Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti looduskaitse fond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
EESTIMAA LOODUSE FOND
ELF
Autor: Helen Kikkamägi
Milleks loodi?
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eesmärgiks on kogu
Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine.
ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke,
looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke
inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks.
Eesmärk:
Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine
Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste
säilitamine
Loodusvarade säästlikule kasutamisele
kaasaaitamine
Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas
Lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta
elukeskkonna säilitamiseks
Millal loodi?
ELF on asutatud 1991. aastal 40
looduskaitsja ja loodusteadlase poolt.
1999. aastast on ELF sihtasutus. ELF on
valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult
sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon
Viimaste aastate tegevus:
2011. aasta talgupäeva eestvedaja oli
Eestimaa Looduse Fond. (7. mail 2011)
ELF annab igal aastal välja Noore
Looduskaitsja Auhinda. ja Noore
Loodustaluniku Auhinda. 2010. aastal
kaasnes auhinnaga stipendium 10 000 eesti
krooni väärtuses.
2010. aastal koostas ELF kohalikke elanikke
kaasates kaitsekorralduskava Vilsandi
rahvuspargile.
Viimaste aastate tegevus:
ELF on loonud kaks looduskooli: keset Alam-
Pedja looduskaitseala asub Palupõhja looduskool
ja Tallinna lähistel Muraste looduskool.
Nahkhiirte ja lendoravate kaitse
2010 aprillis käivitusid välitööd Liivi lahel
seonduvalt projektiga Gorwind
22. oktoobril 2011 korraldas ELF oma 20
aastapäeva puhul konverentsi, et leida
täiendavaid viise keskkonnakaitsel ning
-hoidmisel.
Sihtrühm:
Kõik loodus-ja keskkonnakaitsest huvituvad inimesed.
Koolilapsed, tudengid, ka tavakodanikele.
ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult
sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon.
2005. aastast põhirõhk looduskaitselistele tegevustele -
metsa, mere, märgalade ja liigikaitsega seonduvale.
Inimesed:
Juhatus:
Jüri-Ott Salm - juhatuse esimees
Tarmo Tüür - juhatuse aseesimees
Kadri Kalmus
Praegune nõukogu:
Rainer Nõlvak (esimees) , Andres Arrakm, Rein Einasto, Üllas
Ehrlich, Ahti Heinla, Mart Jüssi, Rainer Kuuba, Henri
Laupmaa, Sakarias J. Leppik, Riinu Rannap, Andres
Tarand, Uudo Timm, Daniel Vaarik, Katarina Veem
Koostöö:
Välispartnerid.
ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma
Looduse Fondi (WWF) tütarorganisatsioonid Soomes,
Rootsis, Taanis ja Lätis.
Partnerid Eestis.
Koostöö kõigi meie keskkonda kaitsta soovivate firmade,
organisatsioonide ja riigiasutustega.
Üheks olulisemaks tegevuseks sel alal on osalemine Eesti
Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tegevuses.
Info:
ELF-i tegevustega saab end kursis hoida
suhtlusvõrgustiku facebook kaudu:
http://www.facebook.com/Eestimaa.Looduse.Fond
Suhtlusvõrgustikus youtube:
http://www.youtube.com/user/EestimaaLooduseFond
ELF-i kodulehelt :
http://www.elfond.ee/et/uudised
Vasakule Paremale
Eesti looduskaitse fond #1 Eesti looduskaitse fond #2 Eesti looduskaitse fond #3 Eesti looduskaitse fond #4 Eesti looduskaitse fond #5 Eesti looduskaitse fond #6 Eesti looduskaitse fond #7 Eesti looduskaitse fond #8 Eesti looduskaitse fond #9 Eesti looduskaitse fond #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MissDeliriumDoll Õppematerjali autor
Slide esitlus Eesti Looduskaitse Fondi kohta

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitselised organisatsioonid Eestis
11
doc

Keskkonnakaitselised organisatsioonid Eestis

SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Keskkonnakaitse põhimõtted..................................................................................................4 2. Keskkonnaministeerium ........................................................................................................5 2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus...................................................................................5 2.2. Keskkonnainspektsioon...................................................................................................5 3. Eesti Roheline Liikumine ......................................................................................................6 3.1. Keskkonnateadlikkuse programm....................................................................................6 3

Ökoloogia
KK üldkursuse eksami materialid
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 ­ looduskaitseväärtuseta Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid - looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg - looduskaitse kui hiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid,seltsid) teadusliku loodushoiu algus - looduskatitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid istitutsiooni jne.) - looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) ideede areng - rahvausund - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks klassikalise looduskaitse algus

Keskkonna kaitse
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti

Keskkonna kaitse
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun