Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend (0)

Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend
Õppekäik ja väljasõit lastega algavad selle hoolika planeerimisega. Sisuka programmi kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu ka selle turvalisusele. Kõigi muude praktiliste ülesannete kõrval ( bussi tellimine, programmi koostamine jne) tuleks enne teele asumist analüüsida ka sellega kaasnevaid turvalisuse riske ja läbi mõelda kuidas tegutseda võimalike õnnetusjuhtumite korral.
1.Ettevalmistus

Enne õppekäiku, jalutuskäiku, väljasõitu ( edaspidi ÕK) tutvub täiskasvanu (õpetaja, õpetaja abi, lapsevanem ) teelõiguga, mis viib vastavasse sihtpunkti.

Teelõik peab olema lastele turvaline ning võimalikult väheste takistustega.

Selge peab olema, nii minnes kui tulles, kas kasutatakse ühistransporti ja kui kaugel asub peatus .

Saata täpne informatsioon õppekäigu/väljasõitu kohta (eesmärk, väljumine-saabumine, transport, ajakava vmt) kõigile lastevanematele või hooldajatele.

Kui õppekäigul osaleb krooniliste haigustega lapsi, kontrollida , et lapsel on kaasas vajalikud ravimid . Vajadusel konsulteerida vanema või hooldajaga, et välja selgitada, millised piirangud on lapsel väljasõidu/õppekäigu programmis osalemiseks.

Kontrollida ohutusvestide olemasolu vastavalt laste ja täiskasvanute arvule.

Enne ÕK tuletab täiskasvanu lastele meelde kuidas liikluses, tänaval, ühistranspordis käitutakse ja kinnistatakse liikluseeskirjade tundmist.

ÕK kooskõlastatakse õppealajuhatajaga, tema puudumisel direktoriga.

Majja jäetakse kaasaminevate laste nimekiri, kus on kirjas kuhu ja mis kell minnakse ning kes on täiskasvanutest kaasas (telefoninumbrid!). (lisa 1)

Võta kaasa kõikide kaasas olevate laste ja nende vanemate või hooldajate ning juhtkonna kontaktandmed (n rühma mobiil ).

Kui mõni laps jääb õppekäigust/väljasõidust eemale informeeritakse sellest tema vanemaid või hooldajaid.
2. Kolonnis liikumine

ÕK on laste rühmaga kaasas vähemalt kaks täiskasvanut, üks kolonni ees ja teine kolonni taga. Teada peab olema kaasas olevate laste arv.

Kolonni ees olev täiskasvanu jälgib pidevalt, et kolonn püsiks koos ning ei liigu esimeste lastega kiiresti eest ära, jättes kolonni keskossa tühimiku.

Kolonni tagaosas olev täiskasvanu jälgib, et lapsed oleksid kolonnis paarikaupa. Autoteed ületades liigub kolonni tagaosas olev täiskasvanu autotee keskpaika, tõstab üles märgulipu ja jälgib, et lapsed jõuaksid ohutult teisele poole teed.

Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma vasakpoolsel teepeenral, selle puudumise või liikumiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata. Halva nähtavuse korral või pimedal ajal valgustamata teel tohib sõiduteel mitmekesi liikuda ainult ühes reas üksteise järel.
3. Sõit ühistranspordis

Peatuses säilitada eeskujulik käitumine, vaikne kõne. Jälgida, et lapsed rühma juurest eemale ei lähe.

Ühistranspordi saabudes võtab üks täiskasvanu lapsi trepil vastu ja suunab vabade istmete korral istuma. Teine täiskasvanu aitab siseneda ja jälgib, et kõik lapsed jõuaksid ilma vahejuhtumiteta ühistransporti.

Ühistranspordis säilitatakse kultuurne käitumine ja hoitakse lapsed võimalikult üksteise lähedal.

Ühistranspordist väljudes astub üks täiskasvanutest peatusesse ja võtab ükshaaval vastu väljuvaid lapsi, suunates nad autotee äärest eemale paarikaupa ootama teisi lapsi. Teine täiskasvanu juhib lapsed ühistranspordi ukseni ja jälgib, et kõik lapsed oleksid ohutult väljunud.

Ühistranspordis, millel on turvavööd, peavad lapsed olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
4. Ohutuse tagamine

Õppekäigule/väljasõidule lubada ainult terved lapsed.

ÕK ajal kannavad kõik lapsed ja täiskasvanud ohutusveste.

Lasterühma ohutus tagatakse asjakohaste vahenditega, näiteks märgulipud, pimedal ajal helkurid, laternad või muu valgusallikas .

Mitmepäevase väljasõidu korral võta kaasa esmaabi komplekt. (Hea, kui ka lühikesel jalutuskäigul esmaabivahendid kaasas on).

Mitmepäevase väljasõidu korral selgita eelnevalt välja, millised on sihtkohas meditsiinilise abi võimalused.

ÕK ajal jälgitakse pidevalt laste ohutust, kõikide laste olemasolu, täidetakse liikluseeskirju.

Sõiduteed tohib ületada käigusilla või – tunneli , ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.

Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Koos vahendiga (kelk, jalgratas, rula jmt) tuleb sõidutee ületada jalakäija tavakiirusega.

Sõidutee tuleb ületada lühemat teed mööda, ohutussaare olemasolul selle kaudu.

Reguleerimata kohas sõidutee ületamisel tuleb veenduda ülemineku ohutuses.
Üldised juhtnöörid õnnetusjuhtumi korral tegutsemiseks

• Säilita rahu!
  
• Turvalisuse eest vastutav täiskasvanu jagab ülejäänud kaasas olevatele täiskasvanud saatjatele ülesanded:
  

*kes teavitab vajadusel päästeametit numbril 112 või politseid numbril 110,
*kes tegeleb vajadusel kannatanutega,
*kes hoolitseb ülejäänud laste turvalisuse eest.

• Turvalisuse eest vastutav õpetaja informeerib juhtunust lasteaia juhtkonda.
  
• Võimaliku avaliku huvi korral määrab lasteaia juhtkond lasteaiapoolse kõneisiku ja informeerib sellest kõiki sündmusega seotud osapooli.
  
• Lasteaia kriisimeesond korraldab vajadusel psühholoogilise kriisiabi kohapeal või väljasõidu järgselt lasteaias.
  

Tegutsemisjuhised erinevates hädaolukordades:
Meditsiinilised probleemid õppekäigul/väljasõidul
Lapse haigestumine

• Informeeri lapse haigestumisest tema vanemaid või hooldajat.
  
• Koostöös vanematega lepi kokku võimalike üldtuntud ravimite kasutamises.
  
• Koostöös vanematega lepi kokku võimalikud viisid lapse koju toimetamiseks.
  

Õpetaja haigestumine

• Informeeri õpetaja haigestumisest lasteaia juhtkonda.
  
• Haigestunud õpetajale korraldatakse transport väljasõidult lahkumiseks.
  
• Lasteaed saadab väljasõidule asendusõpetaja.
  

Kerge vigastus

• Anna vajalikku esmaabi.
  
• Informeeri juhtunust lapse vanemaid või hooldajat.
  
• Vajadusel/võimalusel korralda vigastatud lapse transport koju.
  

Raske, üliraske vigastus

• Fikseeri olukord ja jaga tegutsemisjuhised kõikidele täiskasvanud saatjatele (esmaabi andmine, abi kutsumine ja informeerimine, tegelemine ülejäänud lastega).
  
• Alusta vajalikku esmaabi andmist.
  
• Helista hädaabinumbril 112 ja tegutse edasi vastavalt nende poolt antud juhtnööridele.
  
• Informeeri toimunust lapse vanemaid või hooldajat ja lasteaia juhtkonda.
  
• Jälgi, et keegi täiskasvanutest oleks pidevalt ülejäänud laste juures.
  
• Vajadusel katkestatakse väljasõit ja korralda laste transport lasteaeda tagasi.
  

Lapse, õpetaja surm

• Alusta koheselt elustamist.
  
• Fikseeri olukord ja jaga tegutsemisjuhised kõikidele täiskasvanud saatjatele (abi kutsumine ja informeerimine, tegelemine ülejäänud lastega).
  
• Helista hädaabinumbril 112 ja tegutse vastavalt nende poolt antud korraldustele.
  
• Jälgi, et keegi täiskasvanutest oleks pidevalt ülejäänud laste juures.
  
• Informeeri toimunust lasteaia juhtkonda.
  
