Peeda jõgi on üks suurema suhtelise langusega vooluveekogusid. Jõgi on väga kärestikuline ning aeglase vooluga lõikusid on vähe. Kuna jõgi toitub suures osas allikatest, püsib vesi mõõdukalt jahe ka kuumadel suvekuudel. Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja. (kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks on loodud mitmeid eeskirju. Jõe karakteristikud Jõgi on 19 km pikk ja 100 ruutkilomeetrise valglaga. Peeda jõe suhteline lang on 4m/km, mis ületab isegi Mustoja langu(3,53m/km) . Väikseim vooluhulk, mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli 0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure-
pikkune laudtee laudtee, mis võimaldab tutvuda omapärase rabaloodusega lähemalt 6 vaadelda rabataimi ning erinevaid rabatüüpe ning kuulata rabahääli. Ümbruskonnaga tutvumiseks on võimalik tellida hobumatku. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Kuulub Natura 2000 linnuhoiualade ja loodushoiualade nimistusse. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? Ei ole kaitsekorralduskava. Rabasaar Meenikunno rabas. Meenikunno raba serv 7 HIIUMAA LAIDUDE MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70 "Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis" looduskaitse alla võetud Väinamere laidude botaanilis-ornitoloogilise
........................................................................................................... 2 2.2. Looduskaitsealad.......................................................................................................2 2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark)..............................................................................3 2.4. Kaitsealade vööndid..................................................................................................3 4. Kaitsekorralduskava.........................................................................................................3 5. Hoiuala.............................................................................................................................3 6. Liikide kaitse....................................................................................................................3 7. Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil..................................................................4
2009 tegevus MÄRGALAD Soode inventeerimine: · 8000 soo väliinventuur · Märgmaade andmebaasi täiustamine · Soovitusi soode kaitseks · Rahvusvaheline konverents soode kaitse teemal 2009 tegevus Liigi- ja koosluste kaitse: · Lendorava kaitse · Nahkhiirte kaitse Muu: Osaleti "Teeme ära" korraldamises. Noore Looduskaitsja Auhind(10 000 eek) "Eesti Parim Talu 2009" auhind(10 000 eek) 2010 tegevus · Kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargile · loodi kaks looduskooli · ELFi looduskaitselised talgud · ,,Eesti soode looduskaitseline hindamine" · ELF aitab korraldada Teeme ära talgupäeva · Ettepanekud põlevkivienergeetika mahtude vähendamiseks · Lendorava ja nahkhiire kaitse · Läänemere kaitse(koostöö teiste organisatsioonidega) Info http://www.elfond.ee
aastast on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon Viimaste aastate tegevus: 2011. aasta talgupäeva eestvedaja oli Eestimaa Looduse Fond. (7. mail 2011) ELF annab igal aastal välja Noore Looduskaitsja Auhinda. ja Noore Loodustaluniku Auhinda. 2010. aastal kaasnes auhinnaga stipendium 10 000 eesti krooni väärtuses. 2010. aastal koostas ELF kohalikke elanikke kaasates kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargile. Viimaste aastate tegevus: ELF on loonud kaks looduskooli: keset Alam- Pedja looduskaitseala asub Palupõhja looduskool ja Tallinna lähistel Muraste looduskool. Nahkhiirte ja lendoravate kaitse 2010 aprillis käivitusid välitööd Liivi lahel seonduvalt projektiga Gorwind 22. oktoobril 2011 korraldas ELF oma 20 aastapäeva puhul konverentsi, et leida täiendavaid viise keskkonnakaitsel ning -hoidmisel.
paljandite aeglast hävingut (Eesti Geoloogiakeskus). Kaitse-eesmärgi saavutamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi: kaitseala külastusinfrastruktuuri väljaarendamine ja korrashoiu tagamine, kaitseala järelevalve tõhustamine, paljandi ümbruse korrastustööd ja ohtlike puude likvideerimine, paljandi piirkonna regulaarne hooldamine ja koristamine, paljandi looduskaitsetähise uuendamine ja infostendi paigaldamine (Viljandi Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2011-2020). 6 Kasutatud kirjandus Eelis.-Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id= 393665881 (19.12.2012) Einasto, R. ja Põldvere, A.-Eesti-Geoloogiakeskus. Kättesaadav: http://www.egk.ee/wp- content/uploads/2011/11/PALJANDITE-PUHASTAMINE_2008.pdf (19.12.2012) Keskkonnaministeeriumi-kodulehekülg
Kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad; hoiualad; liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid mõiste ja funktsioon, näited). Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; näiteid kõikide kohta. Kaitseala tsoneering ehk vööndid (loodusreservaat; sihtkaitsevöönd; piiranguvöönd), piirangute loogika. Kaitse-eeskiri, kaitsekohustuseteatis, hoiuala teatis, kaitsekorralduskava, elupaiga tegevuskava. Kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine). Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas (millal üks mõiste, millal teine?), ranna/kalda vööndid (ulatuse loogika?). Liigikaitse. Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest (suurusjärk), väljasuremislained, väljasuremise põhjused. Mõisted: bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt, endeem, relikt, ohustatus, haruldus
ja kliimamuutus. • Inimtegevus – sookured sõltuvad suurel määral põllumajandusest. • Tihenev elektriliinide võrk – sureb igal aastal kümneid ja sadu linde. • Kliimamuutus – märjad alad muutuvad kuivemaks. Kliima soojenemisega võib selle sajandi lõpuks pesitsusala liikuda 1000 km põhja poole. • Küttimisoht – tema söödava liha pärast. Liigi kaitsmine • Sookurg on kaitse all kõikides maades, kus ta kas pesitseb või kust läbi rändab. • Koostatud kaitsekorralduskava. (Esimene 2003. aastal) • Sood on looduskaitse alla. Mida peaks kaitseks veel tegema? • Elektriliinide vahetus Kuidas on liigi arvukus ajas muutunud? • Kaitse alla võtmisega on arvukus paranenud. • Viimase punase nimistiku alusel ei ole sookurg enam ohustatud. Huvitavad faktid • Sookurge kutsutakse ka – hallkureks(värvuse tõttu), mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks(tegutsemispaikade järgi) • Ei ole levinud ainult Antartikas ja Lõuna-Ameerikas.
