Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esitlus ,,Sookurg" (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Sookurg
Sookure välimus
• Kure kaal on 3-15kg ja pikkus on 90-170cm
• Suur hall lind, kellel on mõned sulgedeta nahalaigud, 
mis on mustad aga kiiru tagaosal ja kuklal on punased.
• Pea ja kaela külgedel valge riba.
• Jalad mustad,  nokk  rohekaspruun.
• Saba iseloomustab suur puhmastutt.
Elupaik
•  Elupaigaks   sood  ja  rabad .
• Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala.
Paljunemine
• Sookurg  muneb  munad, mida on tavaliselt 2. On leitud 
ka 3 munaga pesa.
• Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas 
kui ka  isas  sookurg.
• Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, 
vanalinnu  suuruseni  jõudmiseks kulub umbes pool 
aastat. 
• Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt.
Toit
• Toit on peamiselt taimne:  marjad , rohukõrred. 
• Sööb ka väiksemaid loomi:  konnad , maod , putukad.
• Kui võimalik nopib põllult kartulit ja  porgandit .
• Toitumisretked ei ostu  suuremaks , kui mõned 
kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad 
suuremaks.
Miks on kaitse alla ?
• Oht, et liik kaob – suurimateks ohtudeks on inimtegevus 
ja kliimamuutus.
• Inimtegevus – sookured  sõltuvad suurel määral 
põllumajandusest.
• Tihenev elektriliinide võrk – sureb  igal aastal kümneid ja 
sadu linde.
• Kliimamuutus – märjad alad muutuvad kuivemaks. 
Vasakule Paremale
Esitlus- Sookurg #1 Esitlus- Sookurg #2 Esitlus- Sookurg #3 Esitlus- Sookurg #4 Esitlus- Sookurg #5 Esitlus- Sookurg #6 Esitlus- Sookurg #7 Esitlus- Sookurg #8 Esitlus- Sookurg #9 Esitlus- Sookurg #10 Esitlus- Sookurg #11 Esitlus- Sookurg #12 Esitlus- Sookurg #13 Esitlus- Sookurg #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GettyOlen Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Soolinnud

SOOKURG Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik. Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhmatuti. Erinevalt samuti halli värvi haigrust on tema kael lennates pikalt ette sirutatud. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Tema elupaigaks on sood ja rabad. Paljud rahvapärased nimed näitavad aga, nagu oleks lind põldudega seotud: põllukurg, niidukurg, rukkikurg, kesakurg. Selle seose saab aga lahti mõtestada nime "külvikurg" järgi: lind tegutseb inimese haritaval maal vaid kevadiste põllutööde ajal. Nii see ongi: meile saabuvad sookured kevadel juba aprilli algul, salkadena. Kuni paaride moodustumiseni võib neid siin ja seal kohata.

Loodusõpetus
thumbnail
26
pptx

Keerukärsakas esitlus

Keerukärsakas Lisan Tuuling Riik: Loomad Hõimkond: lülijalgsed Alamhõimkond: kuuejalgsed Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased Sugulased: mitmed aia-, põllu-, metsa- ja laokahjurid Keha põhiosad: Pea Rindmik Tagakeha Iseärasused  Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks  Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks  Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi  Silmad esiletungivad  Haukamissuised  Lahksuguline  Täismoone (muna-vastne- nukk-valmik)  Vastsed leherullides  Vastsed varjatud eluviisiga, ja jalutud  Taimtoiduline  Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind  Kaks põlvkonda aastas  Vastsed nukkuvad hilissuvel  Talvituvad mardikana  Esinevad kevadel ja sügisel Punane-keerukärsakas http://www.youtube.com/watch?v=CN-WjdA6uUo -video Kase-keerukärsakas

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Linnud: lauk ja tikutaja

Merilyn Mõttus LAUK (ruiklase tüüp) Välimus - värvus ja sulestik Lind on pontsakas ja pigimusta sulestikuga, tal on valge laubakilp. Noorlinnud on tuhmhallid ning ka vanalinnud muutuvad suvise sulgimise käigus tuhmimaks. Ümber varvaste on sõudepinda suurendavad nahalaiendid. Äsjakoorunud pojad on tumedate udusulgedega kaetud poegadel on punane laup ja kurgualune ning ümber kaela kollastest udusulgedest krae. Suurus Keskmise pardi suurune. Pikkus 36-38 cm, kaal 700-1000 g. Keha kuju Vutti meenutava kehaehitusega, küllaltki ümmargune. Paaritumine ja/ või pereelu Pärast pesapaikadele saabumist algavad laugul omapärased paaritumismängud: linnud kogunevad rühmiti vabaveelaikudele, ajavad üksteist taga, pekstes tiibadega vastu vett ja lastes kuulda omapäraseid häälitsusi. Mängude lõpus heidavad linnud paaridesse ja nii ema- kui ka isalind asuvad pesa ehitama. Lennu iseärasused Lendu

Loodus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun