Veebipõhine infosüsteem (0)

OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED
1)Häirekeskuses võetakse vastu õnnetusteated ja edastatakse need vastavatele teenistustele, kes sõidavad sündmuskohale abi andma. Nii nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis ühtseks hädaabinumbriks 112.
2)Lühidalt kokku võttes tuleb õnnetusteadet edastades järgida järgmist:
 Räägi häirekeskusega rahulikult ja vasta sulle esitatud küsimustele!
 Ära lõpeta kõnet enne, kui selleks on loa andnud häirekeskus!
 Teate edastamisel ütle:

Mis on juhtunud, millise õnnetusega on tegemist?

Kus on õnnetus juhtunud, võimalikult täpne aadress või asukoha kirjeldus.

Kas õnnetuses on kannatada saanud inimesed?

Enda nimi ja kontakttelefon.

• Kui häirekeskusest soovitakse infot täpsustada, siis küsib dispetšer lisaküsimusi. Alati tuleb neile oma teadmiste piires täpselt vastata.
  

3)
kui sulgeda kõik avad, siis lõppeb mingil ajal otsa põlemiseks vajalik hapnik ja tuli kustub
4) Millised on tulekahju tekke võimalikud põhjused:
 hooletus lahtise tulega ümberkäimisel;
 laste mängimine tulega;
 lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine;
 lõkkest lendavad sädemed;
 kulu põletamine;
 katkised elektriseadmed või nende vale kasutamine;
 katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine;
 tahtlik süütamine;
 isesüttimine (näiteks suurtes silo- või turbakuhjades hakkab sees toimuma käärimine, millega tekib kõrge temperatuur ja võib toimuda süttimine);
 klaasikillud, sest need võivad koondada päikesekiirgust ja põhjustada süttimise;
 äike;
 suitsetamine .
5) Selleks, et vältida tulekahju teket, on kõige tähtsam teada ja järgida tuleohutusnõudeid. Kuidas siiski on võimalik jälgida kõiki ohutusnõudeid? Kõige tähtsamaks nõudeks on tähelepanelikkus. Selleks, et õnnetusi ennetada, peab oskama ette näha neid tekitada võivaid olukordi ja tingimusi. Suurem osa kõigist tekkinud tulekahjudest on siiski tingitud inimese hooletusest ja hoolimatusest.
6) Tulekahju arenemise esimeseks astmeks on süttimine. Mõningatel juhtudel toimub süttimine hetkeliselt (plahvatuse tagajärjel tekkinud tulekahjud ), kuid see võib kesta ka päevi ja nädalaid pikaldase soojenemisprotsessi tulemusena (suured turbahunnikud, mille sees toimub niiskuse ja soojuse tõttu käärimine ja eraldub palju kuumust). Tavaliselt kestab süttimise faas mõningaid minuteid Näiteks puit, mida tuleb natuke aega leegiga soojendada, enne kui see ahjus süttib. Paber vajab süttimiseks aga mõne sekundi. Tekkinud tulekolle võib ilma tulekahjuks arenemata iseenesest kustuda, kuid kui põlevmaterjali jätkub ning õhu juurdepääs ei ole takistatud, siis jõuab tulekahju põlemise astmesse.
Põlemise astmes hakkab süttinud ese järjest rohkem tuld võtma ning levitab seda edasi ka teistele materjalidele. Põlevatelt pindadelt hakkab toimuma suitsu eraldumine, mistõttu täitub ruum paksu suitsukihiga. Kuna suits on kuum, siis tõuseb see üles. Kinnises ruumis hakkabki suitsukiht tekkima kõigepealt lae alla ning paksenedes suureneb põranda poole. Kui põlemine on juba mõnda aega kestnud, siis on ruum kogu ulatuses kaetud paksu suitsukihiga, kuid põranda kohale jääb alles mõnekümne sentimeetri paksune õhukiht. Mida kauem on põlemine toimunud, seda kõrgemaks tõuseb ruumis temperatuur. Tulekolde läheduses võib kuumus olla isegi 800°C ja rohkem. Ruumi keskmine temperatuur on umbes 300 – 350°C. Inimesed, kes ei ole põlevast ruumist selleks hetkeks pääsenud, seda kuumust tavaliselt üle ei ela. Võrdluseks võib tuua sauna leiliruumi, kus kraadiklaas näitab u 100°C. Paljudel hakkab seal väga ebamugav ning tekivad raskused hingamisel.