3. Eesti ja UNESCO Moodustati UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu Tallinna linnavalitsuse poolt kokku kutsutud nõukogu moodustamise ajendiks olid 2010. a jaanuaris Tallinna külastanud UNESCO ekspertorganisatsiooni ICOMOSi eksperdi Margaretha Ehrströmi soovitused. Tallinna vanalinn on olnud UNESCO maailmapärandi komitee teravdatud jälgimise all alates 2005. aastast ning komitee on korduvalt ette heitnud vanalinna põhjaliku kaitsekorralduskava puudumist. Ekspert leidis, et olemasolev Tallinna vanalinna arengukava ei vasta kaitsekorralduskava nõuetele ning tõdes, et üheks tõsiseks probleemiks on ka pärandipaiga üldiseks haldamiseks mõeldud nõukogu puudumine. ,,Maailmapärandi paiga nõukogu tuleks luua niipea kui võimalik, eelistatavalt juba 2010. aastal," rõhutas Ehrström. Selle nõukogu eesmärgiks on luua Tallinna kui maailmapärandi paiga säilitamiseks ja arendamiseks läbipaistev ja avatud arutelu- ja dialoogikeskkond
Ornitoloogide arvates halvendab metsastumine rabade ökoloogilist kvaliteeti ja eriti lagerabade kvaliteeti teatud linnuliikide elupaigana. Metsastumise põhjused ei ole selged. Olulisemaks põhjuseks peetakse servakuivenduse mõju, aga viidatakse ka loodusliku arengu seaduspärasustele. 3. Probleeme võib tekitada kokku-ja väljavedu, mis võib rikkuda valdavalt pehmet pinnast ja teid. (ENDLA LOODUSKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2007-2015) Endla looduskaitseala metsad, sood ja veekogud on koduks enam kui 450 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väiksemaid laululinde. Lindude jaoks on eriti väärtuslik elupaik Endla järv (koos Sinijärvega), üks linnurikkamaid järvi Eestis. Järve ümbruses on ruumi karule, hundile ja ilvesele. Ka kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 10) Endla looduskaitsealal on palju
B. Eesti Vabariigi kaitsevägi C. EV politsei ja piirivalveamet D. keskkonnaameti töötajad E. keskkonnainspektsioon F. valdade keskkonnanõunikud G. eravaldusesse kuuluvatel järvedel sealne maaomanik H. sadamates veepolitsei allüksused 10. Ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahju hüvitamisel on trahvi suuruse aluseks A. liigi ohustatus E. Ramsari kokkulepe B. liigirikkus F. Genfi konventsioon C. riiklik kaitsekorralduskava G. keskkonnaministri igaaastane määrus D. riiklik kaitsestaatus H. Veeseaduse sätted 11. Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad kehtestab: A. omavalitsus E. EV Siseministeerium B. Riigikogu F. EV Keskkonnaministeerium C. Vabariigi Valitsus G. politsei D
Karula rahvuspark asutati 8. detsembril 1993. aastal. Eelnevalt oli praegune rahvuspargi territoorium võetud kaitse alla maastikukaitsealana juba 1978. aastal (4). Karula Rahvuspargi valitsejad onVõrumaa ning Valgamaa Keskkonnateenistus, kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru region (2). Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001 2005. Keskkonnaministeeruim küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula Rahvuspargi Administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast (2). Karula nimi arvatakse tulenevalt sellest, et metsaderohke ning mägine maa oli väga karurikas (1). 1.2Piirid ja vööndid. Olenevalt piirangute iseloomust ja ulatustest on Karula rahvuspark jaotatud kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kahteistkümneks piiranguvööndiks
Metsased madalsood moodustavad maastikurajoonist 23%. Idaosas leidub voorestatud ja moreentasandikega põllumajandusalasid. Kune Kõrvemaal on Ida- ning Lääne-Eestile iseloomuliku taimkatte looduslik piir, võib seetõttu seal leida mitmeid nii valdavalt ida- kui läänepoolse levikuga taimeliike. Detailse uuringu ja liiginimekirjad kaitseala taimestiku kohta on 1991 aastal koostatud Tallinna Botaanikaaia poolt. Hiljem nii ulatuslikke uuringuid Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava koostajale teadaolevalt teostatud pole. Tookordse uuringu käigus tuvastatud taimeliikide arvuks oli 511 soontaime, millest 67 oli puittaimed ja 444 rohttaime. Tähelepanuväärsetest taimeleidudest väärivad märkimist muda- ja järv-lahnarohi(vastavalt I ja II kat.), vahelduvõieline vesikuusk (II kat.), vesi-lobeelia (II kat.), palu- karukell (II kat.), kollane kivirik (II kat.), karukold (III kat.), kaunis kuldking (II kat.) jt.
apteegikaan.See liik kuulus nii esimesse (ohualdaste ja haruldaste kategooria) kui teise Eesti punasesse raamatusse. Suurimateks ohtudeks on maaparadus ning põllumajanduslik saastamine mürkide ja väetistega, samuti apteegikaanile vajaliku toidubaasi kadumine (lehmad, hobused) ja veekogude pikaajaline kuivamine.Reaalne kaitse meil aga puudub.Kirjukaani kasutatakse senini rahvameditsiinis, mistõttu vajab liik kindlasti ka edasipidist kaitset. Apteegikaani kaitsekorralduskava täitmist koordineerib Eesti Looduseuurijate Selts. Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi sõnul: "...et kirjukaani kaitsta on vajalik nende elupaikade traditsioonilise majandamise ehk koduloomadega karjatamise jätkumine või siis taasalustamine ja veekogusid apteegikaanidega kaitse alla võtta." Üldkirjeldus Apteegikaanil on kehal 103 ,,rõngast", viis paari silmi (mis tajuvad liikumist ja valgust.
Samuti asuvad seal kaks teineteisele vastandlikku järve: Mustjärv ja Valgejärv. Meenikunno maastikukaitseala on ka puhkajatele meeldiv külastuskoht.Valisin selle koha kuna olen ka ise seal mitu korda käinud. Kerttu Luik YASB-51 072877 10 SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS 1. Helleström, K., Saks, M., Volmer, K., jt. ( 2005). Põlvamaa maastikud. Tartu: Elmatar. 2. Kalk, K. Drenkhan, R. Meenikunno maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2006-2015. [WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=392461/MeenikunnoKKK28.0 4.06.pdf ( 24.10.2009) 3. Lepistik, A., Neemre, A. jt. (2001). Põlvamaa looduse radadel. Tartu: Eesti Loodusfoto. Kerttu Luik YASB-51 072877 11
Mida kahepaiksete kaitseks teha? Säilitada väikeveekogusid, ka ajutisi! - Mitte prahistada - Mitte kuivendada - Mitte pinnasega täita Mitte asustada tiikidesse kalu! Hoida tiigikaldad võsastumast ja väikeveekogud kinni kasvamast! Jätta põldude keskel olevate veekogude ümber ülesharimata puhveralad. Toetada ekstensiivset põllumajandust Liigikaitset reguleerib tegevuskava liigi kaitseks (nn. kaitsekorralduskava). Seni on neid koostatud kõrele ja harivesilikule. Paljud kahepaiksete ja roomajate elupaigad jäävad looduskaitsealade piiresse. Haruldaste liikide kaitseks moodustakse ka püsielupaiku (nt Piusa karjääris asub harivesiliku püsielupaik, mis on mõeldud harivesiliku sigimiskohtade kaitseks). Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendikaitse printsiip. Seega on ka Kükametsa küla tiigis
[2] Lennukoridorid Lennukoridore luuakse peamiselt lindude enamkasutatavatele rändeteedele, mille läheduses on ohud, mis võivad lindudele saatuslikuks saada. Näiteks kõrgepingeliinid, tuulegeneraatorid, lennuväljad, suured tootmiskompleksid. Lennukoridore rajatakse ka nahkhiirtele. Nahkhiirtele on loodud lennukoridore Huntaugu läheduses, kus asuvad matkarajad. Lennukoridorid nimetatud paigas on vajalikud, et nad saaksid lennata järvele toituma. Viljandi maastikukaitseala kaitsekorralduskava andmete kohaselt elab järve ümbruses üheksa nahkhiireliiki. Neist arvukamad on põhja-nahkhiir ning pargi-nahkhiir. Nahkhiired kasutavad elupaigana nii lossiparki kui Huntaugu salumetsa, kus on kõrged puud ning nende all teeradade koridorid. [8] Joonis 3. Põhja-nahkhiir Transpordi mõju Transport võib mõjutada elusloodust negatiivselt peamiselt elupaiku killustades ja liikide looduslikku levikut takistades. Samuti võib transport soodustada invasiivsete võõrliikide levikut
levila aheneb. III kategooria liigid - veel suhteliselt tavalised liigid, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Kahepaiksete kaitsekategooriad: I - kõre, rohekärnkonn II – harivesilik, mudakonn, III – tähnikvesilik, harilik kärnkonn, rohukonn, rabakonn, veekonn, tiigikonn, järvekonn Roomajate kaitsekategooriad: II – kivisisalik III - arusisalik, vaskuss, nastik, rästik. Liigikaitset reguleerib tegevuskava liigi kaitseks (nn. kaitsekorralduskava). Seni on neid koostatud kõrele ja harivesilikule alla laaditavad keskkonnaministeeriumi kodulehelt). Paljud kahepaiksete ja roomajate elupaigad jäävad looduskaitsealade piiresse. Haruldaste liikide kaitseks moodustakse ka püsielupaiku (nt Piusa karjääris asub harivesiliku püsielupaik, mis on mõeldud harivesiliku sigimiskohtade kaitseks). Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või
Kaitseala (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala), hoiuala, Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, Püsielupaigad, Kaitstavad looduse üksikobjektid ja Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitsealal – loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd Püsielupaigal - sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd Kaitstavate looduse üksikobjektidel - piiranguvöönd Kov tasandil kaitstavad loodusobjektid - piiranguvöönd 33. Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kaitsealade majandamisel Kaitsekorralduslikud välitööd 34. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk Elurikkuse kaitse, selle säästlik kasutamine ja kasutamisest saadava tulu võrdne jaotus 35. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni harukondlikkus 36. Malaavi ökosüsteemse lähenemise printsiibid 37. Eesti looduskaitse arengukava 2020 1.eesmärgi - Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada - meetmed.
