Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis (0)

Q: Mis on Riigikontroll?

Vastus leiad õppematerjalist: Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on Riigikontroll?

Sisukord

SISSEJUHATUS 2
1.Riigikontrolli kujunemine läbi aja 3
2.Mis on Riigikontroll ? 5
3.Riigikontrolli roll 6
4.Riigikontrolli auditipädevus 7
4.1 Kontrollitavad 7
5.Riigikontrolli struktuur 7
5.1 Finantsauditi osakond 8
5.2 Tulemusauditi osakond 8
5.3 Kohalike omavalitsuste osakond 9
6.Riigikontrolöri staatus ja ülesanded 10
6.1 Riigikontrolöri ülesanded 10
7.Riigikontroll ja kodanik 11
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13

SISSEJUHATUS

Referaadi eesmärgiks on tutvustada Riigikontrolli. Anda ülevaade tema kujunemisest, tema tähtsusest, rollist, struktuurist, tööülesannetest ja pädevusest, samuti Riigikontrolöri ülesannetest.

Riigikontrolli kujunemine läbi aja

Riigikontroll kutsuti ellu Ajutise Maanõukogu 27. detsembri 1918. a otsuse alusel. 6. jaanuaril 1919. a valis Maanõukogu vanematekogu riigikontrolöri. Kuu aega hiljem võeti vastu Eesti ajutine Riigikontrolli seadus. See kõik toimus enne Eesti esimese Põhiseaduse väljatöötamist ja kehtestamist. 1920. a Põhiseaduses nähti Riigikontrolli Riigikogu abistava organina. Riigikogu teostas riigi asutuste ja ettevõtete majandusliku tegevuse ja riigi eelarve täitmise kontrolli tema poolt ametisse seatud vastavate asutuste kaudu. Põhiseaduse tekstist Riigikontrolli nime toona ei leia.
1933. a Põhiseaduse muutmise seadusega ei muudetud riigikontrolli puudutavat sõnastust, ent Riigikogu rolli oluline kahandamine teisendas ka Riigikontrolli seisundit riigiorganite süsteemis. 1937. a Põhiseadus ei näinud Riigikontrolli enam Riigikogu, vaid presidendi käepikendusena, samas sätestati Riigikontroll esmakordselt iseseisva põhiseadusliku institutsioonina. Riigikontrolöri nimetamine läks Riigikogult üle Vabariigi Presidendile, kellel oli õigus riigikontrolör nimetada eriõiguse alusel Riigikogu üldkoosoleku poolt esitatud kandidaatide hulgast. 1937. a Põhiseaduses ei olnud sätestatud riigikontrolöri ametiaega. Riigikontrolöri võis vabastada Vabariigi President omal algatusel või Riigikogu koosseisu häälteenamusega tehtud ettepaneku alusel. Seesugune nimetamise ja vabastamise kord sisuliselt allutas riigikontrolöri presidendile.
Riigikontroll taastati 1990. a, seega aasta enne Eesti taasiseseisvumist ja kaks aastat enne kehtiva Põhiseaduse vastuvõtmist. Tollal oli kavandatav kõrgeim kontrolliasutus liikumas täidesaatva võimu mõju alla, Riigikontrolli seadus aga võttis kursi tagasi parlamentaarse asutuse suunas. Põhiseadus sätestab Riigikontrolli sõltumatu Riigikogu abistava riigiorganina. Selline lähenemine on kooskõlas ÜRO egiidi all tegutseva Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni seisukohtadega avaliku sektori auditeerimise põhimõtete kohta.
Tänase Põhiseaduse XI peatükk on üles ehitatud peamiselt 1937. a Põhiseaduse, mõnevõrra ka 1990. a RKS eeskujul.

Mis on Riigikontroll?

Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega
Riigikontroll on riigi audiitor , kes vaatab, kas avaliku sektori raha on kasutatud tulemuslikult – säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt – ning õiguspäraselt. Riigikontrolli ei huvita mitte ainult formaalne seadustele vastavus, vaid samavõrra ka see, kas valitsuse tegevus on piisav, et tagada raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine, ning kas aruanded annavad kulutamisest ja tulemuslikkusest adekvaatse pildi.
Riigikontrolli soovituste abil saavad Eesti parlament – Riigikogu – ja valitsus parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha. Riigikontrollil on ka õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada.
Riigikontrolli põhiväärtused on objektiivsus ja sõltumatus, kompetentsus ja hoolikus, koostöö ja avatus , ausus ja väärikus

