Elustamisõpetus ja esmaabi võtted (0)

Palavik

• Kuni 38,0 kraadini on organismi kaitsereaktsioon
  
• Palaviku krambid – tekivad kõige sagedamini 6. elukuu ja 4. eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas.
  
• Alla 8aastane ei higista palaviku välja.
  
• Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem.
  
• Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas.
  
• Külmavärinate aeg palavik tõuseb.
  
• Füüsiline jahutus (jääkülmad linad,märjaks ja ümber lapse keerata)( niisutada jaheda veega).
  
• Mida külmemad on jalalabad,. Seda kindlam on krambi teke.
  
• Haige inimene võiks käija vannis, vesi jahutab keha.
  
• Tuuletõmmet ei tohi olla.40kraadise viinaga mis on vees lahustatud,hõõruda üle keha.Väljaarvatud pea, käelabad ja jalalabad. + lehvitada tuult peale ,et protsess kiireneks
  
• Paracetamoli annused :
  
• …    - 6 kuud:                80 mg Parecetamoli
  

6 k   – 1a2k:     125 mg
1a3k – 2,5 a      200 mg
2,5 a – 5 a         250 mg
5 a    - 11 a        500 mg
12 a  - … a       1000 mg
Millal kutsuda arst
         Laps on silmatorkavalt loid või viril ja joob halvasti
         Kui lapsel on hingamisraskused
         Kui laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0
         Palavik püsib üle 24 tunni
         Kui lapsel on krambid, kutsu kohe kiirabi - 112
 
Kui lapsel tekib krambihoog , palun
         ära takista lapse liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks
         krambihoo möödudes keera ta küljele
         vabasta kaelus , et hingamine oleks vaba
         ära paku midagi juua
         ära püüa midagi suhu panna
         ära jäta last järelevalveta
         pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni
         kutsu kiirabi!
Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada.
Krambihoo ajal inimene ei hinga  südamemassaaž või suust – suhu hingamine ei ole vajalik.

Krambid

• Kuna inimene ei neela krambihoogude aeg ,siis krambi hoo aeg võib hakata tal suu vahutama,kuna sülg koguneb suhu mida ta neelata ei saa.
  
• Kui krambihood vaibuvad, siis keerame külili et patsient ära ei lämbuks, peavalu on pärast väiksem.
  
• Kui krambid on 10min ,siis on tegemist seeria krabmiga , kui inimesel on seeria kramp siis tuleb kutsuda kiirabi.Kuna seda ei saa ilma ravimita peatada.
  
• Alkohoolne kramp tekib 2-3.kainestus päeval.Kui joomisiele järgneb paus .
  
• kui jood igapäev ,siis krampe ei teki.
  
• Kõrge palavik on üle 40kraadi.Kui hakkad 38,0kraadist alandama, siis tapad organismi kaitsevõime.
  
• Kui palavik langeb 35kraadini siis imuunsüsteem ei võitle.
  
• 6-8% imendub vitamiin ära, juhul kui ta on 50% looduslik
  
• Sügisel on astelpaju korjamis aeg (september)
  
• Piparmünti ei tohi kuivatada, tuleb külmutada et maitse säiliks.
  
• Punane päevakübar tugevndab imuunsüsteemi.
  
• Mustsõstra lehed alandavad palaviku.
  
• Pärvaõis lahtistab köha .
  
• Ravimtaime teed ei tohi juua rohkem kui 2nädalat järjest.
  
• Vitamiinid tuleb süüa õhtul kui imuunsüsteem on aktiivne 20.00-22.00 aeg
  

Kui leiad krampidega haige, palun

• ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks
  
• krambihoo möödudes keera ta küljele
  
• vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba
  
• ära paku midagi juua
  
• ära püüa midagi suhu panna
  
• ära jäta haiget järelevalveta seni, kuni ta teadvus taastub
  
• pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni
  

 Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada.
Krambihoo ajal inimene ei hinga - südamemassaaž või suust – suhu hingamine ei ole vajalik.

