Natura 2000 (0)

Natura 2000 ja Life Natura
Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade
võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende
elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks
ohustatud pooled;
520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning
150 kalaliigist on ohustatud kolmandik.
10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas.
Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil:
nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde,
nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja
taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti
Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura
2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on
kaitsta elupaigatüüpe:
mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus;
mille leviala on piiratud;
mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes
biogeograafilises piirkonnas.
Natura alad
Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad:
lindude ja nende elupaikade kaitseks moodustatud linnualad
Eesti nimekirjas on kokku 136 liiki, neist 65 on esindatud ka
linnudirektiivi I lisas. Linnualadeks saavad kõik tähtsad alad, mis on
valitud rändlindude peatuspaikade kaitseks. Sellele lisanduvad nii
olemasolevad kui ka varunimekirjas olevad Ramsari alad, mitmed
kaitsealad ja mõni seni määratlemata, kuid lindude jaoks oluline ala.
poollooduslike ja looduslike elupaikade ning kaitset vajavate
taimede ja loomade kaitseks moodustatud loodusalad
Eestis on määrata loodusalad 60 loodusdirektiivis nimetatud
elupaigatüübi ja 51 liigi jaoks. Loodusaladeks sobib enamik meie
kaitsealadest, millele lisanduvad projektideinventuuride käigus
selgunud looduskaitseliselt väärtuslikud alad
Linnudirektiivi eesmärk
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim
Teine tase
Kolmas tase
Linnudirektiivi eesmärk on
Neljas tase
kaitsta kõiki linde tapmise ja
Viies tase
püüdmise eest, piirata lindude
küttimist ja nendega kaubitsemist.
Direktiivil on 5 lisa mis toovad välja Euroopa
territooriumil ohustatuks peetavad linnud, nendega kaubitsemise
Merikotkas
keelud. Liigid keda võib küttida, keelatud tapmisvahendid ja ­ meetodid.
Lindude uurimise prioriteetsed valdkonnad ja viisid ning kõikide lisade
vastavad erandid.
Loodusdirektiiv eesmärk
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige
Loodusdirektiivi eesmärk on Teine tase
ohustatud looma ja taimeliikide
Kolmas tase
Neljas tase
ning nende elupaigatüüpide ja
Viies tase
kasvukohti kaitstes aidata kaasa
looduse mitmekesisuse säilimisele
ning taastamisele
Kaunis Kuldking
Direktiivil on 5 lisa mis toovad välja Euroopa territooriumil ohustatuks
peetavad elupaigatüübid, taime ja loomaliigid, mille kaitseks tuleb
moodustada loodusalad. Samuti on seal kirjas ranget kaitset vajavad liigid
ning liigid, mille kaitseks peab riik hävimisohu korral kehtestama
kaitsemeetmed.
Eesti Naturaprotsess
Eesti valis Natura 2000 alad välja Euroopa Liiduga liitumise
hetkeks.
Eeltöid võrgustikuga liitumiseks tehti Vabariigi Valitsuse poolt
heaks kiidetud riikliku programmi järgi "Eesti Natura 2000"
Eesti Naturaalade nimekiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse
poolt ja saadetud koos andmebaasi ja kaartidega Euroopa
Komisjonile.
Naturaalad digitaliseeriti, kevadsuvel 2002
Väljaspool kaitsealasid on 2004.a 22. aprillist keskkonnaministri
määrusega kehtestatud ajutised piirangud majandustegevusele
Eesti ei pea karu, ilvese, hundi ja kopra kaitseks
loodushoiualasid määrama, samuti võib endiselt jätkata hundi
ja kopra küttimist.
Vääriselupaikade ja kaitsealade leidmine
Rabamets
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Põlismetsad
Viies tase
Märgalad
Poollooduslikud rohumaad
Rahvusvahelise tähtsusega liigid ja elupaigatüüpid
Eesti tähtsate linnualad
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alad
Vääriselupaikadena valiti välja 19 059 ha.
Kaitse korraldamine
Iga liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks
valida endale sobivad meetmed.
Eestis jäävad kaitsealad kaitsealadeks; praeguste kaitsealade
kaitseeeskirjad tagavad alade piisava kaitstuse ja enamasti
jääb nende reziim muutmata.
Väljaspool kaitsealasid asuvatest, aga Naturavõrgustikku
arvatud aladest, mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks
ranget kaitsereziimi, saavad hoiualad.
Natura rahastamine Eestis
Natura 2000 alade kaitseks vajalikke tegevusi peavad
liikmesriigid rahastama subsidiaarsuse printsiibil riiklikest
eelarvetest, kuid selleks on võimalik saada kaasfinantseeringut
Euroopa Liidu vahenditest. Eestis korraldas Natura 2000
rahastamise käsiraamatut tutvustava seminari:
Informeerida Euroopa Liidu rahastusvõimalustest Natura 2000
meetmete jaoks 20072013 perioodil ning tutvustada Teile Euroopa
Komisjoni poolt tellitud rahastamise käsiraamatut,
Anda ülevaade riiklikust rakenduskavade programeerimise seisust
ning Natura 2000 protsessi seisust Eestis,
Analüüsida riiklikke rahastusvõimalusi ning vajakajäämisi Natura
2000 tegevustes,
Vahetada informatsiooni positiivsetest kogemustest Natura 2000
kaitse korraldamise alal.
Seadusandlus
Kehtivad seadused mida on kasutatud Natura 2000
rajamisel ja mille alla ta läheb on:
Looduskaitseseadus mis võeti vastu 21.04.2004 aasta ja
jõustus esmakordselt 10.05.2004 aastal
Metsaseadus mis võeti vastu 07.06.2006 aasta ja jõustus
esmakordselt 1.01.2007 aastal
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna
juhtimissüsteemi seadus mis võeti vastu 22.02.2005 aasta ja
jõustus esmakordselt 3.04.2005 aastal
LifeNature
LIFENature on EL liikmes ja kandidaatriikide
looduskaitseprojektide rahastamisprogramm, mille kaudu
on võimalik nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel taotleda
EL kaasfinantseerimist 5075% ulatuses potentsiaalsete
Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks.
LIFENature alt rahastatakse 3 tüüpi projekte:
NA1 ehk elupaikade projektid käsitlevad loodushoiualade kaitse
korraldamist.
NA2 ehk linnuprojektid käsitlevad linnuhoiualade kaitse
korraldamist..
NA3 ehk liigiprojektid käsitlevad mingi kindla liigi kaitset.
Rahastamise taotlemine
LIFENature projektitaotlused peavad käsitlema
rahvusvahelise tähtsusega alasid, kus esineb:
loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe või liike või
linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliike või ELs esinevaid
rändlinnuliike;
elupaigatüüpe või liike, mis ei esine ELs, aga vajavad vastavalt Berni
konventsiooni resolutsioonidele erilisi looduskaitsemeetmeid
LIFE'i toetust võivad taotleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud.
Projekt tuleb kirjutada inglise keeles ning esitada
keskkonnaministeeriumile, kes edastab need omakorda 31.
oktoobriks Euroopa Komisjonile.
Komisjon langetab otsuse projekti finantseerimise kohta enne
järgmise aasta 30. aprilli.
Projekti esitamisest lepingu sõlmimiseni kulub umbes 8 kuud.
EL katab kuni 50% projekti maksumusest.
Erandina rahastatakse kuni 75% ulatuses projekte,
mis käsitlevad esmatähtsaid elupaiku või
väljasuremisohus olevaid liike.
LIFE'i toetuse taotlemisel peab pidama silmas, et:
samaaegselt LIFE'iga ei või taotleda sama projekti peale
raha mõnest teisest EL fondist;
projekt võib olla jätkuprojekt või osa mõnest suuremast
projektist;
vajalik on omafinantseeringu olemasolu.
Tänan!