Riigikontrolli roll

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Riigikontrolli seaduse järgi on Riigikontroll oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan . Riigikontrollile ei saa anda täitmiseks kohustuslikke auditeerimisülesandeid, vaid ta otsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida.. Riigikontrolli põhiseadusliku rolli täitmise eelduseks on tema sõltumatus. Sõltumatust võib määratleda isikliku ja tegevuse sõltumatusena. Isikliku sõltumatuse garantiideks on riigikontrolöri ja teiste Riigikontrolli teenistujate ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning ametihüved.
Riigikontrolli pädevuseks pole riigivõimu teostamine ega ka kellegi karistamine. Tema ülesandeks on auditite kaudu tehtavate ettepanekute abil aidata parlamendil ja valitsusel paremini riiki juhtida ning anda avalikkusele teavet avaliku sektori raha kasutamise kohta. Seega ei ole Riigikontrolli tähelepanu all pelgalt kontrollitavate asutuste, organite ja isikute tegevuse formaalne vastavus seadustele, vaid samavõrra ka see, kas täidesaatva võimu tegevus on piisav, tagamaks raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine ning selline aruandlus , mis annab raha kasutamisest õige pildi.
Riigikontroll ei sekku poliitilistesse diskussioonidesse, kuna ta on pigem infoallikas.. Töö algab pärast Riigikogu otsuse tegemist, misjärel küsitakse, kas tehtud otsus viidi üldse ellu, kas sealjuures järgiti õigusakte, kas otsus on tõhusalt ellu viidud ja kas tagati riigi huvide kaitse. Põhjaliku analüüsi eesmärgiks on toota infot uute valikute tegemiseks. Hinnang tehtule pole pelgalt tagasivaade, vaid mõeldud eeskätt kujundama otsustajate edasisi valikuid — mida jätkata samamoodi, mida otsustatu juures parandada, ehk üldse teha sootuks vastupidine otsus? Kuigi sõltuvalt riigist on riigikontrollil erinevad volitused , täitab enamik neist siiski sõltumatu infoallika rolli.
Parimate tulemusteni avaliku sektori raha kulutamisel peab viima järgmine ahel: Riigikogu annab välja seadusi, väljendades oma tahet; valitsus kulutab seda tahet ellu viies raha ja annab kulutamise kohta aru; Riigikontroll uurib, kuidas täitevvõim on seadusandliku võimu tahet järginud.

Riigikontrolli auditipädevus

Riigikontrolli auditipädevus ehk nende organisatsioonide ring, keda Riigikontroll audititeerida saab, on olnud pidevas muutumises, sõltudes ühiskonna muutumisest ja ootustest Riigikontrollile. Samuti on aja jooksul lisandunud auditeeritavaid valdkondi. Praegu võib Riigikontroll hinnata auditeeritavate finantsaruannete korrektsust, aga ka sisekontrolli tugevust, finantsjuhtimise taset, majandustehingute õiguspärasust ning tegevuste tulemuslikkust. Ette valmistatakse Riigikontrolli seaduse muudatust , mis võimaldab auditeerida senisest põhjalikumalt omavalitsusi .
Peamine osa tööst on suunatud ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste auditeerimisele. Lisandub põhiseaduslike institutsioonide, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi huvide ja rahaga seotud äriühingute, sihtasutuste ning mittetulundusühingute tegevuse analüüs. Ka omavalitsusi on Riigikontrollil õigus auditeerida nende valdusse antud riigi vara, riigieelarveliste eraldiste ja toetuste kasutamise osas.

4.1 Kontrollitavad

Riigikogu Kantselei , Vabariigi Presidendi Kantselei, kohtud, Eesti Pank, Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantselei

valitsusasutused ning nende hallatavad riigiasutused

kohaliku omavalitsuse üksused

avalik-õiguslikud juriidilised isikud

sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle asutajaks või liikmeks on riik või avalik-õiguslik juriidiline isik

äriühingud, kus riigil või avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, samuti nende äriühingute tütarettevõtjad

äriühingud, kes on saanud riigilt laenu või kelle laene või muude lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik

muud avalik-õiguslike ülesannete täitjad riigi vara kasutamisel ja säilitamisel.

Riigikontrolli struktuur

Riigikontrollis on kolm põhitegevusega tegelevat osakonda : finantsauditi osakond, tulemusauditi osakond ja kohaliku omavalitsuse auditi osakond. Lisaks auditiosakondadele on Riigikontrollis teenistused , mis toetavad nii auditiosakondi kui ka riigikontrolöri nende ülesannete täitmisel. Teenistuste tegevuse seob ühtseks tervikuks Riigikontrolli direktor . Riigikontrolli teenistused tegelevad riigikontrolöri töö tagamisega, õigusnõustamisega, välissuhtlusega, kommunikatsiooniga, raamatupidamisega, metoodika, planeerimise ja analüüsiga, hoone haldusega ning asjaajamise korraldamisega jne.

5.1 Finantsauditi osakond

Finantsauditi osakonna põhitegevuseks on riigi majandusaasta koondaruandele hinnangu andmiseks vajalike finantsauditite korraldus ning finantsauditi eritööde tegemine, samuti finantsauditi arendus.
Finantsauditit tehes on osakonna ülesanne igal aastal hinnata nende väidete paikapidavust, mida valitsus esitab finantsaruannete koosseisus , kinnitades seeläbi, kas avaliku sektori raha ja muu vara üle on peetud korrektset arvestust ning kas neid on kogutud ja kulutatud kooskõlas seaduste ja muude finantshaldust puudutavate õigusaktidega. Ühtlasi aitab finantsauditi läbiviimine tõhustada vajalikke kontrollisüsteeme.

5.2 Tulemusauditi osakond

Tulemusauditi osakond tegeleb avaliku sektori rahakasutusega. Ta uurib selle säästlikust, tõhusust ja mõju. Tulemusauditit võib tõlgendada ka protsessina, mille käigus uuritakse, kas auditeeritavad asutused tegelevad õige asjaga ning kas nad teevad seda õigesti ja kõige väiksemate kulutustega.
Tulemusauditis hinnatakse avaliku sektori tegevust strateegilise tasandi probleemide lahendamisel, analüüsitakse süvitsi probleemide põhjusi ning pakutakse ideid nende lahendamiseks. Samuti on tulemusauditite eesmärgiks tuvastada parimat halduspraktikat ja aidata kaasa selle levimisele.

5.3 Kohalike omavalitsuste osakond

Kohalike omavalitsuste osakond auditeerib kohalikke omavalitsusi, pöörates tähelepanu ennekõike sisekontrollisüsteemide, finantsjuhtimise, finantsarvestuse , majandustegevuse õiguspärasuse ja infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse ning linnade-valdade valdusesse antud riigi vara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise õiguspärasusele ja tulemuslikkusele.

Riigikontrolöri staatus ja ülesanded

Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat. Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus sõnaõigusega osa võtta Vabariigi Valitsuse istungitest.

6.1 Riigikontrolöri ülesanded

määrab Riigikontrolli auditiosakondade ja teenistuste arvu, nimetused, tegevusvaldkonnad ja koosseisu, kinnitab auditiosakondade ja teenistuste põhimäärused ning loob kontrolli teostavate isikute alatised ametikohad väljaspool Riigikontrolli asukohta

kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad

võtab teenistusse ja vabastab sellest Riigikontrolli teenistujad

nimetab enda asendajaks ühe Riigikontrolli peakontrolöridest

tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras

esindab Riigikontrolli tsiviilõiguslike toimingute tegemisel või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku.

Riigikontroll ja kodanik

Riigikontroll ei osuta otseselt avalikke teenuseid ega teeninda elanikke, kuid Riigikontrolli poole saavad pöörduda teabenõude, märgukirja ja selgitustaotlusega kõik – nii eraisikud kui ka asutused ja organisatsioonid .
Riigikontrolli poole pöördumisel saab vastuse seaduses ette nähtud aja jooksul – vastamise aeg sõltub sellest, kas tegu on teabenõude või märgukirja/selgitustaotlusega.

Teabenõudega saab Riigikontrollilt küsida mingit teavet, näiteks dokumenti, mis on juba olemas. Teabenõudele saadakse vastus hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast teabenõude registreerimist.
Märgukirjaga on saab juhtida Riigikontrolli tähelepanu mõnele üldisele probleemile asutuse töös. Märgukirjaga saab teha ettepanekuid asutuse või organisatsiooni töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ning anda meile teavet.
Selgitustaotlusega saab küsida seisukohta, tõlgendust või praktilist üldist teavet, mis ei ole otseselt dokumenteeritud ja millele vastamiseks tuleb fakte koguda eri allikatest või olemasolevat teavet analüüsida.

Nii märgukirjadele kui ka selgitustaotlusele vastab Riigikontroll seadusega ettenähtud korras kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul arvates kirja registreerimisest.

KOKKUVÕTE

Riigikontroll oma tegevuses on sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, mida juhib riigikontrolör.
Riigikontroll on loodud eelkõige abivahendiks riigile, mis aitab tagada riigivara säästliku, otstarbeka ja mõistliku kasutamise avalikus sekstoris, teostades varade üle finantskontrolli.

