Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused (0)

Q: Keskkonnainfoeeeelisdefaultaspx?

Vastus leiad õppematerjalist: Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused

Q: Keskkonnainfoeeenvregmain?

Vastus leiad õppematerjalist: Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused

Eesti Maaülikool - Loodus - Keskkonnakaitse

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Keskkonnainfoeeeelisdefaultaspx?
Keskkonnainfoeeenvregmain?

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED
Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses
Tartu 2015

SISUKORD

SISUKORD 2
1. ALA KIRJELDUS 3
2. ALA ANALÜÜS 13
KASUTATUD KIRJANDUS 16

1. ALA KIRJELDUS

1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu

Tori põrgu võeti kaitse alla 12.03. 1959 . aastal eesmärgiga kaitsta kesk- devoni liivakivipaljandeid ning koopaid. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede (psilofüütide) jäänused. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Tori põrgu kaitseala pindala on 2,0 ha, millest maismaa pindala 2,0 ha ja veeosa 0,1 ha. Koopa pikkus on 7 m, kõrgus 3 m ja koopasuu laius 3 m. Tori põrgu ( tsoneering ) on uuendamata kaitsekorraga ala. (Tori põrgu 2010a)

1.2. Rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid

Direktiivid :
Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tori põrgu loodusalana (Vabariigi valitsuse... 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga.
Tori põrgu loodusala kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood, liivakivipaljandid ning koopad . Pärnu jõe loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, lamminiidud ja puisniidud ; II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe ( Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus ). (Vabariigi valitsuse... 2009)

1.3. Kaitstava objekti asukoht; majanduslik infrastruktuur

Tori põrgu kaitseala asub Pärnu jõe vasakul kaldal, halduslikult Pärnu maakonnas Tori vallas Tori alevikus . Tori valla naabriteks on põhjas Vändra ja Tootsi vald, lõunas Paikuse vald, läänes Are ja Sauga vald ning idas Viljandi maakond (Tori põrgu 2013).

1.4. Eluta loodus ja elus loodus

Kaitseala asub maastikurajoonis Soomaa (Arold 2005). Maastikuliseks väärtuseks on pank ja paljand. Valkjaskollasest liivakivist kaldajärsaku pikkus on ca 400 meetrit, kõrgus kuni 8,25 meetrit. Paljandis on kolm allikate õõnestustöö tulemusena tekkinud ning inimkäte poolt laiendatud koobast , millest suurim kannab Tori Põrgu nime. (Tori põrgu 2010a)
Ürglooduse objektid on Tori- Sindi allikate piirkond ja Tori Põrgu (Tori-Sindi allikate piirkond 2010; Tori põrgu 2010b).

1.4.1. Allikad

Tori põrgu kaitseala kuulub Tori-Sindi allikate piirkonna alla (Tori 2015a). Omab ühist piiri Pärnu jõe hoiualaga. Tori Põrgu halli põimkihise liivakivi sees on hiigel pragu , mille sisse on allikaveed aja jooksul uuristanud koopa. Koopa lagi langes osaliselt sisse 1908. aastal, teine suurem varisemine oli 1937. aastal, suue langes sisse aastal 1974. Koopa põhi, kus voolas allikaoja, on praegu laest varisenud paksu liivakihi all. Tori Põrgus on allikavetel olnud koguni 3 väljapääsu ja põrgu on olnud kolmekojaline. Vahel suisa nireks taanduva allika vooluhulk on 1,0-0,5 l/s. ( Vilbaste 2014)
Pärnu jõe oru veerul Tori-Sindi lõigul avaneb liivakividest veel arvukalt allikaid , nt Taani metskonna ja mõisa ning Allika talu juures. Tori allikas on ETAK-is ja KKR veekogude nimistus. (Vilbaste 2014)

