ERAISIKU PANKROT JA VÕLANÕUSTAMINE (0)

SISSEJUHATUS
Eraisiku pankrot  ja võlanõustamine on viimasel ajal järjest rohkem jõudnud ühiskonna 
teadvusesse. Arvestades meedia kajastusi on teemat käsitletud nii professionaalselt kui 
ka emotsioonidest kantuna.
Maksejõuetuse teemat on meedias tihti seotud  SMS-laenude ja muude materiaalsete
ahvatlustega. Sotsiaaltöö seisukohast  on inimeste soovil olla rikkamad ja kulutada 
rohkem olemas ka negatiivsed tagajärjed.  Vastutustundlik  isik mõistab oma 
maksevõimeolulisust, hindab seda jooksvalt ning arvestab seda ka kohustuste võtmisel 
ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes 
annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle  pikemalt  tagajärgede 
üle. Ei mõelda ka saabuvatele  olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta 
õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel 
juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankrotiavalduse või et 
võlgnikul endal ei jää üle muud, kui esitada ise  pankrotiavaldus . Pankroti 
väljakuulutamise tagajärjed ei ole meeldivad ega too kaasa automaatset võlgadest 
vabanemist. 
Uurimistöös  uuritakse ja kirjeldatakse maksejõuetuse põhjusi nii juriidilises kui ka 
majanduslikus mõistes. Vaadeldakse maksejõuetusõiguse  tekkimise ajalugu ja mõisteid 
ning maksejõuetuse statistilisi näitajaid.
1. MAKSEJÕUETUS JA  PANKROTT
1.1 Maksejõuetusõiguse allikad Eestis
Eesti Vabariigis on maksejõuetuse  käsitlemiseks vastuvõetud mitmed seadused 
.Esimene  pankrotiseadus  tuli välja 1992 aastal ja uus  redaktsioon  2003 aastal.  Viimased  
suuremad muudatused tehti 2009 aastal. Need muudatused tõid endaga kaasa võlgniku 
huvide parema kaitse. Uued mõisted nagu kompromiss , tervendamine; füüsilise isiku 
võlgadest vabastamine on lisandunud aja jooksul. Kuigi Eestis kehtestati pankrotiseadus 
(edaspidi  PankrS ) juba 01.09.1992, ei sisaldanud see esialgu füüsilisest isikust 
võlgnikule võimalust võlgadest  vabaneda . Ka olulised muudatused, mis 
pankrotiseaduses 1997. aastal kehtima hakkasid, ei  toonud kaasa füüsilisele isikule 
võlgadest vabastamise võimalusi. Alles 2004. aastal jõustunud muudatused tõid 
pankrotiseadusesse eriregulatsiooni, mis võimaldab füüsilisest isikutest võlgnikele 
võlgadest (kohustustest) vabastamise. Vajadus füüsiliste isikute pankrotimenetluse 
eriregulatsiooni järele tulenes rahulolematusest varasema regulatsiooniga.
 Füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamine pankrotimenetluses on poliitiline 
otsus. Eestis võeti selline otsus vastu 2003. aastal ja see väljendub 01.01.2004 jõustunud 
pankrotiseaduse muudatustes. Füüsilise isiku võlgadest vabastamine peaks olema 
kooskõlas põhiseadusega. Kuni 2010. aasta jaanuarini ei osutanud riik füüsilisest isikust 
pankrotivõlgnikule otsest menetlusabi, sest neile ei laienenud tsiviilkohtumenetluse 
seadustikus ette nähtud menetlusabi sätted.
Paljude füüsilisest isikust võlgnike pankrotimenetlused raugesid raha  puudusel  seetõttu 
enne isiku võlgadest vabastamist, sest neil ei olnud võimalik riigilt pankrotimenetluse 
kulude katteks abi taotleda. 01.01.2010 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 
(edaspidi  TsMS ) muudatus annab füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule võimaluse 
rahatuse korral taotleda pankrotimenetluse kulude katteks õigus- ja menetlusabi 
seaduses ettenähtud tingimustel. (Füüsilise isiku...2010)
Teine seadus, mis reguleerib  juriidiliste isikute pankrotimenetlust läbi tervenemise 
võeti vastu Saneerimisseadus  2008 aastal.
