Tehingud, õigussuhte subjektid (0)

 Õigus jaguneb kaheks: 
 avalikuks õiguseks ja 
 eraõiguseks. 
 Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa.
 Tsiviilõigus jaguneb:
 Üld­ ja eriosaks
 Üldosaks on Tsivi lseadustiku üldosa seadus (TsÜS), 
mis annab üldregulatsiooni tsivi lõiguse teistele 
osadele( tsivi lõiguse  eriosa ):
 Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, 
rahvusvaheline eraõigus)
 Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand 
val as­ ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja 
kasutusvaldus ).
 Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel 
( testament , pärmisleping, nende puudumisel seaduse 
järgi).
 Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi 
suhteid, eestkostet ja  hooldust .
 Rahvusvaheline eraõigus – mingi õiguslik suhe omab 
puutumust mitme ri gi õiguskorraga ning näitab ära mil ise 
ri gi õigus antud suhtele kehtib.
 Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemine:
◦Ei lõpe tingimata nendele kuulunud õigused või neil lasunud kohustused.
◦Võimalik on üleminek õigusjärgluse teel.
 Peamised õigusjärgluse  juhud :
◦Pärimine
◦Juriidilistel isikutel: ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine.
 Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud 
ühiskondlik suhe.
◦Õigussuhte objekt on see, mil ele õigussuhe on 
suunatud.
◦Õigussuhte 
subjektid  on
isikud 
 Eraõiguslik juriidiline isik –  luuakse  erahuvides 
(AS, FIE, OÜ...)
 Avalik­õiguslik juri diline isik – luuakse, et teenida 
avalikke huvesid (politsei, KOV...)
 Juriidilise isiku õigusvõime ­ võime omada tsiviilõigusi ja 
kanda tsiviilkohustusi. 
◦ Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud 
registrisse  kandmisest.
◦ Avalik­õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud 
ajast.
 Juriidilise isiku teovõime – võime teha kehtivaid  tehinguid , 
võime oma  tegevusega  omandada õigusi ja kohustusi. 
◦ Õigusvõimega on automaatselt ka teovõime. Piiratud teovõimet ei 
eksisteeri. 
◦ Ainuke piirang on §25(4)­ Avalik­õiguslik juriidiline isik ei või omada 
tsivi lõigusi ja kohustusi, mis on  vastuolus  tema eesmärgiga.
 Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja ­kohustuste kandja. 
 Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit :
 Õigusvõime
 teovõime
◦ Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. 
Ühetaoline õigusvõime.
 Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on 
inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.) 
 
◦ Teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Võime iseseisvalt 
omandada õigusi ja kohutusi tehingute kaudu.
 Teovõimeline on 18­aastane isik.
 Piiratud teovõimega isikute  tehingud
◦alla 7a isikud
◦7­18a  + psüühilise häirega
◦Võib toimuda 3­l viisil :
 osasid tehinguid võivad teha ise
 enamikel juhtudel võivad nad tehinguid teha  seadusliku  
esindaja nõusolekul
 vahet tuleb teha ühepoolsetele tehingutel ja mitmepoolsetel 
tehinguteks
• Tehing (TsÜS 4. osa)
– tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla 
õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud  tahteavaldus .
• Tehingu tõlgendamine
– tehingu tõlgendamise eesmärgiks on tehingu tegijate tegeliku tahte välja  selgitamine . 
  Tahe  on võimalikkus teha vabalt otsuseid,  valikuid  
oma eelseisvate toimingute ja  tegude  üle. 
 Tahteavaldus on tahte väljendamine teatud tulemuse 
saavutamiseks.
◦Tahteavalduse li gid:
 Otsene­sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg;
 Kaudne­väljendub teos, mil est võib järeldada tahet tuua kaasa 
õiguslik tagajärg;
 Vaikimine­tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või 
nendevahelisest praktikast.
 Tahteavaldus tuleb tahteavalduse  tegija  poolt 
väljendada ja see muutub kehtivaks 
kättesaamisega. 
 Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub 
kehtivaks tahte väljendamisega.
 Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. 
◦Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik 
ühe isiku tahteavaldus. 
 Mitmepoolne tehing on tehing, mil e tegemiseks on vajalik 
kahe või enama isiku tahteavaldus. 
 Mitmepoolsed tehingud on  lepingud .
 Tehingu vorm (TsÜS 4 peatükk)
◦Tehingu vormi puhul kehtib vormi vabaduse põhimõte mis 
tuleneb Tsüs §77 lg 1. Tehingu vorm on tehingutegijate 
otsustada, see on piiratud kohustusliku  vormiga , mis on 
ettenähtud seaduses.
 Vormivabadus ei tähenda seda et tehingu tegijad 
ise ei oleks huvitatud tegema üht või teist vormi.
◦VORMID: 
  Suuline  vorm
 Kirjalik vorm
 Notariaalne vorm
 Tähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik. 
◦Määrataks nädalate, kuude, tundide.... või mingi kindla 
sündmusega.
 Ri gipühale või nädalavahetusele  langeva  tähtpäeva korral 
võetakse tähtpäevaks esimene tähtpäevale järgnev tööpäev.
 Füüsiline isik võib teha tehinguid isiklikult või 
esindaja kaudu. 
◦Esindaja kaudu ei või teha neid tehinguid, mille isiklik 
tegemine on seaduses ette nähtud (tööleping, 
abieluleping).
 Juriidiline isik teeb oma tehinguid esindaja kaudu.
◦Esindaja võib olla teovõimeline füüsiline isik või ka 
piiratud teosvõimega, kui seadus seda lubab.
  Volitus  on õiguste kogum, mille piires esindaja võib 
tegutseda esindatava nimel.
◦Volitus võib olla suuline või kirjalik.
◦Volitus võib olla nii tähtajaline kui ka tähtajatu.
◦Volitus kehtib tegemise hetkest, kui pole sätestatud teisiti.
 Volikiri on esindatava poolt esindajale antav dokument, 
mis väljendab esindaja  volitust .
◦Edasivolitamine on lubatud ainult, siis kui see on volikirjas kirjas. 
◦Edasivolitamise korral vastutavad edasivolitaja ja volitatu 
tehingu eest solidaarselt.
 Õigus nõuda  teiselt  isikult teo tegemist või sellest 
hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja 
(aegumistähtaeg) jooksul. 
 Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma 
kohustuse täitmisest.
 Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
 Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude 
aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu 
müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta 
möödumist ehitise valmimisest.
 Kinnisomandi üleandmise nõude,  kinnisasja  
asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise 
või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise 
nõude aegumistähtaeg on kümme aastat.
 Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks 
muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud 
teisiti.

Document Outline

•   TsÜS Õigussuhte objektid ja subjektid Tehingud 
• Tsiviilõiguse asend õigussüsteemis
• Slide 3
• Õigusjärglus
• Õigussuhe ja selle objektid ning subjektid
• Õigussuhte subjektid
• Juriidilise isiku õigusvõime ja teovõime
• Füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime
• Piiratud teovõimega isikud
• Tehing
• Tahe ja tahteavaldus
• Tahteavalduse tegemine
• Tehingute liigid
• Tehingute vormid
• Tähtaeg ja tähtpäev
• Esindus
• Volitus ja volikiri
• Aegumine
• Aegumine (2)