Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandus (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Milliseid kaupu toota ?
  • Kellele toota Kuidas toota ?

Lõik failist

  • Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ?
  • Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid.
  • Nappus – tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip – tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu – suurim kasutamata jäänud võimalus.
  • Tootmisvõimaluste kõver
  • Eraomand , hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus.
  • Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas.
  • Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta. Heitunud inimene on inimene, kes on kaotanud lootuse tööd leida.
  • Nõudlus – teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad suudavad ja soovivad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Pakkumine – on toodete hulk, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate hindadega antud ajahetkel. Hinnaelastsus – hindade alanemine toob kaasa suure nõudmise kasvu.
  • Turu ülejääk – suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse(liigpakkumine). Turu defitsiit(puudujääk) – suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse(liignõudmine)
  • Bioloogised, vaimsed ja sotsiaalsed vajadused. Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja planeeritud tulevasteks väljaminekuteks. Omandiõigust tõestavad väärtpaberid ehk aktsiad . Võlakohustust tõendavad väärtpaberid ehk võlakirjad. Ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid ehk optsioonid . Eelarve on detailne plaan, mis sätestab kuidas organisatsioon omandab ja kasutab ressursse kindlal perioodil tulevikus. Laenamine on majandusteadus (laenu andmine/võtmine).
  • CV eesmärk näidata sinu kogemust ja kaaskirja peamine eesmärk on välja tuua ametialaste oskuste loetelu .
  • Reklaam on turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte toodetele vahendatud tähelepanu pööramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks. Reklaamistrateegiad: loosungid, mõistusele/tunnetele suunatud.
  • Ettevõtlus on iseseisev majandus- või kutsetegevus , mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest jne. Liigid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühing, FIE.
  • Turu puudulikkus, välismõjud (pos., neg.), ühishüved. Riigieelarve : 1/3 kogu majanduses hüviste tootmine(hooldused, haridus , tervishoid jne), seaduste väljaandmine ja kotroll , vastavate majandusalate soodustamine/takistamine, suurklient ettevõtjale.
  • Maksud on rahaline kohustus(seadused). Otsene ja kaudne maksustamine. Tulumaks 21%, sotsiaalmaks 33%, töötuskindlustusemaks töötajale 2% tööandjale 1%, kogumispension 2%
  • Ühishüved on kaubad või teenused, mis on kättesaadavad kõigile. Välismõjud – kellegi tegevus mõju ülekandumine kolmandatele isikutele, puudub turg , keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus.
  • Raha on maksevahend , mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus.
  • Kommertspank – äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida
  • Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes.
    Liigid: Nõudlusinflatsioon –
    on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel
    toimunud hinnataseme tõus.
    Pakkumisinflatsioon –
    hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine.
    Struktuurne inflatsioon –
    tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate
    väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul.
    Majandusootuse inflatsioon –
    on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega.
    Roomav inflatsioon –
    inflatsioonimäär kuni 10% aastas.
    Jooksev inflatsioon – üle
    10% aastas.
    Hüperinflatsioon –
    inflatsioonimäär üle 50% kuus, väga järsk hindade tõus

  • Majandus #1 Majandus #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tudeng 1 Õppematerjali autor
    1.Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ?2.Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid.3.Nappus – tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip – tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu – suurim kasutamata jäänud võimalus.4.Tootmisvõimaluste kõver5.Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus.6.Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas.7.Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta. Heitunud inimene on inimene, kes on kaotanud lootuse tööd leida.Nõudlus – teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad suudavad ja soovivad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Majandus

    1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus ­ tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip ­ tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu ­ suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta. Heitunud inime

    Majandus
    thumbnail
    12
    docx

    Kordamine majanduse üleminekueksamiks

    Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ­ ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas ­ kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele ­ suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja alternatiivkulu

    Ettevõtlus
    thumbnail
    72
    docx

    Majanduse alused

    I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu

    Majanduse alused
    thumbnail
    22
    docx

    Majanduse kordamisküsimused vastustega

    hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega c) finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks 4) ETTEVÕTLIKUS ­ millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine 5) INFO ­ võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite

    Majandus
    thumbnail
    30
    pdf

    TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

    programme 2) Struktuurne töötus ­ tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. Struktuurse töötuse puhul on vabad töökohad ja vabad inimesed, aga vabade inimeste kvalifikatsioon ei vasta vabade töökohtade nõuetele. Struktuurne töötus on teatud määral vältimatu igas riigis. See töötus kestab pikaajalisemalt ja ta ei ole vabatahtlik. 3) Tsükliline töötus ­ esineb majanduse langusperioodil. Majanduse tõusufaasi jõudes hakkab vähenema. Valitsus peab sekkuma, et majandus liiguks tõusufaasi. 4) Hooajaline töötus esineb seetõttu, et mõningates majandusharudes on tootmine võimalik näiteks ainult teatud aastaaegadel ja ülejaanud ajal tööjõudu ei vajata. Seda loetakse erinevate majandusteadlaste arvates nii siirde- kui struktuurse töötuse komponendiks. Töötuse mõõtmiseks kasutatavad näitajad: 1) töötuse määr U = töötute arv / tööjõu arv 2) tööjõus osalemise määr = tööjõud / tööealine rahvastik

    Astronoomia
    thumbnail
    82
    docx

    MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

    X (eksport) / kui suudame eksporti suurendada, siis meie heaolu suureneb)­ M (import) / mida suurem on import, seda väiksem on meie heaolu) ­ netoeksport. SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase Majanduskasv Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks Majanduskasv= reaalne SKPt ­ reaalne SKP t-1 /reaalne SKPt-1 x 100% SKP elaniku kohta Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta.

    Majandus alused
    thumbnail
    23
    docx

    Majanduse alused eksam

    Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline ­ esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik ­ esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) ­ majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M

    Majandus
    thumbnail
    43
    doc

    Majandus

    mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline ­ esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik ­ esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) ­ majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik ­ majandus on just ebastabiilne ja isekorrigeerivaid jõude pole olemas, iseeneslik tasakaal ei saabu ka pikema aja jooksul.

    Micro_macro ökonoomika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun