Loengukontspekt 2.osa mikro- ja makro ökonoomika (0)

LOENG 9
RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS
1. Makroökonoomika olemus
Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut .
Üld- ehk agregaatnäitajad.
Makroökonoomika mudel – kuidas säilitada tasakaal.
Makroökonoomika isa – John Maynard Keynes – inglise majandusteadlane .
SNA süsteem
2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt
SKP:
* Kindel ajaperiood
* Konkreetne territoorium
* Lõpptarbimisega toodang – peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang ). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla.
* Turu- ehk jooksvad hinnad – arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse.
RKP (rahvuslik koguprodukt):
* Kindel ajaperiood
* Antud riigile kuuluvad tootmistegurid – tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse.
* Lõpptarbimisega toodang
* Turu- ehk jooksvad hinnad
Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teenitud netotulu antud riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis).
Nominaalne SKP – antud aastal kehtivates turuhindades
Reaalne SKP – arvestab hindade muutusi
Reaalne SKP = Nominalne SKP / SKP deflaator
SKP deflaator – kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Näitab, kui palju on kaubad ja teenused kallimaks läinud.
Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon . On siis see, kui võetakse maha kulu, on puhastoodang.
SKP-d hinnatakse jooksev - või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind).
3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine
3.1 Kulutuste ehk tarbimise meetod
Lähtutakse majanduses osalejate kogunõudlusest (kes nõuavad uut toodangut):
* Tarbimiskulutused C – majapidamised , kes ostavad toitu, riideid jne. Eratarbimine
* Inventeeringud I – ettevõtete ostud ( masinad , seadmed , materjalid jne).
* Avaliku sektori kulutused G – avaliku sektori ostud, kaubad, teenused, palgad jne
* Netoeksport = eksport X – import M (eestis on see negatiivne – raha läheb riigist välja).
SKP=C+I+G+(X-M)
3.2 Sissetulekute ehk tulu meetod
Ehk siis ei saa osta omale asju, kui ei ole tulu. Tulu saamisel on erinevad komponendid. Liidetakse kokku kõik ühiskonnas võimalikud tulud.
* Palgad
* Rendid
* Intressid
* Kasumid
Sisemajanduse puhastulu ehk rahvatulu = palgad + rendid + intressid + kasumid
SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksud - subsiidiumid
Amortisatsioon – kapitali kulumine
Kaudsed maksud – aktsiisi- ja käibemaks (pole ühegi majanduses osalejate tulud, vaid riigi poolt kehtestatud protsendid )
Isiklik tulu = rahvatulu – ettevõtete kasumid
Kasutatav tulu = isiklik tulu – isiklikud maksud + tulusiirded avalikult sektorilt
Vt. Joonis 9.1
Kasutatav tulu = tarbimine + säästmine
3.3 Tootmismeetod ehk lisandunud väärtuse meetod
Nimetatakse lisandunud väärtuse kompensatsiooniks.
Seisneb selles, et iga majandussektori (-haru) puhul vaadatakse, kui palju ta igal aastal juurde annab.
Lisandunud väärtus = lõpptoodangu väärtus - vahetoodangu väärtus.
Lisandunud väärtuse summa annab SKP väärtuse.
4. Majandusillusioon – SKP pidev suurenemine tegeliku heaolu halvenemisega
Genuine Progress Indicator (GPI) ehk tegeliku progressi indeks. Võeti kasutusele 1950. aastal San Fransisco majandusteadlaste organisatsiooni Redifining Progress poolt (majadusarengu ümberhindamine). Sisaldab 23 sotsiaalset ja keskkkondlikku näitajat, mida SKP ei sisalda, aga mis vähendavad ja suurendavad riigi majandustaset. SKP on kasvanud USA-s ligi 2 korda, aga GPI kasv peatus 1970ndatel aastatel ja on pärast seda kahanenud ligi 45%.
