Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused (0)

 
Eesti Maaülikool 
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
Suislepa  paljandi  kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused 
 
Kirjalik töö õppeaines „ Keskkonnakaitse  üldkursus“ 
 
 
 
 
 
 
Koostajad:  
Juhendaja :  
 
 
 
 
 
 
 
Tartu  
 
 
 
 
Sisukord 
 
Osa 1 ....................................................................................................................................... 3 
Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 
Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Osa 1  
Suislepa   paljand   asub    Viljandi   maakonnas ,  Tarvastu  vallas,  Viljandi-Pikasilla  mnt  lähedal 
Õhne jõe vasakul  kaldal , Suislepa  pargis  (Eelis).  Lähimad  asulad viie kilomeetri raadiuses on 
Unametsa, Roosilla, Marjamäe,  Vooru , Maltsa, Karu ja Järveküla  ( Regio   kaardid). Suislepa 
paljand  asub  Vooru  tammest  kahe  kilomeetri  kaugusel  (Suislepa  paljand   Protected   Natural 
Monument ). 
Suislepa  paljand  on  15  meetrit  pikk  ja  kaks  meetrit  kõrge  ( Mulgi   kultuuri  instituut)  ning  
kuulub  burtniekki  lademetesse.  Paljandi  pindala  on  0,77  hektarit  (Tartu  linna  ja  maakonna 
turismiinfo).  Paljandisse  on  uuristatud  kolm  käiku,  mis  keskosas  ühinevad.  Varem  sai 
peaaegu  inimese  kõrgustes  käikudes  pisut  kummargil   liikuda .  Praegu  on  käigud  osaliselt 
täitunud vooluvetega  mäest  alla kandunud mulla, kivikeste, puulehtede jm prahiga. Käikusid 
pole  aastaid   puhastatud ,  kuna  kõrgel  liivakivipaljandil  kasvava  puu  juured  võivad  olla 
kahjustanud     liivakivi   ja  see  võib  olla  liikujatele  ohtlik  (Tarvastu   kultuurilugu .  1696-1697 
suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel).  
Esimest  korda  võeti  Suislepa  paljand  kaitse  alla  21.08.1990.  Samal  aastal   kanti   Suislepa 
paljand  IUCN  (International  Union  for  the   Conservation   of  Nature)    kolmanda  kategooria 
looduskaitstavate 
üksikobjektide 
nimekirja 
(Eelis). 
Suislepa 
paljand 
pole 
looduskaitseobjektina  tähistatud  (Tarvastu  valla   kodulehekülg ).  Viimane  kanne  Suislepa 
paljandi  kohta  tehti  02.01.2009.  Suislepa  paljandi  valitsejaks  on  Keskkonnaameti  Pärnu-
Viljandi regioon ning paljandil kehtib 50% maamaksusoodustus (Eelis).  
Suislepa  paljandi  koobaste  tekke  kohta  on  mitmeid  legende.  Üks  räägib,  et  käigud  on 
uuristanud oma kätega näljased inimesed, kes kraabitud liivakoguse vastu saanud mõisnikult 
sama koguse vilja. Teine legend pajatab, et nendes käikudes varjasid inimesed end katku eest. 
Kolmas  variant  räägib,  et  grotid  rajati  Suislepa  mõisa  ehteks  (Tarvastu  kultuurilugu.  1696-
1697 suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel). 
Suislepa  paljand  on  kergelt  bussi  või   autoga   juurdepääsetav.  Suislepa  paljandi  ümbrus  on 
puhas.  Suislepa  paljandi  juures  asuva  Õhne  jõe  kaldal  on  puhkeplats  koos  lõkkeaseme, 
kalastuskoha,  paadisadama  ja  kiigega.  Pisut  eemal  on  spordiplats  koos  kõige  vajalikuga. 
Puhkeplatsi servast algab umbes ühe kilomeetri  pikkune  matkarada, mille laudtee võimaldab 
jalgsi  liikumist  nii  suvel  kui  talvel.  Osavamad  võivad  kaasa  võtta  jalgratta  või  lapsevankri. 
3 
 