hoiuala valitsejale(keskkonnateenistusele) hoiuala teatise kavandatavatest töödest · Ühe kuu jooksul teatab valitseja kas kavandatud töö on lubatud või lubatud vastavatel tingimusel või keelab tööd, kui tegevus ohustab hoiuala kaitstavate liikide või elupaikade soodsat seisundid · Hoiuala teatist ei ole vaja esitada elamu- ja õuemaal tehtavate tööde kohta. Iga hoiuala kohta koostatakse kaitsekorralduskava, kus selgub, milliseid Natura liikide elupaiku ja kooslusi kaitstakse ja kuidas neile tagatakse looduskaitseliselt soodne seisund. (Vello Keppart, 2006) Looduskaitsealade võrgustiku kaitse korraldus Keskonnamõjude hindamine Keskonnamõjude hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavadatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks
a. teaduslik uurimistöö ja erakorralised päästetööd Sihtkaitsevöönd – keelatud kõik loodust mäjutavad inimtegevused, mis ei ole eraldi lubatud. Põhiline vöönd eriliste loodusväärtuste ja elupaikade kaitseks. Piiranguvöönd – eelkõige puhverala kultuurmaastike ja looduslike koosluste vahel. Lubatud enamik igapäevaseid inimtegevusi, välja arvatud eraldi keelatud tegevused. 33. Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kaitsealade majandamisel Kaitseala kaitsekorraldus juhindub kaitseeeskirjast. See koostatakse igale kaitsealale eraldi ja avalikustatakse Vabariigi Valitsuse määrustena Riigi Teatajas. Kaitse-eeskiri sisaldab kaitseala eesmärki, piirikirjeldust, ala jagamist eri kaitserežiimiga vöönditeks ning lubatud ja keelatud tegevusi. Kaitse-eeskirja koostab või muudab kaitseala valitseja, kaasates sellesse töösse eriteadlasi ja maaomanikke
32.Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering 1.Rahvuspargid - erilise teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega kaitsealad. 2.Looduskaitsealad - on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. 3.Maastikukaitsealad - loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. 4.Programmialad - seire-, uurimise- ja haridustöö korraldamiseks. 33.Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kaitsealade majandamisel Erinevalt kaitse-eeskirjast, on kaitsekorralduskavas lisaks kaitse eesmärkidele välja toodud ka kaitseväärtusi mõjutavad tegurid (soodustavad, ohustavad ja vajalikud kaitsemeetmed). 34.Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk Konventsiooni mõistes on bioloogiline mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus, alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemi tasemega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.
järsult varasemat niitude hävitamise ohtu ja suurendasid mitu korda karjatamise ning niitmise lõppemisest tulenevaid ohte. (,,Puisniidud" T. Kukk, K. Kull, Maritima ) Sai ilmseks, et ka meil tuleb hakata niitude kaitset korraldama talunikega sõlmitavate lepingute abil. Esimest korda sõnastati vajadus sõlmida talunikega lepingud niitude karjatamise ja niitmise kohta Matsalu märgala 1994. aastal kinnitatud kaitsekorralduskavas, mis oli üldse esimene tänapäevane kaitsekorralduskava Eestis. Raha kaitsekorralduskavas ette nähtud lepingute sõlmimiseks eraldati esimest korda 1996. aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada tänapäevase niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis. (,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 l k.95) 8 Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus (praegu
enam ei piisa. Liike ei ole võimalik kaitsta, tundmata põhjalkult nende eluviisi ja kaitsmata kooslusi, kus nad saavad elada. Samas ei saa kaitsta eluskooslusi, tundmata ökoloogilisi seoseid neis ning üldisemaid keskkonna- ja majandustegureid, mis neid mõjutavad. 10 Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on näiteks praegu oluliseks erinevuseks see, et liikide, koosluste ja üksikalade kaitseks koostatakse kaitsekorralduskava, millega määratkse kindlaks liigi edasikestmiseks vajalikud tingimused ja tegevused nende tingimuste loomiseks. 11 Kasutatud materjalid Kasutatud trükised Eek, Liina. (koostaja). 2008. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne. Keskkonnaministeerium. 69 lk. Keppart, Vello. 2006. Keskkonnakaitse, looduskaitse. Kirjastus ILO. 264 lk. Kuresoo, Rein. (koostaja). 2004
mullastik.pdf (14.03.2016). 6. Eesti mullastik. Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik (14.03.2016). 7. Jõgeva vald. Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5geva_vald (10.03.2016). 8. Märtson, M. (2008) Jõgevamaa keskkond. Tallinn: Keskkonnaministeerium. 17,18 lk (14.03.2016). 9. Jõgeva maakond. Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j %C3%B5gevamaa3 (10.03.2016). 10. Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava 2007-2015. (2005). Tartu: Eesti Loodushoiu Keskus. – Keskkonnaamet http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Endla_LKA_KKK_2007_2015.pdf (14.03.2016). 11. Mustallika looduskaitseala. Wikipedia https://et.wikipedia.org/wiki/Mustallika_looduskaitseala (14.03.2016). 12. Jõgeva vald. Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j %C3%B5geva_vald (10.03.2016). 13. Jõgevavalla terviseprofiil. (2010). Jõgeva: Konsultatsiooni- ja Koolituskeskus