7) Häirekeskusesse helistamine!!
 Tulekahju korral jäta alati meelde järgmised reeglid:
 Liigu võimalikult ohutult!
 Ole võimalikult nähtav!
 Ära satu kunagi paanikasse ega tekita seda oma käitumisega teistes inimestes!
 Anna kohale saabunud päästeteenistuse töötajatele informatsiooni!
 Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all!
 Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist!
 Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised!
 Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi!
 Ära sea elu ohtu!
 Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid!
 Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)!
 Lülita ruumist välja elekter (selleks lase eelnevalt vanematel endale näidata, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon.
8) Tule kustutamiseks tulekustutiga tuleb järgida järgmisi reegleid:
 Ära kustuta vastu tuult!
 Kustuta leegi jalga, mitte latva!
 Ära kustuta tulekolde keskelt, vaid alusta äärest!
 Õli- või bensiinileeki hakka lämmatama madalalt leegi sisse!
 Pisipõlengute puhul ära lase niisama kustutit tühjaks!
 Suure tule korral on parem lasta kahe kustutiga korraga!
9)
 Autojuhid valivad sellise sõidukiiruse, mis antud oludes ei ole sobiv.
 Autojuhid sooritavad selliseid möödasõite, mis on ohtlikud.
 Jalakäijad ületavad tänavaid kohtades, kus on halb nähtavus.
 Jalakäijad ületavad sõiduteid liikuvate sõidukite vahelt või seisvate sõidukite varjust.
 Eiratakse meelega liikluseeskirju.
 Tänaval sõidetakse liikluseeskirju tundmata jalgrattaga.
10) Jalakäija ei tohi:
 ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire ;
 ületada sõiduteed asulas eraldusribaga teel väljaspool ülekäigurada;
 minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit;
 liikuda kiirteel ;
 takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur ning niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit;
 takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur.
 Ühissõiduki ootamisel ei tohi jalakäija seista sõiduteel!
 Sõiduteele tohib astuda alles pärast ühissõiduki peatumist!
 Pärast ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt!
 Sõidukis, milles on turvavööd, peab sõitja olema nõuetekohaselt kinnitatud!
Jalgrattur ega mopeedijuht ei tohi:
 sõita kõnniteel (piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta);
 sõita juhtrauast käega kinni hoidmata (mopeedijuht peab juhtrauda hoidma mõlema käega, välja arvatud käega hoiatusmärguande andmise ajal);
 lasta ennast vedada teise sõidukiga;
 vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
 pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud;
 sõidutada sõitjat, kes ei ole kindlalt istmel.
11) Kui satud kohta, kus on toimunud liiklusõnnetus või toimub see lausa sinu nähes, siis esmalt on õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada.
kannatanu pea hoidmisega toetad tema vigastatud kaela ning hoiad hingamisteed vabad
Peamised asjad, mida tuleb abi ootamise ajal teha, on järgmised:
 Võimalusel võtta endale tulekustuti käeulatusse, sest on auto süttimise oht.
 Kui auto on süttinud, siis tuleb püüda enda elu ohtu seadmata kannatanu sealt kätte saada.
 Kontrollida avariis osalenud inimeste seisundit. Kõnetada neid - kas reageerivad. Kontrollida hingamist ja pulssi. Vaadata väliseid vigastusi. Küsida, kust on valus.
 Kui on olemas kaelalahas ja oskus seda peale panna, siis kasutada seda.
 Pidevalt vestelda kannatanu(te)ga ja sellega kontrollida nende teadvust.
 Peatada verejookse.
 Vajadusel teha elustamist.
Helistada 112!!
12) Raudteel võivad õnnetused toimuda nii reisi- kui ka kaubarongidega:

• rongide kokkupõrked
  
• ohtlike ainete leke ja maha voolamine
  
• tulekahju
  
• plahvatus
  
• rööbastelt maha jooksmine
  
• otsasõit autodele ja inimestele
  

13) Loodusõnnetus on erakorralise iseloomuga loodusnähtus, mis seab ohtu elu, tervise, looduskeskkonna või põhjustab hoonete ja kommunikatsioonide purunemise ning toob kaasa majanduslikku kahju.
Suuremad loodusest tingitud ohud, mis inimesi ähvardavad on:
 maavärinad;
 orkaanid ;
 tsunamid ehk hiidlained;
 keeristormid;
 vulkaanid ;
 rusuvoolud;
 üleujutused;
 metsatulekahjud .
14)
Kuivus, põuaperiood -tuleb väga hoolikalt jälgida tuleohutusnõudeid metsades.
et tervis vastu peaks on vajalik palju juua.
otsida endale varjulisem koht ja varustada end piisavalt veega.
Madal õhutemperatuur-kontrollida kütteseadmete korrasolekut ning tõeliselt külmade ilmade korral püsida kodus.
Rahe - tuleb võimalikult kiiresti leida mõni varjualune
Tormid ja rajud-tormiste ilmade korral kõige kindlam varjuda hoonetesse
Tugevad lumesajud -jääda püsima kuskil asustatud piirkonnas või kodus
Udu- Kindlasti tuleb kasutada helkurit ning olla ise autode suhtes tähelepanelikum.vältida minekut sellistesse kohtadesse , mis on võõrad ning kus on eksimise oht.
Äike- jälgida, et ei viibiks äikese ajal kõrgete puude läheduses, samuti igasuguste elektri- ja sidemastide läheduses. soovitav tõmmata elektrivõrgust välja igasugused seadmed ,
Üleujutused- otsida varjupaika maapinnast kõrgematelt kohtadelt,
otsida varjupaika maapinnast kõrgematelt kohtadelt,
peamine on enese kaitsmine.
15) Võimalikud avariiolukorrad ja õnnetused gaasitorustikul:
 gaasi leke hoonetes;
 gaasitorustikule mehhaanilise vigastuse tekitamine;
 gaasivarustuse katkemine;
 gaasi leke väljaspool ehitisi ;
 gaasirõhu järsud muutused võrgus;
 gaasi kontrollimatu süttimine;
 plahvatus gaasivõrku ühendatud hoonetes.
 tulekahju gaasitorustiku kaitsetsoonis või selle ümbruses.
16) Põhireeglid gaasilekke avastamisel on:
 Võimalusel sulgeda gaasi juurdevool!
 Tuulutada ruume akende ja uste avamisega!
 Mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega elektrit!
 Eemalduda ohtlikust piirkonnast !
 Informeerida ohust teisi inimesi ja häirekeskust!
 Võimalusel lülitada ohtlikust piirkonnast välja elekter!
17) Suurema osa kodutööde tegemisel abistavad inimesi mitmesugused elektrilised vahendid. Kõik on harjunud sellega, et kodudes on elekter sees, kuid kuidas see sinna jõuab, selle üle ei ole tavainimesel tarvis eriliselt pead vaevata. Kuidagi see sinna jõuab. Elektrienergia edastatakse elektrijaamast tarbijateni õhu- või kaabelliinidega ja sisejuhtmestikust koosneva elektrivõrgu abil. Tavalise kodutarbija jaoks algab oma elektrivõrk ikkagi elektrikilbist, kus asuvad kaitsmed ja kust on vajadusel võimalik voolu välja lülitada.
18) Elektrikahjustus võib avalduda kudede paikse kahjustusena (naha põletus) või elektrilöögina, mis kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu südametegevuse ja hingamise lakkamiseni. Inimesel, kes on saanud elektrilöögi võivad avalduda järgmised tunnused:
 lihase valu;
 lihase kramp;
 põletus;
 teadvusekadu;
 südame seiskus, hingamise lakkamine.
Selleks kasutada:
 kuiva pikka latti või lauda, tõstes sellega kannatanu pealt elektrijuhtmed ära;
 mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti.
 Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast välja vastava elektriseadme pistik või lülita elektrikilbist korgid välja. Lase vanematel endale näidata, kust ja kuidas on võimalik seda teha.
 Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasutada kannatanu vabastamiseks voolu alt mingit elektrit mittejuhtivat eset. Kodustes tingimustes saab inimese pealt elektrijuhtmeid samuti vajadusel ära lükata ka rullikeeratud ajalehega
 Peale vooluringist eraldamist kutsu kohe kiirabi ning vajadusel alusta elustamist.
