Esitlus ,,Sookurg" (0)

Sookurg
Sookure välimus
• Kure kaal on 3-15kg ja pikkus on 90-170cm
• Suur hall lind, kellel on mõned sulgedeta nahalaigud, 
mis on mustad aga kiiru tagaosal ja kuklal on punased.
• Pea ja kaela külgedel valge riba.
• Jalad mustad,  nokk  rohekaspruun.
• Saba iseloomustab suur puhmastutt.
Elupaik
•  Elupaigaks   sood  ja  rabad .
• Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala.
Paljunemine
• Sookurg  muneb  munad, mida on tavaliselt 2. On leitud 
ka 3 munaga pesa.
• Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas 
kui ka  isas  sookurg.
• Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, 
vanalinnu  suuruseni  jõudmiseks kulub umbes pool 
aastat. 
• Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt.
Toit
• Toit on peamiselt taimne:  marjad , rohukõrred. 
• Sööb ka väiksemaid loomi:  konnad , maod , putukad.
• Kui võimalik nopib põllult kartulit ja  porgandit .
• Toitumisretked ei ostu  suuremaks , kui mõned 
kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad 
suuremaks.
Miks on kaitse alla ?
• Oht, et liik kaob – suurimateks ohtudeks on inimtegevus 
ja kliimamuutus.
• Inimtegevus – sookured  sõltuvad suurel määral 
põllumajandusest.
• Tihenev elektriliinide võrk – sureb  igal aastal kümneid ja 
sadu linde.
• Kliimamuutus – märjad alad muutuvad kuivemaks. 
Kliima soojenemisega võib selle sajandi lõpuks 
pesitsusala  liikuda  1000 km põhja poole.
• Küttimisoht – tema söödava liha pärast.
Liigi kaitsmine
• Sookurg on kaitse all kõikides maades, kus ta kas 
pesitseb või kust läbi rändab.
• Koostatud kaitsekorralduskava. (Esimene 2003. aastal)
• Sood on looduskaitse alla.
Mida peaks kaitseks veel tegema?
• Elektriliinide vahetus
Kuidas on liigi arvukus ajas 
muutunud?
• Kaitse alla võtmisega on arvukus paranenud. 
• Viimase punase nimistiku alusel ei ole sookurg enam 
ohustatud.
Huvitavad faktid
• Sookurge kutsutakse ka – hallkureks(värvuse tõttu), 
mets-, põllu-, kesa -, niidu-, külvi- ja 
rukkikureks(tegutsemispaikade järgi)
• Ei ole levinud ainult Antartikas ja Lõuna-Ameerikas.
• Sookurg toob lennates kuuldavale vaikset „luksumist“.
• Pikim eluiga on teadaolevalt 17 aastat.
• Tiibade  siruulatus  – 2,5 meetrit.
• Ei  lasku  kunagi puule.
TÄNAN 
KUULAMAST !
Kasutatud kirjandus
• Adojaan, K. & Sarapuu, T.(2005). Sookurg. Eesti loomad. MRI 
Loodusteaduste  didaktika lektoraat, Tartu Ülikool. Külastatud 
aadressil  http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GRUGRU2.htm 
• Hüdsi, S.(s.a). Sookurg Külastatud aadressil 
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id =
18
 
• Leito, A.(2008). Sookurg. Eesti Loodus. Artikkel EL 2008/10. 
Külastatud aadressil 
http://www.eestiloodus.ee/artikkel2549_2547.html 
•  Rudi , H.(2009). Sookured said uue kaitsekava.  Postimees . 
Külastatud aadressil 
http://ilmajaam.postimees.ee/154323/sookured-said-uue-kaitsekava 
• Pilt 1  http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GRUGRU2.htm 
• Pilt 2   http://www.eoy.ee/varamu/linnulood/sookurg_al.html 
• Pilt 3 
http://rabivere.kohila.edu.ee/extensions/rabivere/img/biota/avif
auna/slide_6_3.jpg
 
• Pilt 4  http://www.hanila.ee/tuhu-soo 
• Pilt 5  http://blog.moment.ee/tag/sookurg 
• Pilt 6 
http://www.fotosilm.pri.ee/s2/18_1658_s_s_Sookurg_jutustas_ron
gale_loo_kuidas_ta_talvel_loun_ke27a.jpg
 
• Pilt 7 
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/blogi-valitsus-tegeleb-kr i
isihalduse-mitte-konkurentsivoime-tostmisega?id=73944345
 

Document Outline

• Slide 1
• Sookure välimus
• Elupaik
• Paljunemine
• Toit
• Miks on kaitse alla ?
• Liigi kaitsmine
• Mida peaks kaitseks veel tegema?
• Kuidas on liigi arvukus ajas muutunud?
• Huvitavad faktid
• Slide 11
• TÄNAN KUULAMAST !
• Kasutatud kirjandus
• Slide 14