Ökoloogilised koridorid (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Ökoloogilised koridorid
   
Juhendaja Kaire Lanno
Tartu 2017

SISUKORD

EESTI MAAÜLIKOOL 1
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut 1
Ökoloogilised koridorid 1
    1
Juhendaja Kaire Lanno 1
Tartu 2017 1
SISSEJUHATUS 3
Milleks on vaja ökokoridore? 4
Ökodukt 5
Kalatrepp 6
Sinised koridorid 8
Lennukoridorid 9
Transpordi mõju 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12

SISSEJUHATUS

Inimene on peamine põhjus, miks paljud loomaliigid on tänapäeval kadumas või kadunud, kuid viimasel ajal teeme me ka kõik endast oleneva, et seda takistada. Üheks levinud meetodiks on ökokoridoride rajamine erinevaid liike silmas pidades. Iga liik on oluline osa meie maailmas ning mõne liigi kadudes võib kannatada ka kogu ökosüsteem.
Ökoloogiline koridor on looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade ja teiste liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilisteks koridorideks võiksime nimetada ka astmelaudu, ökodukte, kalatreppe jne. Meres esinevaid ühenduskanaleid või ühendusteid, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel, nimetatakse sinisteks koridorideks.

Milleks on vaja ökokoridore?

Elupaikade struktuur mõjutab liikide püsimajäämist suurel maastikul ning see nõuab üha suuremat tähelepanu, kuna järjest kasvavate antropogeensete mõjutuste tagajärjel muutuvad looduslikud elupaigad pidevalt. Suuremate elupaikade, kas siis meres või maismaal, pidev muutumine inimeste tegevuse tagajärjel võib kaasa tuua alade väikesteks osadeks jagunemise (elupaiga fragmenteerumine ) ning see kahandab paljude liikide reproduktsioonivõimekust, liikuvust, ellujäämise võimalust ja populatsioonide suurust kogu maakeral. Elupaikade kohta on välja uuritud, et fragmenteerudes on populatsiooni eluala suurus otseselt seotud liigi püsimajäämisega. Väiksematel fragmentidel on liikide kadumine/väljasuremine palju tõenäolisem kui suurematel aladel. [2]
Väiksematele killustatud territooriumitele pööratakse aga sageli vähem tähelepanu, sest enamasti ei sure terved liigid väiksel alal välja. Küll aga kaotatakse mõne liigi üksikisendeid ning nende geneetilist informatsiooni. Seepärast ei võeta sageli midagi ette, enne kui on hilja ja killustatus laieneb . Samuti tekitab tulekahju näiteks metsa koridore, mida võib mõndadel liikidel olla raske ületada, kuid samas on tulekahju mitmetele metsadele vajalik enda uuendamiseks. Maastiku killustatuse tõsidusest saadi aru juba 1863. aastal, kui Marsh (1907) rääkis, kuidas põllumajandus on inimestele oluline, kuid selgitas, mida see loodusele kaasa toob. [5]

Ökodukt

Ökodukt on sageli kõige levinum viis, kuidas inimene saab killustatud maastike vahele loomade tarbeks nö sildu rajada.
Ökodukt on sild või tunnel , mis võimaldab metsloomadel ületada teid, kanaleid või muid kunstlikke tõkkeid. Ökoduktid võimaldavad ära hoida ülemäärast elupaikade fragmenteerumist, mis viiks elustiku vaesumiseni (elurikkuse vähenemise, liikide väljasuremiseni). Ökoduktid moodustavad osa rohetaristust. Õnnestunult rajatud ökoduktid töötavad ökoloogiliste koridoridena. Eestis asub praeguse seisuga ainult üks ökodukt, mis paikneb Tartu-Tallinn maanteel. [3]
Joonis 1. Ökodukt

