10.2003, 3-3-1-68-03, p 15). Kui põhiõiguslikust kaitsest välistada osalise õigusvõimega eraõiguslikud moodustised, mis ei ole juriidilised isikud, siis sõltuks võime kanda põhiõigusi seadusandja suvast. Põhiõigused on aga individuaalsed õigused riigi ning seega ka seadusandja vastu. Lisaks on piir täieliku ja osalise õigusvõime vahel küllaltki hägune, sest juriidilisel isikul ei saa iialgi olla kõiki õigusi, mis on füüsilisel isikul. Ilmselgelt puuduvad juriidilistel isikutel näiteks õigus elule (§ 16) ja õigus tervise kaitsele (§ 28 lg 1). Ka pilk EIÕK rakendamise praktikale kinnitab põhiseadusliku juriidilise isiku laiendava tõlgenduse õigsust. EIÕK art 34 annab õiguse pöörduda EIK-sse peale füüsiliste isikute ja organisatsioonide ka isikute gruppidele ehk ühendustele. Osalise õigusvõimega moodustistest tuleb eristada lihtsalt sotsiaalseid gruppe ja juriidiliste isikute organeid, mida
tööandjale 1%, kogumispension 2% 16. Ühishüved on kaubad või teenused, mis on kättesaadavad kõigile. Välismõjud kellegi tegevus mõju ülekandumine kolmandatele isikutele, puudub turg, keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes.
tööandjale 1%, kogumispension 2% 16. Ühishüved on kaubad või teenused, mis on kättesaadavad kõigile. Välismõjud kellegi tegevus mõju ülekandumine kolmandatele isikutele, puudub turg, keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes.
suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemine: Ei lõpe tingimata nendele kuulunud õigused või neil lasunud kohustused. Võimalik on üleminek õigusjärgluse teel. Peamised õigusjärgluse juhud: Pärimine Juriidilistel isikutel: ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine. Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte objekt on see, millele õigussuhe on suunatud. Õigussuhte subjektid on isikud Eraõiguslik juriidiline isik luuakse erahuvides (AS, FIE, OÜ...) Avalikõiguslik juriidiline isik luuakse, et teenida avalikke huvesid (politsei, KOV...) Juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja
kompromissiga Tabel Füüsiliste isikute pankroti lahendite jagunemine 2012.a Autori koostatud. Terminit "esimene raugemine" on siin ja edaspidi kasutatud välja kuulutamata jäetud raugenud pankrottide puhul ning terminit "teine raugemine" välja kuulutatud ja seejärel raugenud pankrottide puhul. Terminit " jaotisettepanek" on siin ja edaspidi käsitletud kui pankrotimenetlust, kus on koostatud jaotisettepanek. (Maksejõuetuse ...2013:19) Esimese raugemisega lõppevad menetlused kestavad juriidilistel ja füüsilistel isikutel keskmiselt vastavalt 94 ja 85 päeva. Jaotisettepanekuni on juriidiliste isikute puhul jõutud keskmiselt 462 ning füüsiliste inimeste puhul 455 päevaga. Kompromissiga lõppevate menetluste kestvus on juriidilistel isikutel 340 päeva ja füüsilistel isikutel 352 päeva. Ajaliselt kõige kauem kestavad teise raugemisega lõppevad menetlused, mille keskmine pikkus juriidilistel isikutel 745 päeva ning füüsilistel isikutel 709 päeva.
But cursed be he that moves my bones. William oli kirjanikuna kuulus juba oma eluajal. Talle kuulus nii kuninganna Elizabeth I kui ka Mary Stuarti poja kuningas James I soosing. Kas William Shakespeare on tema nime all ilmunud teoste autor? Seikspiroloogia tekke peamisaks põhjuseks on tema elulooliste andmete nappus. Pole säilinud ühegi tema näidendi käsikirja ega tema isiklikku kirja. Kahtlust on äratanud mõned tema allkirjad vähestel säilinud juriidilistel dokumentidel.6 William Shakespeare'i nimelist isikut ei ole leitud ühestki vanast Inglise ega välismaa üliõpilaste loetelust.7 Kuidas sai juhusliku hariduse ja madala ühiskondliku positsiooniga inimene luua sellise mitmekesise ja sügava maailma, mida tuntakse Shakespeare'i teostest. On arvatud, et William Shakespeare'i nime all ilmunud näidendid kirjutas varjunime all keegi teine. Kandidaate on esitatud üle poolesaja, nende seas isegi tema naist ja kuninganna Elizabeth I-st.