• Lasteaia juhtkond korraldab juhtunust teatamise lähedastele. NB! Surmateadet ei tohi edastada telefoni teel!
  
• Väljasõit katkestatakse ja korraldatakse laste transport lasteaeda tagasi.
  
• Lasteaia kriisimeeskond korraldab vajaliku järeltöö lasteaias.
  

Tuleohutus väljasõidul

• Saabumisel tutvu majutuskoha evakuatsiooniplaanidega.
  
• Tulekahju puhkemise korral:
  

*Helista 112.
*Kontrolli, kas kõik lapsed on evakueerunud.
*Informeeri päästejuhti puuduvatest lastest.
*Informeeri lasteaia juhtkonda.

• Meedia suuna päästeameti kõneisiku või lasteaia direktori poole.
  
• Lasteaia juhtkond korraldab lapsevanemate teavitamise.
  
• Lasteaia kriisimeeskond korraldab vajaliku järeltöö kohapeal või lasteaias.
  

Võõrad ( kolmandad ) isikud väljasõidul

• Kui väljasõidu kinnisele territooriumile saabuvad kolmandad isikud, proovi välja selgitada nende saabumise põhjus/eesmärk.
  
• Vajadusel palu võõral lahkuda.
  
• Kui võõras käitub ähvardavalt, taga esmajärjekorras laste turvalisus, näiteks suunates kõik lapsed siseruumidesse.
  
• Informeeri võimalikust ohuallikast politseid numbril 110.
  

Lapse kadumine

• Uuri lastelt:
  

*kas keegi märkas kaaslase lahkumist?
*millal kadunud kaaslast viimati nähti?
*kus kadunud kaaslast viimati nähti?
*kas keegi teab, kuhu kadunud laps läks?
*kas keegi teab, miks kadunud laps ära läks (konflikt, keegi kutsus, tahtis koju minna vms)?

• Alusta koheselt lapse otsimist lasteaia (väljasõidu sihtkoha) lähiümbrusest. NB! Teised lapsed ei tohi jääda järelvalveta!
  
• Teavita politseid numbril 110 ja tegutse vastavalt politseilt saadud juhistele.
  
• Informeeri juhtunust lapsevanemaid.
  
• Informeeri lasteaia juhtkonda.
  
• Kui kadunud laps leitakse, informeeri sellest kõiki osapooli, otsimine katkestatakse.
  

Liiklusavarii

• Hinda olukorda ja jaga ülesanded.
  
• Võimalusel tee õnnetuspaik teistele liiklejatele nähtavaks
  
• Kui keegi on saanud kannatada, teata kohe häirekeskusesse numbril 112;
  
• Anna esmaabi:
  

*Elusta
*Teadvuseta kannatanud pööra külili asendisse ja ava hingamisteed
*Sulge verejooksud surudes haav riidetombuga kinni

• Vestle pidevalt kannatanutega, sellega kontrollid nende teadvuselolekut, rahusta, kata soojalt käepäraste vahenditega.
  
• Kui puudub otsene vajadus kannatanu sõidukist välja tõsta, on parem oodata, kuni saabuvad päästeteenistus ja kiirabi; kui kannatanu vajab elustamist, tõsta ta sõidukist välja vaatamata vigastustele, ava hingamisteed ja alusta elustamist.
  

NB! Kui buss on süttinud või vees ja kannatanuid on võimalik välja aidata enda elu ohtu seadmata, tee seda viivitamatult, vaatamata vigastustele.

• Likvideeri oht sõiduki süttimiseks, selleks eemalda võimalusel akult miinusjuhe. Püüa ära hoida igasugune sädeme tekkimise võimalus.
  
• Kui buss on juba süttinud, kasuta tulekustutit . See peab olemas olema igas transpordivahendis.
  

Ujumise turvalisus

• Tutvu eelnevalt võimaliku ujumiskoha turvalisusega ( vee temperatuur, ujumiskoha sügavus, põhi jne).
  
• Määra ujumise kord ja jälgi selle täitmist.
  
• Ujumine väljasõitudel on lubatud vaid täiskasvanud saatja valve all, täiskasvanud saatja peab olema koos lastega vees.
  

Uppuja päästmine

• Kaldalt
  
• Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks , aer, lauajupp vm, basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas.
  
• Võid heita basseini äärele, kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe.
  
• Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale.
  