Kõige  uuem  ja eraisiku pankroti mõistes kõige olulisem Võlgade ümberkujundamise ja 
võlakaitse seadus võeti vastu 2011.aastal.
Piiriülese maksejõuetusmenetluse kohta kehtib Eestis Euroopa Liidu Nõukogu määrus 
piiriülese maksejõuetusmenetluse kohta , mis on vastu võetud 2000 ja Eesti Vabariigis 
kehtiv alates 2004.a. 
1.2 Maksejõuetuse mõiste 
Maksejõuetuse tähendus on kodanikele  igapäevaelus  ebaselge , kus seda kasutatakse 
enamjaolt mõiste pankrot sünonüümina. Pankrotiseaduse sätte kohaselt on pankrot 
võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetuse puhul on 
tegemist  nähtusega, mis iseloomustab ettevõtte või füüsilise isiku majanduslikku 
seisundit, kuid ei tähenda veel iseenesest isiku pankrotti. Vastavalt PankrS § 1 lg-le 2 on 
võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see  suutmatus  ei 
ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. (RTI, 23.12.2013, 54)  
Pankrotiseaduse 6 (edaspidi PankrS) § 1 lg-s 1 defineeritud pankroti mõistet ja selles 
sisalduvat maksejõuetuse mõistet on raske  hoomata ja eraldada nii juriidilises kui ka 
majanduslikkus mõttes. (RTI, 23.12.2013, 54)  
Eesti õiguspraktikas on maksejõuetus suhteliselt uus mõiste. Pankrotiseadus, mis
maksejõuetust käsitleb, kehtib 1992. aastast. Selle suhteliselt lühikese aja jooksul
on jõudnud välja kujuneda pankrotialane  kohtupraktika , kuid ilmnenud  on ka
puudused, mis näitavad, et kehtiv seadus vajab ulatuslikke muudatusi... Eesti 
pankrotiseaduse eeskujuks on olnud suures osas Saksa pankrotiõigus, seetõttu on meie 
pankrotivaldkonda reguleeriv seadus ja praktika sarnane. Maksejõuetus omab tähtsust 
mitmes valdkonnas, eriti ettevõtluse-ja õiguse valdkonnas, kuid see võib puudutada ka 
tavakodanikku, sest ühegi isiku pankrot ei ole välistatud. (Varusk 2008 :83)   
Maksejõuetus kui termin jääb tihti ebaselgeks. “Eesti õigekeelsussõnaraamatu
ÕS 2006” kohaselt on maksejõuetus juriidiline termin ja tähendab ’maksevõimetuks
tunnistatud’. Maksevõime on ÕS-i kohaselt majandustermin ja selle tähenduseks on 
’majanduslikust seisundist olenev võime makseid tasuda’. Pankrotiseaduse
kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja
nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine... Pankrotiseaduses esitatud maksejõuetuse ja pankroti määratlusi ei tuleks 
käsitleda kõikehõlmavate definitsioonidena. Nende määratluse eesmärk on selgitada, 
milline sisu on neil mõistetel vaid nimetatud seaduse kontekstis. (Varusk  2008)   
Pankrotiseaduses on lähtutud sellest, et maksejõuetus on üldine mõiste, mis 
iseloomustab majanduslikku olukorda. Pankrott on  juriidiline mõiste – see on üksnes 
kohtu poolt tuvastatud maksejõuetus. (Varul 1994) 
Kokkuvõtteks – eraisiku pankroti juures tuleb eristada kahte üheaegselt kasutatavat 
mõistet. Kõnekeeles leviv termin pankrot on tegelikult juriidiline väljend maksejõuetuse 
kohta.
1.2 Maksejõuetuse liigid
Eesti on ühe maksejõuetuse  liigina  määratlenud  ähvardava maksejõuetuse mõiste, mis 
sisuliselt tähendab tulevikus tekkida võivat maksejõuetust ning on ka üheks pankroti- 
või saneerimismenetluse alustamise  tingimuseks  (PankrS § 31 lg 3; saneerimisseadus 
(edaspidi  SanS ) § 8 lg l p 1).( RT I, 21.12.2012, 19) Ähvardav maksejõuetus on ainus 
vabatahtlik pankrotimenetluse alustamise eeldus. 
Pankroti väljakuulutamiseks Eesti õigusruumis tuleb kohtul hinnata maksejõuetust 
ajutisuse või püsivuse  kriteeriumist  lähtudes. Oluline on vaid võlgniku püsiv 
maksejõuetus, ajutise maksejõuetuse korral puudub alus pankroti menetlemiseks. 
Maksejõuetuse püsivuse või ajutisuse määramine sõltub paljudest võlgniku suhtes 
sisemistest ja välimistest teguritest ning võib olla väga keeruline. Tuleb otsustada, kas 
ajutisuse-püsivuse kriteeriumiks sobib ajaline  kriteerium , majanduslik kriteerium või 
tuleks arvesse võtta mõlemat aspekt. Ajalisest  aspektist  tuleks määratleda, kui kaua võib 
kesta maksejõuetus enne, kui seda tuleb lugeda mitteajutiseks ehk püsivaks. 
Majanduslikust aspektist tuleks otsustada, millised teod ja vahendid peavad esile 
kutsuma ajutise maksejõuetuse möödumise. (Manavald 2011:99)
Ajalise kriteeriumi  arvestamine  on seaduse mõttes vältimatu, selle mõõdupuuks pole 
konkreetne ajaperiood. Kriteeriumiks annab seadus mõiste  „mõistlik ajavahemik“. 
Kuna maksejõuetuse ajutise-püsivuse küsimuse lahendamine kuulub kohtu kompetentsi, 
jäetakse seadusandja poolt  kohtu  otsustada  ka  maksevõime  taastamiseks  vajaliku 
ajavahemiku  „mõistlikkuse“ küsimuse. Majanduslikust seisukohast võib maksejõuetuse 
olla ajutine  vähemalt kahel moel. Maksejõuetus on ajutine, kui tegevuse jätkamisel 
endistel tingimustel maksejõuetus ilma välise  abita  möödub ja kui eksisteerib seaduslik 
ning reaalne võimalus väljaspool pankrotimenetlust, mis muudab võlgniku taas 
maksejõuliseks ja võlgnikul on soov seda kasutada. 
Maksejõuetuse liikidena on O. Lukason (2013:11)välja toonud  tahtlikku ja tahtmatut 
maksejõuetust. Tahtlikust maksejõuetusest saab rääkida, kui ettevõtjad või ka füüsiline 
isik teavad, et nende tegevus viib teatud aja jooksul kindlasti situatsiooni, kus 
olemasolevate ja loodavate varadega pole võimalik kohustusi täita, kuid selles osas ei 
võeta midagi ette ning samuti ei teavitata asjast huvitatuid osapooli. Tahtlikku 
maksejõuetust iseloomustab soov olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid kohustusi mitte 
täita. 
Tahtmatu  maksejõuetus jaguneb omakorda kaheks: ootamatult ilmnenud maksejõuetus 
või pikema aja jooksul kujunenud maksejõuetus. Mõlemal juhul pole teatud ajahetkel 
katet  kohustustele. Oluline erinevus on, et ühel juhul on maksejõuetust võimalik ette 
näha, teisel juhul aga mitte.