Giid   on  matkaraja  lähedusse  paigutanud  erinevaid  puuliike  tutvustavad  infotahvlid,  et  oma 
jutuga  mitte rappa minna (Suislepa kodulehekülg).  
Suislepa  paljandi  koobaste  juurde  püstitati  9.  oktoobril  1968.  a  näljaaja   ohvrite   mälestuseks 
kivi.  Tahvlil  on  tekst  „ 1695 -1697  Suur  näljaaeg  Suislepas“.  Kohalik  rahvas  kutsub  seda 
„Urka“ kiviks (Tarvastu valla kodulehekülg). 
Suislepa paljandi lähedal asuv Suislepa mõis on tuntud ka oma õunasordi ja puud  meenutava  
mälestuskivi poolest. Mõisale kuuluvast õunaaiast on pärit terves Euroopas levinud Suislepa 
õunasort,  mida  siin  kasvatati  juba   XVIII   sajandil  ning  ,mis  on   aretatud   tõenäoliselt   Pärsia  
punase  suviõuna  seemnetest.  140-aastane  Suislepa  õunasordi  tüvepuu  hävis  1970.  aastatel. 
Puud meenutab mälestuskivi koolimaja juures (Mulgi kultuuri instituut). 
Paljandid  ja   koopad   pakuvad  huvi  eelkõige  teaduslikust,  esteetilisest  ja  õppemetoodilisest 
seisukohast . Paljandites avaneb kivimite ja setete lasumisjärjekord, nende koostis, ehitus, ki-
vimites  leiduvad  kivistised  jne.  (Keskkonnaministeeriumi  kodulehekülg.  Kaitstavad-looduse 
üksikobjektid).  Suislepa  paljandi  kaitsmiseks  võiks  huvitatud  olla  Suislepa  küla  elanikud, 
turistid ning loodusehuvilised.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4 
 
 
 
 
 
 
Osa 2  
Aruküla  lademe  Tarvastu  kihtide  ülemise  osas  asuv  paljand  on  hea  juurdepääsuga 
kultuurilooline turismiobjekt. Paljandi seinas asuv koobas on seotud legendiga, mille järgi lasi 
koopa teha 1695-97.a. näljaajal kohalik mõisnik oma talupoegadel, et nad selle tööga tasuksid 
mõisa aidast saadud vilja eest. Koopa lähedal on  mälestusmärk  ka aastatel 1695-1697 olnud 
suure nälja ohvritele. Seoses sellega on objektil ajalooline ja kultuuriline tähtsus. 
Kuna  Eesti  aluspõhja  kivimite  läbilõige  on  üks  paremini  uuritutest  maailmas,  siis  on  meie 
paljandid  geoloogilise  uurimise  seisukohast  vaieldamatult  rahvusvahelise  tähendusega. 
Esiteks peab seina stabiilsuse tagamiseks perioodiliselt  hooldama  paljandite  lagedel  kuni 5 m 
laiust  vööndit,  et  takistada  suure  juurekavaga  taimede  kasvu  paljandi  kohal.  Teiseks  tuleb 
aegajalt eemaldada paljandi jalamile varisenud  setted . Kõige valutum ja kiirem tee tulemuste 
saavutamiseks on ikkagi läbi loodushariduse suunata inimeste  väärtushinnanguid  ja käitumist. 
Kaitsealuste  objektide  nimekirja  kuuluvad  paljandid  vajavad  kaitset  kinnikasvamise  ja 
murenemise  eest.  Nimetatud  looduslikud  protsessid  kahjustavad  paljanduvaid  kivimkihte  ja 
ajapikku  mattuvad  need  varisenud  setete  ja  neil  kasvava   taimestiku   alla.  Üks  paljandite 
puhastamise ja hooldamise  lihtsama  lahenduse võti peitub koostöös looduskaitse  ametnikega . 
Paljandeid  kahjustavate  looduslike  protsesside  tagajärgi  on  võimalik  vältida,   järgides  
sihipärast ja läbimõeldud loodussõbralikku käitumist. 
Enamasti on paljandite peal olev pinnas savine ja takistab  pinnavee  pääsu aluspõhja kivimite 
lõhedesse.  Olukord  halveneb  kohe,  kui  paljandi  ülaservas  hakkavad  kasvama  lopsaka 
juurestikuga  taimed.  Täiskasvanud   lehtpuude   juured  ulatuvad  lõhedes  sageli  enam  kui  5  m 
sügavusele, soodustades pinnavee liikumist ja huumuse teket. Külmunud vesi  paisub  lõhedes 
sedavõrd , et kivi hakkab murenema. Aja  möödudes  hakkab sein varisema ja  puujuured  jäävad 
õhu kätte kuivama. Nii ei saa kiviseinale sattunud puu enam piisavalt toitu ja kaotab lõpuks 
tasakaalu,  varisedes  järsakust  alla  koos  paljandi  pindmise  osaga.  Hukkub  puu  ja   kivisein  
kaotab kõrgust jalamile kuhjuvate setete võrra. Mida laugemaks muutub sein, seda paremad 
5 
 
tingimused  tekivad  taimestiku  kasvuks.  Tasapisi  rohtub  lauge  sein  täielikult  ja  paljandina 
kaitstud objekt kaotab oma tähenduse. 
Devoni  liivakivide  puhul  võivad  ajapikku  paljanditele  saatuslikuks  saada  enda  külaskäiku 
jäädvustanud  inimesed,  kes  tingimata  oma  nime  või  nimetähed  ilusa  värvilise  seina  sisse 
kraabivad. On tuntud tõsiasi, et tekkinud nõgudesse seavad end peatselt sisse  samblikud , neile 
järgnevad  samblad  ja   rohttaimed ,  lõpuks  isegi  väiksemad   põõsad   ja  puudki.  Kui  paljandite 
jalamit   jõgi   või  järv  ei  puhasta  ning  värskeid  varinguid  ei  toimu,  siis  moodustub  vana 
sammaldunud  sein,  mis  on  kaotanud  väärtuse   geoloogia   seisukohalt  ning  võibolla  pakub 
mõningat  huvi  vaid  teistele  loodusteadlastele.  Praktiliselt  soodustab  iga  sissekraabitud  nimi 
paljandite aeglast  hävingut (Eesti Geoloogiakeskus).  
Kaitse-eesmärgi 
saavutamiseks 
on 
mitmeid 
erinevaid 
võimalusi: 
kaitseala 
külastusinfrastruktuuri  väljaarendamine  ja  korrashoiu  tagamine,  kaitseala   järelevalve  
tõhustamine,  paljandi  ümbruse  korrastustööd  ja  ohtlike  puude  likvideerimine,  paljandi 
piirkonna   regulaarne   hooldamine  ja   koristamine ,  paljandi  looduskaitsetähise  uuendamine  ja 
infostendi paigaldamine (Viljandi Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2011-2020).  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
6 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus  
  Eelis.-Kättesaadav: 
http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id =
393665881 (19.12.2012) 
 
  Einasto,  R.  ja  Põldvere,  A.-Eesti-Geoloogiakeskus.  Kättesaadav: 
http://www.egk.ee/wp-           
content/uploads/2011/11/PALJANDITE-PUHASTAMINE_2008.pdf 
(19.12.2012) 
 
  Keskkonnaministeeriumi-kodulehekülg.-Kaitstavad-looduse 
üksikobjektid.  
           Kättesaadav:   http://www.loodus.envir.ee/2page.html   (21.12.2012) 
 
  Mulgi-kultuuri-instituut. Mulgimaa -turism.-Kättesaadav: 
http://www.mulgikultuur.ee/turism/marsruudid/hummuli-torva-ala-   
karksi -nuia- abja -paluoja-moisakula/ (19.12.2012) 
 
  Regio-kaardid.-Kättesaadav: 
http://alfa.regio.ee/delfi_et/map.php?id=1&fs&q=Mere%20pst%204 
(19.12.2012) 
 
  Suislepa kodulehekülg. Info on kättesaadav avalehel: 
       http://www.suislepa.ee/  (19.12.2012) 
 
  Suislepa paljand Protected Natural Monument. Kättesaadav: 
      http://protectedplanet.net/sites/Suislepa_Paljand_Protected_Natural_Monument 
     (19.12.2012) 
  Tartu-linna-ja-maakonna-turismiinfo. 
     Kättesaadav: 
      http://www.visittartu.com/vvfiles/8/87d46b6a054067f07b502b0b57b80b89.pdf   
.....(19.12.2012) 
 
 
 
7 
 
  Tarvastu kultuurilugu. 1696-1697 suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel.Kättesaadav: 
http://www.upload.ee/image/2916503/tarvastu_kultuurilugu_suur_naljaaeg_suislepas.j
pg (19.12.2012) 
 
  Tarvastu valla kodulehekülg. Kättesaadav: 
http://www.tarvastu.ee/et/looduskaitsealad-ja-objektid1  (19.12.2012) 
 
  Viljandi-Maastikukaitseala-Kaitsekorralduskava-2011-2020.                                                      
Kättesaadav:   
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:9Xoos7JIxvIJ:www.viljandi.e
e/et/c/document_library/get_file?uuid%3De10044ba-2f86-4bd4-b651-   
2e342c4ba00e%26groupId%3D22735+&hl=en&gl=ee (19.12.2012) 
 
 
 
 
 
 
 
8