• Kui ei ole päästevahendit, viska käepärane ujuv ese, millele abivajaja saaks toetuda.
  
• Vees
  
• Abista kannatanut veest, kui vesi on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja - kui su jalad põhja ei ulatu võid uppuda koos kannatanuga.
  
• Ära mine vette, kui vool, hoovus või pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks.
  
• Kui uppuja on kaldast kaugel ja otsustad minna vette, kutsu võimalusel kedagi appi ning lase tal helistada hädaabinumbril 112. Kui oled üksi, helista enne vette minekut 112.
  
• Kui sul on mingi ujuvvahend (nt poi, päästerõngas, plastmassaer vmt), võta see kaasa ja jäta kannatanule lähenedes enda ja tema vahele. Kui ta on saanud ujuvvahendist kinni, vea teda või lase tal endal kaldale või basseini madalasse otsa ujuda.
  
• Kui Sul ei ole ujuvvahendit, mine enne kannatanu haardeulatusse jõudmist talle selja taha, pane käsi tal kaenla alt läbi ja haara kinni ümber rinna. Nii vähendad ohtu, et uppuja sust kinni haarates sind ennast vee alla tõmbab. Kui nii siiski juhtub, tee kõik endast olenev, et haardest vabaneda. Selleks võid ka jõudu kasutada. Kõige rohkem kardab uppuja vee alla minekut, mistõttu võid haardest vabanemiseks hetkeks vee alla sukelduda.
  
• Kui kannatanu on liikumatu, on ta arvatavasti teadvusetu. Keera kannatanu selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa. Jälgi, et vedamise ajal oleks kannatanu hingamisteed veepiirist kõrgemal.
  
• Kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja "lohistada". Selleks seisa kannatanu taha, haara tema kaenlaalustest toetades kannatanu pea oma käevartele. Vältimaks kannatanu libisemist haardest  välja, lukusta oma käed kannatanu rinnal ning lohista ta kaldale.
  

Päästmine jääaugust

• Ole rahulik!
  
• Helista 112 või lase seda kellelgi lähedalolijal teha.
  
• Lähene hädasolijale võimalusel tema käidud rada. Kui ta on sinuga sama kaaluga, siis see on orientiiriks, kus jää veel kannab.
  
• Päästma minnes jälgi jää käitumist. Kui kuuled praksumist, siis viitab see sellele, et jää ei ole piisavalt tugev.
  
• 2-3 meetrit enne jääaugu serva heida kõhuli ja liigu roomates. Selliselt jaotad oma kehakaalu ühtlaselt mööda jääd ja ei vaju ise sisse.
  
• Ulata hädasolijale mingi ese (kaasa võetud puuoks, laud, redel jne), kui muud käepärast ei ole, siis sobib selleks ka sinu jope .
  
• Kui hädasolija ei suuda kangestunud sõrmede tõttu abivahendist haarata, siis rooma väga ettevaatlikult talle lähemale ja proovi temast kinni saada.
  
• Kui oled hädasolija jääaugu servale saanud, siis ärge tõuske püsti, vaid roomake või rulluge eemale. Juhul kui kannatanu ei suuda roomata, pead teda lohistama.
  
• Hoolitse, et saaksite ruttu sooja ja märjad riided seljast ära.
  

 
Päästmine jääpangalt

• Teavita häirekeskust numbril 112;
  
• Proovi saada hädasolijaga kontakt ja selgita talle, et abi on teel. Oluline on, et hädasolija ei liiguks jääpangal, sest see võib lagunema hakata;
  
• Kui jääpank on piisavalt lähedal, võid proovida hädasolijale ulatada puuoksa, heita nööri, salli vms;
  
• Kui hädasolija saab sinu ulatatud esemest kinni, siis tõmba ta ettevaatlikult kalda lähedale;
  

NB! Ära proovi jääpangale ujuda, talvises külmas vees jahtud kiiresti ja upud ära.
Esmaabi ABC
HINDA OLUKORDA
Kas on mõni sind või kannatanut puudutav ohutegur?
Sinu ohutus eelkõige, kontrolli ohutegureid.
Kui ohtu pole:
HINDA KANNATANU SEISUNDIT
Kas kannatanu on teadvusel?
Kas ta vastab küsimustele ja kergele raputamisele?
Abista kannatanut Vajadusel helista 112