04.2004 aasta ja jõustus esmakordselt 10.05.2004 aastal Metsaseadus mis võeti vastu 07.06.2006 aasta ja jõustus esmakordselt 1.01.2007 aastal Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus mis võeti vastu 22.02.2005 aasta ja jõustus esmakordselt 3.04.2005 aastal LifeNature LIFENature on EL liikmes ja kandidaatriikide looduskaitseprojektide rahastamisprogramm, mille kaudu on võimalik nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel taotleda EL kaasfinantseerimist 5075% ulatuses potentsiaalsete Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks. LIFENature alt rahastatakse 3 tüüpi projekte: NA1 ehk elupaikade projektid käsitlevad loodushoiualade kaitse korraldamist. NA2 ehk linnuprojektid käsitlevad linnuhoiualade kaitse korraldamist.. NA3 ehk liigiprojektid käsitlevad mingi kindla liigi kaitset. Rahastamise taotlemine LIFENature projektitaotlused peavad käsitlema
Viimane aastal 91. ) ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA: · Rahvusvaheline · Siseriiklik · Põhiseadus (referendum) · Seadus (parlament) · Seadlus (väga erandlik, seadus, mille on välja andnud president) · Määrus · Otsus · Korraldus · Käskkiri Õigusvõime Kõikidel füüsilistel inimestel on see sünnist saati, juriidilistel isikutel ettevõtte loomisest alates. Teovõime Füüsiline isik saab siis, kui ta on 18. aastane. Alla selle piiratud teovõime. 4
Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Ehk siis abstr. printsiip tähendab seda, et sisuliselt on oluline käsutustehingu toimumine. Isikud 1) Füüsilised isikud (peab olema elus) 2) Juriidilised isikud; (eraõiguslik j. isik; avaõiguslik j. isik) Õigusvõime algab Füüsilise isiku elusalt sünniga Õigusvõime võib tekkida ka alates eostamisest, kui laps sünnib elusalt era.õ. juriidilistel isikutel registrisse kandmisega aval.õ juriidilistel isikutel seaduses sätestatusega Õigusvõime lõppeb füüsilise isiku surmaga era.õ. isikul registrist kustutamisega aval.õ isikul seadusega sätestatud ajast §8 (1) Teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja kanda kohustusi ja omada tsiviilõigusi. Täielik teovõime tekib 18-aastaseks saanud füüsilisel isikul.
4.1 Kontrollitavad 1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, kohtud, Eesti Pank, Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantselei 2) valitsusasutused ning nende hallatavad riigiasutused 3) kohaliku omavalitsuse üksused 4) avalik-õiguslikud juriidilised isikud 5) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle asutajaks või liikmeks on riik või avalik- õiguslik juriidiline isik 6) äriühingud, kus riigil või avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, samuti nende äriühingute tütarettevõtjad 7) äriühingud, kes on saanud riigilt laenu või kelle laene või muude lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik 8) muud avalik-õiguslike ülesannete täitjad riigi vara kasutamisel ja säilitamisel. 5. Riigikontrolli struktuur Riigikontrollis on kolm põhitegevusega tegelevat osakonda: finantsauditi osakond, tulemusauditi osakond ja kohaliku omavalitsuse auditi osakond. Lisaks auditiosakondadele on
reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte:
Parrest Avalik-õigusliku juriidilise isiku loomise aluseks peab alati olema seadus (TsÜS § 25 lg 2), mis ühtlasi määrab ära tema õigusvõime tekkimise aja (TsÜS § 26 lg 3) ja ulatuse. Tegu on küll õigusvõimelise õigussubjektiga, kuid tal puudub privaatautonoomia ning ta ei saa omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga (TsÜS § 25 lg 4). Eri avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on erinevalt reguleeritud see, kes kinnitab tema põhikirja/põhimääruse – Vabariigi Valitsus, minister, isiku nõukogu. 5.4. Järelevalve Riigi poolt looduna jäävad avalik-õiguslikud juriidilised isikud seotuks riigiga ja nad alluvad riigi poolt teostatavale järelevalvele. Järelevalve avalik-õiguslike juriidiliste isikute üle peaks reeglina hõlmama nii nende tegevuse kvaliteedi kui ka varade ja finantsvahendite üle teostatavat kontrolli.
põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks EÕJ isikud: o Õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest äriregister mittetulundusühingute ja sihtasutuste register o Eraõiguslikel juriidilistel isikutel on põhikiri või ühinguleping AÕJ isikud: o Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast o Neil on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega o Juhtimisorganid ja nende pädevus sätestatakse vastava seadusega Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid o AÕ korporatsioonid (ühendused) o avalik-õiguslikud asutused o avalik-õiguslikud sihtasutused (fondid) Tähtaeg:
eelarve. Kui eelarve ei olevastu võetud 2 kuud pärast eelarveaasta algust, kuulutab vabariigi president välja riigikogu erakorralised valimised. Eelarvet ei saa muuta ega tühistada president, vaid seda saab häälteenamusega muuta ainult riigikogu. Finantsõiguslike aktide (normide) omapära: * Nad reguleerivad suhteid, mis tekivad riigi rahaliste fondide moodustumisel, jaotamisel ja kasutamisel * Neil on käskiv iseloom Eelarve süsteem majanduslikel suhetel ja juriidilistel normidel põhinev riigi territoriaalüksuste ja rahanduslikult suhteliselt iseseisvate riigiasutuste eelarvete kogum. Tuuakse välja tulud ja kulud eelmine aasta, selle tegelik, tehtav eelarve ja järgneva aasta eelarve kava. Menetlus Rahandusministeerium Eelarveline klassifikatsioon. Tulude ja kulude kohustuslik rühmitamine, paigutamine ja nimetamine kindlas korras. Kulud on osadena, osad jagunevad peatükkideks ja peatükid artikliteks.
suurema täismassiga veoautod või beoautost ja 1st või enamast haagisest koostatud 12 tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong. 27.Missuguseid residendist füüsilise isiku tulusid maksustatakse ? Maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustusi, residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitusi, annetusi, vastuvõtu kulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid. 28.Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ? Ei maksustata: lähetuskulusid nende lubatud piirimäärades, isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, sünnitoetust 5/12 maksuvabast tulust, riigikogulaste ja presidendi esinduskulud, vastuvõetud pärandvara, tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest, kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite hüvitis, tulu äriühingute osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemaksena, kinnisasjad, ehitise või korteri kui vallasasja või
aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 12. Tekkepõhise raamatupidamise põhimõtted, kuidas peaks seda ettevõtetes korraldama. Kohustuslik juriidilistele isikutele. Nemad kassapõhist teha ei tohi. Ärge unustage, et ka kõige pisemad seltsingud (MTÜ- d) on juriidilised isikud. Majandustehingud registrites tehingu tekkimise alusel. Kohustuslik juriidilistel isikutele. Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus. 13. Raamatupidamise sise- eeskirjad. Kes koostab, kinnitab. Mida peavad sisaldama (RP seadus). SE on ettevõtte enda poolt koostatud kord, miille alusel ettevõttes raamatupidamist korraldatakse. Koostab: raamatupidamise eest vastutav üksus. Kinnitab: juhatus. Sisaldab: kontoplaan koos sisu kirjeldusega, tehingute dokumennteerimine ja kirjendamine, tulude ja kulude kajastamine,
menetlevate ametiisikutega.Üheks olulisemaks koostöö tagamise viisiks on nn leebusprogramm. Edaspidi tahaksin kirjutada mis kujutab endast leebusprogramm,kuidas rakendatakse seda Eestis ja Euroopa Liidus ning leebusprogrammi põhimõtetest. 3 1. LEEBUSPROGRAMMI OLEMUS JA EESMÄRK Leebusprogramm hõlmab endas tingimusi,mille täitmisel on füüsilistel ja/või juriidilistel isikutel ehk ettevõtjatel õigus kahjustava koostöö uurimise menetluses taotleda ja saada enda suhtes soodsamat või leebemat kohtlemist,võrreldes nende isikutega,kes õigusrikkumise uurijaga koostööd ei tee.Isik,kes täidab leebusse kohaldamise tingimusi,võib saada kas täielikku immuunsust karistuse eest või siis karistuse olulisust (kuni 50 % võrra) vähendamist.Leebuse kohaldamiseks peab isik tavaliselt esimesena
testament kehtiv. Rooma testament oli algselt väga pidulik akt, seotud formaalsustega. Hiljem kaotab see oma pidulikkuse ja muutub varanduse üleandmise aktiks. Testamendi teel pärimisel tehakse vahet: Võime testamendiga pärandada- testamenti factio activa- Seda võimet pole kõigil. Testamenti ei saa teha teatud põhjustel: hullumeelsus;alaealisus;füüsilised defektid-tummad. Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased, piiratud õigusvõimega;peretütas ja pillajad. Vanimal ajal ka naised-sest nad ei saanud osa võtta rahvakoosolekutest, kus tehti testament. Eestkoste kadumisega naise üle saavad naissoost isikud täieliku testamenti factio activa. Võime testamendiga pärida- testamenti factio passiva-puudus võimalus teha: peregriinidel;riigireetjate lastel; hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel.
reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) · Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte:
Riigikogu poolt heaks. Krooni käibelelaskmise päevast hakkasid kehtima rahaseadus, välisvaluutaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta (7: 52). Eesti Vabariigi rahaseadus § 1 sätestab, et Eesti Vabariigi rahaühik on üks kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid) ja § 3 sätestab, et ainus seaduslik maksevahend Eest Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale krooni (Eesti Vabariigi rahaseadus 2009). Kullast ja välisrahast moodustus kroonile vajalik kattevara, sest lisaks Inglise Pangale ja Rahvusvahelisele Arvelduspangale hüvitas ka Rootsi Riigipank sinna enne sõda deponeeritud kulla (Saksa markades). Majanduslikult oli aeg rahareformiks sobivaim (Ettevalmistused kroonile üleminekuks 2007). Kolmapäeval 17
Haldusdokumentidele esitatavad sisu ja vormi nõuded. 2t L Haldusdokument p.o lühike, täpne ja keeleliselt korrektne. Haldusdok koosneb kolmest põhiosast: *sissejuhatus *käsitletava põhiprobleemi põhiküsimuste formuleerimine *järeldused. Haldusdok liigid ja nõuded: *juhendid käitumisreeglid, kuid neil puudub õiguslik tähendus haldusorganiväliste isikute jaoks *põhimäärused ja põhikirjad neil sisuline vahe puudub. Põhikiri on juriidilistel isikutel nt OÜ, MTÜ, SA, põhimäärus aga kohaliku omavalitsuse üksustel (valdadel, linnadel). Põhimäärus kinnitatakse kas määruse või käskkirjaga ja on õiguslikus mõttes selle osa, mitte iseseisev õigusakti liik. *aktid nim dokumenti, mille on koostanud üks või mitu isikut isiklikult väljaselgitatud faktide või sündmuste kinnitamiseks. Paljudel juhtudel on aktide koostamine ette nähtud seadusega või määrusega
Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitatakse 8 EEK = 1 DEM. EESTI VABARIIGI RAHASEADUS § 1 sätestab, et Eesti Vabariigi rahaühik on Eesti kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid). Sama seaduse § 3 sätestab, et ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni. Eesti Panga kodulehelt Eesti Krooni normdokumendid http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/dokumendid/Seadused/seaduste_kogum.html? objId=162130 Pangad võib jagada : keskpank kommertspangad keskpankade keskpank Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS Bank for International Settlements).
(10 kuud enne sündi) 17. Teovõime. Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Alaealine on alla 18-aastane isik. Täisealine – 18-aastaseks saanud isik. Piiratud teovõime on: *alla 18-a isikul *isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohtu poolt eestkostja määramisel eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ka juriidilistel isikutel on õigus- ja teovõime, mis eraõiguslikul juriidilisel isikul tekib registrisse kandmise hetkest Avalik-õiguslik juriidiline isik luuakse seaduse alusel ning õigus- ja teovõime tekib sätestatud ajal ja ulatuses. 18. Subjektiivne õigus Kui inimeste käitumine on õigusega reguleeritud, siis kellelgi tekib õigus ja kellelgi kohustus. N: varguse korral tekib kannatanul õigus saada hüvitist, kahju tekitajal aga kohustus tekitatud kahju hüvitada. Õigust, miss el juhul tekib nim
reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte:
Tavaliselt õpiti küll vaid ühes neist, kuid oli ka õpilasi, kes suutsid korraga õppida mõlemas kolledžis. Õigusteaduse aluseks olev tekst jaotati ära osadeks, millest osasid õpetasid tähtsamad õpetajad ehk magistrandid ja need tekstid kuulusid lectio ordinaria alla. Osad, mida õpetasid bakalaureuse kraadiga õpetajad, kuulusid lectio extraordinaria alla. Õppetöö jooksul korraldati õppimise edendamiseks ka väitlusi. Need olid tavaliselt avalikud arutelud juriidilistel teemadel, mis mõeldi välja või võeti päriselust. (Woods 2005) Õigusteaduskondades ei olnud eksamite tegemise kord mitte iga kursuse lõpus, vaid määrati ära, kui palju kursusi peab õpilane läbima, et temast saaks magistrant või doktor. Näiteks Bologna ülikoolis sai magistri kraadi õpilane, kes oli lugenud 5 kursust õigusteaduse teksti ja doktori kraadi, kui oldi lugenud 6 kursust kõiki juriidilisi tekste.
4) Õigussuhte sisu: 10 kl õp-Tallina linn. 10klassi õpilasel on kohustus hüvitada aken Tallinna linnale. (lapsevanem esindab last) 169. Milline on juriidiliste isikute õigusvõime? Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. avalikul õiguslikul isikul õigusvõime tekib seadusega sätestatud ajal. Eraõiguslikel juriidilistel isikutel algab õigusvõime registrisse kandmisest. 170. Nimeta juriidilise isiku organid? üldkoosolek, nõukogu, juhatus 171. Mis on üldkoosolek? kõige tähtsam organ, sinna kuuluvad juriidilise isiku liigid, kes otsustavad kõige tähtsamaid küsimusi/ ja juhatus-tegeleb igapäevase majandustegevusega. 172. Millega tegeleb nõukogu? -tegeleb juriidilise isiku pikemaajalise planeerimisega. 173. Kas kõikides juriidilistes ühingutes on juhatus? ei ole 174
päritolu tõttu. Riik ja kohalikud omavalitsused rakendavad meetmeid, andmaks abi neile, kes ei saa omandada haridust majanduslikel põhjustel. · Kõikidel inimestel on kohustus osaleda 9-aastases üldhariduskoolis. Selles pole õppemaksu. · Mees- ja naissoost õpilasi õpetatakse koos. · Seaduses ettenähtud üldhariduskoolid on oma iseloomult rahvakoolid. Kooli asutamise õigus on vaid seaduses nimetatud juriidilistel isikutel. Õpetajad koolides on kogukonna teenrid, kellel on missioonitunne ja teadlikkus oma kohustustest. Sel eesmärgil austatakse õpetaja staatust ning kindlustatakse tema õiglane ja kohane (sotsiaalne) kohtlemine. · Sotsiaalne kasvatus. Riik ja kohalikud omavalitsused ergutavad hariduse edendamist kodus, töökohtadel ja kogu ühiskonnas. Selleks rajatakse raamatukogusid, muuseume,
Õigused võõrale asjale. EMPHYTEUSIS JA SUPERFICIES Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent. See sai alguse maa kasutamisest, mis anti rendile riigi või munitsiipiumide poolt 100.a või põliseks. Rentnik tasus vastava rendi- vectigal. Algul kaitsti sellist rendivahekorda interdiktidega, hiljem anti vastav hagi-actio in rem vectigalis . Justinianus liitis selle ja kreeka igivana instituudi üheks. Nüüd nim renditasu-canon-iks. Superficies- ehitis, hoone; tekkis teatavatel juriidilistel ja majanduslikel põhjustel. Accessio põhimõttel maapinnale ehitatud hoone kuulus maaomanikule-superficies solo cedit.Maju hakati Rooma linna kasvades ehitama ka võõrastele maatükkidele-selleks maaomanikud andsid õiguse nende maale hooneid ehitada, kohustusega tasuda selle eest ühekordset v perioodilist maksu- soliarium.Õigus maale jäi maaomanikule.Preetor andis- interdictum de superficie-interdikt ehitise kohta.Hiljem sai võõrale maale lepingu alusel püstitatud hoone
õigust suhteliselt varakult võrreldes teiste kultuuridega. See peegeldub ka kaheteistkümne tahvli seaduses, kus ei ole peaaegu üldse religioossete talitustega seotud norme. Ainuke seadus, mis on religiooniga seotud, on kaheteistkümnenda tahvli esimene õigusnorm, mis sätestab, et ,,tõotus peatatakse kui usutalitusteks ostetud loom ei maksa looma eest raha "4 ,,Kuningriigi ajal" kehtisid Roomas Rex'ide väljaantud seadused ning tihti avaldus seadusandja tahe ka mitmetel juriidilistel dokumentidel, kuid ühtset kirjutatud põhiseadust ei eksisteerinud (Ilus 2007, lk 31) Rex'ide perioodil oli kuninga üks ülesanne ka ,,lihtrahva (plebs) kaitse". Vabariigi perioodil aga said rikkad tihti tõlgendada seadusi enda kasuks. Lihtrahvas korraldas 493 eKr ,,ülestõusu." Selle tulemusena tagati plebeidele oma asjades üsna suur autonoomia ning neid esindasid rahvatribuunid, kellel oli konsulite otsuste suhtes vetoõigus (ius intercedendi). (Siimets-Gross, 2012). 462
asutamisleping. Kui asutajaid on üks, vormistatakse asutamisotsus. Need loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Samas aga saab asutamislepingut või -otsust muuta. Kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel peab olema põhikiri, juhtorganiks on juhatus. Kui seadus nõuab nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Kuid juhtorgani õigused ja volituste ulatuse määrab lisaks seadusele ka põhikiri või ühinguleping. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Karistusseadustik näeb ette ka juriidiliste isikute kriminaalvastutuse kuritegude ja väärtegude eest. Seadus paneb juhatuse või seda asendava organi liikmetele kohustuse
Õigusteaduse õpetamise viisid Õigusteadust õpetati süsteemselt - õigusteaduse raamat jaotati ära mitmeks osaks ja osad, mis kuulusid lectio ordinariasse õpetati õpilastele kindlatel päevadel magistrantide poolt. Osad, mis kuulusid hoopis lectio extraordinariasse õpetati õpilastele bakalaureuse kraadiga õpetajate poolt. Ülikoolid korraldasid ka vaidlusi, mis tavaliselt toimusid kaks korda aasta- kevadel ja suvel. Need olid tavaliselt avalikud arutelud juriidilistel teemadel, mis tavaliselt mõeldi välja või võeti päris elust. Ainukesed inimesed, kellel oli luba selliseid arutelusid korraldada olid ülikooli doktorandid, kuid igal õigusteaduskonna liikmel oli õigus tõsta kätt ja vaielda teema üle. Õigusteaduskondades ei tehtud iga kursuse tagant eksameid, vaid määrati ära kui palju kursusi peab õpilane läbima, et temast saaks magistrant või doktor. Näiteks Bologna ülikoolis sai
