Jakob Westholmi gümnaasium Natura 2000 ja Life programm Referaat Kertu Kruus 12.a klass Juhendaja Ott Kadak Tallinn 2012 Sissejuhatus Referaat põhineb Natura 2000 programmi tutvustamisel; kirjeldades erinevaid kaitsealasid, mis on Natura 2000-ga seotud; kirjeldades kaitsealade korraldust; hinnates keskkonnamõjusid. Referaat tutvustab Life programmi ülesandeid ja eesmärke põhjendades nende vajalikkust. Kirjalik töö peaks andma põhjaliku ülevaate Natura 2000 ja Life programmist ning nende eesmärkidest Eestis ja kogu Euroopas. Andmed pärinevad põhiliselt raamatutest ja veebiportaalidest. Natura 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
maakera inimestele kitsaks, peaks olema piisav põhjus, et säästlikkust oluliseks pidada. Selle tendentsi jätkumine kutsub esile suurema ökoloogilise defitsiidi ja pikemas perspektiivis (tabelis eri pooltel andmed eri allikatest) on mõeldamatu. Natura alad Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
NATURA 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Üldised põhimõtted: · kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti · Linnastumine, infrastruktuur ja tööstuse areng, põllumajanduse intensiivistumine ja saastatuse suurenemine ohustavad paljusid loome, taimi ja linde
NATURA 2000 Natura 2000 on üle Euroopa Liiduline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on väärtuslike, vähelevinud ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse ja säilitamine. Ei kaitsta mitte absoluutselt kõiki alasid, kus vastavaid elupaigatüüpe ning liike esineb, vaid neist aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik teatud liigi säilitamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Paljud liigid ja elupaigad, mis eestlasele
Sisukord Sisukord.....................................................................................................................1 Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Natura 2000 aladest üldiselt...................................................................................... 3 Natura 2000 alad Eestis.............................................................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 6 Sissejuhatus Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis. Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979
PROGRAMMIALA "See on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piirangu- vööndiks ja programmiala üldvööndiks. Eestis on kaks programmiala: Lääne-Eesti saa-restiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala." [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) Natura 2000 alad meie meie metsades Natura 2000 raames kaitstakse või kavandatakse kaitse alla võtta Eesti metsades mitut tüüpi alasid. Natura 2000 alad jagunevad kahte tüüpi: linnualad ja loodusalad. Linnualad on mõeldud kogu Euroopas hävimisohus linnu- ja rändlinnuliikide elupaikade kaitseks, loodusalad huku äärel taime- ja loomaliikide (v.a. linnuliigid) ning ohustatud elupaigatüüpide hoiuks. Ent mõistagi ei saa linde muust loodusest täiesti eraldada, seega kattuvad
suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Hapestumine Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis langevad tagasi maapinnale happesademetena. Happesademed kahjustavad metsi,
...................................................... 32 Võõrliigid ............................................................................................................................................................................................................................ 35 Koostajad: Arne Ader ja Urmas Tartes Natura 2000 ..................................................................................................................................................................................................................... 38 Fotod: Arne Ader, Urmas Tartes, Rainar Kurbel (lendorav lk. 30 ), Siim Veski (kivisisalik lk. 31) Elupaigatüübid .............................................................
Kõik kommentaarid