(Gibson2000). Freeman defineerib sihtrühmi kui gruppi või indiviidi, kellel on organisatsiooniga vastastikku sõltuva dsuhted, kes saavad mõjutada või kes on ise mõjutatud organisatsiooni tegevusest, otsustest ja poliitikatest eesmärkide saavutamisel. Seega, sihtrühmad on need, kellega organisatsioon peab arvestama, sest nad võivad organisatsiooni aidata või kahjustada. Situatsiooniteooria Toetab eelnevat: organisatsioonid loovad sihtgruppe kui nende tegevusel on tagajärjed tesite organisatsioonide või inimeste rühmade jaoks. Kui ümbruskonna organisatsioonid ja inimeste rühmad ei mõjuta kuidagi antud organisatsiooni käitumist, siis na dpole sihtgrupid. ( Conrad ja Poole 1998). Sihtrühmade teooria Sihtrühmade ja nende suhete kindlaks määramine on suhtekorralduse keskne tegevus. Wood
Probleem ühes mõõtmes: nt innovatsioon ei kajastu. - Blake & Mouton'i (1964) juhtimisvõrgustik: Juhi ülesanded sõltuvad rühma ülesannetest. Instrumentaalsed (eesmärkide saavutamise funktsioon) ja ekspressiivsed (grupi seisukohtade ja olukorra väljendamine) funktsioonid. Laissez-faire juht on tagasi tõmbunud. Ideaal juht pöörab tähelepanu inimestele ja eesmärkidele. III koolkond (al 1960ndad) Situatsiooniteooria (mis olukordades valitakse mingit käitumisstiili). Uuringud näitavad, et tavaliselt on juhil kolm käitumisstiili, mis vahetuvad vastavalt situatsioonile. Võetakse arvesse seda, millised on alluvad kas vajavad rohkem ratsionaalset või emotsionaalset suhtumist; milline on keskkond. - Sõltuvusteooria, Fidler (1967). Oleme sõltuvad sellest olukorrast, milline organisatsioon on. Kui olukord on väga hea, siis tuleb eesmärke suunata olukord on soodne, kasutame
Ühiskonna pidev areng, inimeste väärtushinnangute ja majandusolude muutumine - paratamatult tuleb seda kõike silmas pidada ja vastavalt sellele käituda, adapteeruda. Seejuures ei saa välistada võimalust, et ühe teooria põhilistele väärtustele toetudes on võimalik väga edukalt toimida aastakümneid, kui mitte rohkem. Oluline on selle juures siiski toimetuleku oskus tagasilöökide ja madalseisude korral. Siinkohal tasub mainimist just situatsiooniteooria, mis ongi orienteeritud ühiskonna seisundi ja ettevõtte prioriteetide, väärtuste koos- kõlastamisele. Kui on loodud piisavalt tugev alus, kujundatud ettevõttesisesed normid ja tegutsemisfilosoofiad, mis on kõigile arusaadavad ning käitumuslikuks eeskujuks, olles kooskõlas ühiskonna üldiste hinnangutega, siis ei ole teistsuguse teooria rakendamises midagi ületamatut. Uue teooria võib luua mitme erineva teooria kokkusobitamisel - nii loodi Jaapani
isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv).
Ühiskonna pidev areng, inimeste väärtushinnangute ja majandusolude muutumine - paratamatult tuleb seda kõike silmas pidada ja vastavalt sellele käituda, adapteeruda. Seejuures ei saa välistada võimalust, et ühe teooria põhilistele väärtustele toetudes on võimalik väga edukalt toimida aastakümneid, kui mitte rohkem. Oluline on selle juures siiski toimetuleku oskus tagasilöökide ja madalseisude korral. Siinkohal tasub mainimist just situatsiooniteooria, mis ongi orienteeritud ühiskonna seisundi ja ettevõtte prioriteetide, väärtuste koos- kõlastamisele. Kui on loodud piisavalt tugev alus, kujundatud ettevõttesisesed normid ja tegutsemisfilosoofiad, mis on kõigile arusaadavad ning käitumuslikuks eeskujuks, olles kooskõlas ühiskonna üldiste hinnangutega, siis ei ole teistsuguse teooria rakendamises midagi ületamatut. Uue teooria võib luua mitme erineva teooria kokkusobitamisel - nii loodi Jaapani
enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. • juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähel.epanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - oh alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea • Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik-sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-
ESTL- Eesti SKtudengite Liit Stakeholder-teooria- sihtgupid on need grupid v indiviidid, kellel on o-ga vastastikused sõltuvad suhted. Sots.kapital- o-sisese osaluse ja usalduslikkusse tulemusel tekkiv efektiivsuse kasv. Koosneb Situatsiooniteooria- o-d loovad sihtgruppe, kui nende tegevusel on tagajärjed teiste o-de v in rühmade jaoks. suhtevõrgustikest, ühistest väärtustest, normidest, ootustest ja sanktsioonidest. Mõõdikud on usaldus, Kui need ei mõjuta o-d, siis pole nad sihtgrupid. tunnustus, kuuluvustunne, koostöö. Avalikkus sihtgruppidena- 1- need kes ei huvitu o tegevusest
isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv).
isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv).
ja efektiivsemaid lahendusi Ei loeta alati parimaks viisiks kasulik, kui ebastabiilsed ajad, ent rahulikel perioodidel on funktsionaalsem demokraatlik juhtimisstiil. Jim Jones ja Jonestowni veresaun vt slaid - video Ususekti juht ,,Peoples Temple" Massisuitsiid 1978 Situatsiooni ja juhtimisstiili teooriad Juhi-situatsiooni interaktsioon efektiivne juhtimine sõltub juhtimisstiili sobivusest situatsiooniga. Situatsiooniteooria kohaselt on juhtidel kalduvus olla püsivalt kas sotsioemotsionaalne või ülesandele orienteeritud. Fiedler ja kõige vähem eelistatud kaastöötaja skaala (least preferred co-worker; LPC): eesmärk teha kindlaks juhi juhtimisstiil. Lasti hinnata kõiki kaastöötajaid: kui kõige vähem meeldinud kaastöötajat hinnati suhteliselt positiivselt, oli tegu kõrge LPCga juhiga ja vastupidi. Stiili efektiivsuse määravad: · juhi-liikme suhted kas harmoonilised või mitte;
annaabi.ee 
