Jootmise eritehnoloogia (0)

Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu
                Kutn
i a
hti m
pee
atla
el lid
e e
ks lü
i h
k e
ul n
t  d
a a
r m
va itn
a e
k  
sjo
e o
,  t
vm
aiis
d  
  te
osh
kn
uo
s lio
 j o
a g
 t ia
e g
a a
d  e
mi i 
s o
i  le
v  
a p
jae
vlg
 t a
ö lt
ö  
  tin
mi a
s p
 oa
nn
  e
õ k
n  n
n a
ekg
su
 
kergelt omandatav. 
Jooteprotsessi olemus.
Jootmine  on metallide lahtivõetamatu  liitmise  tehnoloogiline protsess, mille puhul kergemini sulav lisametall ( joodis ) sulatatakse ja 
täidetakse sellega  liidetavate  detailide vaheline  pilu . 
Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute
osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks.
Sulas  olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindla
a l
d t . 
kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide ke-
evitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga  joodise  sulamistemperatuurini.
Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline  lõtk , seda
paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis 
hästi märgaks põhimetalli ja  tagaks  hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi.
Plii märgamisvõimet  parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. 
Joodise tugev  liitmine  metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi  puhastada  rasvast, õlist, värvist
ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). R äbustitel on võime puhastada jootekoht oksi-
ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku.
 Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti 
mitmesuguste soolade hapete  ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid.
Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine
kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise  välimusega
jooteliiteid ilma täiendava  mehaanilise töötlemiseta.
Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid 
kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate
põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide: antimon , kaadium jt.) hulga muutmise teel.  Raskelt  sulavate jo-
odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide
pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid.  Kuumutamise  ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu,
mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui  joodised , taandama metalli ning lahustama metal-
lipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud
alumiinium ) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne.
Metallide jootmine:
Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini.  Soojusallikana  kasutatakse, olenevalt võimalustest ja 
vajadusest jootmisel gaasileeki, samuti  elektrilist  ja induktsioonkuumutamist ning jootleid. Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula
vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult  samast  metallist detailide, vaid ka erinevatest
metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel.
Joota on võimalik malmi, süsinikuvaest ja legeeritud terast, vaske,  niklit , alumiini-
umi , nende  sulameid  jt.  Metalle .
Enne jootmist puhastatakse ühendatavad   detailid hoolikalt tagist, rasvast, oksiididest ja  muust  mustusest. Pulberräbusteid puistatakse
puhastatud  servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse  servad  ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei
saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. (Jootepastal on seega räbustite ees eelis ja see on ka põhjus miks  jootepasta  on 
tuntum kui pulberräbustid) Pulberräbustit puistatakse ka jootevarda otsale (kui see ei sisalda seda). Pastad ja vedelad  lahused   kant -
akse ühendavate detailide pinnale  pintsliga  või kastetakse joodis nendesse. Suurema leviku osaks on saanud katteliited, seda eelkõige
torude  puhul (annab jooteliitele kuni 100% rohkem tugevust kui põkkliide). Liidetavate pindade vaheline pilu peab olema minimaalne.
Jootmisel kuumutatakse  liitekoht  joodise sulamistemperatuurini, joodis viiakse liitekohta ja sulatatakse. Harilikult kasutatakse jootmisel 
neutraalset gaasileeki, vasktsink joodisega jootmisel soovitatakse kasutada hapnikurikast gaasileeki. Ühtlase soojenemise tagamiseks
tehakse põletiga piki õmblust ringikujulisi liigutusi. Pärast seda, kui eelnevalt liiteservadele  kantud  räbusti on sulanud ja täitnud  vahed ,
 toode aga kuumenenud vajaliku temperatuurini, alustatakse joodise viimist jootekohta. Et  praod  täituksid joodisega täielikult, kuumutat-
akse jootekohta põletiga veel veidiaega peale seda kui joodise pealeandmine on  lõpetatud . Pärast jootmise lõpetamist peab jootekoht
aeglaselt maha jahtuma, räbustijäägid tuleb hoolikalt kõrvaldada.
