Elektriõnnetused ja esmaabi (0)

Elektriõnnetused ja esmaabi
Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa – elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Mõlemad on harilikult seotud elektriseadmete ebaõige kasutamisega, milleks on ka igasuguste ohutusnõuete eiramine. Liiga ükskõikselt võetakse pisikesi rikkeid koduses elektrisüsteemis. Ohtlikuks võivad osutuda ka igasugused ajutised juhtmed , mida küllaltki palju kasutatakse.Õnnetused ei juhtu ainult kodus. Sarnane oht varitseb inimest ka elektriliinide läheduses. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel. Avastades sellise õnnetuse, ei tohi mingil juhul sinna läheneda. Tuleb arvestada, et kõrgepinge korral, kui traat katkeb ja langeb maha, on ohtlik ala maapinnal selle ümber 30 meetri raadiuses. Koheselt teatada avariist häirekeskusele. Arvestada tuleb seda, et voolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamast, kuid see võtab aega. Väga tähtis on veenduda, et selles piirkonnas ei ole ühtegi inimest. Kannatanu võib olla otseses kokkupuutes katkenud liiniga, kuid samuti lamada maapinnal ja sealtkaudu olla voolu all. Kui keegi on jäänud voolu alla, siis tuleb võimalusel kutsuda appi täiskasvanu ning püüda kannatanut kõiki ohutusreegleid arvestades sealt vabastada. See tegevus on väga ohtlik. Kohale, kus õnnetus on toimunud tuleb sel juhul läheneda väga väikeste sammudega, et ei tekiks sammupinget ja ise voolu alla ei jääks. Kannatada saanut palja käega mitte puudutada. Kannatanu päästmisel ei tohi oma eluga riskida!
Selleks kasutada:

• kuiva pikka latti või lauda, tõstes sellega kannatanu pealt elektrijuhtmed ära;
  
• mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti.
  

Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab , siis käituda nagu minestanugagi – hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni. Kui kannatanul on hingamine ja südametöö peatunud, siis tuleb esmaabi osutamisel teha talle kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaazhi.
Alati tuleb meeles pidada:

• Metallid juhivad elektrit ja metallesemeid ei tohi inimese voolu alt vabastamiseks kasutada.
  
• Vesi, niisked riided, -maapind, -õhk (vihmane ilm) juhivad hästi elektrit ja on ohtlikud.
  
• Hästi sobivad elektriisolaatoriks pikad puidust esemed.
  
• Kõige paremateks kaitsevahenditeks on kummikindad ja kummijalatsid. Kuiva ilmaga on sobilikud ka kummitallaga jalanõud (spordijalanõud).
  

Kuidas tegutseda elektrilöögi korral kodus?
Kui mingi õnnetus juhtub kodus, siis on põhimõtteline tegutsemine sama. Esmalt tuleb kannatanu voolu alt vabastada ja seejärel asuda abi andma. Suurimaks vaheks on ehk see, et on võimalik voolu elektrikilbist välja lülitada ja sellega kõrvaldada oht abiandjale.

• Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast välja vastava elektriseadme pistik või lülita elektrikilbist korgid välja. Lase vanematel endale näidata, kust ja kuidas on võimalik seda teha.
  
• Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasutada kannatanu vabastamiseks voolu alt mingit elektrit mittejuhtivat eset. Kodustes tingimustes saab inimese pealt elektrijuhtmeid samuti vajadusel ära lükata ka rullikeeratud ajalehega
  
• Peale vooluringist eraldamist kutsu kohe kiirabi ning vajadusel alusta elustamist.
  