Nohu

• On lastel sagedasem viirushaigus .
  
• Tegemist on piisknakkusega.
  
• Peiteaeg 1-5ööpäeva.
  
• Eelkõige põhjustab probleeme imikutele .
  
• Kui liigakaua oled haige, siis tuleb keskkõrva põletik , põskkoopa põletik.
  
• Ravi antibiootikumidega pole vajalik.
  
• Soolalambi põlemine leevendab.
  
• Süüa jäätist või külmutada (peatab bakteri levitamise).
  
• Kui nohu on paks siis see ei nakka.Kuna see on bakterjaalne.
  
• Allergia vastast vahendit tuleb võtta või nina lihtsalt läbi lasta (hummer,nasonex jm.)
  
• Mida suurem soolalamp seda efektiivsem.
  
• Nohule pole ravi, on vaid leevendavad ravimid .
  
• Nohu võib olla nii põskoobastes kui ka kõrvas.
  

Esimene Tunnikontroll : 06.10.2015
Teemad: palavik, köha, põletikud, krambid, valud , nohu, bronhiit , kõriturse, võõrkeha hingamisteedes .

Kõrvapõletik

• Väikestel sageli nohu tüsistusena, kuid ka ilma nohuta.
  
• Üldjuhul on tegemist bakterite poolt põhjustatud infektsiooniga.
  
• Põletiku nähud võivad varieeruda kergedest valutorgetest kõrvas kuni tugevate valuhoogudeni.
  
• Laps hakkab ootamatult kiljudes nutma.
  
• 1. Katsume kõrva (tagumist nurka(kõrva ja pea liitekoht )ja siis lohukohta)( Kõrv mis ei valuta ).
  

2. siis katsud haiget kõrva (peab toimuma reaktsioon ).

• Lastele kõrvatilkasi ei tohi kasutada.
  
• Vaik muutub pehmeks tänu tilkadele, kuna vaik vajub kuulmekäiku, seal pole hapniku ja bakterid hakkavad vuhama.
  
• Kõrvavaigu eemaldavad tilgad (õli)
  
• Antobiootikumid juhul kui on mädane või palavik.
  

Kopsupõletik ja bronhiit

• Sageli on tegemist viirusjärgse tühistusega.
  
• Põhiliselt on tegemist bakteriaalse infektsiooniga.Kuid ei ole välistatud pneumoonia.
  
• Kumera käega taguda röga seljast lahti.
  
• Prospan, promexin.
  
• Kui köha tekib, tuleb võtta vabapäev. Hommikul ärgates iga 3tunni tagant sooja sulavõid, teelusika täis.
  
• Bronhiidi ja kopsupõletiku vahel on paranemis päev.
  
• www.rkelu.ee esmaabi
  
• Laringiit – viiruse+ allergia tagajärjel tekkinud kõriturse 0-5 aastastel
  
• Sageli 7. elukuust – 5.eluaastani
  
• infektsioonid millele lisandub imuunsüsteemi regulatsiooni häire.
  
• Spatsiline laringiit algab tavaliselt öösel, kõigesagedamini kella 00.02 – 00.04 ajal.
  
• Lapsel võib olla enne uinumist haukuv/klähviv köha.
  
• Laps ärkab nuttes üles. Kõõksuv sissehingamine, kähe hääl.
  
• Soe aur/ külm aur/kuum vesi
  
• Sürteks/sulavõi
  

Võõrkeha hingamisteedes

Tunnused

• Järsult algav tugev köhahoog
  
• Pikenenud vilisev sissehingamine
  
• Kannatanu ei saa hingata
  
• Nägu muutub kiiresti sinakaks 
  

Esmaabi

•  Kui kannatanu köhib ja õhk pääseb läbi, saab kannatanu oma võõrkehaga ise hakkama.
  
• Ära hakka selja peale kloppima. Võõrkeha võib muuta asendit ja sulgeda täielikult hingamisteed
  
• Kui on tekkinud vilisev hingamine ja kannatanu läheb siniseks, siis proovi Haemlichi võtet.
  

Kannatanu seisab või istub

• Seisa tema selja taha
  
• Pane oma käed ümber kannatanu
  
• Pane üks käsi rusikasse ja haara teisega sellest kinni
  
• Aseta oma rusikas käsi vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu
  
• Tõmba käsi järsu nõksatusega enda poole, suunaga abaluude poole
  
• Tee seda 5 korda järjest
   
  

Kui väikelaps tõmbab võõrkeha hingamisteedesse, aseta ta oma jalgadele , pea kergelt allapoole ja patsuta kergelt seljale . Kui õhk ei pääse läbi, võta jalgadest ja raputa 4 - 5 korda suunaga allapoole.
Kui võõrkeha ei tule välja, proovi teha kunstlikku hingamist. Võib-olla õnnestub puhuda võõrkeha kopsu. Hiljem eemaldatakse see haiglas .

• Raputamis sündroomi häire tekib kui väikelast raputada ette taha.tagajärg on surm.
  

Kõhuvalu ja pimesoole põletik

• Vähene palavik 37-37.6 kraadi.
  
• Püsiv kõhuvalu, alguses naba ümbruses, mõnitund hiljem paremal kesk – ja alakõhus.
  
• Gaasivalude korral esineb samas kohas.
  
• Laps kaebab iiveldust, oksendab 1-2 korda.
  
• Pimesoole infektsiooni ajal on oksenamine sagedane .Kõht on lahti.
  
• Korduvad kõhuvalud esinevad .
  
• Lapseaeas 6-12eluaasta nn kasvav valu.
  
• Gaasivalud tekivad tigti rohke toore toidu söömise järgselt.
  
• Laps kaebab keskkohas naba ümbruses valu.
  
• Temperatuur on normaalne ,gaaside väljumise järel kõhuvalu kaob.
  
• Gaasivalud on oma olemuselt ka 1-4kuu vanusel imikul esinevad ka valuhood.
  
• Kui saad vasakul jalal hüpata ,on kõik korras.Kui hüpata paremajalaga ning kui siis on tunda valu ,siis asi on pimesooles.
  

Oksendamine

• Põhjuseks sageli viirus infektsioon.
  
• Põhjustab organismis vedeliku kaotuse,soola kaotus.
  
• Imikutele ohtlik kui lahtistus on 10-15korda ööpäevas.Koos oksendamisega 4-5korda.
  
• Juua ei tohi 30min pärast oksendamist ainult teelusikaga tilgake.
  
• Imoodium või loperamid aitavad kõhu lahtisuse korral. (2 kapslit korraga).
  

1 tund hiljem veel üks kapsel.

• Mineraal vett (ilma gaasita) + spordijoogid juua haiguse ajal. Kuna see taastab vitamiini varud.
  

Ohtlikud tunnused:

• kannatanu loid
  
• lõtv nahk
  
• suu ja keel kuivad
  
• silmad auku langenud
  
• hingeldus
  
• käed, jalad külmad
  
• temperatuur langeb alla 36,0
  
• abi hilinemisel tekib šokk
  

ESMAABI

• Anna toasooja jooki ühe lonksu kaupa 10 – 15 minutise vahega
  
• Süüa pole vaja anda
  
• Tugeva kõhulahtisuse korral on soovitav haigele anda Loperamidi
  
• Konsulteeri arstiga
  
• Vajadusel helista 112
  

Allergia

Allergiat võib põhjustada iga aine (ravimid, toit, pesuvahendid, nõelamised,…..)
 
