Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõu...
Probleem ühes mõõtmes: nt innovatsioon ei kajastu. - Blake & Mouton'i (1964) juhtimisvõrgustik: Juhi ülesanded sõltuvad rühma ülesannetest. Instrumentaalsed (eesmärkide saavutamise funktsioon) ja ekspressiivsed (grupi seisukohtade ja olukorra väljendamine) funktsioonid. Laissez-faire juht on tagasi tõmbunud. Ideaal juht pöörab tähelepanu inimestele ja eesmärkidele. III koolkond (al 1960ndad) Situatsiooniteooria (mis olukordades valitakse mingit käitumisstiili). Uuringud näitavad, et tavaliselt on juhil kolm käitumisstiili, mis vahetuvad vastavalt situatsioonile. Võetakse arvesse seda, millised on alluvad kas vajavad rohkem ratsionaalset või emotsionaalset suhtumist; milline on keskkond. - Sõltuvusteooria, Fidler (1967). Oleme sõltuvad sellest olukorrast, milline organisatsioon on. Kui olukord on väga hea, siis tuleb eesmärke suunata olukord on soodne, kasutame
Ühiskonna pidev areng, inimeste väärtushinnangute ja majandusolude muutumine - paratamatult tuleb seda kõike silmas pidada ja vastavalt sellele käituda, adapteeruda. Seejuures ei saa välistada võimalust, et ühe teooria põhilistele väärtustele toetudes on võimalik väga edukalt toimida aastakümneid, kui mitte rohkem. Oluline on selle juures siiski toimetuleku oskus tagasilöökide ja madalseisude korral. Siinkohal tasub mainimist just situatsiooniteooria, mis ongi orienteeritud ühiskonna seisundi ja ettevõtte prioriteetide, väärtuste koos- kõlastamisele. Kui on loodud piisavalt tugev alus, kujundatud ettevõttesisesed normid ja tegutsemisfilosoofiad, mis on kõigile arusaadavad ning käitumuslikuks eeskujuks, olles kooskõlas ühiskonna üldiste hinnangutega, siis ei ole teistsuguse teooria rakendamises midagi ületamatut. Uue teooria võib luua mitme erineva teooria kokkusobitamisel - nii loodi Jaapani
Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 1)Eesmärgiteooria/Isiksuseomaduste teooria. Omadused, mis loevad nagu loogiline mõtlemini, püsivu, võimustamine ja enesekontroll (Bennis ja Nanus 1985). 2)Biheivoristlik teooria. Tähelepanu käitumisele. Eestvedamisstiil. Ohio ülikoolis 40-50ndatel tehtud uuringud: algatav või hooliv stiil. 3) Situatsiooniteooria. Fiedler (1967) sõltuvusteooria: eestvedaja käitumine sõltub olukorra soodsusest/ebasoodsusest 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1
Ühiskonna pidev areng, inimeste väärtushinnangute ja majandusolude muutumine - paratamatult tuleb seda kõike silmas pidada ja vastavalt sellele käituda, adapteeruda. Seejuures ei saa välistada võimalust, et ühe teooria põhilistele väärtustele toetudes on võimalik väga edukalt toimida aastakümneid, kui mitte rohkem. Oluline on selle juures siiski toimetuleku oskus tagasilöökide ja madalseisude korral. Siinkohal tasub mainimist just situatsiooniteooria, mis ongi orienteeritud ühiskonna seisundi ja ettevõtte prioriteetide, väärtuste koos- kõlastamisele. Kui on loodud piisavalt tugev alus, kujundatud ettevõttesisesed normid ja tegutsemisfilosoofiad, mis on kõigile arusaadavad ning käitumuslikuks eeskujuks, olles kooskõlas ühiskonna üldiste hinnangutega, siis ei ole teistsuguse teooria rakendamises midagi ületamatut. Uue teooria võib luua mitme erineva teooria kokkusobitamisel - nii loodi Jaapani
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)...
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteoori...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
ja efektiivsemaid lahendusi Ei loeta alati parimaks viisiks kasulik, kui ebastabiilsed ajad, ent rahulikel perioodidel on funktsionaalsem demokraatlik juhtimisstiil. Jim Jones ja Jonestowni veresaun vt slaid - video Ususekti juht ,,Peoples Temple" Massisuitsiid 1978 Situatsiooni ja juhtimisstiili teooriad Juhi-situatsiooni interaktsioon efektiivne juhtimine sõltub juhtimisstiili sobivusest situatsiooniga. Situatsiooniteooria kohaselt on juhtidel kalduvus olla püsivalt kas sotsioemotsionaalne või ülesandele orienteeritud. Fiedler ja kõige vähem eelistatud kaastöötaja skaala (least preferred co-worker; LPC): eesmärk teha kindlaks juhi juhtimisstiil. Lasti hinnata kõiki kaastöötajaid: kui kõige vähem meeldinud kaastöötajat hinnati suhteliselt positiivselt, oli tegu kõrge LPCga juhiga ja vastupidi. Stiili efektiivsuse määravad: · juhi-liikme suhted kas harmoonilised või mitte;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
