Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esmaabi lühikoolitus (0)

1 HALB
Punktid

Elustamine


Suust - suhu -meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada , pea painutada maksimaalselt kuklasse . Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma – sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema – väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1
joonis nr.1
SÜDAMEMASSAAZH
Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist × 15 surumist.
Käed asetada rinnaku alumisele kolmandikule, vajutades rinnakule küünarliigesest sirgete kätega 80-120 korda minutis . Joonis nr.2
joonis nr.2
Kui abiandjaid on kaks, teeb üks kunstlikku hingamist ja teine samal ajal südame-massaazhi vahekorras 2 puhumist x 15 surumist.
Kui abiandjaid on üks, tuleb algul suruda mõned korrad rinnakule, seejärel teha kunstlikku hingamist vaheldumisi 2 hingamist 15 massaazhitõuke kohta rinnaku alumisele kolmandikule. Joonis nr.3
joonis nr.3
Kannatanu õige pööramine
  • Pane kannatanu endapoolne käsi täisnurkselt pea kõrvale ja teine käsi üle rinna. Joonis nr.4
    joonis nr.4
  • Haara kannatanu kaugemast õlast ja põlveõndlast. Joonis nr.5
    joonis.nr5
  • Keera kannatanu küljele,
    näoga enda poole. Joonis nr.6
    joonis nr.6
  • Pea on piisavalt tahapoole painutatud; pea all olev käsi hoiab pead õiges asendis.
    Jälgi pidevalt kannatanu hingamist ja pulssi! Joonis nr.7
    šokiseisund
    Peamised põhjused:
    Tugev valu, hapnikupuudus , verekaotus, vedeliku kaotus.
    Jälgida kannatanu hingamist!
    Panna kannatanu lamama, vähendada valu. Peatada verejooks, luumurru korral anda mugav asend, katta kannatanu tekiga.
    Kui kannatanu näonahk on kahvatu, tõsta kõrgemale tema jäsemed. Tagada rahu ja värske õhk, avada hingamist takistavad rõivad, pöörata pea küljele. Lämbumisohu tõttu ei tohi kannatanule juua anda.
    Teadvuseta kannatanu tuleb keerata külili juhul, kui ei ole lülisamba vigastuste ohtu või kui see ei suurenda vigastusi.
    Luumurd
    Kinnine – nahk murru kohal vigastamata. Anda mugav asend, murdunud luuotsad lahti tõmmata. Nihkunud luid ise paigaldada ei tohi. Lahtine haav siduda steriilselt.
    Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi.

    Elektritrauma


    Esmalt tuleb katkestada elektrivoolu edasine toime kannatanule.
    Seejärel panna kannatanu lamama, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga.

    Haavad


    Seotakse vasakult paremale; ringmähis, spiraalmähis, kaheksakujuline mähis, ristikujuline mähis, tähkmähis, rätikmähis, lingmähis.
    Välise verejooksu peatamiseks tegutse järgmiselt:
    1. Pane kannatanu kiiresti lamama.
    2. Tõsta jäse üles.
    3. Suru sõrmedega või käelabaga verejooksukoht kinni.
    4. Tee haavale tavaline side ja esimesel võimalusel rõhkside.
    5. Jälgi kannatanut shokinähtude õigeaegseks avastamiseks.

    Põletus


    Põlevad rõivad kustutada , takistada õhu juurdepääs tulele, põlenud kehaosa katvad riided lõigata katki, vältida riiete lahtirebimist.
    Väikese ulatusega põletuse korral panna vigastatud koht külma vee alla. Peale panna külm märg side.
    Tõrvapõletuse korral nahka puhastada võiga.
    Ulatuslike põletushaavade korral vältida saastumist, kannatanu mähkida puhtasse linasse.
    Kemikaalide tekitatud põletuste korral niisutada haavu külma veega.
    Teha kõik, et vältida kannatanu šokki sattumist.

    Mürgitus


    Sissehingatud mürk – vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed .
    Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte.
    Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas.
    Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega.


  • Esmaabi lühikoolitus #1 Esmaabi lühikoolitus #2 Esmaabi lühikoolitus #3 Esmaabi lühikoolitus #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Monika Lell Õppematerjali autor
    Kerge koolitus esmaabist, kuidas haavu siduda ja kannatanuga tegeleda.

    Sarnased õppematerjalid

    Esmaabi
    25
    doc

    Esmaabi

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud

    Rahvatervis
    Esmaabi-kannatanu abistamine
    19
    doc

    Esmaabi, kannatanu abistamine

    SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS.......................................................................................................

    Esmaabi
    Esmaabi konspekt 2011
    83
    ppt

    Esmaabi konspekt 2011

    hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine Teadvushäirete korral püsiv külili asend Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn ­ gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha

    Terviseõpetus
    Tööohutusjuhend - Esmaabi juhend
    21
    docx

    Tööohutusjuhend - Esmaabi juhend

    1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. määrusega nr. 82, mis paneb tööandjale järgmised kohustused: • Kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni; • Paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, broðüürid jm näitlikud materjalid); • Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest.

    Kategoriseerimata
    ESMAABI ÕPPEMATERJAL
    39
    pdf

    ESMAABI ÕPPEMATERJAL

    ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................

    Esmaabi
    Esmaabi andmise juhend
    15
    doc

    Esmaabi andmise juhend

    KINNITAN: 01.09.2015 Analiit ­ AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit ­ AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi.

    Esmaabi
    Esmaabi
    23
    doc

    Esmaabi

    SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE...........................................................................

    Tervis
    ESMAABI küsimused - vastustega
    56
    docx

    ESMAABI küsimused - vastustega

    ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3

    Esmaabi




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun