspektsiooni näited praktikast tõestavad
käesoleva
valdkonna olulisust ja toovad välja puudujääke, mis ettevõtetes
töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamisel esinevad.
Järgnevalt
mõned näited toimunud tööõnnetustest, mille ühiseks tunnuseks
oli
töötaja
puudulik juhendamine ja väljaõpe.
Töötaja
tööülesandeks oli tootmisruumide desini tseerimine seebikivi
3-protsendilise lahusega. Desini tseerimisseade asus autol ja
tavaliselt olid autos spetsiaalsed
ühekordseks
kasutamiseks ette nähtud lahust mitteläbilaskvad kilekaitseriided.
Kuid
kilekaitseriided
olid autos otsa lõppenud ja töötaja kasutas
tootmishoone eesruumis
olnud sanitaarseks otstarbeks kasutatavat mitteveekindlat
riietust ,
mis ei olnud
ette
nähtud kaitseks sööbiva desolahuse eest. Lisaks kasutas ta silmade
ja
hingamis -5
teede
kaitseks respiraatoriga kaitsemaski, kummikindaid ja jalanõude
kaitsesukki.
Pildil
on näha töötaja, kes kasutab kõiki kohustuslikke
isikukaitsevahendeid.
Desini
tseerimise käigus hakkas
pihustuspüstoli
ja survevooliku ühenduskoha vahelt tilkuma desini tseerivat lahust
kaitseriietusele parema
jala
piirkonnas. Tundes töötamise
ajal
põletust, peatas töötaja töö, pesi
söövitatud
kohta veega ja jätkas
seejärel
tööd. Järgmisel
hommikul tööle
tulles oli põletuskoht jalal väga
punane
ja töödejuhataja viis töötaja
haiglasse,
kus tal diagnoositi parema
alajäseme
keemiline põletus. Töötaja
oli
ettevõttes töötanud alles kaks
kuud.
Tööandja oli
koostanud pesijale-desinfektorile küll ohutusjuhendi,
kuid
selles ei olnud selgeid nõudeid
isikukaitsevahendite
valikule desini tseerimistöödel. Seetõttu valis töötaja sobiva
kaitseriietuse
puudumisel desolahuste eest mittekaitsva
riietuse . Samuti puudusid
töötajal
teadmised võimalike tervisekahjustuste kohta sööbiva ainega
töötamisel,
mistõttu
jalal põletuse tundmise tagajärjel ta küll pesi jalga, kuid jätkas
siiski töötamist
sobivat kaitseriietust hankimata.
Toimunud
õnnetuse juures on taunitav ka asjaolu, et õnnetuskohal koos
kannatanuga töötanud kogenud töötaja ei selgitanud vähese
kogemusega töötajale
sobiva
kaitseriietuse kasutamise vajadust. Temal endal oli
seljas nõuetekohane
kaitseriietus ,
kuid ta ei juhtinud kaastöötaja tähelepanu riietuse puudumisele
isegi
pärast
seda, kui kaastöötaja oli
tundnud põletust ja käinud jalga
pesemas. Normaalne on, et
kaastöötajad
reageerivad ohutusnõuete rikkumisele enne õnnetuse juhtumist ja
selgitavad,
eriti
uutele töötajatele, mida ohutusnõuete
eiramine võib kaasa tuua.
Töötaja
töötas mahlavillimistsehhis. Pakkemasinal töötades oli tema
tööülesandeks jälgida 6
pakkemasina
tööd ning lisada masinasse korke ja pakendeid. Kui pakkemasinas
oli
üks mahlapakk viltu läinud, avas töötaja seadet seiskamata pildil
nähtava pakkemasina ukse ja hakkas parema käega mahlapakki
kohendama. Samal ajal haaras üks masina tiirlevatest haaratsitest
käe kaasa ning käsi jäi haaratsi ja masina
korpuse
vahele. Töötajal õnnestus küll käsi masinast kätte saada, kuid
paraku
luumurdudega.
Ehkki töötaja oli ettevõttes töötanud juba kolm aastat, töötas ta
antud liinil
puhkuseasendajana
esimest nädalat. Kogu
ohutusalane juhendamine oli piirdunud sellega,
et puhkusele läinud töötaja oli ära näidanud pakkemasina
põhifunktsioonid. Tööandjapoolset juhendamist ja väljaõpet
pakkemasinal töötamiseks ei
olnud
töötajale korraldatud. Seda ei olnud võimalik ka korrektselt teha,
sest ettevõttes puudus
ohutusjuhend pakkemasina kohta. Töötaja
sõnul juhtus õnnetus
seetõttu,
et ta ei tundnud sisulist tööprotsessi.