Tahtliku ning  arvatavalt   mitteootamatu sündmuse tõttu tekkinud maksejõuetusega 
seondub raske juhtimisvea mõiste, milleks loetakse füüsilisest isikust võlgniku poolt 
oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 
Kehtiva pankrotiseaduse kontekstis on Eesti õiguskorras maksejõuetuse tähtsaim tunnus 
– püsiv maksejõuetus. Maksejõuetuse ajutist olekut  seadusandja  otseselt defineeritud ei 
ole. Otsustamaks  millise maksejõuetuse  liigiga  on tegemist, tuleb hinnata isiku 
majanduslikku olukorda sealhulgas PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 sätestatud üldaluseid 
arvesse võttes, mis sisuliselt vastavad eelkõige majandusteaduses käibel olevatele 
terminitele rahavooline ja bilansiline maksejõuetus. 
Rahavooline  maksejõuetus on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt 
võlausaldajate nõudeid ja bilansiline  maksejõuetus on  situatsiooni,  kus võlgniku 
kohustuste maht ületab tema vara. 
Eesti õiguses  peetakse maksejõuetuse all silmas mõlemat. (PankrS § 1 lg-d 2, 3).
O. Lukasoni (2013:12)võtab maksejõuetuse püsivaks muutumise hetke hindamisel 
arvesse ka tulevikus  potentsiaalselt  genereeritavad rahavood , mida võrreldakse kõigi 
varade likvideerimisväärtusega. Isiku  tegevuse jätkamise otstarbekuse määrab see, kas 
suurem on edasisest tegevusest loodavad rahavood või varade likvideerimisväärtus. 
Kahest näitajast  suurimat  tuleb maksejõuetuse püsivuse üle otsustamiseks kõrvutada 
äriühingu kohustuste väärtusega hindamise hetkel. Kui kohustused osutuvad  suuremaks  
kui võrreldav näitaja, on tegemist pankrotisituatsiooniga ehk püsiva maksejõuetusega. 
Füüsilise isiku maksejõuetuse üle otsustamisel on mõningad olulised erinevused. 
Enamus informatsiooni tuleb isikult endalt, mitte pankrotihaldurilt. Palju andmeid tuleb 
otsida  avalikest  registritest nagu näiteks  kinnistusregister . Järelpärimised tuleb teha 
kohtutäituritele ja Maksu ja Tolliametilt ning muudele asjaomastele asutustele.
Maksevõime hindamisel tuleb arvestada nii  olemasolevat  vara ja kohustusi kui ka 
oodatavaid tulusid ja tulevikus tekkivaid kulusid , mis oluliselt vähendavad isiku 
maksevõimet. Füüsilise isiku maksevõime hindamisel tuleb arvestada tema võimet täita 
olulisi kohustusi õigel ajal. Kui isik on võtnud pangalaenu eluaseme soetamiseks ja 
pärast seda on kinnisvara hinnad langenud, ei pruugi tema vara  katta  tema kohustusi, s.o 
30-aastase pangalaenu jääki. Ometi ei saa seda isikut pidada maksevõimetuks, kui ta on 
võimeline jooksvalt  tasuma  maksegraafikus kokkulepitud makseid. (Varusk 2008: 87)
Kuna pankrot on juriidiline termin, siis pankroti  eelduseks  on püsiv maksejõuetus ja 
pädeva organi otsus ehk kohtu otsus.
Võlgniku pankroti väljakuulutamist kohtuotsusega saab põhjendada avaliku huvi 
põhimõttega, mis seisneb muu hulgas üldise ärimoraali parandamises, ausate 
majandussuhete loomisele innustamises, samuti maksejõuetuse põhjuste 
väljaselgitamises. Avalik huvi on pankrotimenetluses valitsev põhimõte. Üheks kõige 
oluliseks avalikuks huviks tuleb pidada  ühiskonna kaitsmist maksejõuetute isikute eest. 
1.3 Pankrotimenetluse ettevalmistamine
Füüsilisest isikust võlgniku ehk inimese  pankrotimenetlus  erineb juriidilisest isikust 
võlgniku  pankrotimenetlusest ühe olulise aspekti poolest. Olulise aspekt  on vaid 
füüsilisele isikule kehtiv erand  – võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus. Isiku 
maksejõuetuse korral võib esitada kohtule pankrotiavalduse, mille esitajaks on kas 
pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) või pankrotivõlgnik (võlgnik) (PankrS § 9 lg 1). 
Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. 
Peamiseks erinevuseks juriidiliste ja füüsiliste isikute vahel on see, et erinevalt 
juriidilistest isikutest ei ole füüsilise isikud kohustatud oma maksejõuetuse korral ise 
pankrotiavalduse esitama. 
Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku 
pärija, testamenditäitja või pärandi  hooldaja . Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele 
vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
Pankrotiseaduses on sätestatud isiku maksejõuetuse väljaselgitamise üld- ja erialused. 
Üldaluseid rakendatakse kui võlgnik esitab ise pankrotiavalduse ja erialuseid kui seda 
teevad võlausaldajad.
Riigikantselei   tellis  AS PricewaterhouseCoopers Advisorsilt „Maksejõuetuse 
menetlemise tõhususe uuringu“ 2013 aastal. Seal on uuritud kõrvuti nii juriidiliste 
isikute kui ka füüsiliste isikute pankrotimenetluse aspekte. Selle uuringu andmetel on 
füüsiliste isikute menetluste puhul võlgnik pankrotiavalduse esitajaks 266 korral (57%) 
ning võlausaldaja 64 korral(14%. Andmeid ei õnnestunud saada 133 menetluse 
kohta(29%). (Maksejõuetuse  2013 :21)
Diagramm 1 Autori koostatud 2013.
Kui võlgnik esitab ise enda kohta avalduse siis ta peab pankrotiavalduses põhjendama 
oma maksejõuetuse. Selle põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse 
maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku 
võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja 
võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
Erialusteks ehk siis võlausaldajatel on vaja tõestada järgmised asjaolud (PankrS § 10):
1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks
muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada 
pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 
päeva jooksul;
2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise
tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara 
kõigi kohustuste täitmiseks;
3) võlgnik hävitab, peidab  või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille
tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma 
maksejõuetuse;
4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi 
täita;
5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või
varjab end samal eesmärgil. 
Pankrotiavalduse  esitanud  võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse 
ja täitmise tähtaja kohta. Kui nõude kohta on jõustunud kohtuotsus või vahekohtu otsus, 
ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja, kes on esitanud 
pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks 
puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. (PankrS § 10).
Kohustusliku erialuse väljatoomine ei vabasta võlausaldajat võlgniku maksejõuetuse 
põhistamisest muude asjaoludega. Seda aga kipuvad võlausaldajad unustama . Tihti 
tabab võlausaldajaid pankrotiasja menetlemisel üllatus, kui  selgub , et kuigi nad on 
võlgniku maksejõuetust põhistanud asjaoluga, et pärast pankrotihoiatuse esitamist ei ole 
võlgnik kohustusi täitnud, on võlgnik siiski maksevõimeline. Praktikas on juhtunud, et 
võlgnik ei suvatsegi pankrotihoiatusele vastata, sest ei pea seda oluliseks. Ta kas  arvab , 
et tal on piisavalt vara, või pole ta posti teel saadetud pankrotihoiatust kättegi saanud. 
Võlausaldaja peab suutma vaidluse korral tõendada, et võlgnik on pankrotihoiatuse ka 
kätte saanud. (Varusk 2008:86)
Pankrotiavalduse mitteesitamisega  kaasneb seadusega ettenähtud karistus. Lisaks 
pankrotiavalduse esitamata jätmisele võib vastutus järgneda ka seetõttu, et juhatuse 
liikme  poolse  kohustuste rikkumise tõttu on tekkinud materiaalne kahju. Raskeks 
juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku 
juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 
(PankS § 28 lg 2)
Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui (PankS § 14) :
 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu;
 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust;
 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. 
Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse 
esitamisest, tehes selle kohta määruse. Kui pankrotimenetluse algatamine tuleb 
otsustada eelistungil, otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest 
istungi toimumise aja ja edastab kutsed. (PankS § 15 lg 1)
Kui varem algatas kohus pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist võlgniku 
pankrotimenetluse ja määras ajutise pankrotihalduri, siis alates 2010 aasta muudatusega 
on pankrotiseaduses  loobutud  pankrotimenetluse algatamisest ja nüüd nimetab kohus 
vaid ajutise pankrotihalduri.
 2. ERAISIKUTE PANKROTIMENETLUSTE STATISTIKA
Alustades uurimistööd põrkus autor mitmetele raskustele. Esimene  portaal  Eestis, mis 
võimaldab  otsida avalike kohtulahendeid  on Kohtulahendite Register. Antud register 
on saanud küllalt suurt kriitikat Riigikantselei poolt tellitud AS PricewaterhouseCoopers 
Advisorsilt „Maksejõuetuse menetlemise tõhususe  uuringus “ 2013 aastal. Samasugune  
kriitika – puudulikud andmed, vigaselt esitatud andmed, lahendite  paragrahvid ei kattu 
jne, on saanud ka Ametlikud Teadaanded.(Maksejõuetuse...2013:14)
Töö autori otsing Kohtulahendite registrist 15.04.2014 a annab tulemuseks  14 tulemust, 
millest kohtuotsuseid on viis. Sisuga  tutvudes selgub, et ükski otsustest sisuliselt ei käi 
eraisiku pankroti kohta. (Kohtulahendite...)
Timo Reinthal (2011) Riigikohtu õigusteabe osakonna analüütik kirjutab Kohtute 
aastaraamatus 2011 järgmist: “KIS, KIS 2, DHS, DVK, ÕIS, ET, AET, MIS, RKIS, 
RIS,KRMR, KARREG, MFA. Ilmselt nii mõnigi lühend, mis tähistab infosüsteemi või 
infosüsteemi projekti, millega kohtud mingil moel kokku peavad  puutuma , jäi veel 
nimetamata. Kui paljud teavad, mis konkreetse lühendi taga peitub, on iseküsimus. Ja 
kas peakski teadma. Kohtute jaoks on oluline, et menetlus kulgeks algusest lõpuni 
tõrgeteta ning vahepeal  ei peaks kiruma mõnda järjekordset infosüsteemi, kuna sealt 
pole võimalik vajalikku infot kätte saada. Süsteem on, info on, kuid kas need on ka 
ühendatud, jääb kasutajale tõenäoliselt tihti küsitavaks. Olen isegi sageli hädas peamise 
töövahendi – kohtute infosüsteemiga (KIS). Küll ei tööta üks funktsioon, siis ei tööta 
teine funktsioon. Vahel jääb selgusetuks, kas KIS tegelikult ka ei tööta või ainult 
tundub, et ei tööta, sest kolleegil üle laua või kõrvalkabinetis tundub kõik toimivat. 
(Kohtute ...2011)
Teine  kasutatud meetod – otsing Kohtute Aastaraamatutest andis mõned statistiliselt 
andmed. Saab vaadelda pankrotiasjade statistikat  2012 aasta lõikes. Eelnevalt tuleb 
selgitada, et kohus võib pankrotiasju lahendada nii hagiga menetluses kui ka hagita 
menetluses. 
Hagimenetlus  – esitatakse  hagi  (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi 
esitaja),  kostja  (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas 
isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda 
(välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) 
ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel.
Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. 
Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid  avaldaja  ja asjast puudutatud 
isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks 
tunnistamine, piiratud teovõimega isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu 
rakendamine, kaebused kohtutäituri peale jne. Täpsemalt saab  loetelu vaadata 
tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 475.( Tsiviilkohtu ...2013)
Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest 
kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat 
kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi 
ületada 6400 eurot.
Tabel 1 Eesti Kohtute Aastaraamat 2012 Autori koostatud
Lahendatud  asjad  liigiti
Harju 
Pärnu 
Tartu 
Viru 
kokk
MK
MK
MK
MK
u
Hagimenetlus – pankrotiasjad
207
38
21
20
286
Hagita menetlus – pankrotiasjad
711
160
161
102
1134
Hagita menetlus – võlgade ümberkujundamise 
9
9
7
7
32
menetlus
Lahendatud tsiviilasjad kokku
927
207
189
129
145
2
Teiste, eelnevate aastate statistika kohtute aastaraamatutes ei ole esitatud.
2009. aastal esitati kohtutele kokku 1826 pankrotiavaldust, sh 264 füüsilise isiku 
pankrotiavaldust. Välja kuulutati 546 juriidilise isiku pankrot.
Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talitus vastas autori järelpärimisele , et 
2013 a tehti eraisiku pankrotiasjades 620 otsust ja 2012 aastal 436 otsust. Üleüldine 
pankrotiasjade lahenduste arv 2012 aastal oli  927 – siit saame järeldada, et pooled 
otsustest pankrotiasjades olid seotud eraisikute pankrotiga. Autori arvates on see  suhtarv  
vaadeldes majanduslikust aspektist vastuvõetav. Suur erinevus oleks viidanud inimeste 
finantskirjaoskuse liiga  suurele  erinevusele. Praegune seis  viitab inimeste majandusliku 
ebaõnnestumise võrdsetele võimalustele nii eraisikuna kui ka ettevõtjana. Oleks 
ebaloogiline kui inimesed ettevõtjatena satuksid vähem  või rohkem maksejõuetuse 
situatsiooni.Vaadeldes statistikat saame kokkuvõtteks öelda, et suurim pankrotiasjade 
menetlemine  jäi 2009 aastasse .
Parimaid andmeid esitas 2013 aasta „Maksejõuetuse menetluste tõhususe uuring“. Nad 
kirjutavad, et füüsiliste isikute pankrottidest, mille kohta oli andmebaasides  462 
vaatlust, lõppes 31% raugemisega, pankrotti välja kuulutamata ning 60% jõudis 
jaotisettepanekuni. Teise raugemisega lõppes 5% pankrotijuhtumistest ning 4% lõppes 
kompromissiga
Tabel  Füüsiliste isikute pankroti lahendite jagunemine 2012.a Autori koostatud.
Terminit  “esimene  raugemine ” on siin ja edaspidi kasutatud välja kuulutamata jäetud 
raugenud pankrottide puhul ning terminit “teine raugemine” välja kuulutatud ja seejärel 
raugenud pankrottide puhul. Terminit “ jaotisettepanek” on siin ja edaspidi käsitletud 
kui pankrotimenetlust, kus on koostatud jaotisettepanek. (Maksejõuetuse ...2013:19)
Esimese raugemisega lõppevad menetlused kestavad juriidilistel ja füüsilistel isikutel 
keskmiselt vastavalt 94 ja 85 päeva. Jaotisettepanekuni on juriidiliste isikute puhul 
jõutud keskmiselt 462 ning füüsiliste inimeste puhul 455 päevaga. Kompromissiga 
lõppevate menetluste kestvus on juriidilistel isikutel 340 päeva ja füüsilistel isikutel 352 
päeva. Ajaliselt kõige kauem kestavad teise raugemisega lõppevad menetlused, mille 
keskmine pikkus juriidilistel isikutel 745 päeva ning füüsilistel isikutel 709 päeva.
Pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõuete maht on ca pooltel juriidiliste 
isikutel alla 200 tuhande EUR. 20% juhtudel jääb võlausaldajate nõuete maht üle 1 
miljoni EUR. Füüsiliste isikute puhul on võlausaldajate nõuete maht on ca pooltel 
pankrotijuhtudel alla 100 tuhande EUR. 5% juhtudel jääb tunnustatud võlausaldajate 
nõuete maht üle 1 miljoni EUR. Siit saab teha järelduse, et ettevõtjate suhtes on 
võlausaldajatel reeglina suurem usaldus ja eraisikute puhul pannakse  pankroti menetlus 
kiiremini käima ning  ei lasta võlgadel kasvada ettevõtjatega sama suureks. Sellist 
ebavõrdset kohtlemist õigustab ka uuringus välja toodud asjaolu, et juriidiliste isikute 
puhul  on rahalises  mahus  hinnatuna  rahuldatud nõuete maht jäänud 31% juhtudel alla 
kümne tuhande euro ning 6% juhtudel on rahuldatud nõude suurus üle ühe miljoni euro. 