Pärija saab sellega valduse kaitse õigused - omaabiõiguse kui valduse kaitse nõuete esitamise õiguse. Sellise valdusega kaasnevad ka kohustused, nt majast, mis päritakse kukub alla mõni kivi ja kahjustab mõnd inimest, siis vastutab pärija tekitatud kahju ees, kuna temast oli saanud valdaja. Selleks, et valdus tekiks, tuleb valdust ikkagi tegelikult teostada ja see võib seisneda ka valduse kaitses. 1.2.4. Juriidilise isiku valdus Juriidilistel isikutel on otsene valdus, mida nende organid nende jaoks teostavad, ilma et neid valduse teenijateks nimetama peab. 1.2.5. Valduse teenija Valduse teenijaks on isik, kelle käes on asi mitte tema enda huvides, vaid teise isiku huvides. 1.2.6. Valdaja omaabi Valdaja võib oma valdust omavoli vastu kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära oomavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt
Soodne ettevõtete maksupoliitika. Piiretud siseturg tõstab logistikateenuste hinda, vähe lootust massiefektile. Paindlik reageerimine muutustele Eesti on Väike ja keskmiste ettevõtete madal lihtsalt nii väike. kapitaliseeritus. Eesti riikliku transpordipoliitika eesmärgid : · Eesti elanikel, kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel võimaldada liiklemiseks avalikke teid ning saada kõigis Eesti piirkondades transporditeenust, mis oma mahult, liigilt ja kvaliteedilt vastab ühiskonna nõudlusele, on ohutu ja keskkonnasõbralik ning nõuab ühiskonnalt võimalikult vähe kulutusi. · Rahvusliku koguprodukti suurendamine majanduse kui terviku konkurentsivõime tõstmise kaudu pakkudes kiirema, odavama ja ohutuma transpordiühenduse riigi eri piirkondade vahel
Tooge näited *Avalik teenus - Avalik teenus on teenus, mille kättesaadavus kõigile on tagatud riigi poolt või avaliku halduse asutuse poolt (sh riigiasutused, omavalitsused või nende tellimusel avalikkusele osundatav teenus). Avaliku teenuse osutamise kohustuse võib ametiasutus panna teenust pakkuvale üksusele (lennundus-, raudtee- ja maanteveo ettevõtjad, energiatootjad, riigi tellimusel töötavad haiglad, haigekassa, koolid, lasteaiad jne) üleriigiliselt või piirkondlikult. Juriidilistel isikutel ega eraisikutel ei ole kohustust pakkuda avalikku teenust, kuid nad võivad oma teenuse soovi korral muuta kõigile kättesaadavaks, kas tasu eest (nt sideettevõtted) või tasuta (nt heategevuslik tasuta toitlustamine vähe kindlustatud isikutele, eratelevisioon, era raadiojaamad). *Avaliku juhtimise erinevus avalikust valitsemisest - Avalik juhtimine tähtsustab tulemust, avalik valitsemine aga osalejate tundmust protsessi ajal
antud et ta ei teostaks mõnd tegu, üks pool annab teisele midagi vastusamme sooritamise eeldusel. Varaühisus 48.Testamendi järgne pärimine Testamendiga määras paterfamilias oma järglase võimukandja. Sellepärast ongi testamendi olulisem osa pärija nimetamine. Testamendi teel pärimise juures tehakse vahet testamendi tegemise võime ja võime vahel testamendiga pärida. Testamenti ei saandu teha erinevatel põhjustel nagu hullumeelsus, alaealisus, füüsilised defektid. Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased. Vanemal ajal isegi naised. Testamendi järgne pärimine puudus peregriinidel, riigireetjate lastel, hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel.Vanim Rooma õigus tunneb kaht testamendi tegemise vormi Rahvakoosolekul tehtud testament 2.Testamentum inprocinctu testament tehakse rahva ees, kuid juba sõjaretkel enne lahingut. 49.Pärandi vastuvõtmine ja vastutus pärandaja võlgade eest Pärand avaneb isiku surmaga
KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE VASTAVUS PÕHISEADUSELE Uurimustöö Õppeaine: Põhiseaduslikkuse järelvalve Õppejõud: lektor Ilmar Selge Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Käsitletav uurimustöö teema puudutab karistusjärgse kinnipidamise vastavust põhiseadusele. Teema on olnud väga aktuaalne ja rohkelt kõneainet pakkuv nii meediamaastikul kui juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte
Täiskogus peab eelnõu enne lõpphääletamist läbima kuni kolm lugemist, kusjuures teist ja kolmandat lugemist võidakse mitu korda katkestada. Igal lugemisel hääletatakse läbi esitatud parandusettepanekud. Näiteks riigieelarve peab kohustuslikult läbima kolm lugemist. Pärast seaduse lõplikku vastuvõtmist hääletamise teel saadetakse see vabariigi presidendile, kellel on 14 päeva aega seaduse väljakuulutamiseks. Presidendil on õigus jätta seadus kas poliitilistel või juriidilistel põhjustel (näit vastuolu põhiseadusega) välja kuulutamata. Sel juhul saadab ta seaduse koos põhjendustega Riigikogule tagasi. Kui Riigikogu selle uuesti vastu võtab, siis peab president selle kas välja kuulutama või pöörduma Riigikohtusse, kellel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevad seadused. Kui vaidlusalune seadus vastab Riigikohtu arvates põhiseadusele, peab vabariigi president seaduse ikkagi välja kuulutama. Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas
Kui koosseisust puudub mõni element, on tegemist lõpetamata koosseisuga. Faktilise koosseisu viimane määrav element on koosseisu lõpetav fakt, mis annab faktide kogumile juriidilise tähenduse. ÕIGUSLIK PRESUMPTSIOON eeldatavalt toimunud fakt, millele antakse juriidilise fakti tähendus ( inimene ei ole süüdi kuni tema süü ei ole kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega süütuse presumptsioon). Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseks, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt. Juriidilise fakti olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil. Tõendid on teataval viisil fikseeritud faktilised andmed asjaolude kohta, millel on tähtsust juriidilise asja lahendamisel. 13. ÕIGUSRIKKUMISE ERINEVUS ÕIGUSPÄRASEST KÄITUMISEST
millele antakse juriidilise fakti tähendus ( inimene ei ole süüdi kuni kreeditor C jne) ning realiseeruvad konkreetses õigussuhtes. tema süü ei ole kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega süütuse 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise presumptsioon). tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte loomiseks ja Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse säilimiseks vajalikud õigusnormid, siis jälgib ta ka nende rakendamise praktikas. Õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseks, õigusnormide täitmist, s.t õigussuhtest osavõtjatele antud kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt. Juriidilise fakti õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist ning olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil
(magnetketaste juures). Samasugust põhimõtet võib rakendada ka programsete vahenditega- seda on tehtud peamiselt ketasmälu efektiivsemaks ärakasutamiseks. Siia kuulub nn. virtuaalmälu mõiste, mille all mõistetakse peitmälu näivat laiendamist suuremahulise ketasmälu abil. Juba aastaid on protsessorite turul liidriks Intel. Tuntud on ka AMD (Advanced Micro Device), Cyrix ja NexGen jt. Tootjad. Juriidilistel põhjustel nimetas Intel oma 586-e ümber “Pentium”-iks (AMD “K86”, Cyrix- il “5x86” e. M1). Pentiumi järetulijate varjunimeks sai “P6”. Ühe generatsiooni piires on otsustavaks protsessori takstsagedus. Nii näiteks on Pentium 100MHz kiirem kui Pentium 75MHz. Kuna aga arvuti kiirus sõltub mitmetest erinevatest näitajatest, siis Pentium 150 MHz ei ole täpselt 2x kiirem kui Pentium 75MHz. Reeglina nõuavad erineva põlvkonna protsessorid ka erinevat emaplaati.
Regulatiivsed- regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) Õiguskaitsvad- seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis sätestavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel. Kui riigi poolt ette nähtud, siis keegi ära võtta ei saa. -Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: Kõik tegelikkuses asetleidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega), on juriidiline fakt Aktiivsed – kohustus sooritada midagi Passiivsed – kohustus mitte sooritada (hoiduda tegevusest) -Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel:
põhiõiguse olemusest. Nt ei saa juriidilisel isikul olla õigust elule, kodakondsusele, liikumisvabadusele; kindlalt on tal omandi põhiõigus, sõnavabadus, ettevõtlusvabadus, protsessuaalsed õigused. 21.04.2006 Põhiõigused - kandjad ja adressaadid. 3) avalik-õiguslikud juriidilised isikud - PS §9 ei erista põhiõiguste kandjana era- ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Siit ei saa ka järeldada, et avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on samasugused põhiõigused kui eraõiguslikel juriidilistel isikutel, kuivõrd avalik-õiguslikud juriidilised isikud on nendel juhtudel, kui nad avalikku võimu ei teosta - põhiõiguste kandjad, on praegu võrdlemisi ebaselge, sest puudub vastav kohtupraktika ja ka kirjanduses pole üksmeelt. Üsna selge on see, et riik saab põhiõiguste kandjaks olla ainult kohtumenetlust puudutavate põhiõiguste osas. Riik ise on ju põhiõiguste adressaat. Menetluslikud
Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält. 5) Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse presidendile väljakuulutamiseks. Presidendil on vetoõigus ehk õigus jätta seadus välja kuulutamata juriidilistel (nt vastuolu põhiseadusega) või poliitilistel põhjustel. Kui Riigikogu võtab sama seaduseelnõu uuesti muutmata kujul vastu, peab president selle välja kuulutama või pöörduma Riigikohtusse (kellel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevad seadused). 6) Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas (mis alates 2009 augustist on kättesaadav ainult internetis www.riigiteataja.ee)
Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält. 5) Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse presidendile väljakuulutamiseks. Presidendil on vetoõigus ehk õigus jätta seadus välja kuulutamata juriidilistel (nt vastuolu põhiseadusega) või poliitilistel põhjustel. Kui Riigikogu võtab sama seaduseelnõu uuesti muutmata kujul vastu, peab president selle välja kuulutama või pöörduma Riigikohtusse (kellel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevad seadused). 6) Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas (mis alates 2009 augustist on kättesaadav ainult internetis www.riigiteataja
teadusega. 1982 Tiiu Erelti ,,Eesti oskuskeel". Sama raamatu täiendus on ,,Terminiõpetus" 2007. Termineid saadakse tuletades, liitmisel, sõnale uue tähenduse andmisel, tehiskeelendi loomisel, laenamise jne. Oskuskeeltel on tänapäeva maailmas suur roll ja nad on väga kogu aeg tekib uusi teadusvaldkondi ja käibesse tuleb uusi mõisteid ja mõistevälju. Nimekorraldus- nimekorralduses on väga suur roll rahvusvahelisel koostööl ja juriidilistel aspektidel, sest nimed ületavad kergesti riigipiire. Põhjalikult on uuritud kohanimesid, isikunimede ja ärinimede uurimine on hoogu saanud alles viimasel ajal. Nimekorraldus tegeleb eestikeelsete kohanimede ja võõrnimede eestikeelse kuju normimisega, ka eesti nimede rahvusvaheliste kirjutusnõuete koostamise ja levitamisega. Praegune juhtiv nimekorralduse spetsialist on Peeter Päll. ,,Nimekorralduse analüüs" 2002. Keeleõppekorraldus-see hõlmab nii emakeele kui võõrkeele õpet
Alaealistel on küll põhiõigusvõime, kuid tema õigusi kaitseb üldjuhul tema esindaja. 18.3.2 Juriidilised isikud Juriidiliste isikute põhiõigusvõime määrab kindlaks PS § 9 lg 2, mille kohaselt laieneb põhiõigus juriidilistele isikutele juhul, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja vastava põhiõiguse olemusega. Seega ei ole juriidilised isikud loomulikud põhiõiguste kandjad nagu inimesed. PS 9 lg 2 ei tee vahet Eesti ning välismaa juriidilistel isikutel. Juriidiliste isikute üldine eesmärk on üldjuhul nende taga seisvate isikute huvide teostamine. Põhiõiguste kaitse laieneb üldjuhul kõikidele juriidilistele isikutele, mis on loodud kaitsma erahuvisid. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on olukord keerulisem, kuna need isikud on eelkõige riigi poolt loodud subjektid, mille taga seisab riik, mitte erasubjektid. Juriidilistel isikutel puudub põhiõigusvõime, kui see õigus on lahutamatult
alusel loodud juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik- õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga Isikute omadused õiguses Õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Füüsilistel isikutel ühetaoline ja piiramatu. Juriidilistel isikutel olemusega sobivas ulatuses. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast Isikute omadused omadused õiguses Teovõime füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel); kohus võib laiendada vähemalt 15-aastase isiku piiratud teovõimet.
korral. 2. Asjakohane põhiõigus (hüpotees) 1.1 Kaitseala 2.1.1 Esemeline kaitseala- objekt või asi, mida põhiõigus kaitseb; tuleb määratleda vabaduse/kaitse piirid (nt. §45, ettevõtlusvabadus 31). Juriidilise isiku au ja hea nime kaitse olemasolu. 2.1.2 Isikuline kaitseala- isikute kaitse PS-e poolt. Füüsilised ja juriidilised isikud, igaühe vs eesti kodaniku õigus. Juriidilistel isikutel pole kõiki põhiõigusi. 1.2 Kas esineb riive? 3. Riive põhiseaduslik õigustamine (kas säte on põhiseaduspärane?) 3.1 Formaalne põhiseaduspärasus 3.1.1 Pädevus, menetlus, vorm- avaldatus RT-s, sätestatud seaduses või VV, ministri määruses 3.1.2 Õigusselgus- keda, mida kaitseb, mõistlikkuse piires tuletatav normist, mida suurem riive, seda täpsemini peab norm olema piiritletud (nt. KarS §178 lg1).
Õigused võõrale asjale. EMPHYTEUSIS JA SUPERFICIES Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent. See sai alguse maa kasutamisest, mis anti rendile riigi või munitsiipiumide poolt 100.a või põliseks. Rentnik tasus vastava rendi- vectigal. Algul kaitsti sellist rendivahekorda interdiktidega, hiljem anti vastav hagi-actio in rem vectigalis . Justinianus liitis selle ja kreeka igivana instituudi üheks. Nüüd nim renditasu-canon-iks. Superficies- ehitis, hoone; tekkis teatavatel juriidilistel ja majanduslikel põhjustel. Accessio põhimõttel maapinnale ehitatud hoone kuulus maaomanikule-superficies solo cedit.Maju hakati Rooma linna kasvades ehitama ka võõrastele maatükkidele-selleks maaomanikud andsid õiguse nende maale hooneid ehitada, kohustusega tasuda selle eest ühekordset v perioodilist maksu- soliarium.Õigus maale jäi maaomanikule.Preetor andis- interdictum de superficie-interdikt ehitise kohta.Hiljem sai võõrale maale lepingu alusel püstitatud hoone
reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) · Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte:
annaabi.ee 