Valitsemine: · Lubade andmine ja selleks tingimuste seadmine. · Planeeringutel ja keskkonnamõju hindamise avalikel aruteludel osalemine ning mõjutatavatele tegevustele tingimuste seadmine. Kaitse korraldamine: · Kaitsekorraldusliku tegevuse korraldamine, sh tähistamine. · Loodusõpe ja tutvustamine. · Seaduse ja kaitse-eeskirja nõuete täitmise jälgimine ja keskkonnainspektsiooni teavitamine õigusrikkumistest. Kaitsekorralduskava · Kaitsealade ja hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, milles märgitakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. · Keskkonnaminister kinnitab kaitsekorralduskava, mis avalikustatakse KeM veebilehel. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik Koosneb: · Linnualadest
BERNI KONVENTSIOON Erikaitse alla kuuluvad liigid LISAD _I rangelt kaitstavad taimeliigid. _II rangelt kaitstavad loomaliigid. _III kaitstavad loomaliigid. _IV keelatud vahendid ja viisid loomade püüdmiseks ja tapmiseks ( nt püünispaelad, liim, automaatrelvad). BERNI KONVENTSIOON _II lisa: lendorav, kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki (kõik meie liigid, va. kääbus-nahkhiir) _ II lisa: Karu, hunt, ilves suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID _III lisa: harilik siil, kääbus-nahkhiir ja harilik orav _Komitee käib koos igal aastal _Emeraldi võrgustik BONNI KONVENTSIOON _Konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest _Sõlmiti 1979 _Jõustus 1983 _112 riiki (august 2009) _EU Aafrika-Euraasia rändeteede veelinnud _Ranget kaitset vajavad liigid väljasuremisohus olevad liigid LISA I _Piirkondlikud lepped kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd- LISA II (nt päevase eluviisiga röövlinnud)
kaitsevööndid Kaitstava maismaa osakaal maakondade kaupa. Kaitseala (rahvuspark, ökosüsteemide, maastike reservaat, igal kaitsealal on oma kaitse- looduskaitseala, ja elupaikade kaitse sihtkaitsevöönd, eeskiri. Olulisemad tööd määrab maastikukaitseala) piiranguvöönd kaitsekorralduskava Hoiuala elupaikade kaitse - kaitse-eeskirja ei koostata. Olulisemad tööd määrab kaitsekorralduskava. Kaitset korraldades hinnatakse tegevuste mõju kaitstavale
LKS'ile. KEK: tsoneering, seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa, KEK on kaitsealal, püsielupaigal, kaitstaval looduseüksikobjektil. Kaitsekohustuseteatis- teabedokument maaomanikule, teatise objekt: pruunkaru talvituspaik või I kat liigi isendite kasvukoht/elupaik. Hoiuala teatis- looduslike tingimuste muutmine (v.a õuemaal tehtavad tegevused): kavandatud tööde kirjeldus, maht ja aeg ning nende tegemiskoha skeem. Kaitsekorralduskava- kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamise tegevusplaan. Elupaiga tegevuskava- koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Kaitse korraldamine: · Üldised kitsendused (valitseja nõusolek) · Liikumine kaitsealusel objektil · Kaitsealuse maa võõrandamine · Kaitseala valitseja · Vajalik tegevus, loodushoiutoetus · Kaitsekohustuse teatis
niisutusprojektide, asundustele või tööstusettevõtetele vajalike veereservuaaride, üleujutuste kontrollsüsteemide ja hüdroelektrijaamde veehoidlatega. Üheks võimalikuks märgalade kaitse strateegiaks on võtta kaitse alla terviklik valgala. Matsalu rahvuspargis merre suubuva Kasari jõe valgala on liiga suur, et seda täies ulatuses kaitsta, kuid Kasari vee kvaliteedi parandamiseks on koostatud kaitsekorralduskava ja algatatud mitmeid suurprojekte (Primack jt., 2008). Praeguseks on Eestis ühtekokku kaitse all 94 sood (Kuresoo). Kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt on Eestis neli tüüpi looduskaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad (Kuresoo, 1998). Selleks, et tagada säästlik looduskasutus kaitsealade lähiümbruses, on Ramsari nimekirja esitatud märgalade piirid vahel mõnevõrra suuremad kaitsealade ametlikest
aidata mõne alternatiivi pakkumine, nagu näiteks tehislik sein või puupalk, kuhu saab kirjutada või lõigata. Taevaskoja eeskujul võib katta paljandi võrguga, tingimusel, et see ei kahjusta paljandil kasvavaid samblaid ja samblikke. Oluline on ehitus- ja istutustegevuse keeld, kui see pole vajalik paljandi olukorra taastamiseks või parandamsieks. Eeltoodud põhjustel võiks Tori põrgu maastikukaitsealale koostada eraldi kaitsekorralduskava, et tagada suurem tähelepanu teise ja kolmanda kategooria liikide elu- ja kasvukohtadele ning liivakivipaljandi ja koobaste säilumine. Kava annaks selgemad juhtnöörid ka omavalitsusele. Näiteks võiks kaaluda Tori põrgu viida eemaldamist maanteelt nähtava koha pealt, et vältida ebateadlikke külastajaid. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Tartu: TÜ Kirjastus. 2. Eesti maastikud. (2008). Toim. Kaur, E
lõppemisest 11 ,,Keskkonnaõi gus" Hannes Vei nla, Talli nn 2005, l k 245 -246. 12 ,,Puisniidud" T. Kukk, K. Kull, Maritima 9 tuleneva id ohte. Sai ilmseks, et ka meil tuleb hakata niitude kaitset korraldama ta lunikega sõlmitavate lepingute abil. Esimest korda sõnastati va jadus sõlmida talunikega lepingud niitude karjatamise ja niitmise kohta Matsalu märgala 1994. aastal kinnitatud ka itsekorralduskavas, mis oli üldse esimene tänapäevane kaitsekorralduskava Eestis. Raha kaitsekorralduskavas ette nähtud lepingute sõlmimiseks eraldati esimest korda 1996. aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada tänapäevase niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis. 13 Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus (praegu ka kaitseala administratsioon või keskkonnateenistus, tulevikus ilmse lt ka PRIA) sõlmib ta luniku, põllumajandusliku osaühingu või mõne teise asjahuvilisega lepingu
Tugijuured hiigelpuudel, mahalangenud puud, mis on kaetus sambla ja samblikega. 111. Millised võimalused on metsaomanikul kaitsta vääriselupaiku oma metsas? VEP- s ei tohi olla majanduslikku tegevust, lageraie on keelatud. VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 112. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 1) Kaitsereziim - Kaitsekord 2) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK) 3) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE 4) Omavalitsuse tasandil kaitstavad loodus obj. LKS ja KE või planeeringuga 5) Hoiualad LKS ja KKK 6) Püsielupaigad LKS ja KE 7) Kaitsealused liigid: kivistised, mineraalid LKS (isendi kaitse) ja Tegevuskava(TK) 8) Natura-alad LKS ja KKK 113. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest? Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi:
110. Millised võimalused on metsaomanikul kaitsta vääriselupaiku oma metsas? VEP- s ei tohi olla majanduslikku tegevust, lageraie on keelatud. VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 111. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 0) Kaitsereziim - Kaitsekord 1) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK) 2) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE 3) Omavalitsuse tasandil kaitstavad loodus obj. LKS ja KE või planeeringuga 4) Hoiualad LKS ja KKK 5) Püsielupaigad LKS ja KE 6) Kaitsealused liigid: kivistised, mineraalid LKS (isendi kaitse) ja Tegevuskava(TK) 7) Natura-alad LKS ja KKK 112. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest? Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi:
111. Millised võimalused on metsaomanikul kaitsta vääriselupaiku oma metsas? VEP- s ei tohi olla majanduslikku tegevust, lageraie on keelatud. VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 112. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 1) Kaitsereziim - Kaitsekord 2) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK) 3) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE 4) Omavalitsuse tasandil kaitstavad loodus obj. LKS ja KE või planeeringuga 5) Hoiualad LKS ja KKK 6) Püsielupaigad LKS ja KE 7) Kaitsealused liigid: kivistised, mineraalid LKS (isendi kaitse) ja Tegevuskava(TK) 8) Natura-alad LKS ja KKK 113. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest
o looduslike tingimuste muutmine (v.a elamu- ja õuemaal tehtavad tegevused): kavandatud tööde kirjeldus, maht ja aeg ning nende tegemiskoha skeem o teatis – kohaleviimine, tähtkirjana või digiallkirjaga e-kirjaga saatmine vähemalt üks kuu enne tööde alustamist o Keskkonnakaitseameti kolm võimalikku lahendust: keelata, teatud tingimustel lubada, lubada kaitsekorralduskava: o kaitsealade, hoiualade ja liikide kaitse korraldamise tegevusplaan o määratletakse: olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht kava elluviimiseks vajalik eelarve kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused, kaitstava objekti
kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus, pikk ajalooliselt kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001- 2005. Keskkonnaministeerium küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula rahvuspargi administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast. (Karula rahvuspark) 1.2 Eesmärk Vastavalt kaitse-eeskirjale on Karula rahvupargi eesmärk: 1.Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ning tutvustamine ja kaitsealuste liikide kaitse; 2
Maastikukaitseala - Haanja, Otepää Kaitseala tsoneering ehk vööndid: Loodusreservaat – keeluala, inimtegevus keelatud Sihtkaitsevöönd – teatud tegevused lubatud Piiranguvöönd – majandustegevus teatud tingimustel, liigilise koosseius säilitamine kohustus. Kaitse-eeskiri (KEK) – konkreetse kaitstava objekti looduskaitseline reeglistik, mis tugineb LKS’ile. Kaitsekohustuseteatis – teabedokument maaomanikule hoiuala teatis - looduslike tingimuste muutmine kaitsekorralduskava - kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamise tegevusplaan. elupaiga tegevuskava – koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Kaitse korraldamine Valitseja - tegevus ei ole vastuolus kaitse-eesmärgi saavutamisega ega ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisundit. kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine).