1.4.2. Kaitsealused liigid

Tori valda läbiva Pärnu jõe kallasala on kasvu- ja elukohaks alljärgnevatele kaitsealustele liikidele:
Tabel 1. Imetajad
Ladina keelne nimetus
Eesti keelne nimetus
Kaitsekategooria
Eptesicus nilssonii
Põhja- nahkhiir
II
Myotis dasycneme
Tiigilendlane
II
Myotis daubentonii
Veelendlane
II
Nyctalus noctula
Suurvidevlane
II
Pipistrells nathusii
Pargi -nahkhiir
II
Vespertilio murinus
Hõbe-nahkhiir
II
Tabel 2. Kalad
Ladina keelne nimetus
Eesti keelne nimetus
Kaitsekategooria
Cobitis taenia
Hink
III
Cottus gobio
Võldas
III
Tabel 3. Limused
Ladina keelne nimetus
Eesti keelne nimetus
Kaitsekategooria
Unio crassus
Jõekarp, paksukojaline
II
Tabel 4. Linnud
Ladina keelne nimetus
Eesti keelne nimetus
Kaitsekategooria
Accipiter gentilis
Kanakull
II
Aquila pomarina
Väike-konnakotkas
I
Ciconia nigra
Must- toonekurg
I
Buteo buteo
Hiireviu
III
Dendrocopos leucotos
Valgeselg-kirjurähn
II
Dryocopus martius
Musträhn
III
Glaucidium passerinum
Värbkakk
III
Grus grus
Sookurg
III
Picoides tridactylus
Laanerähn
II
Picus canus
Hallpea-rähn
III
Stox uralensis
Händkakk
III
Tetrao tetrix
Teder
III
Tetrao urogallus
Metsis
II
Tetrao bonasia
Laanepüü
III
Turdus viscivorus
Hoburästas
III
Tabel 5. Samblad
Ladina keelne nimetus
Eesti keelne nimetus
Kaitsekategooria
Lophozia perssonii
Perssoni lõhiksammal
II
Tortula lingulata
Keeljas keerik
III
Tabel 6. Samblikud
Ladina keelne nimetus
Eesti keelne nimetus
Kaitsekategooria
Dimerella lutea
Virvesamblik, kollane
II
Võõrliikidest esineb Sosnovski Karuputke (Heracleum sosnowskyi) (Tori 2015a).

1.5. Kultuurilugu ja pärandkultuur

1.5.1. Kultuurilugu

Laiemalt hakkas Tori Põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel: ilmusid mitmesugused jutustused põrgust "Sakala" jutulisas (1878) ja "Postimehe" lõbulisas (1889). Tori Põrgust ei pääsenud mööda ka siinkandis elanud kirjanik Andres Saal oma ajaloolistes jutustustes. (Tori põrgu 2007)
Tori Põrgu langes sisse 1908. a. See käinud nii: Põrgu kohal olnud mõisa põld. Sulane äestanud põldu, kui põrgu õhukeseks ja nõrgaks jäänud lagi sisse langenud. Hobused jäänud kindla maa peale ja tõmmanud sulase koos äketega august välja. Teine suurem varisemine oli 1937. a., suue langes sisse 1974. aastal. (Tori põrgu 2007)
Tori Põrgu ja vanapaganaga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid. Tori kodu-uurija Mihkel Tilk kogus neid üle saja. Tori Põrgut on vanasti kutsutud ka “Kuradimäe” ja “Kurjama” auguks. (Tori põrgu 2007)
Rahvasuu tunneb kolme põrguvürsti: Kurat - see on tõesti kurjuse sümbol, tige ja julm; Sarvik - suur ja imposantne, tema on põrgu pärisperemees; Vanapagan - tema on oma tegutsemise järgi kõige rahvalähedasem, Tori rahvajuttudes on enamikus tegemist just Vanapaganaga. Vanapaganat on Tori kandis nähtud mitmel pool ja mitmel korral: hirmutanud reisilisi, kiusanud teisel pool jõge põrgu vastas naisi, olnud kõrtsis viina viskamas. Alljärgnevalt mõned lood. (Tori põrgu 2007)
Tori põrgu asub tori kihelkonna keskel. Varema arvamise järgi ka maakera keskel, sest siit algas telg , mille ümber pöörleme. Telje teine ots ulatub siis taeva. Tori rahval on suhteliselt lihtsam minna kunagi põrgu, see on käepärasem. Pealegi on surnuaed üleval ja põrgu all.
Mees läinud hobusega Tori põrgust mööda. Ise kartnud, et siin neid põrgulisi hulgub. Äkki hakatud kuube seljast ära rebima. Teinud hirmuga nööbid lahti ja andnud hobusele piitsa. Kuub tõmmatud seljast ära. Jõudnud suure vaevaga koju. Seal poeg leidnud, et kuuehõlm oli jäänud hoopis rattavahele.
Teelised jõudnud hilisel sügisõhtul Torisse ja jäänud põrgusse öömajale. Teinud lõkke maha. Süüa pole olnud, saatnud ühe mehe mõisa karjaaeda lammast varastama. Tori kirikuõpetajal olnud jalad haiged, käinud üle jõe rahvaarsti juures tohterdamas. Ei saanud ise mäest alla lootsiku juurde, kutsar kandis seljas . Mehed põrgus näinud, et keegi tuleb midagi seljas, arvanud et kaaslane lambaga, hõiganud: "Kas on hästi rasvane !" Kui õpetaja seda kuulnud , arvanud, et kuradid platsis tema hinge tahtmas, karanud kutsari seljast maha ja jooksnud mäest üles. Jalad korrapealt terved !
Vanapagan kiusanud põrgu vastaskaldal oleva Tõia küla naisi. Kui naised pesu pesnud, määrinud vanapagan pesu ära ja kuivatamise ajal lasknud vihma sadada. Kui naiste kannatus otsa lõppenud, võtnud märja pesu ja pesukurikad, läinud põrgusse ning hakanud märja pesu ja kurikatega Vanapaganat peksma. See jooksnud põrgust välja ja Kikepera raba poole. (Tori põrgu 2007)
Tori mõisas surnud üks tööhobune ära ja moonakad viskanud ta, peale selle kui naha ära olivad tõmbanud, mäest alla Tori põrgu ukse ette.
Varsti peale selle kadunud ühe päevaga kõik mõisa võtmed ära. Aidamees olnud kõige suuremas hädas. Härra lubanud talle niisuguse sauna anda mis luusse ja üdisse mõjub, kui ta mitte võtmeid varsti tagasi ei too. Raske südamega nuuskinud vaene mees ümber, aga kõik asjata. Seal juhatatud teda unes , et ta ka Tori põrgusse läheks. Et mehel muu nõu pole aidand, teinud ta ka seda. Esialgu pole ta seal midagi näinud. Edasi sammudes tulnud viimaks üks suur emane koer kahe kutsikaga vastu. Need vahtinud nii põlevate silmadega mehe peale, et ta tunnud, nagu oleks külma vett kaela visatud. Varsti peale selle jõudnud võtmeotsija ühe maja ette ja astunud ilma pikema mõtlemata sisse. Seal leidnud ta ühe mehe ja hakanud sellele oma häda kurtma. Mehe meel läinud vist seda kuuldes haledaks. Ta toonud võtmed, andnud need otsija kätte ja ütelnud, et nad sellepärast ära varastanud, et mõisa mehed nüljetud hobuse tema ukse ette on visanud. Lisanud ka veel juurde:
"Täna õnne, et mu naist praegu kodus ei ole, sest ta läks vähe aja eest kahe lapsega sauna vihtlema; oleks tema siin olema, siis ei pääseks sa enam eluga."
Nüüd tulnud mehele teel vastu tulnud kahe kutsikaga koeralibu meelde. Rõõmsa meelega läinud ta koju. (Laugaste jt 1999)
“Kalevipojas” (10. lugu) seisab:
Lita, juudalsite ema,
tuli tuiskvel Torista,
kus ta käinud vihtlemassa.
Toris asub Võnnukivi ehk Kalavipoja vestitasku kivi. (Tõnisson jt 2015)

1.5.2. Pärandkultuuri objektid

Maa-ameti pärandkultuuri kaardi järgi asuvad Tori põrgu lähedal järgmised pärandkultuuri objektid: Töngi savitööstus, mälestuskivi tõutäkk Hetmanile, Asule veski ja Tori kooli mälestuskivi (Tori 2015b).

1.6. Looduslikud ressursid ja turism

Looduslikeks ressurssideks on liivakivi, segamets, kalad, allikad, vesi.
Tori Põrgut pääseb uudistama kalmistu värava ees asuvatest treppidest. Koopasse sisse enam ei pääse. Lähedal tegutsevad Tori mõis, Tori muuseum (avatud 1934. aastal, Eesti esimene kihelkonnamuuseum), Sankton OÜ, Tori Matkakeskus OÜ (kanuumatkad, vibulaskmine , hobumatkad, toitlustus , majutus), Tori hobusekasvandus (asutatud 1856. aastal, Eesti esimene hobusekasvatus; grupiekskursioonid, ratsutamine, vankrisõit, hobumatkad). (Tori põrgu 2007; Tori hobusekasvanduse veebileht 2009a, 2009b)
Toris asub Eesti sõjameeste mälestuskirik (Joonis 1). Kiriku seinale on kinnitatud mälestustahvlid Eesti iseseisvuse eest võidelnutele. Kirikut taastab MTÜ Tori Kiriku Taastajate Ühendus. (Tori kirik 2014)
Joonis 1. Tori kirik (Foto autor: Susi , Oskar 2012)
Tori Põrgu lähedal asub Mati karmini skulptuur “Püha Jüri võitlus lohega ”, mis on Eesti esimene ratsamonument (Joonis 2). Püha Jüriga seostatakse tihti legendi, mille süžee langeb kokku imemuinasjututüübiga " Lohetapja " (Püha Jüri 2015).
Lohe mürgitas oma hingeõhuga kõik, kes talle lähenesid. Kapadookia sõdur Georg oli teel läbi Silene, Liibüas, ning nägi lohe terrorit kogukonnas . Esialgu nõudis lohe oma suure isu rahuldamiseks kaht lammast, hiljem aga juba inimliha. Lohe ohvreid valiti liisuga ning kui Georg linna jõudis, oli kuningatütre kord. Mõrsjarüüs printsess oli linna taga kalju külge aheldatud ja ootas oma saatust. Georg haaras oda ja astus koletisele vastu. Ta taltsustas lohe ja tõi selle printsessi vöö otsas linna, lubades eluka tappa, kui linnarahvas ristiusu vastu võtab. Seda 15 000 linlast kähku tegidki ning ainsa tasuna enesele palus Georg kuningat kirikuid ülal pidada, preestreid austada ja vaeseid aidata. (Püha Jüri 2015)
Joonis 2. Skulptuur “Püha Jüri võitlus lohega” (Foto autor: Kaasik , Aleksander 2013)
Keskkonnaregistri (2014) järgi on Tori alevikus asuvaks kaitstavaks loodusobjektiks lisaks Tori Põrgule ka Kõrvi tamm (Joonis 3). Tamme leiab Pärnu jõe paremalt kaldalt . Objekt jääb eramaale. Puu jääb elumaja hoovi serva (oksad ulatuvad hoovi), lageda rohumaa ja külatee äärde, kuid teelt on ta hästi vaadeldav. (Kõrvi tamm 2010)
Joonis 3. Kõrvi tamm (Kõrvi tamm 2010).

1.7. Seire ja huvigrupid

1.7.1. Seire

Tori põrgu paljandi seire kohta puuduvad andmed. Küll aga on uuritud põhjavee makro- ja mikroelemente ( Keskkonnainfo 2012).
Toimub Pärnu jõe hoiuala seire: jõgede ja ojade kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
Liivakivipaljandil teostatakse Perssoni lõhiksambla (Lophozia perssonii) seiret. Leiukoht registreeriti 19.06.2006. Viimane sissekanne on tehtud 18.07.2012. (Keskkonnainfo 2012)

