Peeda jõgi (0)

Põllumajandus ja Keskkonnainstituut
Referaat
Peeda jõgi
Koostaja : Tanel Altement
Juhendaja : Arvo Järvet
Tartu 2012

Sisukord

1
Sissejuhatus 3
Jõe karakteristikud 4
Elustik 4
Jõeforelli asustamine 5
Idaoja 5
Porijõgi 5
Peeda jõe- Idaoja hoiuala 6
Hoiuala ohutegurid 7
Paisjärved 7
Ebaseaduslik kalapüük 7
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Tartumaa lõunaosas asub Peeda jõgi, mis algab Pangodi järvest ja suubub Porijõkke. Peeda jõgi on üks suurema suhtelise langusega vooluveekogusid . Jõgi on väga kärestikuline ning aeglase vooluga lõikusid on vähe. Kuna jõgi toitub suures osas allikatest, püsib vesi mõõdukalt jahe ka kuumadel suvekuudel. Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja.(kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks on loodud mitmeid eeskirju.

Jõe karakteristikud

Jõgi on 19 km pikk ja 100 ruutkilomeetrise valglaga. Peeda jõe suhteline lang on 4m/km, mis ületab isegi Mustoja langu(3,53m/km) . Väikseim vooluhulk , mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli 0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure- Kambja paisjärv. Jõe vesi on aasta 1992 andmete järgi ülemjooksul eutroofne ja alamjooksul mesotroofne. Fekaalset reostust pole leitud.(kaitsekorralduskava)
Periood
Qmax
Kevade suurvesi
3,71
Sügise suurvesi
3,8
Aasta suurvesi
3,8
Tabel 1: Andmed Peeda jõe Paju veski lävendi suurvee vooluhulkade kohta (m3/s)

Elustik

Peeda jõe ja Idaoja hoiualal võib näha kasvamas allikamailast, harilikku vesisammalt, kallas tömpkaanikut, jõgiputke ja jõgitakjat. Kaitsealustest loomadest kohtab hoiualal ka ojasilma ja saarmast. Nähtud on ka jäälindu, vesipappi ja rohukonna. Hoiuala tähtsaim liik on jõeforell, kes asustati veekokku aastatel 1992-1994. (Eesti Loodus)Kehvade valgustingimuste tõttu on aastal 1992 tehtud uuringu kohaselt suurtaimestik suhteliselt vaene. Põhjaloomastiku biomass on võrdlemisi kõrge. Ülemjooksul esineb ka jõevähki, kuid alamjooksul mitte.(kaitsekorralduskava)

Jõeforelli asustamine

Kirjeldatud jõe omadused on sobivad jõeforellile, kes vajab eluks kiiret voolu, jahedat ning hapnikurikast vett ja ka varjumisvõimalusi. Ometigi pole andmeid, et seal see kala looduslikult elutseks. Aastatel 1992-1994 asustas Ervin Pihu jõe alamjooksule kuuel korral jõeforelle. Kokku asustati 219 kala, kes olid pärit viiest Eesti veekogust. Introduktsioon kandis vilja, ning kujunes püsiv, paljunev populatsioon , nelja kilomeetrisel lõigul Suure-Kambja paisjärvest kuni suudmeni.(E. Pihu)

Idaoja

Idaoja on 11 kilomeetrit pikk ja selle valgala on 48,8km2 . Lisaoja suubub Peeda jõkke 4km enne porijõge. Idaoja saab alguse Põlvamaalt, Maaritsast. Tema langus on 5,3m/km. Aastal 1992 oli oja vesi eutroofne ning mõõduka fosforireostusega. Idaoja on Peeda jõe lisaoja, mis toob jõkke sisse suurel hulgal jahedat vett. Olgugi, et tema vooluhulk on suurem, kui Peeda jõel, kannab ta siiski ametlikult lisaoja nime. Idaoja on üpris kärestikuline ning kohati kruusase põhjaga. Forell levis kiiresti ka Idaojja, mis oma kruusase põhja, kiire voolu ja jaheda veega on ideaalne elupaik ja sigimispaik jõeforellile.(E. Pihu) Lisaks jõeforellile on ojas ihtüloogiliste uuringutega kindlaks tehtud, et seal elavad ka lepamaim , särg, trulling ja ka ojasilm .(kaitsekorralduskava)

Porijõgi

Porijõgi on väike vooluveekogu, milles on mitmeid kiviseid ja suure langusega lõike. Kuid Peeda jõega liitumise kohal muutub jõgi aeglase vooluga sügavaks mudapõhjaga veekoguks. Kuumematel suvedel soojeneb selle vesi üle kahekümne kraadi. Ülalpool Peeda jõe suudmest ülesvoolu asub kõrge pais , mis isoleerib kärestikud ülejäänud jõest. Ometigi on sellesse jõkke kolinud forellid, kellele justkui ei sobi sellised soojad -mudased-aeglase voolga tingimused. Forellid on kolinud sellesse jõkke ja laiendanud oma levikut kilomeetrite viisi. Mitteametlikel andmetel on tabatud forelle ka Peeda jõe suudmest 8km allavoolu . (E.Pihu)
Peeda jõe ülemvool
Aastal 1994 kevadel lõhkus suurvesi Suure-Kambja tehisjärve paisu ja veekogu jooksis tühjaks. Seega avanes kaladel võimalus liikuda ülesvoolu. Aastal 1996 taastati pais, ning ilmselt jäi siis ka osa kalu ülesvoolu lõksu. Aastal 1998 tabasid kontrollpüügi käigus Ervin Pihu ja Rein Järvekülg Tartu-Võru maantee lähedalt üle kilo kaaluv forell, mis on tõestuseks, et kalad on kolinu ka ülesvoolu. (E.Pihu)

Peeda jõe- Idaoja hoiuala

Hoiuala paikneb Tartumaal Kambja vallas. See hõlmab Peeda jõe kesk ja alamjooksu alates Veski maaüksusel asunud paisust kuni Porijõkke suubumiseni ning Idaoja alamjooksu alates Saia maaüksuse truubist, kuni suubumiseni Peeda jõkke. Hoiuala moodustati elupaigatüübi- jõgede ja ojade kaitseks .(kaitsekorralduskava)
Joonis 2. Peeda jõe- Idaoja hoiuala

Hoiuala ohutegurid

Paisjärved

Paisjärved, nii olemasolevad kui loodavad paisjärved võivad olla ohuks hoiualale. Olemasolevate paisjärvede (Suure- Kambja ja Peeda) täielikul allalaskmisel või purunemisel pääsevad paisu taha kogunenud setted allavoolu ning muudavad sealseid elutingimusi. Jõeforell on sellistele muutustele eriti tundlik. Paisu allalaskmise tööde nõudeid tuleb muuta nii, et kahjulik mõju oleks minimaalne ja järve taastäitmisel tuleks vältida voolu täielikku sulgemist.(kaitsekorralduskava)
Uute paisude rajamine väljaspoole hoiuala muudab ka hoiuala veereziimi. Ülavoolu loodud paisjärved tõstaksid ka veetemperatuuri alamvoolul, mis võib saada jõeforellidele saatuslikuks, kuna praegugi on suvel veetemperatuur kriitilisel piiril . Seega tuleks keelata väljaspoole hoiuala paisude ehitamise.(kaitsekorralduskava)

Ebaseaduslik kalapüük

Ebaseaduslik kalapüük kahjustab kalastikku just väikeste veekogude puhul. Kõige laastavam on elektriröövpüük, mille juhtusid on mitmel korral registreeritud Porijõel. Praegusel hetkel ongi Peeda jões, Porijões ja Idaojas forellide arvukus madalseisus. Forellide arvukusele ei mõju halvasti ainult elektriga püük, vaid püük ka mõningate harrastuslike püügivahenditega. Aplad alamõõdulised kalad söövad konksu väga sügavale ja nende ellujäämistõenäosus on väga väike. Selle vältimiseks on Peeda jõel Suure-Kambja paisust suudmeni keelatud püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga.(kaitsekorralduskava)
Kokkuvõte
Peeda jõgi on kiirevooluline jõgi, mis on igati sobilik jõeforellile. Jõe alamvoolu asustatigi 219 jõeforelli. Jõkke kujunes iseseisvalt paljunev püsiv populatsioon. Lisaks levisid kalad ise Idaojja, mis on Peeda jõe suurim lisaoja. Ka seal tekkis püsiv populatsioon. Suure-Kambja paisjärve paisu purunemisel said kalad levida ka jõe ülemvoolu. Kõige üllatavamalt levisid kalad ise Porijõkke, mis pole oma omaduselt eriti jõeforelli jõe moodi. Seega saadi ühe jõelõigu asustamisega suurendada vääriskala levikut nelja eraldiseisvasse veekogusse. Ervin Pihu on kogu seda üritust kommenteerinud lausega „ Neli ühe hoobiga!“ (E.Pihu) Peeda jõe ja Idaoja hoiuala on loodud, et kaitsta elupaigatüüpe jõed ja ojad. Hoiuala kaitsmiseks on kehtestatud mitmed piirangud ja direktiivid, mille järgimisel säilib elupaigatüüp ja selle liigiline mitmekesisus .

Kasutatud kirjandus

1.Ajakiri Kalastaja , Ervin Pihu artikkel
[ http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,16,169 ]
2. Ajakiri Eesti Loodus, „Peeda jõe – Idaoja hoiuala“, Raul Pihu, Silvia Pihu
[ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2194_2191.html ]
3. Peeda jõe tõkestamise ja paisutamise jätkamisega ning veejõu kasutamisega paju vesiveskis seotud vee erikasutuse keskkonnamõju hindamise aruanne, Arvo Järvet
[ http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=-1493347123 ]
4. Peeda jõe-Idaoja hoiuala kaitsekorralduskava 2010- 2019
[ http://www.kalastusinfo.ee/media/File/Peeda%20oja%20KKK2010-2019.pdf ]