Esmaabi (1)

Hädaabinumbril 112 helista kui:

• vajad kiiret arstiabi
  
• on tulekahju või selle kahtlus
  
• liiklus - või muu kannatanutega õnnetus
  
• toimus plahvatus või selle oht
  
• on tugev õhureostus
  
• inimene on kusagile kinni jäänud
  
• on ohtlik metsloom linnas
  
• on pinnareostus
  
• inimene on uppumas
  
• toimus varing või selle oht
  
• on gaasiavarii või -leke
  
• veereostus
  

HELISTADES ÜTLE SELGELT JA RAHULIKULT
Mis juhtus:

• Kas inimesel on haigushoog, minestus , verejooks, trauma , õnnetus jne.;
  
• kas inimene on autosse, ukse taha, kaevu , millegi alla või vahele kinni jäänud jne;
  
• kas midagi põleb või ajab suitsu välja, kas kinnise ukse taga on toit tulel jne;
  
• kas on midagi kokku varisenud või varisemas või kukkumas pähe jne;
  
• kas tegemist on reostuse, metslooma , gaasileke, pommi, liiklusõnnetusega vms.
  

Kuhu on abi tarvis:

• täpne aadress või asukoht, koha tunnus (mis värvi maja, mitmes trepikoda vms);
  
• kuidas ligi pääseda;
  
• kas on turvauks;
  
• kas keegi saab vastu tulla, teed näidata;
  
• mitmes korrus.
  

Kas on kannatanuid:

• kui palju neid on;
  
• kas neile pääseb ligi;
  
• kas nad pole kinni jäänud.
  

ESMAABI VAHENDID TÖÖKOHAL
Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine
Sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a määrus nr 82
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (RT I 1999, 60, 616) paragrahvi 4 lõike 4 alusel ja arvestades Euroopa Liidu direktiivide 89/654/EMÜ «Ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded töökohale» (EÜT L 393; 30.12.1989) ja 89/391/EMÜ «Abinõudest töötervishoiu ja tööohutuse täiustamiseks tööl» (EÜT L 183; 29.06.1989) nõudeid määran:

§1. Kehtestada «Esmaabi korraldus ettevõttes»
(1) Tööandja kohustused
1) Kindlustada esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni.
2) Paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brožüürid jm näitlikud materjalid).
3) Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest.
Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).
4) Paigutada nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.
5) Selgitada töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.
6) Tagada tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele).
§2. Esmaabikoolitus
1) Esmaabikoolituse korra ettevõttes kehtestab seaduse alusel sotsiaalminister määrusega «Töötervishoiu ja tööohutuse alase välja- ja täiendõppe kord».
Esmaabikapp või esmaabikohver töökohal on äärmiselt vajalik. Sellest on aru saanud suurem osa tööandjatest. Ikka juhtub väiksemaid õnnetusi ja ootamatuid terviserikkeid, mille korral esmaabivarustus kulub marjaks ära. Samas tuleb meeles pidada, et ka kõige kallim varustus ei tee iseenesest mitte midagi, vaja on inimesi, kes omavad oskusi ja teadmisi, kuidas anda abi.
Enne esmaabivarustuse hankimist tuleb kindlasti järgi uurida seadusest - mida ja kui palju peab olema esmaabikapis. Firmad ja töökohad on erinevad, samuti varieerub töö iseloom. Esmaabivarustus tuleb valida vastavalt seadusesätetele ning silmas pidades ka töö iseloomu ning inimeste arvu. On võimalik, et Teie töökohas on vajalik lisada vahendid, mis seadusega ei olegi sätestatud. Vajalikud vahendid on soovitatav kindlasti juurde hankida.
Seaduse järgi on tööandja kohustatud kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja samuti ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. Paraku on näha, et kõik tööandjad ei suhtu nõudesse täie tõsidusega. Tihti on selleks kohaks määratud liiga väike pind, kus ei saa kannatanut isegi pikali panna. Ruum peaks olema piisavalt suur, et sinna mahuks vähemalt kolm inimest koos kannatanuga. Samuti peab selles ruumis olema võimalus asetada kannatanu lamavasse asendisse.
Esmaabikapp või kohver peab asuma samas ruumis ning selle mõõtmed ega asukoht ei tohi segada esmaabi osutamist. Mõistlikum on soetada kohver, kuna sellega saab vajadusel liikuda õnnetuskohale. Ruumis peavad olema märgid ja viidad , mis osutavad  esmaabikohvri või esmaabikapi asukohale.
Kindlaks peavad olema määratud isikud, kes osutavad esmaabi ning vastutavad esmaabivahendite korrasoleku eest. Esmaabiandja kohustus peaks olema ka uuendada esmaabivahendeid. Samas peab arvestama võimalusi, et vastutav isik või isikud ei viibi hetkel kohal. Seetõttu on sätestatud Sotsiaalministri määrusega, et nähtaval kohal peavad olema ka juhendid, mis näitavad, kuidas osutada kannatanule esmaabi. Mõistlik on asetada juhend esmaabikohvrisse, kus see on kättesaadav kõigile.
Nähtaval kohal peavad olema ka töötajate nimed, kes on koolitatud andma esmaabi. Uuele töötajale tuleb tutvustada nii esmaabikohvri asukohta kui ka inimesi, kes antud asutuses esmaabi eest vastutavad. See tutvustus tehakse uue töötaja esmajuhendamise käigus, mille näeb ette Sotsiaalministri määrus.
Sotsiaalministri määrusega on sätestatud miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldi asetsevates struktuuriüksustes. Erinevused esmaabikomplektides on seotud ettevõttes töötavate inimeste arvuga.
Esmaabivahendid töökohal:
Vahend
Miinimum
Töötajaid üle 25
Steriilne haavatampoon 10cm x 10cm
2 pakki
3 pakki
Steriilne haavatampoon 7,5cm x 7,5cm
2 pakki
3 pakki
Steriilne haavatampoon   5cm x 5cm
 