Joodised:
Joodisteks nimetatakse värvilis
J i
o  m
od e
i t
s a
elll e
o  j
n a
   
s s
u u
l l
a a
s m
 o e
l i
e d
k , 
u m
s  id
o a
m  k
a a
d s
u u
s  ta
m ta
ärk
j s
ate
a jo
mo
etm
alilsie
d g
e a
p iü
n h
d e
u n
 j d
a a
 t v
u a
n te
gi  d
d e
a  tja
o il
o id
d e
et v
a a
v h
atel is
d e
e  tm
ailo
i n
d o
e livitase
h  
eljo
iso
ste
e -lõtku,
õmbluse saamiseks. 
tekitades peale tardumist tugeva ühenduse. 
Joodised peavad vastama järgmistele nõuetele: nende  sulamistemperatuur  peab olema 60-100`C madalam joodetava metalli sulamis-
temperatuurist. Nad peavad su
N la
a s
d  o
p le
e k
a u
v s
a  
d h
 t ä
a s
g ti
a m
m ä
a rlg
iita
em
tua
g jo
evoudset,a
  va
miid
s  m
one
 lta
ä l
hle
e  dja o
n m
e  a
ü m
he a
n  h
d e
a a
v  
a v
t e
e  de
m l
e v
t o
al o
li la
d v
e  u
liiste
e  tjo
u o
g d
e e
v t
u a
s v
ela
et.e
   m
Na e
d t a
e lil itd
oe
hi  
vahelise lõtku täitmiseks. 
eraldada mürgiseid  gaase  ega mõjutada keemiliselt joodetavaid detaile. Nende jooteprotsessis eralduvad  oksiidid  peavad kergelt 
eralduma räbusti toimel. Nendel peab olema vajalik elektrijuhtivus (juhtmete, kaablite jootmisel), nad peavad olema ühendavate metallide
lähedase korrosioonikindlusega. Nad peavad olema odavad ja mitte defitsiitsed. Olenevalt sulamistemperatuurist liigitatakse
joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised)
sulamistemperatuuriga üle 450`C.
Kergelt sulavad ehk pehmejoodised:
Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele.
Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine
võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis
nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste  andmiseks  vismutit,  kaadiumi , antimoni,
hõbedat ja teisi metalle.  Vismut  ja kaadium alandavad-, antimon ja  hõbe  aga tõstavad  joodiste  sulamistemperatuuri. Antimon vähendab
joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina- tsink ,
kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosiooni-
kindlus . Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel. Joodiste oleku paremaks
mõistmiseks kasutatakse tavaliselt nn olekudiagramme, mille järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuride intervalle igale antud
süsteemi kuuluvale sulamile.
Plii-hõbedajoodised:
Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub. Plii  tehnoloogiliste  
omaduste parandamiseks lisatakse talle mõnikord hõbedat, samuti tina, antimoni ja vismutit.  Hõbeda  lisand joodises suurendab
selle soojakindlust võrreldes tina-plii joodistega.
Tina-tsinkjoodised:
Tina-tsinkjoodiseid kasutatakse alumiiniumsulamitest esemete jootmiseks madalal temperatuuril. Väike tsingilisand tinale (kuni 9%)
alandab  joodise sulamistemperatuuri kuni 199`C-ni. Edasine tsingisisalduse  suurendamine  joodises tõstab uuesti sulamistemperatuuri.
Nimetatud joodistega võib joota ultraheli ja abrasiivkolbidega. Joodetud õmblusel on väike  korrosioonikindlus  ja nad nõuavad kaitset
korrosiooni vastu.
Tsink-kaadiumjoodised:
Tsink-kaadiumjoodised on tsingi-, kaadiumi ja tina kergelt sulavad  sulamid , mida kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel. 
Nende joodiste väikese korrosioonikindluse tõttu tuleb jooteõmblust kaitsta  lakkide , värvide ja teiste katetega. Sulamistemperatuur
erinevate koostistega tsink-kaadiumjoodiste puhul oleks 150-350`C.