Sarnaselt elektrilöögile toimub ka välgulöök. Äikesega kaasnevad väga suured elektripinged, mistõttu inimene, kes on saanud äikeselöögi, sureb harilikult silmapilkselt. Välgulöögi tagajärjed meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Koheselt kutsuda abi ning vajadusel alustada elustamist. Äikese korral on metsas olles vihma eest kasulik varjuda võimalikult madala okaspuu alla, lagedal väljal hoiduda eemale veekogudest , kõrgetest puudest ja telefoni- või elektriliinidest. Pikselöögi vältimiseks tuleb äikese ajal sulgeda korstnasiibrid, sest soe suitsusammas on samuti koht kuhu äike võib sisse lüüa.
Kaitse elektriõnnetuste eest
Selleks, et vältida elektriõnnetusi, tuleb ennast nende eest kaitsta ja olla hoolas. Et tagada kõigi kodus olevate elektriseadmete normaalne seisukord , tuleb neid hooldada, st neid tuleb aeg-ajalt üle vaadata ja kõrvaldada pisirikked. Kui sa näed, et masinatel on mingeid lahtiseid juhtmeid või on juhtmed katki, samuti kui juhtmed lähevad soojaks või on kuskil sädelust, siis tõmba see seade kohe vooluvõrgust välja ning teata sellest vanematele.
Milliseid elektritöid võib teha tavaline, elektrialal oskusteta täiskasvanud inimene? Selliste tööde loetelu võib alustada lambipirnide ja kaitsekorkide vahetamisest. Samuti on lubatav valgustite , pistikupesade ja lülitite paigaldus. Alati tuleb meeles pidada, et selliseid töid ei tohi teha voolu all olevate seadmetega.
Iga maja või korteri elektrikilbis või voolumõõtja juures asuvad kaitsmed . Kaitsmed on selleks, et automaatselt välja lülitada see elektrivõrgu osa, milles on rikked. Nendeks riketeks on voolu äkiline suurenemine katkise isolatsiooni või juhtmetes tekkinud lühise tõttu. Kaitse põleb läbi ja katkestab voolu. Kui kaitsmed ei ole korras või kui neid on oskamatult parandatud või paigaldatud, siis see liigvool kestab, juhtmed või elektriseadme osad kuumenevad, võivad süttida ja tekib tulekahju. Samuti või juhtmete kuumenemisel kaduda nende isolatsioonivõime ning elektrivool levib metallkonstruktsioonide või torustike kaudu ning võib põhjustada elusolendite hukkumist.

• Avastades elektriseadmetes lühise, sädelemise, ülekuumenemise, korkide läbipõlemise, tuleb koheselt see seade seinast välja tõmmata või kui see pole võimalik, siis lülitada koheselt elektrikilbist elektrivool välja ja teatada sellest elektriavarii meeskonnale või häirekeskusele.
  
• Elektriseadme põlema süttimisel tõmba koheselt pistik seinast välja ja peale seda asu vastavalt olukorrale põlengut esmaste vahenditega kustutama.
  
• Ära kunagi kasuta vooluvõrgus oleva elektriseadme kustutamiseks vett!
  
• Selleks, et kasutada elektriseadmete kustutamiseks tulekustutit , peab jälgima, et sellel oleks peale kantud märgis E.
  
• Üldiselt on soovitav tuld summutada teki või vaiba abil, kuid kui seade ei ole elektrivõrgus, siis võib vajadusel kustutada ka veega.
  
• Kui telerit on tarvis veega kustutada, siis ära seisa selle ees vaid kõrval, et vältida kineskoobi plahvatamise korral traumasid.
  

• Kõige sagedamini tuleb koduse elektrisüsteemi rikkumist ette pistikute seinast välja tõmbamisel. Selleks, et seda lihtsamalt teha, kiputakse sageli tõmbama juhtmest ja sellega rikutakse juhe või pistikupesa seinas. Pistiku seinast välja tõmbamisel tuleb alati hoida kinni pistikust ja teise käega toetada seinakontakti kaanele ning seejärel alles tõmmata.
  

Õnnetuste vältimiseks:

• Kasuta elektrilisi kodumasinaid vastavalt kasutusõpetusele!
  
• Ära võta üheaegselt kinni elektriseadmest ja metallesemest!
  
• Ära kasuta pesuruumides elektriseadmeid, mis ei ole selleks spetsiaalselt ette nähtud!
  
• Kui näed elektriseadmetes rikkeid, siis lülita need vooluvõrgust välja ning teata sellest vanematele!
  
• Ära kustuta voolu all olevad seadmeid kunagi veega!
  
• Ära puutu elektriseadmeid, mis võivad olla rikkis või millel on lahtiseid juhtmeid!
  
• Ära ürita ise elektriseadmeid remontida, jäta see töö spetsialistidele!
  
• Tee endale ja endast noorematele selgeks eelpool kirjeldatud elektriohutusnõuded!