GPI näitab (positiivsed ja negatiivsed pooled):
+ kodutöö (töökultuur teistsugune, paljud töötavad kodust näiteks)
+ ühiskondlik töö
+ vaba aja kasv
- kuritegevuse kulud
- reostuse kulud
- õnnetuste kulud
- avariide kulud
- kaitsekulud
- kindlustusteenused
5. Varimajandus
Ehk „must majandus”, „põrandaalune majandus”. Selline majandus, mis läheb tulude arvestamisel statistikaametist mööda. Maailmas on seda kusagil 6-12%.
Varimajandust võib olla kahte sorti: kas on lubatud (legaalne), kuid seda lihtsalt ei deklareerita või siis on keelatud hoopiski.
Eesti Statistikaamet arvestab seda tegelikult - kaubanduses, teeninduses, ehituses, hotellinduses ja restoranide majanduses.
Hindamismeetodid , kuidas seda arvestada:
* Võrdlusmeetod
* Sensitiivse analüüsi meetod – tehakse kindlaks pettuse koefitsiendid (näiteks jootraha, arstide palk väike, kuid patsiendid viivad neile igast nänni).
* Käibeloleva rahamassi uurimine – vaadatakse käibel olevat rahamassi. Must raha pestakse puhtaks ehk legaliseeritakse.
* Statistilised uurimused ja vaatlused
* Tööaja kasutamise uuringud. Näiteks inimene end töötuna arvele võtnud, kuid teda kunagi kodus ei ole, siis tekib küsimus, et kas ta käib tööl kusagil mustalt vms.
6. Eesti statistika
Seda annavad Eesti Statistikaamet ja Eesti Panga makromajanduse osakond .
Majandus tõusujoones 1995 – 1997, 1996. aasta SKP kasv 10,6%, 1999. aasta kasv negatiivne: -1,6%
2001. aasta SKP turuhindades 97,8945 miljardit krooni, rahvaarv 1364101 inimest, SKP ühe elaniku kohta 71765 krooni (per capita ).
2002. aasta SKP turuhindades (jooksvates) 108 miljardit krooni ja RKP 103 miljardit krooni.
LOENG 11
...alguse magasin maha 20 min...
Autonoomne tarbimine – tarbimise väärtus, kui Yd=0
Indutseeritud tarbimine on sõltuvuses kasutatavast tulust.
Tarbimisfunktsioon näitab tarbimise ja kasutatava tulu vahelist seost.
C=Ca+cYd, kus C on tarbimine, c on konstant, Ca on autonoomne tarbimine (mõnes kohas C0).
Näide: C=2000+0,8Yd
2000 – kulutus, mis on vaja ikkagi teha ka sel juhul, kui ei ole üldse jooksvat tulu.
Oletame, et nüüd Yd=5000 (saad iga kuu 5000 juurde). Siis C=2000+0,8*5000
Konstant c – tarbimise piirkalduvus (MPC): MPC = tarbimiskulutuse muut / kasutatava_tulu_muut. Avaldub tarbimisfunktsiooni tõusuna.
APC – keskmine tarbimiskalduvus. APC = tarbimine / kasutatav_tulu.
Meie näite puhul: MPC = 0,8. ATC = 6000/5000=1,2
Vt. Joonis 11.1 – mingi näide lihtsalt koos selle 45-kraadi abijoonega.
Näite puhul veel: et mis maani saab veel tarbimise ära teha, et tulu kui sellist poleks (kõik tarbid ära): Yd=2000+0,8Yd , Yd = 10000 (ehk siis pmst leiad selle punkti, kus lõikab 45-kraadi abijoont C = Yd).
Vt. Joonis 11.2
Säästmine
Säästmine on tarbimise vastandolukord. Säästmise puhul arvutatakse täpselt samamoodi säästmise piirkalduvust MPS-i ja keskmist säästmiskalduvust APS-i:
MPS = ΔS/Δyd
APS = S/Yd
Säästmisfunktsiooni S abil saab leida seda tasakaalupunkti (45-kraadi ja C lõikumispunkti) nii: S=0 ja selle abil arvutad välja (vt. joonis 11.1).
Investeeringud
Investeerida võib nähtavasse kapitali ja n.-ö nähtamatusse kapitali.
Vt. joonis 11.3 – investeeringute nõuduluskõver. Mida madalam intressimäär, seda suurem on investeeringute nõutav kogus. Nihete ja muutujate omavaheline seos sarnane nagu tavalise nõudluskõvera puhul.
Investeeringute determinandid ehk investeeringute mõjutajad nihutavad investeeringute nõudluskõverat kas paremale või vasakule, vastavalt nõudlust kas suurendades või vähendades:
*investeeringutest oodatavad tulud
*ootused ärikeskkonna suhtes
* tehnoloogiliste muutuste ja innovatsioonide ulatus
*kapitalikaupade ostmise kulud
*valitsuse maksupoliitika
*rahvatulu suurenemine
* inflatsioon
Nominaalne intressimäär – antud aastal kehtestatud intressimäär, mis ei arvesta inflatsiooni.
Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär (%) – inflatsiooni %
Vt. joonis 11.4
Planeeritud investeeringud on autonoomsed. Plaanitud investeeringud ei tarvitse võrduda tegelike investeeringutega.
Kui tegelik SKP on väiksem kui plaanitud kulutused, siis varud kuhjuvad ja osa toodangust jääb müümata. Kui tegelik SKP on suurem plaanitud kulutustest, hakkavad varud plaanimatult vähenema, sest jooksev tootmine ei suuda rahuldada vajadusi.
LOENG 12
RAHVUSLIKU KOGUTULU MÄÄRAMINE
1. Avaliku sektori kulutused
Eesmärk – uurida kogukulutuste komponentide muutuste mõju tegelikule kogutulule ja –toodangule.
Eelmises mudelis oli C ja I (kodumaised tarbijad ja investeerijad), nüüd tuuakse juurde avalik sektor G ja netoeksport X-M.
G sisaldab teenuste ja kaupade ostu, ei sisalda turusiirdeid.
Kolmesektorilises majanduses on esindatud :
E=C+Id+G, kui G ei ole null, sest siis Y=C+Id+G
Yd=sissetulek-TA+TTR, kus TA – tulumaks , TR – tulusiirded
C=Co+c(Y-TA+TR), tähistame netomaks T:
T=TA-TR, seega
C=Co+cY-cT
Eeldatakse, et G on autonoomne (sõltumatu – kogu aeg ühesugune) ja T on konstantne .
Vt. joonis 12.1 – kogukulutuste joon
2. Netoeksport
Neljasektorilises avatud majanduses on ka välismaa netoekspordina – on seos nii meile toovate firmade kui välja viivate firmade vahel:
E=C+Id+G+(X-M)
Eksport X suurendab kogutulu ja –toodangut. Eksporti käsitletakse autonoomsena (muutumatuna) Eesti kogutulu suhtes (suurus sõltub Eesti kaupu ja teenuseid ostvate riikide tulutasemest). Import ei ole autonoomne, see sõltub Eesti rahvuslikust kogutulust ja väljandub impordifunktsioonina:
M=Mo+mY, kus m – impordi piirkalduvus, Mo – autonoomne osa.
m=impordi_muutus/tulu_muutus, antud analüüsis M=Mo (pole sõltuvat osa sees. Kui sõltuv osa oleks sees, ei tuleks tulujoon enam paralleelne esialgse C- joonega ).
3. Rahvusliku kogutulu tasakaal
Y C Id G X-M E
500 400 35 100 15 550
600 457 35 100 15 625
700 550 35 100 15 700
800 625 35 100 15 775
900 700 35 100 15 850
SKP tasakaalutase on 700, seal Y=E.
Kui Y700, toimub varude plaanimata kuhjumine.
4. Tasakaalu alternatiivne määramine
Y=E; sissevool=Id+G+X, väljavool=S+T+M
C+S+T=C+Id+G+X-M
S+T+M=Id+G+X
Tasakaal, kus sissevood=väljavood.
Sissevoogude ja väljavoogude tabel:
Y Id G X K summa S T M K summa
500 35 100 25 160 0 100 10 110
600 35 100 25 160 25 100 10 135
700 35 100 25 160 50 100 10 160
800 35 100 25 160 75 100 10 185
900 35 100 25 160 100 100 10 210
K summa on ühesugune Y=700 juures.
Vt. joonis 12.2 (tasakaalutaseme joonis selle Y=700 kohta).
5. Inflatsiooni- ja languslõhe
Languslõhe – kogukulutuste suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset (vertikaalne lõik GH joonisel). Ehk siis see olukord, kui kulutatakse vähem, kui tegelikult täishõivetasemel on võimalik toota.
Inflatsioonilõhe – kogukulutuste suurus, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust (vertikaalne lõik GF joonisel). Ehk siis tahetakse kulutada rohkem, kui täishõivetasemel on võimalik toota.
Inflatsioon tekib siis, kui kaupa/toodangut on vähem, kui tahetakse kulutada. Tekib surve hinnatõusule. Samamoodi on ka siin.
Vt. joonist 12.3
6. Multiplikaator
SKP muutus > kulutuse muutus – alati on nii. Toimib multiplikatsiooniefekt ning seepärast see ongi nii. Iga järgnev muutus on väiksem kui eelmine .
Kulumultiplikaator_1/(1-MPC)
Reaalses majanduses mõjutavad ka import ja maksud.
Näide:
Antud:
C=400+0,8Yd
I=200
G=300
X-M=15
T=5
Lahendus:
C=400+0,8(Y-5) (kasutatav tulu = kogutulu – maks)
Y=400+0,8Y-5*0,8+200+300+15
0,2Y=911
Y=4555
m=1/(1-MPC)=1/MPS=1/0,2=5 (multiplikaator on see)
ΔI=20
ΔSKP=ΔI*m
ΔSKP=20*5=100
7. Kogunõudlus ja kogupakkumine
Rahvamajanduse reaalne kogutoodang , mida mahandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel ( ceteris paribus ).
Kogupakkumine – rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad müügiks pakkuda igal hinnatasemel (ceteris paribus).
Lühiperioodi kogupakkumine on graafiliselt positiive tõusuga joon ja pika perioodi kogupakkumine vertikaalne joon.
Vt. joonis 12.4
Sellest teemast osata: oska tasakaalukulusid/-tulusid arvutada, multplikaatoriefekt, antakse täishõive ja hetketarbimine ja küsitakse, kas inflatsiooni- või languslõhe ja mis teha (teha seda, et inflatsioonilõhe korral kulutusi vähendada ja languslõhe korral tõsta).
LOENG 13
Finantsõiguse allikateks on seadusandliku ja täidesaatva riiguvõimu organite aktid. Põhiseaduse paragrahv 102 alusel:
* Raha emissiooni (väljanadmise) õigus on ainult Eesti pangal
*Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule
* Riigivara valdamise, kasutamise ja kasutamise korra sätestab seadus
* Riiklikud maksud, koormised , lõivud ja trahvid (ka sundkindlustuse maksed) sätestab seadus
* Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Kui eelarve ei olevastu võetud 2 kuud pärast eelarveaasta algust, kuulutab vabariigi president välja riigikogu erakorralised valimised.
Eelarvet ei saa muuta ega tühistada president, vaid seda saab häälteenamusega muuta ainult riigikogu.
Finantsõiguslike aktide (normide) omapära:
* Nad reguleerivad suhteid, mis tekivad riigi rahaliste fondide moodustumisel, jaotamisel ja kasutamisel
* Neil on käskiv iseloom
Eelarve süsteem – majanduslikel suhetel ja juriidilistel normidel põhinev riigi territoriaalüksuste ja rahanduslikult suhteliselt iseseisvate riigiasutuste eelarvete kogum.
Tuuakse välja tulud ja kulud – eelmine aasta, selle tegelik, tehtav eelarve ja järgneva aasta eelarve kava.
Menetlus
Rahandusministeerium
Eelarveline klassifikatsioon . Tulude ja kulude kohustuslik rühmitamine, paigutamine ja nimetamine kindlas korras. Kulud on osadena, osad jagunevad peatükkideks ja peatükid artikliteks.
Valitsuse finantspoliitika eesmärgid lähiaastateks:
* majandusliku aktiivsuse tugevdamine
* inflatsiooni vähendamine
* jooksva väliskonto defitsiidi hoidmine tasemel, mis oleks finantseeritud otseste välisinvesteeringutega
Tuleb rakendada ranget rahapoliitikat.
Fiskaalpoliitika – valitsuse tegvus avalike kulutuste väldkonnas ja maksupoliitika suunamisel makroökonoomilise aktiivsuse mõjutamiseks.
Riigieelarve – mingi perioodi plaanitud kulusid ja tulusid kajastav dokument.
Kogunõudluse mõjutamine ( suurendamine ) võib kiirendada inflatsiooni.
Tasakaal – kus kogukulutused = -toodang.
Automaatsed stabilisaatorid – on majandusmehhanismi sees olevad vahendid, mis kahandavad kõikumiste amplituudi, kindlustades kogutulu automaatse muutuse ilma spetsiaalse administratiivse sekkumiseta. Automaatsed stabilisaatorid: progressiivne tulumaks ja valitsuse ülekanded – töötu abiraha, toetused, pensionid.
Situatsioonikohane fiskaalpoliitika – nõuab spetsiaalset tegevust maksunduse või avaliku sektori kulutuste osas.
Languslõhe – majandus ei ole täishõive tasemel ja tuleb kulutuse suurendada, et jõuda täishõive tasemele (toodang > kulutused).
Inflatsioonilõhe – majanduses on tõus ja soovitavad kulutused > toodang, kulutusi tuleb vähendada, muidu tekib nflatsiooniline surve hindadele.
Ekspansiivne – kasutatakse majanduse laiendamiseks.
Kitsendav – kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks.
Kulumultiplikaator = 1 / MPS
Maksumultiplikaator = MPC / MPS
Ekspansiivne: Kitsendav
*G suurendamine, T samaks *G vähendamine, T samaks
*T vähendamine, G samaks *T suurendamine, G samaks
*nii G kui T suurendada *nii G kui T vähendada
*kogunõudlus nihkub üles *kogunõudlus nihkub allapoole
*kogutulu suureneb *kogutulu väheneb
Vt. joonis 13.1
Kui Kulutused (G) > Maksutulud – on defitsiit.
Kulutuste finantseerimise võimalused:
* raha emiteerimine
* erasektori maksustamine
* raha laenamine
Tasakaalustatud eelarve nõue – igal aastal on kulud ja tulud võrdsed.
Riigivõlg – defitsiitide summa, varunäitaja
Defitsiit – voonäitaja teatud perioodi jooksul
Välisvõlg – teiste maade majandusubjektidelt
Sisevõlg – oma maa majandussubjektidelt
Kumba eelistada? Oluline laenuks võetud raha kasutamine, kas investeeringuks või tarbimiseks. Välisturgudel raha odavam (intress madalam), oma maa majandussubjektid ei oma ülejääke.
Riik ei saa pankrotti minna, kuna riigil on palju sundmehhanisme selleks, et oma eelarvelist olukorda parandada.
Oluline on SKP kasvu ja välisvõla kasvu protsent aastas ja võla suurus SKP suhtes.