Tavalised tunnused – Nahasügelus, nahalööve
 
ESMAABI

• Allergiavastased ravimid (küsi apteegist)
  
• Konsulteeri arstiga
  

 
 
Eluohtlikud tunnused

• Teadvuse hägunemine kuni teadvuse kaotuseni
  
• Kahvatus, külm higi
  
• Hingamine raske, kiiksuv heli hingamisel
  
• Kiire, nõrk pulss
  

 
 
ESMAABI

• Kui allergia tunnused on kestnud üle 30 minuti, on vähe tõenäoline, et haige seisund võiks äkitselt halveneda
  
• Kui lööbe ja sügeluse tekkega ei kaasne vahetult hingamise ega neelamise raskust, on vähe tõenäoline nende hilisem teke
  
• Mida kiiremini tekib allergiline reaktsioon, seda ohtlikum ta on.
  
• Esimestel minutitel tekkinud allergia sümptomid viitavad eluohtlikkusele, kutsu kiiresti 112. Kutsumisel ütle, mitme minuti (sekundi) jooksul reaktsioon tekkis.
  
• Ole valmis elustama
  

Luumurrud

Tunnused
 

• Jäse on ebaloomulikus asendis
  
• Väga tugev valu
  
• Võivad lisanduda šokisümptomid
  

Kinnine luumurd – murru kohal puudub haav
Lahtine luumurd – murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad
 
Luumurdude korral tekib verekaotus
 

• Kinniste korral kudede vahele
  
• Lahtiste korral ka väline verejooks
  

 
ESMAABI
 

• Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini kui rindkere on tugevasti kinni seotud, transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu 112
  
• Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse
  
• Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis)
  
• Lahtiste luumurdude korral kata haav puhta sideme või riidega.
  
• Aseta luumurru piirkonda külma. See aitab vähendada verejooksu ja valu.
  
• Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi.
  
• Kutsu 112
  

Ninavere jooks / peatrauma

• 
  Pane kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma. Kui kannatanu ei jaksa istuda, pane ta lamama külili. Ära pane haiget lamama selili – veri valgub ninaneelu ning neelatakse alla makku, mis võib põhjustada okseärritust ning kannatanu hakkab oksendama allaneelatud veresegust maosisu.
  
• Suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal. Hoia niimoodi tugevalt survet avaldades vähemalt 10 minutit. 
  
• Samaaegselt võib ninajuurele ja kuklale asetada külma kompressi
  
• Kui sa ei suuda ninaverejooksu peatada poole tunni jooksul, kutsu 112 või transpordi kannatanu haiglasse.
  

Peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe või tekkida ajupõrutus .
 
Ajupõrutuse tunnused

• Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat.
  
• Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus.
  
• Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab
  

Peatrauma ohtlikud sümptomid:
Löögi korral pähe tekib ajus 2 vigastuskollet: üks löögikohal, teine vastaspool
Ninast tuleb vesist, kergelt verist vedelikku
Silmade ümber tekivad sinised verevalumid kuigi otsest lööki silmade ümber pole olnud.
Nende sümptomite esinemisel kutsu kiiresti 112
 
ESMAABI
 

• Aseta vigastuse kohale midagi jahedat.
  
• Kui kannatanu on teadvuseta , keera ta külili
  
• Kutsu 112
  

 

• Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Kergete nähtude puhul on parim ravi lamamisrežiim.
  
• Pea nõu arstiga.
  

Põletused

• Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus
  Mida väiksem on valu, seda sügavam on põletus
  Kui põletus on näo piirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed
  

Põletusastmed

• I staadium – punetav nahk, tugev valu
  
• II staadium – villid , punetus, valu
  
• III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk
  

Esmaabi

• Eemalda riided põletuse kohalt
  
• Jahuta kiiresti nahka leige veega. Isegi lühikese viivitamise tulemus on see, et pindmine põletus muutub sügavamaks
  
• Ära pane suurele põletusele midagi peale (õli, või, aaloe , salv, kreem , …..)
  
• Peale võib panna – Burn -shield, Burn-Relief spetsiaalseid põletusgeele. Ära pane Panthenoli esimese 24 tunni jooksul.
  