19) Aine mürgisus e toksilisus on suhteline ja oleneb paljudest asjaoludest. Olulised on nii aine keemilised ja füüsikalised omadused kui ka aine kogus. Oma osa etendab ka väliskeskkond, milles toimub aine ja organismi kokkupuude , samuti on tähtis organismi seisund ning reageerimine aine suhtes. Mürgi toime sõltub sellest, kas ta on sattunud organismi suu, naha, hingamisteede kaudu või süstimise teel. Mürgitustunnuste ilmumise kiirus ja intensiivsus sõltuvad mürgi omadustest, hulgast ja organismi sattumise viisist. Sissehingatava õhuga organismi sattuvate mürkainete puhul sõltub kahjustuse suurus õhus sisalduva aine kontsentratsioonist ja toime kestusest. Väga kiiresti toimivad hingamisteede kaudu ja süstimise teel organismi tunginud mürgid. Näiteks võib kiiresti surmaga lõppeda tulekahju korral tekkivate gaaside sissehingamine suletud ruumis ning otse verre süstitud mürgid. Vahel võib aga haigustunnusteta periood olla erakordselt pikk, seda eriti suu kaudu organismi sattunud mürkide puhul. Esimesteks haigustunnusteks on enamasti peavalu, väsimus ja iiveldus , sellele võib lisanduda teadvusekadu ning ka hingamise lakkamine või oluline nõrgenemine, samuti krambid. Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase , tuleb viia ta ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus, helista kohe 112 ning kutsu kiirabi!
20) Selleks, et kodudes vähendada ohu tekke võimalust, tuleb järgida kõige elementaarsemaid nõudeid:
 Tarbekeemiatooted tuleb hoida eemal toiduainetest!
 Kemikaale tuleb hoida omaette kapis või ruumis, kus nad pole lastele kättesaadavad!
 Mürgiste ainete peitmine juhuslikesse kohtadesse võib põhjustada kurvalt lõppevaid eksitusi!
 Mürgiste ainete hoidmiseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud pakendeid, näiteks toiduainete taarat jne! See on vajalik selleks, et ei tekiks eksimuse tõttu mürgitusi.
21) Plahvatusohtlik ese - lõhkekeha või lõhkeseadeldis.
22) Kuna plahvatuse näol on tegemist põlemisega, siis tekivad ka plahvatusel gaasid. Plahvatusgaaside hulk ja nende tekkimise kiirus on mitmeid kordi suurem, kui tavalise põlemise juures, sest kõik need gaasid tekivad ja vabanevad korraga. Lisaks sellele on plahvatuse korral gaasid väga kõrge temperatuuriga, mis põhjustab suurt rõhku. Plahvatuse rõhk põhjustab lööklaine. Lööklaine liigub kiirusega kuni 5000 m/s, tekitades oma teel suuri purustusi. Plahvatuse lööklaine poolt tekitatud rõhk ongi plahvatuse kaasmõjudest kõige enam arvestatav efekt. Selle tulemusena võivad plahvatuskohale lähemal asuvatel hoonetel puruneda suured konstruktsioonid ja inimesed eemale paiskuda ning kaugemal asuvatel hoonetel puruneda aknaklaasid. Tasapisi hakkab lööklaine kiirus vähenema, kuni ta muutub helilaineks, mida kaugemalt on lihtsalt kuulda.
23) ENNE, KUI MIDAGI PUUTUD, VEENDU SELLE OHUTUSES!
Kui sa leiad eseme, mis võib olla plahvatusohtlik:
 ÄRA SEDA ESET PUUTU EGA NIHUTA PAIGAST!
 ÄRA VISKA SELLE PIHTA MUUDE ESEMETEGA!
 ÄRA SEDA UUESTI MAHA MATA!
 ÄRA TEE SELLE LÄHEDUSES TULD!
 EEMALDU OHTLIKUST KOHAST!
 INFORMEERI LEIUST HÄIREKESKUST!
 INFORMEERI TEISI LÄHEDUSES VIIBIJAID!
 ÄRA LUBA KELLELGI OHTLIKULE KOHALE LIGINEDA EGA ESET PUUTUDA! (välja arvatud päästetöötajad)
 MÄRGISTA LEIUKOHT NII, ET SA SELLE UUESTI ÜLES LEIAKSID!
24) POMMIÄHVARDUSE TEGEMINE EI OLE KUNAGI SÜÜTU NALI, VAID TÕSISELTVÕETAV KURITEGU !
25) Kui helistaja on kõik ära öelnud, mis ta soovis, siis tuleb võimalusel ka temale küsimusi esitada.

Proovi teada saada:

• Kuhu on pomm pandud?
  
• Millal pomm plahvatab?
  
• Kuidas pomm välja näeb?
  
• Mis on pommi panemise eesmärgiks?
  
• Kas ta nõuab midagi?
  
• Kes ta on?
  

 Selgita hääle järgi tema sugu ja ligikaudne vanus!
 Proovi meelde jätta tema hääl, kõnemaneer, aktsent , tausthelid!
RUUMIDEST TULEB VÄLJUDA RAHULIKULT JA ORGANISEERITULT!