Soomaa luhtade uurimisega on põhjalikumalt tegelenud M. Suurkask. 1996. a. suvel inventeeris ta Halliste jõe luhta ning puisniite ja andis ülevaate luhaala tähtsamate biotoopide levikust, nende seisundist ja looduskaitselisest väärtusest. Kokku leidis M. Suurkask Halliste luhalt 222 liiki soontaimi, sealhulgas 7 kolmanda kategooria kaitstavat liiki, Läti puisniidult 167 liiki ja Halliste puisniidult 171 liiki (Suurkask, 1996). Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava ettevalmistava projekti "Soomaa rahvuspargi luhtade bioloogiline mitmekesisus ja majandamine" raames jälgiti nelja jõe Halliste, Raudna, Tõramaa ja Lemmjõe luhtade seisundit, hinnati nende looduskaitselist väärtust ja anti soovitusi edasiseks majandamiseks. Samasisuline on ka magistritöö "Soomaa rahvuspargi lamminiitude taimkate ja suktsessiooniline seisund" (Suurkask, 1999). Soomaa rahvuspargi Karuskose ja Lemmjõe lammimetsa taimekoosluste ja muldade toitainete
toitumisalade vahele, mis suurendaks hukkumise tõenäosust (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3.3 Elupaikade kaitse Järgmises peatükis on loetud elupaikade kaitse meetmed, mis on võetud raamatust „Suur- konnakotkas ja tema kaitse Eestis, see raamat kirjutati aastal 2000, kui suure-konnakotkas muudeti teise kategooria alt esimese kategooria alla. Taotlus, suur-konnakotka kaitse kategooria muutumise, esitati ministeeriumile juba 28.07.1998, kuna tegevus oli seni täitmata, määras kaitsekorralduskava üleviimise tähtajaks 2000 aastaks. Suur-konnakotkas määrati esimese kategooria kaitsealuste liikide hulka 28.12.2001 jõustunud Kaitstavate Loodusobjektide Seaduse muudatustega (Väli. 2005). 1. Suur-konnakotka pesapaikade määratlemine erilise väärtusega 2. Looduskaitsealade moodustamine suur-konnakotka pesapaikade kaitseks 3. Kaitsekohustuse teatise väljastamine pesapaikade kaitseks 4. Maade ostmine riigile 5
kasvukoht/elupaik. Teave: 1) kaitstava loodusobjekti kohta; 2) kaitse eesmärk; 3) LKS või KEK-ga sätestatud kitsenduste loetelu. Väljastab kaitseala valitseja pärast elupaiga 20 avastamise teate saamist. Kinnisasja omanik on kohustatud informeerima kolmandaid osapooli, kes on õigustatud kinnisasjal tellitud töid tegema või teenust osutama. Kaitsekorralduskava: Kaitsealade, hoiualade ja liikide kaitse korraldamise tegevusplaan. Määratletakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. Kava koostamisse kaasatakse ka erinevad huvigrupid, nt kohalikud inimesed, RMK jne. Rand ja kallas: Kallas on veekogu maismaavöönd. Kaitse-eesmärk on rannal või kaldal asuvate
mitmekesisuse konventsioon, Washingtoni konventsioon , Linnudirektiiv, Loodusdirektiiv Keskkonnaseadusandluse põhjal võib liigid jaotada järgmiselt: Looduskaitse alla võetud looduslikud liigid. Liigid, kes ei ole looduskaitse all (jahiulukid). Kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kelle kaitset reguleerib vaid Loomakaitseseadus. Liikide kaitse korraldamine: Kalade kudemis- ja elupaikade nimistu. Rändeteede ja liigi kaitseks ajutised liikumispiirangud. Kaitsekorralduskava. Kaitse ja ohjamise tegevuskava. Kaitsekohustuse teatis. Kaitseala, hoiuala, püsielupaik (I kaitsekategooria liigi elupaik või kasvukoht). I ja II kaitsekategooria liikide ja püsielupaiga täpse asukoha mitteavalikustamine. Järelevalve, seire ja registrid. Liigikaitse põhimõtted: Võimalikult madal takson, kõigi liikide säilimine, oluliste biotoopide kahjustamine keelatud, korjamine ja kollektsioneerimine keelatud, ajaline
teabedokument.Kohustuslik on selle järgimine. Hoiuala teatis.- teadis esitatakse Keskkonnaametile, kui muudetakse looduslikke tingimusi hoiualal.Tuleb esitata vähemalt kuu aega enne tööde alustamist. Teatis sisaldab kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeem. Kaitstava loodusobjekti valitseja.- riigiasutus, kellele on ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volitus. Valitseja kooskõlastatavad tegevused. Kaitsekorralduskava- koostatakse seaduse ja kaitse-eeskirjaga sätestatud nõuetest lähtudes ning see on kaitsealal kavandatava tegevuse eelisjärjestamise ja finantseerimise aluseks. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik: (mis alad kuuluvad, millised eri nõuded?) Koosneb linnualadest ja loodusaladest. Tuleb ohustatud liikide kaitse tagada. Tagada nende looduslike elupaikade kaitse ning säilitamine. Rand ja kallas. – kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
teabedokument.Kohustuslik on selle järgimine. Hoiuala teatis.- teadis esitatakse Keskkonnaametile, kui muudetakse looduslikke tingimusi hoiualal.Tuleb esitata vähemalt kuu aega enne tööde alustamist. Teatis sisaldab kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeem. Kaitstava loodusobjekti valitseja.- riigiasutus, kellele on ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volitus. Valitseja kooskõlastatavad tegevused. Kaitsekorralduskava- koostatakse seaduse ja kaitse-eeskirjaga sätestatud nõuetest lähtudes ning see on kaitsealal kavandatava tegevuse eelisjärjestamise ja finantseerimise aluseks. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik: (mis alad kuuluvad, millised eri nõuded?) Koosneb linnualadest ja loodusaladest. Tuleb ohustatud liikide kaitse tagada. Tagada nende looduslike elupaikade kaitse ning säilitamine. Rand ja kallas. – kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