1.7.2. Huvigrupid

Geoloogid, paleontoloogid , looduseuurijad ja loodushuvilised - Tori põrgu on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades.
Rahvapärandi, koduloo uurijad ja etnograafid - Tori Põrguga on seotud palju rahvajutte ja legende. Selle uurimine aitab paremini mõista vanade eestlaste kombeid, tavasid ja uskumusi.
Turismiasutused - Tori Põrgu loob Torile koos oma lugudega kohavaimu. See on väga heaks reklaamiks turismiettevõtetele, kes saavad enda teenuseid siduda Põrgu ja Vanapagana looga.
Kohalikud kaupmehed ja ettevõtjad - vaatamisväärsus toob Torisse läbisõitjaid ja rahvast juurde, mis soodustab kohalikku kaubandust.
Puhkajad ja turistid - ilus paik, mida külastada, piknikku pidada, kalastada ja kanuuga sõita. Lisaväärtust loob Tori kultuuriline taust.
Nahkhiirte uurijad (ELF - uurijad nahkhiirte töörühmast, EUROBATS) - Tori liivakivipaljand on elukohaks kaitse all olevatele nahkhiirtele. Nt põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, hõbe-nahkhiir ja tiigilendlane. Huvigrupp toetab looduskaitselisi väärtusi.
KOV - kohalik omavalitsus seob Tori Põrgut kogu valla looga. Nt Tori koori loosung : “Põrgurahvas Pärnumaalt”. Kohaliku elu üldine edendamine, kaubanduse edendamine, loodus- ja kultuuriväärtuste säilumine ja tutvustamine, turismi arendamine.
Pärnumaa Loodusmälestiste Sihtasutus - EELIS-esse tehtud kannetest nähtub, et SA jälgib Tori põrgu kaitseala seisundit ja võimalikke probleeme.
Kohalikud elanikud – rohkem turiste tähendab suuremaid sissetulekuid. Samas ei olda huvitatud liiga suurtest turistide massidest ( suurenev prügi hulk ja lärm).
Kalamehed – Pärnu jõgi on rikas hinnatud püügikalade poolest.
Kanuutajad - põnev on matkata kohas, kus saab vaadelda huvitavat maastikku, millel on ilus lugu.
Vibulaskjad - saavad lisaks oma harrastusele tutvuda loodusega.
MTÜd - võimalus teha koos midagi toredat looduse heaks. Tori põrgus on korraldatud hooldustöid ja koristustalguid. Tegevused on seotud ka piirkonna rahvaelu edendamisega. Tegutsevad MTÜd: Tori spordiklubi (on korraldanud Tori põrgu triatloni), MTÜ Tori Kiriku Taastajate Ühendus, MTÜ Tori käsitöökoda.
Keskkonnaamet - ala haldaja / järelvalvaja. On huvitatud selle koha loodusväärtuste säilitamisest ja kaitsmisest.
Keskkonnainvesteeringute keskus -
tegeleb keskonnateadliku käitumisega ja tagab keskonna-investeeringute maksimaalse positiivse mõju (Keskkonnainvesteeringute keskus, 2015).
Keskkonnaamet - Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.
Keskkonnainspektsioon - järelevalve teostaja.
KAUR - teostab ja korraldab alal riiklikku seiret.
Eramaaomanikud - eramaade majanduslikult tasuva sihtotstarbeline kasutamine. Soovivad, et oleks võimalikult vähe piiranguid metsaraiele ja ehitamisele. Sellest võib tekkida vastuolu pärandkultuurmaastiku ilme tagamisega . Samas ei tunta enam vajadust maid harida, mis toob kaasa võsastumise, st maastiku ilme muutumise.
Põllumehed - on huvitatud võimalikult kasumlikust põllumaa kasutusest ning uute põllumajandusrajatiste ehitusest, mis võivad osutuda maastikuliselt ebasobivateks.

2. ALA ANALÜÜS

2.1. Loodusväärtuste analüüs

Tori Põrgu on elukohaks paljudele kaitsealustele liikidele (kalad, nahkhiired, samblad jne). Liivakivipaljandist leiduvad paleontoloogilised leiud (rüükalade luutükikeste ja primitiivsete taimede ehk psilofüütide jäänused) teevad koha ainulaadseks kogu Ida-Euroopas.
Pärnu jõe Sindi-Tori lõigul avanevad Devoni liivakividest allikad, mis on ka veesäilituslikult olulised. Allikaterühm illustreerib vee väljavoolu tingimusi kesk-alamdevoni veeladestiku Pärnu orundis.

