Esmaabi (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
Esmaabi
Referaat
Hendry Sadrak
6.b
Tallinn 2010
Esmaabi
Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Esmaabiandja peaks olema läbinud sellekohase koolituse. Esmaabi vajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada.
Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi . Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama.
Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel . Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele. Hea indikaator on see, kas ta laseb käel oma silmale ja näole kukkuda . Selleks tõstame ta käe üles ja laseme sellel ta silmadele langeda. Kui see jääbki sinna lebama, siis on kannatanu tõepoolest teadvuseta .
Hingamisliigutuste tuvastamiseks vaatle kannatanut: naised hingavad rohkem rinnaga, mehed kõhuga. Võib panna oma käeselja kannatanu nina ette ja hinnata, kas hingamist on tunda. Kai võib panna oma kõrva kannatanu nina juurde, et tunnetada ja kuulata õhuvoolu.
Teadvuseta kannatanu pea tuleb kallutada kuklasse , et tema keel tuleks hingamisteede eest ära ja ta saaks hingata. Kontrollida tuleb ka suud , et seal ei oleks võõrkehasid, mis takistavad hingamist. Pärast seda tuleb uuesti hingamist kontrollida.
Pulssi kontrollida kaelalt. Väga madala vererõhu korral, kui randmel enam pulssi ei ole, siis kaelal võib pulss veel olemas olla.
Kui seisund näib tõsine olevat, tuleb kutsuda kiirabi, helistades 112.
Kontrollida tuleb ka, kas on verejookse. Kui on, siis kõigepealt tuleb need sulgeda, alles siis hakata vajaduse korral elustama. 112 tuleb helistada siiski kohe, viivitamatult.
Ümbrust uurides saab ehk viiteid , mis võis kannatanuga juhtuda — kas ta on kukkunud vms –, selle põhjal saab oletada, millised võivad vigastused olla, kas on näiteks selgroog viga saanud. Kui kannatanu on teadvusel, küsida ta nime, vanust , kas tunneb kusagil valu, kas tal on kroonilisi haigusi — nii saab hinnata kannatanu seisundit ja kiirabile on selliseid andmeid vaja.
Teadmised esmaabist on hädavajalikud
Igaüks peaks oskama esmaabi anda. Kindlasti tuleb vahet teha mõistetel meditsiinialane esmaabi ja psühholoogiline esmaabi, kuigi neid mõlemat esmaabi tuleb osutada samaaegselt.Õiged meditsiinialase esmaabi võtted sõltuvad sellest, kas abi antakse vigastuse või haigestumise korral, nende osas omakorda millise vigastuse või millise haiguse ägenemise või äkkhaigestumise korral.
Sageli unustatakse kannatanu soojalt kinni katta. Autoavarii puhul seistakse sageli juures ja vaadatakse pealt, kuidas kannatanu lebab maas . Kui kiirabi tulekuni ei osata ise midagi teha, siis võiks pealtvaatajast vähemalt nii palju abi olla, et vigastatule mõni soe riideese peale panna. Seda muidugi külma ilmaga. Kuumal päeval oleks abi sellestki, kui seista nii, et päike ei paistaks kannatanule otse peale. Varju viimisega ehk liigutamisega peab olema hästi ettevaatlik. Eksitakse, kui hakatakse kannatanut sakutama või tõstma, eriti ohtlik on see selgroovigastuste puhul.
Võimaluse korral tuleb vigastatu paigale jätta ja tagada vabad hingamisteed .
Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja pulss tuksub, siis keerata ta ettevaatlikult külili. Lämbumisohu vältimiseks peab pea olema sellises asendis, et suhu valguv veri või okse ei läheks hingamisteedesse, vaid pääseks suust välja. Hoolitseda tuleb ka selle eest, et keel kurku ei vajuks, seegi võib lämbumise põhjustada.
Elustamine
Elustamise korral on kõige olulisem teha südamemassaaši. Oskuste olemasolul tehakse vaheldumisi rindkerele vajutades südamemassaaši ja kunstlikku hingamist. Kunstliku hingamise võib jätta tegemata. Kindlasti tuleb teha südamemassaaši, seda tehakse piisavalt jõuliselt rindkerele vajutades sagedusega 100 korda minutis, aga kõige tähtsam on kas või natukenegi südamemassaaši teha vähemalt 30 korda minutis.
Kiirabi kutsumiseks helistada numbrle 112.