Madalatemperatuurilised joodised:
Kasutatakse nendel juhtudel kui nõutakse madalat jootetemperatuuri, et vältida detailide ülekuumenemist. Sellised joodised on vajalikud
õhukeste tinaesemete jootmisel (elektri-, soojusaparaatides jms) Madalatemperatuuriliste joodiste koostisesse kuuluvad peale plii ja
tina veel vismut ja kaadium. Need joodised on rabedamad kui tina-pliijoodised, eriti kui nad sisaldavad tunduval hulgal vismutit.
RASKELT SULAVAD EHK KÕVAJOODISED:
Kasutatakse liidete saamiseks, mille suur tugevus peab säilima ka kõrgetel  temperatuuridel .
Tööstuses laialt kasutamist leidnud kõvajoodiste hulka kuuluvad : vaskjoodised (vask-, vase-tsingi-,
vase-fosforsulamid);  hõbejoodised  (hõbe-, hõbeda-vase-, hõbeda-vase-tsingi-, hõbeda-vase-fosfori-,
hõbeda-vase-tina-; hõbeda-vase-tsingi-kaadiumi sulamid), kuldjoodised, alumiinium joodised, tööriistajoodised.
Vaskjoodised:
Vaske kasutatakse laialdaselt  terasest  toodete ilma räbustita jootmiseks kaitsekeskkonnaga ahjudes, samuti räbustiga jootmiseks
kõrgsageduskuumutites ja soolavannides. Gaasipõletiga kuumutamist vasega jootmisel ei soovitata. Vaskjoodised on vedelvoolavad,
tungivad  hästi lõtkudesse, tagavad liite suure tugevuse ja plastsuse. Joodise sulamistemperatuuri alandamiseks ja tehnoloogiliste
omaduste parandamiseks lisatakse vasele  tsinki , hõbedat ja teisi metalle.
Vask-tsinkjoodised:
Vask-tsinkjoodised on erinevate koostistega vase ja tsingi kaksiksulamid. Sulami keemilisest koostisest sõltuvad nii ta mehaanilised
omadused kui ka sulamistemperatuur (näiteks: tina ja räni lisamisel on  liide  tugevam ja tihedam). Vask-tsinkjoodistega jootmine
räbustite  kasutamisel  toimub gaasipõletite, kõrgsageduskuumutitega, samuti kastmisel soolavannidesse. Tsingi lenduvuse tõttu
aeglasel kuumutamisel kasutatakse ahjudes jootmist harvem.
Vask-fosforjoodised:
...on kaksiksulamid, mis koosnevad vasest ja fosforist. Nende omapäraks on vase jootmisel iseräbustumine.  Pronkside  jootmisel on
räbustite kasutamine ilmtingimata vajalik. Valgevaskede kasutamisel ei ole vask-fosforjoodise kasutamine  soovitav  kuna jooteõmblus
tuleb rabe, terase jootmisel aga on selle joodise kasutamine lubamatu.
Hõbejoodised, (hõbe-vaskjoodised):
...on suure elektrijuhtivusega. Need joodised märgavad ahjus taandavas keskkonnas jootmisel vaskdetaile hästi, ilma räbustita. 
Samade  joodiste kasutamine ahjus  tavalises  õhuatmosfääris vase ja terase jootmisel on võimalik ainult räbustiga. Laialdast  kasutust
on leidnud elektrivaakumaparaatide jootmisel kuna nad tagavad vaakumikindla liite.
Hõbe-vask-tsinkjoodised:
...tehnoloogiliste ja mehaaniliste omaduste poolest on nad paremad vask-tsinkjoodistest. Seetõttu kasutatakse neid tööstuses
laialdaselt erinevate vask-,  valgevask -, pronks- ja teraste jootmisel. Hõbe-vask-tsinkjoodiseid võib kuumutada gaasipõletiga, ahjus,
ja soolavannis. 
Hõbe-vask-fosforjoodised:
Nendel joodistel on vask-fosforjoodistega parem vedelvoolavus ja nad annavad tihedaid ja plastilisi õmblusi. Kaitsekeskkonnaga
ahjudes on nad võimelised iseräbustuma. Nende iseärasuseks on jooteliite suur  plastsus .