• Hüüa appi
  
• Ava hingamisteed
  
• Kontrolli hingamist
  
• Kas kannatanu hingab
  

• Aseta püsivasse küliliasendisse
  
• Helista 112
  

HELISTA 112. Saada abiline
TEE KUNSTLIKKU HINGAMIST

• Tee 2 efektiivset puhumist
  

Jätka kunstliku hingamisega.
Otsi vereringe tunnuseid iga minuti järel.
HINDA VERERINGET
Kas vereringe tunnused on olemas?
ALUSTA ELUSTAMISE ABC

• 2 puhumist
  
• 30 surumist rindkerele
  
• Jätka abi saabumiseni
  

Elustamise ABC
Kui kannatanu on võõras ja puudub spetsiaalne kaitsemask, siis suust suhu hingamist ei tehta ja piirdutakse vaid kaudse südamemassaažiga.
A – hingamisteede avamine

• Aseta oma üks käsi kannatanu otsmikule ja painuta tema pead õrnalt tahapoole.
  
• Eemalda kannatanu suust võõrkehad ( hambaproteesid, okse , toit jne.).
  
• Aseta oma sõrmeotsad kannatanu lõua alla ja tõsta lõug ette-üles.
  
• Kontrolli, kas kannatanu nüüd hingab.
  
• Kui kahtlustad lülisamba kaelaosa vigastust, ära pead tahapoole kalluta, vaid ava hingamisteed tõstes ainult õrnalt alalõuga.
  

B – kunstlik hingamine

• Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, surudes sellega pea kuklasse ja lõua ette-üles.
  
• Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninasõõrmed.
  
• Suru oma avatud suu tihedalt ümber kannatanu avatud suu (võib läbi riide , salvrätiku)
  
• Puhu õhk ühtlaselt kannatanu suhu ja jälgi, et tema rindkere samal ajal kerkiks.
  
• Tõsta hetkeks oma pea ja lase kannatanul ise välja hingata .
  
• Korda sissepuhumist teist korda.
  

C- kaudne südamemassaaž

• Aseta kannatanu selili kõvale alusele.
  
• Lasku põlvili kannatanu kõrvale.
  
• Aseta oma ühe labakäe tüvi kannatanu rinnaku keskele.
  
• Aseta oma teise labakäe tüvi esimese käe peale ja seo sõrmed omavahel.
  
• Suru sirgete kätega kannatanu rinnakule nii, et rindkere vajuks 4-5 cm.
  
• Vajuta nii 30 korda kiirusega umbes 100 survet minutis käsi kannatanu rindkerelt eemaldamata.(surveks õige rütmi saavutamiseks alusta loendamist 21-….kuni 51)
  
• Surve ja survest vabastamise vahekord on 1 : 1.
  
• Pärast seda tee jälle 2 õhu sissepuhumist kopsudesse.
  

Jätka elustamist kiirabi saabumiseni või kuni kannatanu hakkab ise hingama ja pulssi on tunda.
Juhul kui kaitsemaski ei ole käepärast ja suust suhu hingamine ei ole elustajale tänapäeva tingimustes turvaline, on parem teha ainult südamemassaaži, kui üldse mitte elustada. Kannatanu ellujäämise võimalus on suurem ka siis, kui elustatakse ilma kunstliku hingamiseta.
TABASALU TEELAHKME LASTEAED Lisa 1
ÕPPEKÄIGU, VÄLJASÕIDU PROTOKOLL
RÜHM:…………………………………..
AEG:……………………………………..
SIHTKOHT :………………………………………………………………………..
MARSRUUT……………………………………………………………………….
TRANSPORT………………………………………………………………………
LASTEAIAST LAHKUMISE AEG……………………………………………….
ORIENTEERUV TAGASI JÕUDMISE KELLAAEG …………………………….
LASTEAIA TERRITOORIUMILT LAHKUVATE LASTE NIMEKIRI:
Märkida õppekäigul osalejad + ja puudujad –
Jrk nr
Lapse nimi
Osalejad
1.
2.
3.
4.
5.
6.
KOKKU:
LASTE GRUPIGA ON KAASAS:
Ees – ja perekonnanimi
Telefoni number
Vastutav täiskasvanu
Saatjast täiskasvanu
Saatjast täiskasvanu