Puutudes kokku raskelt viga saanuga, tuleb kõigepealt kiirabi välja kutsuda, selleks helistada 112. Kui ei oska ise kohe midagi ette võtta, siis parem on mitte hakata katsetama (kasu asemel kahju teha), vaid küsida ja kuulata mis nõu 112 annab. Hädaabi numbrile helistamisel saab abikutsuja alati nõu. Kuid eelnevate oskuste puudmine võib olla põhjuseks, miks saadud nõu järgi abi andmine ei tule õigesti välja.
Eluohtliku seisundi tunneb ära selle järgi: kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks — seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist.
Mida teha kui räägid dispetšeriga?
Enne abi kutsumist selgita välja kas ja millist abi vaja on.
Helistades telefonile 112 katsu säilitada rahu ja rääkida juhtunust vastates dišpetseri küsimustele.
Säilitades rahu, katsu vastata järgmistele küsimustele:
mis juhtus?
kas kannatanu on teadvusel ja hingab?
kus kohas kannatanu asub?
kas keegi kohalolijatest on võimeline ise abi osutama?
Ära katkesta kõnet enne kui on seda lubatud!
Maha kukkunud elektrijuhtmed
Mahalangenud elektrijuhe on üliohtlik!
Eriti ettevaatlik peab olema tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmetega, sest pole teada, kas tegu on madal-, kesk- või kõrgepingeliiniga.
Kui voolu all oleva juhtme üks ots kukub maha, siis võivad saada selles piirkonnas liikuvad elusolendid sammupingest elektrilöögi. Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu kaugusel. Inimese sammu pikkuseks loetakse 0,8 m.
Voolu all oleva juhtme mahakukkumisel tekivad maaühenduse kohast kuni 8 meetri kaugusel ringikujulised erineva potentsiaaliga maapinnaosad. 10 kV juhtme korral on pinge maapinnaga puutepunktis 6,7kV, sealt meeter väljapoole umbes 4kV, edasi viie meetri kaugusel 1,5kV ja 8 meetri kaugusel nullilähedane.
Mida niiskem on pinnas, seda ohtlikum on juhtmele lähenemine!
Astudes erineva potentsiaaliga rõngaste tsooni, saab inimene elektrilöögi jalast jalga. Et hoida tugevam elektri löök ära tõsta üks jalg üles, seista ja hüpata ühel jalal juhtmetest eemale; asetada jalalabad tihedalt kõrvuti ning väljuda tsoonist hüpates kõrvuti jalgadega .
Kahjustatud madalpinge liinid on väga suure tõenäosusega pingestatud. Läbi maapinna nad inimest ei ohusta, kokkupuude võib aga olla surmav. Mahalangenud elektrijuhtmeid ei tohi mingil juhul puutuda! Maas vedelevat liini märgates helistage kohe telefonil 112 või Eesti Energia rikketelefonile 1343. Liinile langenud puud ei tohi mingil juhul ise eemaldama asuda. Liiniga kokkupuutes olevat puud katsuda ei tohi! Märg puit juhib elektrit ning selle katsumine võib olla surmav!
Kõrgepingeelektrilöök Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Helista päästeteenistusse telefonil 112.
Esmaabi elektrilöögi korral
Kui siiski juhtub, et keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua , kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda. Kannatanut peaks proovima vooluringist eemaldada näiteks kuiva puuroikaga, kusjuures vajadusel tuleb pinge all olevat krampis kätt ka tugevalt kaikaga lüüa, et haare vabastada. Elektrilöögi tunnused: elektrilöök, lihasevalu, juhtmetesse kinnijäämine, põletus, teadvusekadu, südame seiskus, hingamise lakkamine .
Ohutusnõuded abistajale
Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid , kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid . Tegutsemisjuhised majapidamisvooluga elektilöögi korral ohvri eraldamiseks vooluringist lülita elekter välja, pistik seinakontaktist või kork välja keerata. Kui see ei ole võimalik, püüa kasutada kummikindaid või kummijalatseid. Võid astuda ka paksu ajalehe peale.
Seisundi diagnoosimine
Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas pulss on tunda. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi.
Kannatanu aitamine
Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist:
elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök kolmnurga piirkonda pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad.
Kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu , peaks alustama kunstlikku hingamist. Kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni. Tugeva põletuse korral tuleb kannatada saanud kohta niisutada külma puhta veega.