3 pakki
Rullside (laius 10cm)
2 tk
2 tk
Rullside (laius 15cm )
 
2 tk
Plaastrid (eri suuruses
Vähemalt 12 tk
Vähemalt 24 tk
Desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid
Vähemalt 6 tk
Vähemalt 12 tk
Kinnitusplaaster
2 rulli
2 rulli
Kolmnurkrätik
2 tk
2 tk
Steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga
2 tk
2 tk
Käärid või turvalõikur
1 tk
1 tk
Kaitsekindad
1 paar
2 paari
Kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks
1 tk
1 tk
Alumiiniumkihiga soojendustekk
1 tk
1 tk
Isekülmuv külmakompress
1 tk
1 tk
Esmaabivahendite kasutusjuhend
1 tk
1 tk
Esmaabi andmise juhend
1 tk
1 tk
Kuidas valida esmaabikapi või esmaabikohvri sisu? See on küsimus, mis vaevab neid, kes sellega tegelema peavad. Tänapäeva vahendite turg on suur ja lai. Tootjaid on palju ning pakendid on üks värvikirevam ja ilusam kui teine.
Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata kahele asjaolule, mis on väga olulised teatud toote valikus. Esimene on kindlasti vahendi (toote) pakend. Pakendil peavad olema märgitud järgmised andmed: tootmiskuupäev, aegumiskuupäev, eestikeelne kasutusjuhend ning tähis, tootja nimi ja registrikood, Euroopa Liidu sertifikaadikood. Teine oluline asjaolu on vahend, s.o. toode ise. Toode peab olema lihtsalt kasutatav, õige suurusega, vastupidavast materjalist ning terviklik. Paraku on juhtunud, et esmaabikomplekti on sattunud praak toode. Tähelepanu peab olema suunatud: hingamismaskile, kolmnurkrätikule ning alumiiniumkattega soojatekile. Materjali vastupidavuse osas soovitame kindlasti kontrollida kolmnurkrätikut. Tasub valida küll veidi kallim, kuid samas vastupidavam linane materjal, mida saab ka pärast kasutamist pesta.
Kinnitusplaaster tuleks valida pigem laiem, umbes 2,5 cm. Esmaabikomplektides on reeglina 1 cm laiused kinnitusplaastrid. Samuti tuleb kontrollida, et kinnitusplaastri liim oleks kvaliteetne. Vastasel juhul ei jää plaaster pinnale kinni ning see minetab oma funktsiooni.
Kaitsemaski asemel, milleks on reeglina klapiga avausega  polüuretaankile, võiks valida veidi kallima Pocket Mask ´i. Antud kaitsemaski on lihtsam kasutada. Pärast kasutamist saab Pocket Maski vee ja seebiga puhtaks pesta ning uuesti kasutada. Pocket Mask kuulub paljude tootjate tootevalikusse ning kindlasti võib leida endale taskukohase variandi. Erinevalt elustamiskilest tagab  Pocket Mask abiandjale praktiliselt 100% ohutuse.
Alumiiniumkattega soojenduskile valikul on kindlasti suur roll materjali vastupidavusel. Valida tuleks vastupidavam materjal, mida on kerge puhastada . Kui soojendustekki on vaja kasutada ka välitingimustes, peab materjal olema piisavalt raske, et tuul seda ära ei viiks.
Kohustuslikule miinimumile lisaks võiks suurendada sidumismaterjali hulka ning esmaabikohvris või esmaabikapis võiks olla mitu paari erinevates suurustes kindaid. Enese ohutus ennekõike!
Peamine soovitus: ärge pange esmaabivarustust luku taha. Võtme leidmine on kiires ja niigi ärevas situatsioonis võimatu. Esmaabivarustus peab olema igale töötajale vajadusel koheselt kättesaadav.
19. aprillil jõustus vabariigi valitsuse määrus nr 75 "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" 3. aprillist  2008.aastal.
Määrus kehtestati "Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse" § 24 lõike 6 alusel.
Määruse eesmärk on kehtestada tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest teatamise, uurimise ja registreerimise kord. See võimaldab saada ülevaate toimunud tööõnnetustest ja diagnoositud kutsehaigestumistest, välja selgitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste põhjuseid ning teha võrdlevat statistikat.
Määruse seletuskirjas tõdetakse, et määruses sätestatud protseduuride järgimisel paraneb eelkõige tööõnnetustest ja kutsehaigestumistest teavitamine ja nende uurimine ,  mille tulemusel on omakorda võimalik teha paremaid otsuseid töötingimuste parandamiseks ning seeläbi ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi.
Eelmisel aastal registreeris tööinspektsioon 3707 tööõnnetust, kutsehaigusi diagnoositi 74.
Miinimumnõuded esmabivahenditele M1 ja N1 kategooria sõidukites
(sõiduautod , traktorid)
1) steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 2 tk
2) steriilne haavatampoon 10 cmx10 cm 2 pakki
    10 cm x 20 cm 1 pakk
30 cm x 60 cm 1 pakk
3) rullsidelaius 10 cm / 15 cm 1+1 tk
4) plaastrid (eri suuruses) 12 tk
5) desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks 6 tk
6) kinnitusplaaster 1 rull
7) rõhkside (laius vähemalt 10 cm)1 tk8) kaitsekindad 2 paari
8) kolmnurkrätik 1 tk
9) käärid või turvalõikur 1 tk
10) kaitsekindad
11) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 1 tk
12) kaelalahas (isekinnituv) 1 tk
13) esmaabivahendite kasutusjuhend 1 tk
14) esmaabi andmise juhend 1 tk
1.Steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga ehk rõhkside. Side vabastatakse pakendist hoides servadest, tampoon paigutatakse haavale , hoides sellest küljest, mis haava vastu ei puutu ja kinnitatakse sidemega (kiudkangast pind ei jää haava külge, pind on poorne).
2.Steriilne haavatampoon 10cm X 10cm 5 tk. pakis , kasutatakse haavade katmiseks, olenevalt haava suurusest valitakse sobiva suurusega haavatampoon. Steriilne haavatampoon 10cm X 16cm 1 tk. pakis, kasutatakse haavade katmiseks, olenevalt haava suurusest valitakse sobiva suurusega haavatampoon.
3.Rullside (laius 10 ja 15 cm) haavale asetatud haavatampooni kinni sidumiseks, samuti lahase kinnitamiseks murdunud jäsemele.
4.Plaastrid Valitakse haava suurusele sobiv haavaplaaster, vabastatakse kaitsekilest ja pannakse pindmisele haavale.
5.Desinfitseeriv tampoon haava puhastamiseks. Immutatud 0,05% kloorheksidiini lahusega. Kasutatakse pindmiste haavade puhastamiseks.
6.Kinnitusplaaster 1,25cm on sideme kinnitamiseks ja väiksemate lõikehaavade sulgemiseks. Kinnitusplaaster on rebitav ja võib panna otse ihule.