kitsendavad kaitseala piires arendustegevusi ja soodustavad teatud aladel spetsiaalsete kaitsetegevuste rakendamist. Kaitstavate alade ja objektide kaitsekord määratakse kaitse- eeskirjaga, millega fikseeritakse loodusväärtuste hoidmiseks vajalikud erineva rangusega vööndid: loodusreservaat, looduslik ja hooldatav sihtkaitsevöönd ning piiranguvöönd. Kaitstavate alade kaitse reaalne korraldamine toimub kaitsekorralduskava alusel. Kaitsekorralduskavas tuuakse muuhulgas välja peamised ala väärtusi mõjutavad tegurid (nii soodustavad, kui ohustavad), vajalikud kaitsemeetmed ning nende rakendamise oodatav tulemus. Kaitsekorralduskava peab sisaldama ka põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud tegevuste loetelu koos tööde teostamise koha, tegevuse mahu ja orienteeruva maksumusega. Kehtiv seadustik ei nõua otseselt kava koostamist kaitsealade
ning spetsiaalselt kaitsta (Masing, 2005). 1979. aastal, 23. juunil Bonnis aga avati allkirjastamiseks Euroopa nahkhiirte kaitse leping. 1991. aastal sõlmiti Londonis Euroopa nahkhiirte kaitse leping, mis jõustus 1994. aastal (EUROBATS). Eestis on nahkhiired kaitse all 1958. a. alates. Eesti liitus Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga 11. november 2004. aastal (Masing, 2005). 2004. aastal kinnitati järgmiseks viieks aastaks nahkhiirte kaitsekorralduskava (Masing, Keppart & Lutsar, 2004). Suurt tähelepanu tuleks pöörata Laagri käikude säilitamisele. Tegemist on aktiivse nahkhiirte talvituspaigaga Eestis: käike tuleb kaitsta inimtegevuse eest, et säilitada nahkhiirtele sobilikud talvitumistingimised. Laagri käikude olukord ei parane, sest tegemist on tugevalt inimasustusega alaga. Üheks selliseks näiteks on käigu 2 lõpus asuv sodihunnik, mis on sinna tekitatud inimeste poolt (Lisa 3, Foto 11).
(2) Raadamiseks annab kirjaliku nõusoleku keskkonnaminister või tema volitatud isik: 1) planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu või selle puudumise korral kehtestatud detailplaneeringu alusel; 2) ehitusseaduse või maaparandusseaduse kohase ehitusprojekti või elektriohutusseaduse kohase elektripaigaldise käidukava alusel, kui detailplaneeringu kohustus puudub; [RT I 2007, 12, 64 jõust. 20.07.2007] 3) kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas kaitseeeskirja või kaitsekorralduskava alusel. (3) Raadamiseks nõusoleku taotlemise korra ja taotluse vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. § 33. Keskkonnakaitsenõuded raiete tegemisel Lisaks käesoleva seaduse §des 2831 sätestatule kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga: 1) nõuded kasvama jäävate puude, loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa kaitseks; 2) nõuded elustiku mitmekesisuse ning pärandkultuuri objektide kaitseks; 3) nõuded metsamaterjali kokkuveoteedele
ehitusluba. Liikumisõigus ja piirangud: millised teed on avalikuks kasutamiseks. Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti ning KOV tasandil kaitstava loodusobjekti kaitset korraldab selle valitseja Kkteenistus või riigiasutus. Püsielupaiga valitseja on selle asukoha kkteenistus. Loodusobjekti valitseja on KOV. Kaitsealade, va parkide ja puistute, ning hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, millest selguvad: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. Kallas on merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või mps eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. LM, Peipsi, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsu kaldaid nim
BERN’i KONVENTSIOON -Euroopa looduskaitseleping ︎-Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon ︎Algataja Euroopa Nõukogu ︎1979/1982 -︎Eesti 1992 -︎51 osapoolt (nov 2018) ︎I lisa: rangelt kaitsvad taimeliigid ︎II ranget kaitstavad loomaliigid: lendorav, kasetriibik ja nahkhiired. Karu, hunt, ilves – suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID ︎III lisa (liigid, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida): harilik siil, kääbus-nahkhiir ja harilik orav ︎IV lisa: keelatud püügivahendid ja jahipidamisviisid ︎Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsel (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) ja võõrliikidel ning BMK ja kliimamuutustel (BMK, riskide hindamine) ︎Emeraldi võrgustik (ökoloogiline võrgustik, kaitsealad: 16 riiki ja ca 3 100 ala, 12% riigi kohta).
(2) Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. (3) Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal: 1) kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses loodusobjekti valitsemisega; 2) teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi. 72. Kaitsekorralduskava 1) Kaitsealade, välja arvatud parkide, arboreetumite ja puistute ning hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, millest selguvad: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. (2) Keskkonnaminister kinnitab kaitsekorralduskava, mis avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel. 73
annaabi.ee 