Välgulöögikahjustused
Välgulöögikahjustused on sarnased kahjustustega, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Vajaduse korral alusta elustamist.
Elektriõnnetuste vältimine
Ära võta üheaegselt kinni elektriseadmest ja metallesemest. Äikese korral hoia eemale kõrgetest kohtadest ja puudest ning ära liigu vee peal.
Elektriga juhtuvate õnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest.
Sagedasemad esmaabi vajavad juhtumid
VEREJOOKSU SULGEMINE
Hea oleks, kui abistajal oleks käepärast kummikindad, mis alati enne esmaabi andmist kätte tõmmata. Paljaste kätega esmaabi andes riskitakse vere kaudu nakkuse saamisega (HIV, B- ja C- hepatiit ). Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale . Kui haav on jäsemetel, võib abi olla vigastatud jäseme(te) kehast kõrgemale tõstmisest, et verejooksu vähendada. Suure verejooksu puhul tuleb algul suruda haavale, seejärel teha haavale surveside ja selleks kasutada puhast sidumismaterjali, milleks võivad olla ka käepärased vahendid, hädavajadusel ka rebitud riideribad. Peab jälgima, et haavas ei tekiks põletikku. Põletiku tunnused on kuumus haava piirkonnas, valulikkus, punetus ja vahel ka mäda. Põletiku korral tuleb kohe pöörduda perearsti poole.
NIKASTUSED,PÕRUTUSED,VENITUSED
Kasutatakse 3K meetodit: külma, kõrgemale, kompressiooni. Kannatada saanud koht seotakse kinni, pannakse peale külma ja hoitakse kõrgemal. Parem on siduda elastiksidemega. Igaks juhuks tuleks kannatanu viia röntgenisse, et kontrollida, kas luud on terved.Viinakompressi ei tohi kindlasti teha, esimesed kolm ööpäeva vajab see koht külma, eriti esimesel päeval. Külm sulgeb verejooksu, ei teki nii suurt turset ning vigastus paraneb kiiremini.
UPPUMINE
Vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda . Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides hoida kannatanu selgroogu sirgelt , eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu külili ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu jälgida. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi. Kõik uppumisohus olnud tuleb 24 tunniks saata meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht.
Põhitõed:
* Kiirabi väljakutse telefon on 112, püüa rääkida päästekorraldajaga rahulikult , nii saabub abi kiiremini.
* Eluohtlik seisund: pole teadvust, hingamist ja pulssi või on suur verekaotus .
* Nikastatud, põrutatud, nihestusega või luumurruga jäsemele asetan külma, viinakompressi EI kasuta. 
* Voolu alla jäänut EI lähe päästma paljaste kätega. 
* Uppujale lähenen selja tagant. 
* Abistades püüan olla rahulik, ei tekita paanikat.
* Kaasinimestesse suhtun hoolivalt.
NB! rahvusvaheliste elustamisjuhiste kohaselt ei ole elustamisel enam vajalik kunstlikku hingamist teha, vaid piisab korralikust südamemassaazhist umbes poolteist kuni kaks korda sekundis ehk 100 korda minutis. Muidugi tuleb hingamisteede avamise võtteid ikkagi kasutada. Elustamist alustatakse sellisel juhul kui teadvusetul inimesel on süda seiskunud. Sellisel juhul puudub ka hingamine ja ebasobiva kehaasendi tõttu võivad hingamisteed olla sulgunud. Südameseiskuse korral puudub pulss nii randmel, kaelal kui ka mujal.
Õige käitumine ja õiged esmaabivõtted on tähtsad. Võiks mõelda, mis on õige, sest valed võtted võivad olla kannatanule surmavad. On neid inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi ja teavad, millised tegevused sobivad esmaabiks . Seevastu teised inimesed mõnikord ei tahagi ja ei julge abi anda ja sageli ei tea, mis sobib esmaabiks ja mis mitte. Siiski on ka neid, kes küll tahaks esmaabi anda, aga ei oska. Seepärast ei ole kunagi liigne meelde tuletada tähtsamaid esmaabivõtteid, teadmised esmaabist üle korrata ja olla esmaabiks valmis.Esmaabi on vajalik kõigile.
Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota , et kiirabi jõuab igasse Eesti punkti paari minutiga kohale. Sellist ressurssi Eesti riigil pole, et kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega.
Kasutatud kirjandus
Internet :

• http://esmaabi.kolhoos.ee/stories/storyReader$81