7.Steriilne rõhkside(10x16cm). Side vabastatakse pakendist hoides servadest, tampoon paigutatakse haavale, hoides sellest küljest, mis haava vastu ei puutu ja kinnitatakse sidemega ( kiudkangast pind ei jää haava külge, pind on poorne).
8.Kolmnurkrätik on abiks käe kaela sidumisel, haavatampoonide fikseerimisel käele, jalale või peale.
9.Käärid on vajalikud kannatanu riietest vabastamiseks ja sideme lõikamiseks
10.Kaitsekindad on vajalikud, et kaitsta kannatanut haava põletku tekkimise eest ja abistajat verega levivate nakkuste eest.
11.Kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks. Kasutamine: vastavalt joonisele ( huulikuosa asetada kannatanule suhu).
12.Kaelalahas (isekinnitatav). Kasutamine: kaela toestamiseks, liikuvuse piiramiseks kaela piirkonnas samas takistamata juurdepääsu hingamisteedele. Lubab valida optimaalse suuruse tänu takjakinnitusele.
M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitele
Peale paketis C sisalduvate esmaabivahendite lisanduvad siia:
1) elastne võrkside (jalale, peale - vähemalt 30 cm)1 tk
2) alumiiniumkihiga soojendustekk1 tk
Esmaabivahendite pakend spordipäevadele, suvepäevadele
1) külmkompress 2 tk
2) sporditeip 3,75 cm x 4,5 m 1 tk
3) elastne vikseerimisside 10 x 4m 3 tk
4) käärid 1 tk
5) väga hea imamisvõimega haavapadi 10 x 10 2 tk   10 x 20 1 tk
6) haavaplaaster haavapadjaga 6 x 10cm 1 tk
7) plaastris 8+2 sõrmele 1 kompl
8) kinnitus plaster 1,25 x 9,1 1 tk
9) steriilne haavapadi 10 x 10 3 tk
10) silmaplaaster kleebitav lastele 1 tk
11) steriilne sidumisrätik 60 x 80 1 tk
12) kaitsekindad 2 paari
13) des. ainega immutatud tampoonid 8 tk
14) steriilne side haavapadjaga 8 x 10 1 tk
KODUAPTEEK
Ravimite tarvitamine peab toimuma arsti eeskirjade kohaselt. Võhiklik tarvitamine võib haige vaevusi suurendada ja tervist ohustada . Esineb juhtumeid ,kus haigele antakse ravimeid, mis on soodsalt mõjunud tuttavaile ja naabreile, kes on põdenud mõne tunnuse poolest sarnast haigust.See on täiesti lubamatu.
Arsti korralduseta võib haigele ainult ajutiselt anda vaevusi vähendavat ravimit, mis on apteegis vabamüügil.Hiljem tuleb ka nende kasutamise suhtes arstilt nõu küsida.
Tarvitada tohib ainult sellisei ravimeid ,mille pakendil on märgitud ravimi nimi ja annus. Enne ravimi tarvitamist tuleb alati pealkirja kontrollida, et eksituse vältida.Kunagi ei tohi ravimeid säilitada pealkirjata pakendis.Ravimeid tuleb hoida nii,et lapsed kätte ei saaks.
Tuleb tarvitada ainult värskeid ravimeid. Eriti kiiresti riknevad taimedest valmistatud vesilahused.Pärast tarvitamist tuleb pudel alati korralikult korgiga sulgeda, et ravimisse ei satuks tolmu ega pisikuid, mis riknemist kiirendavad.Kõiki ravimeid tuleb hoida pimedas jahedas ja kuivas kohas.
Igas kodus peab olema mõni kindel paik rohupurkidele ja tablettidele.Asukohast sõltuvalt muutub ka ravimi säilivusaeg. Niiskes vannitoas riknevad tabletid õige kiiresti
Ebameeldivate üllatuste vältimiseks jäta meelde:

• silmatilku võib hoida toatemperatuuril,kuid külmkapp on sobivam
  
• sama kehtib ninatilkade kohta
  
• köharohud seisku külmkapis, siis võid kindel olla,et nad toimivad 2 aasta jooksul.
  

Valuvaigistid säilitavad oma mõju toatemperatuuril 5 aastaks. Ravimeid tuleb anda haigele alati kindlaks määratud ajal.Tavaliselt katkestatakse ravimi andmine uneajal. Ravikuuriks ettenähtud ravim tuleb täielikult ära tarvitada .
Haige enesetunde paranemise või temperatuuri languse korral ravi katkestada on ekslik .
NB! – Koduapteeki tuleb regulaarselt uuendada ja aegunud ravimeid mitte kasutada. Kui Teie vaevused ei leevendu nädala jooksul, siis tuleks ühendust võtta perearstikeskusega.
Iga pere koduapteegis võiksid olla valikuliselt järgnevad ravimid :
1. Palavikualandaja: paracetamol, ibuprofen või aspiriin (kõik toimivad ka palavikualandajana, lastel valikravimiks paracetamol) – ettevaatusega tuleks neid kasutada verehaiguste,seedetraktihaiguste ja südamehaiguste põdejail. Paratsetamool (küünal, siirup , tablett).
2. Kraadiklaas
3. Köha korral: rögalahtistid – broomhexin , ambroxol (Brontex), luuderohupreparaadid (Hedelix, Prospan) jpt. Köhapärssijad: okseladiintsitraat (Paxeladine), pentoksoksyveriintsitraat (Toclase). Lokaalsete köharavimitena toimivad külmetusbalsamid, pipra-ja sinepiplaastrid, hanerasv ja mesi .
4. Kurguvalu korral: kurgusprayd (Hexoral,taruvaik+ saialill , astelpajuõli), erinevad imemistabletid ja väikelastele sobivaim on Tonsilgon– tilgad .
5. Nohu korral: Tähtsaimad on meresoolalahuse tilgad või spray (Humer), ninakinnisuse korral võib lühiajaliselt (kuni 7 päeva järjest)kasutada ninahingamist parandavaid vahendeid – näit. ksülometasoliin (Xymelin jt). Tugeva ninahingamise takistuse korral on mõistlik kasutada suukaudseid vahendeid – Sudafed, Actifed. (Vererõhuhaigetele on need preparaadid siiski ebasoovitavad).
6. Kombineeritud ”nn. külmetushaiguste pulbrid” – näit. Fervex, Coldrex jpt. -sisaldavad sageli mitut toimeainet (tavaliselt palavikuvastane, ninahingamist parandav+ rögalahtisti ja/või allergiavastane preparaat, seetõttu võib nende kasutamisel suurema tõenäosusega ilmneda ootamatuid kõrvaltoimeid vöi koostoimeid teiste ravimitega - seetõttu ei sobi need sageli kasutamiseks lastel, vanuritel, krooniliste haiguste põdejatel ja püsiravimite tarvitamise korral.
7. Valu- ja põletikuvastased geelid: (ketoprofeeniga, ibuprofeeniga, diclophenaciga,kombineeritud toimeainetega - Deep Relief jpt)
8. Vere hüübimissüsteemi mõjutavad geelid – hepariiniga ( Lioton 1000 jpt), troxerutiiniga (Troxevasin)
9. Põletusvastased ravimid: BurnShield, Panthenol
10. Allergiavastased vahendid – cetirizine (Zyrtec jt), loratadine (Claritine jt)
11. Seedetraktihäirete korral – probiootikumid (Lacto7,Gefilus,Protexin jt), kõhupuhituse korral aktiivsöe tabletid, diosmektiit( Smecta ), gaasivastased vahendid – näit. simetikoon (Espumisan). Imikutel gaasivastasena on kasutusel samuti simetikoon (Sab Simplex, Espumisan) vöi dimetikoon (Cuplaton). Lühiajalise kõhukinnisuse korral aitavad linaseemneõli või senna tabletid, samuti laktuloos( näit. Duphalac)
12. Nuuskpiiritus
13. Põiepõletikku leevendavad – ravimteed (leesikas, kaselehed , petersell), jõhvikatabletid ja Urosept
14. Haavahooldusvahendid: (side, plaastrid,haavapuhastusvahendid – 3%H2O2, Octenisept, Cutasept vms.), ühekordselt kasutatavaid kummikindaid, kraadiklaas, käärid.
Kasutatud kirjandus
1. http://www.rescue.ee/182 - Hädaabinumber 112
2. www.esmaabi.ee - esmaabivahendid väikefirmasse, sõidukisse
3. www.linnamoisa.ee/koduapteek.html - Koduapteek
4. http://www.medical.magnum.ee/cgi-bin/script/kaup?enable - zero=no&kaup=58799 – autoapteek
5. www. riigiteataja .ee – töötervishoiu ja tööohutuse seadus
6. http://rmp.ee/too/ohutus/6679?HL=esmaab i – esmaabi paketid töökohal
11