Lisaks
puudustele töötaja juhendamises tingis tööõnnetuse toimumise
kindlasti ka asjaolu, et tööandja oli välja lülitanud seadme
valmistaja poolt ette nähtud
blokeeringu,
mis oleks ukse avamisel seisanud kogu liini töö. Töötaja sõnul
oli see
maha
võetud juba enne tema antud töökohal tööleasumist. Toimiv
blokeering
oleks
välistanud juhendamata ja väljaõpetamata töötaja käe
sattumise masina liikuvate osade vahele.Töötaja teostas freespingil
otsasüvise freesimist puitdetailile mõõtmetega
2150x70x58
mm. Pärast kahe detaili töötlemist avastas töötaja, et detaili
soon on
mõnest
kohast
paksem ja arvas, et on vaja vasakut piirajat reguleerida. Kuna
ta ei
osanud
pinki reguleerida ja töötaja sõnul polnud hommikuse
vahetuse alguses
ka
kelleltki abi küsida, siis proovis ta detaili süvistada
lõikeinstrumendi pöörlemissuunas. Kui tooriku ots oli liikunud üle
vasakpoolse tugijoonlaua serva, puutus see kokku freesiteraga ning
jõu äkiline suurenemine lõi töötajal tooriku käest ja
seda
lõikeinstrumendi kohalt toetanud vasak käsi sattus vastu
freesiterade tööpiirkonda. Kaitsekatet töötaja ei kasutanud ega
osanudki
kasutada.
Töötaja oli ettevõttes töötanud kolm kuud. Ta ei olnud eelnevalt
samalaadset
tööd
teinud ega tundnud antud tööpingil töötamise ohutuid töövõtteid
(ei osanud pinki reguleerida ega
teadnud , millal ja kuidas kasutada
kaitsekatet). Ettevõttes oli küll koostatud freespingi
ohutusjuhend, kuid selles ei kirjeldatud kaitsekatte
vajadust
ja selle reguleerimise nõudeid. Registreeritud oli küll töötaja
iseseisvale
töötamisele
lubamine , kuid see oli toimunud juba enne töötaja esmajuhendamist.
Töötaja
iseseisvale tööle lubanud
tootmisjuht ei olnud veendunud, kas
töötaja
tunneb
töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning oskab neid praktikas
rakendada.
Ehitusplatsil
teostati ehitise fassaadile ava sisselõikamist elektrilise
ketaslõikuri
abil. Ülemise horisontaalse
roovi eemaldamiseks lõigati
kõigepealt
läbi roovi vasakpoolne ots. Roovi parempoolse otsa läbilõikamise
ajal
seisis üks töötajatest vasakpoolses nurgas ja püüdis roovi
horisontaalasendis
hoida. Kui kaastöötaja lõikas lahti parempoolse
roovi
otsa, kaotas vasakul seisev töötaja aga ootamatult tasakaalu ja
kukkus koos 4 kg kaaluva läbilõigatud rooviga 7 m kõrguselt
maapinnale vastu äärekivisid. Kukkumise tulemused olid väga
tõsised – lülisambamurd ja seljaajuvigastused.
Töötajale
oli suuliselt
selgitatud ohutusnõudeid, kuid konkreetse ehitusplatsi
kohta
koostatud tööohutuse plaani polnud talle tutvustatud. Seega ei
olnud töö-
taja teadlik, millistes kohtades töötades on kukkumisvastaste
isikukaitsevahendite
kasutamine
kohustuslik. Töötaja ei pidanud fassaadiava lõikamistööde ajal
isikukaitsevahendite (turvaköis või -
rakmed ) kasutamist vajalikuks,
kuna töö toimus
lodža
põrandal seistes ja kolmest küljest seintega kaitstud alal. Kahjuks
võib kõrguses töötamisel kukkumiseks piisata ka ainult ühest
piirestamata küljest ja kõrgelt
kukkumised
on tihti väga tõsiste tagajärgedega.Töötaja teostas aukude
puurimist ukselengi külgmistesse detailidesse. Selleks oli vaja
puidupuurpingi 7 mm puuriga puurida detailidesse kolm
auku . Pärast
iga
augu puurimist tuleb detail asetada uude positsiooni.
Järjekordsel detaili uude positsiooni ümberpaigutamisel sattus
töötaja vasak käsi
puurpingi liikuva lõiketera lähedusse ja
kinnastatud käsi sattus vastu puuritera.8
Töötaja
oli selles ettevõttes tööl olnud ainult 10 päeva. Töötaja
tööleasumisel ei olnud talle korraldatud ei ohutusalast juhendamist
ega väljaõpet. Samuti ei olnud ettevõttes koostatud ohutusjuhendit
puidupuurpingi kohta. Seetõttu ei osanud töötaja pidada ohtlikuks
olukorda, kus puurpingi lõiketera ette paigaldatud kate ei olnud
nõuetekohane ning töötaja
kandis pöörleva töö-organiga
töövahendi
kasutamisel kindaid .
Ettevõttes
oli kasutusel tootmisliin, mis koosnes höövelpingist ja
kahekettalisest saagpingist. Saagpingis lõigatud detailid võttis
transportöö-rilt vastu töötaja, kelle ülesandeks oli töödeldud
detaile sorteerida ja ladustada. Müra vähendamiseks oli saagpingi
ette paigaldatud puidust sein. Seetõttu töötaja tavatöötamise
ajal saagpinki ei näinud ja selle tööd korraldas
operaator . Kuid
töövahetuse lõppedes pidi detailide sorteerimise ja ladustamisega
tegelenud 19-aastane naistöötaja
osalema tootmisliini ümbruse
koristamisel . Ühele saeketta all olevale väljatõmbeventilatsiooni
metallvarrastest restile oli jäänud väike puitklots. Töötaja
tõstis puitklotsi eemaldades kätt veidi kõrgemale ja seetõttu
sattus käsi vastu saeketast, mis vigastas
käe
kõõluseid.Töötajat oli juhendatud küll tema tavatöö
–
detailide liinilt
vastuvõtmise, sorteerimise ja
ladustamise
– kohta, kuid ohtudest, mis esinesid tootmisliini koristamisel, ei
olnud
ta
teadlik. Tööõnnetuse järgselt ütles töötaja, et ta teadis
küll, et puitseina taga
asuval tootmisliinil on kusagil saekettad,
aga kus need asuvad, ta ei teadnud. Ta sai
seda
teada alles pärast seda, kui saeketas ta kätt lõikas.
Töötaja
töötas puiduliimimispingil, mille üheks osaks olid rullvaltsid.
Tööpäeva
lõpus
hakkas töötaja
valtsi rulle liimist puhastama. Puhastamist viidi
läbi töötaval
pingil .
Selle käigus jäi töötaja vestihõlm pöörlevate
valtside vahele.
Töötaja hakkas
vesti pöörlevate valtside vahelt välja sikutama, kuid selle tulemusel
sattus valtside
vahele
ka tema käsi. Valtsid seiskusid alles pärast seda, kui käsi oli
peaaegu õlani 9
valtside
vahelt läbi läinud. Valtside kohal oli hädaseiskamisseadis -
punast värvi
tross .
Sellele suvalises kohas
vajutades tööpink seiskus. Paraku ei
teadnud töötaja
punase
trossi otstarvet. Talle ei olnud seda selgitatud ja seetõttu ei
julgenud töö-
taja seda trossi puudutada. Õnnetus oleks jäänud toimumata, kui töötaja
oleks
vajutanud
trossi kohe pärast vesti valtsirullide vahele jäämist.
Töötajate
juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus:Töötaja
tööleasumisel viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja
sissejuhatava
juhendamise
tööandja kinnitatud juhendi alusel.
Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:
- ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust
reguleerivate õigusaktide tutvustamist;
- töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;
- juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;
- juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;
- töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;
- töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist.
Töökeskkonnavoliniku,
esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse
kontaktandmed peavad olema fikseeritud sissejuhatavas juhendis. Samas võivad need
andmed
asuda ka mujal, näiteks infotahvlil või muus teabeallikas, kui
sissejuhatavas juhendis on määratletud täpselt nende andmete
asukoht, kus nendega saab tutvuda.
Töötaja
esmajuhendamine viiakse läbi töötamiskohal, kus töötaja hakkab
oma töö-
ülesandeid
täitma. Esmajuhendamise läbiviijaks on tööandja määratud pädev
isik.
Esmajuhendamisel
tutvustatakse töötajale:
- tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;
- töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
- ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
- töötajale ettenähtud töökorraldust;
- tule- ja elektriohutusnõudeid;
- hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta ;
- töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.
Täiendjuhendamine
tuleb töötajale korraldada:
- uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
- töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
- tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
- töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
- kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
- tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
- kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
- kui tööinspektor peab seda vajalikuks.
Täiendjuhendamise
sisu ja mahu määrab tööandja.
Kokkuvõte: Töölise
juhendamine ja õpetamine on väga vajalik, mitte juhendamine võib
kaasatuua väga suured probleemid.
Kasutatud
kirjandus:
11
Kõik kommentaarid