2.2. Kaitse-eesmärgid

Kaitse-eesmärkideks on liikidele soodsate elutingimuste ja liivakivipaljandi säilitamine. See on kasvukohaks ja elupaigaks paljudele ohustatud liikidele ja oluline on, et see oleks neile hea koht ka edaspidi. Allikate puhul tuleb säilitada veetaseme vooluhulk. Praeguseks on kolmest allikast järgi ainult üks, mille voolu veetaseme hulk on väga väike. Oluline on liivakivipaljandi ja koobaste säilumine.

2.3. Ohud loodusväärtustele

Tori Põrgu loodusväärtustele võivad ohuks olla nii inimtegevusest tingitud probleemid kui ka loodus ise. Looduslikeks ohtudeks on koobastele ja paljandile puujuured ja rüsijää. Inimeste poolt on Tori Põrgule probleemiks olnud koopas tule tegemine, mis määrib liivakivi tahmaga. Lisaks sellele rikutakse paljandit erinevate kirjade/joonistuse kraapimisega. Samuti on olnud probleeme prahi maha loopimisega, järskudel nõlvadel maastikuratastega sõitmisega, telkimisega ja kalapüügiga. Näiteks leidub sealsetes vetes harilikku hinki (Cobitis taeni), kes kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, kuid inimesed kasutavad hinki sageli röövkalade söödana ja akvaariumikaladena. Ohuks võib kujunedega ka liigne turism (vaadete avamine , liigne kanuuga sõitmine, ligipääsude rajamine jne) Samuti võib mõtlematu istutus - ja ehitustegevus kahjustada liivakivipaljandit või ohustatud liikide soodsaid elutingimusi. Paljandi säilitamiseks on ka varem puid eemaldatud , et vältida juurte kasvamisest tekkida võivaid varinguid.
Tori Põrgu koopa probleemiks on suurest külastuskoormusest tingitud erosioon. Ka erinevad ilmastikutingimused kulutavad liivakivipaljandit, millest võib tuleneda varisemisoht.

2.4. Kaitse-eesmärgi tagamine, meede

Tori Põrgul kui kaitse-eeskirjata alal kehtib looduskaitseseaduse kohane piiranguvöönd. Kaitsemeede sõltub sellest, kas oht on inimtekkeline või looduslik. Inimtegevust saab kontrollida ja erinevate viisidega piirata, kuid ilmastikust tulenevaid probleeme ja muid loodusest tingitud ohte mitte. Koobaste kaitsel on üldjuhul asutud seisukohale, et inimene ei sekku looduslikesse protsessidesse.
Võiks kaaluda seire alustamist ka teiste ohustatud liikide (näiteks nahkhiirte) osas. Samuti peaks tähelepanu pöörama vee puhtusele. Paljandi seisukorda võiksid regulaarselt hinnata vastavad spetsialistid .
Kasulikuks osutuks infotahvlite paigaldamine ohustatud liikide kohta, et inimesed oleks rohkem informeeritud ja oskasid käituda vastavalt.
Samas on suhteliselt tavapärane, et koopaid ei reklaamita turismiobjektina. Nii külastavad koopaid vaid tõsised loodushuvilised, kes oskavad objekte uurida nii, et sellest mingeid jälge teistele ei jää. Kaitseala piiril asuv silt ja lähedal asuv maantee võivad olla Tori Põrgu varisemise peapõhjuseks.
Võimaliku liigse huvi tõttu ei avalikustata ka II ja I kaitsekategooriaga liikide täpseid kasvu- ja elukohtasid.
Ülepüüdmise ja keelatud kalaliikide püüdmise vastu tuleks kehtestada sellele kohale vastavad kalapüügipiirangud ning võimalusel teostada ka järelvalvet. Samuti tuleks ohustatud kalaliikide kohta edastada rohkem infot, et kõik kalastajad oleksid nendest kohapeal teadlikud.
Tule tegemine peaks olema keelatud. Inimeste teavitamiseks tuleks paigaldada keelusildid ja korra tagamiseks rakendada järelvalvet. Koopasõbralikumat käitumist soosiks ka tule tegemiseks ettenähtud platse rajamine Tori Põrgu lähedusse ja ümbrusesse.
Prügi maha viskamise vältimiseks tuleks paigaldada rohkem prügikaste. Varingute ennetamisek peaksid olema kindlad liikumispiirangud. Näiteks matkarajad ei tohi kulgeda üle koobaste lagede. Lisaks sellele on oluline talveperioodil turismi- ja külastuskeeld, kuna koobastesse jäävad talvituma mitmed nahkhiirte liigid (näiteks põhja-nahkhiir, tiigilendlane ja veelendlane).
Et vältida kiviseinte kraapimist või muul viisil rikkumist tuleks jällegi tegeleda rohkem järelvalvega ja kehtestada kindlad karistused. Samuti võib liivakivipaljandi kraapimise vastu aidata mõne alternatiivi pakkumine, nagu näiteks tehislik sein või puupalk, kuhu saab kirjutada või lõigata. Taevaskoja eeskujul võib katta paljandi võrguga, tingimusel, et see ei kahjusta paljandil kasvavaid samblaid ja samblikke.
Oluline on ehitus- ja istutustegevuse keeld, kui see pole vajalik paljandi olukorra taastamiseks või parandamsieks.
Eeltoodud põhjustel võiks Tori põrgu maastikukaitsealale koostada eraldi kaitsekorralduskava, et tagada suurem tähelepanu teise ja kolmanda kategooria liikide elu- ja kasvukohtadele ning liivakivipaljandi ja koobaste säilumine. Kava annaks selgemad juhtnöörid ka omavalitsusele. Näiteks võiks kaaluda Tori põrgu viida eemaldamist maanteelt nähtava koha pealt, et vältida ebateadlikke külastajaid.

KASUTATUD KIRJANDUS

Arold, I. (2005). Eesti maastikud . Tartu: TÜ Kirjastus.

Eesti maastikud. (2008). Toim. Kaur, E., Kuusik , M., Sepp, K. Tallinn: Tänapäev. 486 lk.

Harilik hink. (2013). Vikipeedia. [WWW]
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_hink (08.12.2015)

Keskonnainfo. (2012). Seire. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPa5djrkZK4rNe0u2f1kyQf3xf6s6CSv (01.12.2015)

KIK. (2015). Keskkonnainvesteeringute Keskus. [WWW]
https://www.kik.ee/et/kes-me-oleme (17.12.2015)

Kõrvi tamm. (2010). Kaitstavad loodusobjektid . EELIS.
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4%3B1047347660%3Best%3Beelisand%3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=679 (8.12.2015)

Laugaste, H., Liiv, E. (1999). Tori. Muistendid Vanapaganast. Monumenta Estoniae Antiquae II. Hiiu- ja vägilasemuistendid. [WWW]
http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/pagan/kihelkonnad/tori.html (08.12.2015)
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=7%3B2048547552%3Best%3Beelisand%3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=1209

Püha Jüri. (2015). Vikipeedia. [WWW]
https://et.wikipedia.org/wiki/Püha_Jür i (08.12.2015)

Tori. (2015a). Liikide levik. Loodusvaatluste andmebaas. [WWW]
http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva_kaart/ (08.12.2015)

Tori. (2015b). Pärandkultuur. Looduskaitse ja Natura 2000 X-GIS kaardirakendus. Maa-amet.
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU218&user_id=at&bbox=542204.635135135,6478977,553374.364864865,6485537&LANG=1 (08.12.2015)

Tori hobusekasvanduse veebileht. (2009a). Ajalugu. [WWW]
http://www.torihobune.ee/avaleht.ht m (01.12.2015)

Tori hobusekasvanduse veebileht. (2009b). Teenused. [WWW]
http://www.torihobune.ee/teenus.ht m (01.12.2015)

Tori kirik. (2014). Vikipeedia. [WWW]
https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_kirik (08.12.2015)

Tori põrgu. (2010a). EELIS. [WWW]
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspxstate=7;2048547552;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1209 (01.12.2015)

Tori põrgu. (2014). Kaitstavad loodusobjektid. Keskkonnaregister. [WWW]
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1209&mount=view#HTTPz2ZuPwQy8UarCsnyN6ypGEJaSUC2N0 (01.12.2015)