Kalatrepp

Juba Carl Robert Jakobson ütles, et iga vesiveski juures peab olema kalatrepp, kergendamaks segavat faktorit kalade teel. Praegusel ajal pole aga sellest pooleteise sajandi tagusest nõudest väga tugevalt kinni peetud. Lisaks veskitele on jõed leidnud rakendust ka enengiatootmises ning selle jaoks ehitatud konstruktsioonid on jällegi kalade rändeteedel ees. Eestis pole ühtki vee jõul töötavat elektrijaama, kuid mujal riikides on sellised takistused kalade jaoks rängaks katsumuseks .
Kalatrepp ehk kamberkalapääs on kaladele vooluveekogul mingit tõket (tavaliselt paisu) ületada võimaldav trepp , mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool . Kalatrepid võimaldavad kaladel ületada tõkkeid, sest seal saavad nad üle ujuda mitmetest madalatest astmetest koosnevast trepistikust, jõudes tõkketagusesse vette. Vee langev kiirus kalatrepil peab olema piisavalt kiire, et meelitada kalu treppide juurde, kuid samas ei tohi kiirus olla liiga suur, et kalad ei suudaks voolukiirust ületada, ega ka nii suur, et selle ületus kurnaks kalad liigselt ära, mis segaks nende teekonna jätkamist tõkketagusel vooluveekogul. [4]
Jõeelupaikade looduslikkuse taastamiseks rajatakse paisudele kalapääse, taastatakse vanajõgesid ja lõheliste koelmualadeks olevaid kärestikke ning eemaldatakse tarbetuid paise ja paisuvaresid.
Lõhepopulatsiooni suurendamiseks on rajatud Eestis mitmetes kohtades kalapääse ehk treppe . 2015. aastal rajati Vaskjala veehoidlas kalatrepp, et lõhelised ja teised kalaliigid pääseksid vabalt liikuma. Kalatreppe rajatakse selleks, et parandada nende rändetingimusi.
Eesti algupärased lõhepopulatsioonid on olulised kogu Läänemere loodusliku lõhe säilimise seisukohalt. Praegu on heas seisundis ainult Keila jõe lõhepopulatsioon. Lisaks looduslikele populatsioonidele on eesmärk taastada lõhe looduslik paljunemine jätkusuutlikul tasemel endistes lõhejõgedes nagu Pirita , Jägala, Valgejõgi, Loobu, Selja ja Purtse . Narva jõe lõhe ja teiste siirdekalade koelmualade taastamine on võimalik ainult rahvusvahelises koostöös, sest lisaks lõheliste jõgedele on kaitstavatel aladel veel 2180 km jõgesid ning ojasid, kus elavad ja paljunevad samuti ohustatud kalaliigid. [6]
Joonis 2. Joaveski kalatrepp

Sinised koridorid

Sinised koridorid on meres esinevad ühenduskanalid või -teed, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel ning liikide ja koosluste levikumustri säilimise ja toimimise seisukohalt. Sinised koridorid võivad olla kujundatud kas:
a) bioloogiliste mehhanismide abil ning seega kirjeldavad võimalikku või valitud liikumisvõimeliste organismide teekonda või
b) füüsikaliste teguritega, kus osa elustikust kantakse ühest kohast teise passiivselt; seda võivad teha näiteks hoovused või voolud .
Planktoni leviku seisukohalt viitavad sinised koridorid (ja nendega seonduv passiivne transport hoovuste kaudu) põhjaelustiku mittejuhuslikele biogeograafilistele levikumustritele. [4]
Sinised koridorid suudavad vähendada liikide kadumise määra, kuid seda ainult keskmise suurusega fragmentidel, sest erinevate liikide puhul on liikumine liigispetsiifiline ja pinna järjepidev muutumine mõjutab oluliselt liigirikkust.
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum ja seda nimetatakse bentaaliks. Veekogude põhjaelupaikadele on iseloomulik rikkalik struktuurne suure- ja väikseskaalaline varieeruvus ning see on tihedalt seotud füüsikalise settimisega. Nende varieeruvate skaalade identifitseerimine ajas ja ruumis on oluline eeldus selleks, et mõista erinevaid protsesse, mis on ökosüsteemides tekitatud nii biootiliste kui abiootiliste tegurite mõjul. Maastikute erinemine  mere põhjas, mõjutab ka bentos tugevasti siniste koridoride vahendusel toimuvaid liikumisi. [2]

Lennukoridorid

Lennukoridore luuakse peamiselt lindude enamkasutatavatele rändeteedele, mille läheduses on ohud, mis võivad lindudele saatuslikuks saada. Näiteks kõrgepingeliinid, tuulegeneraatorid , lennuväljad, suured tootmiskompleksid.
Lennukoridore rajatakse ka nahkhiirtele. Nahkhiirtele on loodud lennukoridore Huntaugu läheduses, kus asuvad matkarajad. Lennukoridorid nimetatud paigas on vajalikud, et nad saaksid lennata järvele toituma.
Viljandi maastikukaitseala kaitsekorralduskava andmete kohaselt elab järve ümbruses üheksa nahkhiireliiki. Neist arvukamad on põhja- nahkhiir ning pargi -nahkhiir. Nahkhiired kasutavad elupaigana nii lossiparki kui Huntaugu salumetsa, kus on kõrged puud ning nende all teeradade koridorid. [8]
Joonis 3. Põhja-nahkhiir

Transpordi mõju

Transport võib mõjutada elusloodust negatiivselt peamiselt elupaiku killustades ja liikide looduslikku levikut takistades. Samuti võib transport soodustada invasiivsete võõrliikide levikut. Elurikkuse säilitamiseks tuleb uute transpordirajatiste planeerimisel nende küsimustega arvestada. Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine, ehitus ning saasteainete keskkonda sattumine. Õnnetused ohtlike veostega võivad hävitada tundlikke rannakooslusi ja elustikku. Samuti põhjustab tihenev laevaliiklus merepõhja setete liikumist ja murrutab rannajoont. Laevade jäätmete käitlemisega, sh ballastveega võivad keskkonda sattuda kahjulikud ained ja levida võõrliigid.
Maismaatranspordi mõju elurikkusele loetakse kõigist transpordiliikidest suurimaks. Maantee- ja raudteevõrgu alla jääb Eestis kokku umbes 570 ruutkilomeetrit maismaad ehk ligi 1,3% Eesti pindalast. Transpordivõrgustik killustab elupaiku, elusolendite vaba liikumine on takistatud ning võib tekkida barjääriefekt. Barjääriefekt on tekkimas suuremate maanteede, (mille liiklussagedus on kasvanud 10–15 tuhande sõidukini ööpäevas ja laius viidud vähemalt neljarealiseks), juures. Seda efekti aitavad oluliselt vähendada hästi planeeritud leevendusmeetmed: erinevate liikide jaoks mõeldud ökoduktid: pinnase ja taimedega kaetud sillad , samuti väikesed (nt konnade liikumisteedele rajatavad) tunnelid , mis tagavad liikide levikuteede püsimise. Leevendusmeetmete planeerimine ja rajamine peab kujunema standardseks kohustuslikuks transpordiinfrastruktuuri projekteerimise osaks. Õhutranspordi probleemiks on lennukoridoride ristumine lindude rändekoridoridega. Kõigi transpordiliikide puhul on eesmärgiks liikluse planeerimine ja suunamine selliselt , et oleks välditud konflikt loodusega. Samuti tuleb tagada keskkonnakahjuga seotud õnnetustele reageerimise suurem võimekus. [6]

KOKKUVÕTE

Ökoloogiline koridor on looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade ja teiste liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilisteks koridorideks saab nimetada astmelaudu, ökodukte, kalatreppe, siniseid koridore.

KASUTATUD KIRJANDUS

Wikipedia [WWW]
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96koloogiline_koridor (21.03.2017)

Wikipedia [WWW]
https://et.wikipedia.org/wiki/Sinised_koridorid#Merekoosluste_.C3.BChendatus_elupaikade_vahel_ja_maastiku_skaalal (21.03.2017)

Wikipedia [WWW]
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96kodukt (21.03.2017)

Wikipedia [WWW]
https://et.wikipedia.org/wiki/Kalatrepp (21.03.2017)

Mouldon, Michael P., Sanderson, James Wildlife issues in a changing world  (2000)

Looduskaitse arengukava aastani 2020 [WWW] https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf (20.03.2017)

Sammul, Lõhmus, Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat (2005)

Vaskjala kalade trepp
http://www.harjuelu.ee/2015/10/5272/vaskjalas-tehti-kaladele-trepp/ (20.03.2017)

Postimees
http://sakala.postimees.ee/983474/nahkhiired-saavad-koridorides-tiibu-sirutada (22.03.2017)