KASUTATUD KIRJANDUS

Annus , Riigiõigus. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2006

http://www.estonica.org/et/Riik/Riigikontroll/

http://www.pohiseadus.ee/ptk-11/

http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11292&op=archive2

http://www.riigikontroll.ee/

https://www.riigiteataja.ee/akt/RKS

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 13 allalaadimist

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #1

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #2

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #3

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #4

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #5

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #6

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #7

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #8

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #9

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #10

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #11

Riigikontrolli roll ja pädevus Eesti Vabariigis #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tiinuliinu Õppematerjali autor

Eesmärgiks on tutvustada riigikontrolli, selle rolli ja pädevust EV-s.

Riigiõigus riigikontroll audit

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Riigiõigus

RIIGIÕIGUSE KONSPEKT Põhiseadus Eesti esimene põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 15. Juunil 1920 a., see jõustus detsembris. Konstantin Päts kehtestas 12. Märtsil 1934 kaitseseisukorra. Detsembris 1936 valiti kahekojaline Rahvuskogu (Riigikogu), kes töötas välja uue põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist.

Riigiõigus

doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud

doc

Avalik haldus konspekt

– Riigikogu – Vabariigi President – Õiguskantsler – Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) – Ametnik – Üksikisik Põhiseaduslikud institutsioonid: • Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus) • Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega) • Vabariigi Valitsus • Eesti Pank • Riigikontroll • Õiguskantsler • Kohus • KOV Õigusriigi printsiibid: • Seaduslikkuse printsiip • Võimude lahusus • Põhiõiguste tagamine • Õiguskindlus – Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip); – Õiguse arusaadavus (ennustatavus) – Avaldamiskohustus • Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile) Täidesaatev võim:

Avalik haldus

doc

Valitsus ja võim

-välissuhete valdkond : korraldada suhtlemist teiste riikidega (diplomaatia, majandus ja kultuuri lepped), tagada riigiväline julgeolek Kogu valitsus nimetab ametisse president, kuid peaministri kandidaat peab saama heakskiidu Riigikogult valitsuse moodustamiseks. Enamasti on kandidaadiks enim hääli saanud erakonna esimees. Eesti president valitakse 5 aastaks. Peab olema sünnijärgne Eesti kodanik 40+ aastat vana. Ülesanded esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab Eesti diplomaate, kuulutab välja seadusi, juhul kui pole vastavses Põhiseadusega, saadab need muutmiseks Riigikogule tagasi, Nimetab ametisse ja vabastab ametist Valitsuse liikmeid, kaitseväe juhtkonna jt., annab riiklike autasusi ja auastmeid, on riigikaitse kõrgeim juht eesti vastase agressiooni korral

Ühiskonnaõpetus

pdf

Riigiõigus - kordamisküsimused

(nt haldusõiguslik suhe) Sotsiaalse normi funktsioonid on reguleerimine, koordineerimine, stabiliseerimine ja sotsialiseerimine. 3. Riigi määratlus (riik kui juriidiline isik) ja riigi funktsioonid (vrd Platoni käsitlus riigist ja selle ülesannetest) Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust). Riigi funktsioonid (ülesanded, mida riik PEAB kaitsma): ● füüsiline kaitse (omade kaitse teiste vastu) ○ riigikaitse (välisfunktsioon - sõjaväge kasutatakse välisvaenlase vastu) ○ avaliku korra kaitse ● õiguskaitse (tüliküsimuste lahendamine) ○ õigust mõistab ainult riik (kohus), ja seda ei saa kellelegi teisele edasi kanda ● sotsiaalne kaitse

Õigus

doc

Eksami vastused - Eesti avalik haldus

vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus; avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Eestis on kaks KOV organit — esinduskogu (volikogu) ja täidesaatev organ (valla- või linnavalitsus). Volikogu suurust otsustab volikogu enne kohalikke valimisi, kuid liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega - vähemalt 7. Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks. Istungid on avalikud. Valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.

Avalik haldus

pdf

Rahandus

16.03.2010 Rahandus Riigieelarve. Eesti Pank ja . Riigikontroll. 16.03.2010 1 Raha funktsioonid: 1) vahetus- ja maksevahend, 2) väärtuse säilitamine, 3) kaupade ja teenuste väärtuse etalon Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) 16.03.2010 2 Eesti Pank Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti Panga õigused ja kohustused raharingluse korraldamisel on sätestatud Eesti Panga seaduses. Raha emiteerimist ja käibelt kõrvaldamist reguleerib rahaseadus. Otsused

Raha ja pangandus

doc

Avalik haldus, eksami kordamiseks

kodanikkonna määratlemine. Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga:  poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine.  Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine)  Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse  Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga:  Töökohtade loomine

Avalik haldus

Rohkem sarnaseid