Tori põrgu. (2007). Tori veebileht. [WWW]
http://www.tori.ee/porgu.html (01.12.2015)

Tori põrgu. (2013). Vikipeedia. [WWW]
https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_p%C3%B5rgu (01.12.2015)

Tori Põrgu. (2010b). Ürglooduse objektid. EELIS. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=3;334349141;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=456922290 (01.12.2015)

Tori-Sindi allikate piirkond. (2010). Ürglooduse objektid. EELIS. [WWW]
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=3;334349141;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=956882709 (01.12.2015)

Tõnisson, A., Vellak, A. (2015). Eesti koopad. Tallinn: Varrak . 224 lk.

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine. (Jõustunud 23.04.2009). Riigi Teataja . [WWW]
https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848 (01.12.2015)

Vilbaste, K. (2013). Eesti allikad. Tallinn: Varrak. 352 lk.
(Joonis 1)
Kõrvi tamm. (2010). Kaitstavad loodusobjektid. EELIS.
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4%3B1047347660%3Best%3Beelisand%3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=679 (8.12.2015)
(Joonis 2)
Susi, O. (2012). Tori kirik.
https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_kirik#/media/File:Eesti_S%C3%B5jameeste_m%C3%A4lestuskirik.jpg (8.12.2015)
(Joonis 3)
Kaasik, A. (2013). Püha Jüri ratsamonument Toris.
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCha_J%C3%BCri#/media/File:P%C3%BCha_J%C3%BCri_v%C3%B5itlus_lohega.jpg (8.12.2015)
17

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 7 allalaadimist

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #1

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #2

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #3

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #4

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #5

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #6

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #7

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #8

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #9

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #10

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #11

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #12

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #13

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #14

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #15

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #16

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused #17

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anniy Õppematerjali autor

Keskkonnakaitse rühmatöö Tori Põrgust.

Keskkonnakaitse Tori Tori Põrgu rühmatöö

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eesti looduskaitse

...................................... 40 Kaardid: Uudo Timm ja Reigo Roasto Töölehed: Merike Palginõmm Kaitse korraldamine ................................................................................................................................................................................................. 42 Konsultant: Uudo Timm Kaitsekorralduslikud välitööd ......................................................................................................................................................................... 44 Abiks olid: Leelo Kukk, Lilika Käis, Marika Arro, Maris Kivistik, Merike Palginõmm, Merle Kiviselg, Taimo Aasma, Teet Koitjärv, Tiit Sillaots Rahvusvaheline koostöö .....................................................................................

Keskkonna ja loodusõpetus

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

3. Ülevaade rahvuspargi ökosüsteemidest ja üldisest olukorrast, rekreatsioonilistest ja keskkonnahariduslikest võimalustest, olemasolevatest tegevustest ja teenustest ning piirkonna regionaalsest tähtsusest; 4. Olemasoleva olukorra analüüs, et hinnata piirkonna regionaalset osatähtsust ja rolli erasektoris, määratleda piirkonnale iseloomulik pärand, ressursivõimalused ja nende sobilikkus ning võimalikud külastajatele mõeldud tegevused; 5. Alternatiivsete külastustegevuste kontseptsioonide koostamine, arvestades oodatavaid looduselamusi ning regiooni ja erasektori rolli; 6. Rahvuspargi haldamisplaani loomine, mis arvestab pargi eesmärki ja ülesandeid 15 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine ning regionaalseid suhteid; 7

Loodus

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid). Samuti prügilad, millest lendub CO2-te ja metaani.  Peamisteks saasteaineteks peetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidid, peened PM10-osakesed, eriti peened PM2,5-osakesed, plii, osoon, benseeni jpt.  Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel  CO2 emissioon Eestis kõrge, tekitab kasvuhoonegaase.  Peamised terviseprobleemid, mida saastunud õhk põhjustab, on seotud hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga  Eestis põhjustab õhu saastatus umbes 600 surma haiguste näol.  Siseõhu saastatust tekitavad: hallitus, tolm, tubakasuits, majapidamistarbed ja

Keskkonnakaitse ja säästev areng