Eraisikute puhul on samad näitajad vastavalt: rahalises mahus hinnatuna on nõuete maht 
jäänud 41% juhtudel alla kümne tuhande EUR ning 19% juhtudel üle 50 tuhande euro.
Pankrotivara müügist laekuvad summad varieeruvad pankrotijuhtumite lõikes suurel 
määral. Nii juriidiliste kui füüsiliste isikute pankrottides jääb vara müügist saadud tulu 
25% juhtudest alla 5 tuhande EUR. Vaid 11% füüsiliste isikute ja 31% juriidiliste isikute 
pankrotijuhtumite puhul ületab vara müügist saadud tulu 100 tuhandet  EUR.
Keskmine pankrotivara müügist saadud tulu suurenes märgatavalt 2008. aastal algatatud 
pankrotimenetluste puhul, tõustes ligikaudu 200 tuhat  eurot võrreldes 2007. aastaga. 
2009. ja 2011 aastal oli keskmine pankrotivara müügist saadud tulu sarnasel tasemel.
400,000                                                                                                       40%
300,000                                                                                                       30% 
200,000                                                                                                       20% 
100,000                                                                                                       10%
                 -2004    2005    2006     2007   2008    2009    2010    2011      0%
 Keskmine pankrotivara müügist saadud tulu (EUR) ja keskmine võlausaldajate 
rahuldatud nõuete osakaal aastate lõikes näitab paranemise  märke. Sellest võib järeldada 
nii eraisikute kui ka juriidiliste isikute ja võlausaldajate finantsteadlikkuse tõusu.
KOKKUVÕTE
Viited:
1. Füüsilise isiku pankrotimenetlus Raamatupidamistoimkonna väljaanne 2010 
Tallinn; [ http://www.rmp.ee/eraisik/kasulikteada/9382?Print=1&popUp=1] 
27.03.2014.
2. Lukason O., Maksejõuetuse põhjuste analüüs. Arvutivõrgus 
[ http://www.just.ee/35424 .] 18.03.2013.
3. Manavald P., Maksejõuetusõigusliku regulatsiooni valikuvõimaluste majanduslik 
põhjendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus 2011.
4. Pankrotiseadus. – RT I 2003, 17, 95 … RT I 29.06.2011, 14.
5. Reinthal T., Kohtud infosüsteemide arengukeerises. Kohtute Aastaraamat 2011 
[ http://www.riigikohus.ee/vfs/1345/Kohtute_aastaraamat2011_20apr.pdf] 
15.04.2014
6. Saneerimisseadus. – RT I 2008, 53, 296.
7. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskiri . Arvutivõrgus 
[www.koda.ee/failid/Saneerimisseaduse_seletuskiri.doc.] 18.03.13.
8. Tsiviilkohtumenetlus. Eesti Kohtud 2013 [ http://www.kohus.ee/et/kohtuasjade -
menetlused/tsiviilkohtumenetlus] 15.04.2014.
9. Varusk M., Maksejõuetus - mis see on? - Õiguskeel 2008, nr 2.
10. Varul P., Selgitavaid märkusi pankrotiseadusele. – Juridica  1994, nr 1.

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. MAKSEJÕUETUS JA  PANKROTT
  • 1.1 Maksejõuetusõiguse allikad Eestis
  • 1.2 Maksejõuetuse mõiste 
  • 1.2 Maksejõuetuse liigid
  • 1.3 Pankrotimenetluse ettevalmistamine
•  2. ERAISIKUTE PANKROTIMENETLUSTE STATISTIKA
• KOKKUVÕTE