• Kutsu 112
   
  

Elu ja surma tunnused

• Nii kaua kui hapnik jõuab kudedesse, elu kestab. Kui mingil põhjusel hapnik enam kudedesse ei jõua, on elu ohus ja ajurakud hakkavad hävinema. Hävinenud ajurakud enam ei taastu. Selleks, et hapnik jõuaks kudedesse, on vaja olme elukomponenti – teadvus, hingamine ja pulss. Kui üks neist lakkab toimimast siis hapniku jõudmine kudedesse pidurdub. Kõigi kolme lakkamisel hapnik kudedesse enam ei jõua. Seetõttu nimetatakse teadvust, hingamist ja pulssi elusignaalideks.
  
• Esmaabiandja ülesanne on tuvastada enne kiirabi saabumist elusignaalide häired ja neid korrigeerida (hingamisteede avamine või asendamine, südame massaaž). 
  

• Pärast südameseiskust on inimese päästmiseks aega 5 minutit. Selle jooksul kahjustuvad ja lõpuks hävivad ajurakud. Seepärast nimetatakse esimest 5 minutit kliiniliseks surmaks. See on aeg, kus elustamine võib tagasi tuua sotsiaalselt funktsioneeriva inimese.
  
• Kliinilise surma aeg lüheneb kõrgetel temperatuuridel ja pikeneb madalatel temperatuuridel (külmas vees uppumine – kuni 45 minutit)
  
• Elustamine on efektiivne ainult kliinilise surma korral
  
• Elustamine lükkab edasi bioloogilise surma teket. 
  

Kindlad bioloogilise surma tunnused

• Koolnulaigud
  
• Koolnukangestus
  

TEADVUSEHÄIRED 
Teadvuseta haige kukub maha. Lamav asend on teadvuseta kannatanule parim.
Ära tõsta teadvuseta kannatanut kunagi istuma või seisma. 
Kontrolli teadvust järgmiste võtetega: 

• Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele
  
• Raputa kergelt
  
• Näpista kannatanut või rulli kõrvu - kas ta reageerib valule
  

• vastab arukalt – teadvusel
  
• vastab üksikute sõnadega raputamisele – somnolents
  
• vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele – soopor
  
• ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega – pindmine kooma
  
• ei reageeri sinu tegevusele – teadvuseta
  

ESMAABI 
Teadvuseta haigel võib esineda selili lamades või istudes hingamisteede sulgus , millega kaasub norskav, lõrisev hingamine. Lorisev hingamine on esmaabiandjale signaaliks tegutseda – avada hingamisteed.
Hingamisteede avamise võimalusi on kaks. 

• Pea kuklasse . Aseta midagi kaele/ turja alla, et pea jääks kuklasse püsima ilma hoidmata..
  
• Keera haige külili.
  
• Võimaliku selgroovigastusega haigetel on pea kuklasse panemine keelatud. 
  

HINGAMINE 

• Aseta põsk kannatanu suu lähedale 
  
• Põsega tunneta, kas tunned hingeõhku
  
• Kõrvaga kuula, kas on mingit heli
  
• Silmaga vaata, kas rindkere tõuseb
  

• Õhu liikumine on vaba, mingit häält pole kuulda, rindkere tõuseb – hingamine vaba.
  
• Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud.
  
• Üksikud kramplikud sissehingamised, väljahingamist ei ole näha. Võib kesta 5-7 minutit – agonaalne hingamine. Sage südameseiskuse korral – kontrolli pulssi. Agonaalne hingamine võrdub hingamise puudumisega ja vajab elustamist.
  
• Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. Alusta elustamisega. 
  

PULSS
Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks cm kõrisõlmest paremale või vasakule vähemalt 2 näpuga näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane. Katsu ainult ühelt poolt korraga.

• Pulss kiire >100
  
• Pulss normaalne 60-80
  
• Pulss aeglane