Joodise sulamisel reageerib joodises olev  fosfor  õhu-hapnikuga. Tekib fosforpetoksiid, millest koos vaseoksiididega saadakse
vaskmetafosfaat, mis toimib räbustina. Räbusti jääke ( tumedad  kohad) ei ole vaja eemaldada, sest nad ei ole söövitava toimega.
Tsinki sisaldavad vaseühendid nagu  messing , jootmisel tuleb kasutada räbustit (vt, Boliden tabelit). Neid joodiseid ei saa kasutada
terase,  nikli  ega nende ühendite jootmisel kuna liide võib jääda liig rabedaks. 
Nominaalne koostis %
Sulamis
Töö tempr.  Erisurve
Tõmbe-
Elektri juht
Ag hõbe
Cu vask
P fosfor
vahemik`C        `C
g/cm2
tugevus Cum/S  mm2
15
80
5 650-800
710
8,4
250
7
5
89
6 650-810
710
8,2
250
5
2
91,8
6,2 650-810
710
8,1
250
4
Hõbe-vask-tinajoodised:
Kuna selle joodise koostisesse kuulub ka tina, siis tungib ta liitekoha lõtku ka ilma räbustita. Kasutatakse peamiselt vask,  nikkel  ja
terasdetailide jootmisel. 
Hõbe-vask-tsink-kaadiumjoodised:
...kergelt sulavad, plastsed ja hea vedelvoolavusega. Nad annavad tugevaid jooteliiteid. Nendega võib joota vaske, valgevaske,
pronksi ja terast mitmesuguste kuumutusseadmetega. Selle rühma joodiste sulamistemperatuur võimaldab neid joodiseid kasutada
mitmesuguste terasdetailide jootmisel, ilma et nad  sealjuures  lõõmutuksid. Kasutatakse peamiselt vase, pronksi
nksi, messingu, terase ja
nikli jootmiseks ning karastatud terase jootmiseks ilma lõõmutamiseta.
Üldkasutatav kaadiumi sisaldav hõbejoodis:
Enim kasutatav hõbejoodis, kuna tema  töötemperatuur  on kõige madalam,  voolavus   suurepärane  ja sidumistugevus parem kui teistel
hõbejoodistel. Joodis on kasutatav madalatel temperatuuridel, näiteks vedela heeliumiga temperatuuril -269`C. Kuna madalaim 
sulamispunkt  on 600`C juures, siis seda joodist ei ole võimalik kasutada kõrgema järgu jootmiseks. Tavaliselt kasutatakse koos 
räbustiga.
Nominaalne koostis%
sulamis 
Töö-
Tõmbetugevus  N/mm2
Erisurve
Kasutus-
Põhimaterjalid
vahemik`C temperatuur Fe37
Fe50
g/cm2
valdkond
Cd-Kaadium 20%
kasutus-
Kõik terased, vask,
Ag-Hõbe  40%
595-630
610
410
510
9,3 temperatuur  vasesulamid , nikkel,
Cu-Vask 19%
max 200`C nikli sulamid.
Zn- Tsink 21%
Alumiiniumjoodised:
...kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite (nt. Silumiin ) jootmiseks, kuumutades neid põletiga, sissekastmisega, kõrgsagedusvooluga
ja ahjudes räbusti kasutamisega. Sulamistemperatuuri alandamiseks, mehaanilise tugevuse ja korrosioonikindluse ala
n n
dld
ua
s m
e  is
s e
u k
u s
rendamiseks
lisatakse alumiiniumjoodistele räni-, vaske-, tina-, tsinki- ja teisi metalle. (425-590`C)
Joodised kõvasulamplaatide jootmiseks lõikeriistadele:
Lõikeriistade valmistamisel kasutatakse laialdaselt  kõvasulam - ja  kiirlõiketerasest  plaatide pealejootmist süsinikterasest valmistatud
lõiketera kehale. Kõige levinum ja tootlikum on pealesulatamine kõrgsagedusvooluga. Kõvasulamlõikeriista jootmiseks kasutavate
joodiste sulamistemperatuur on 900-1000`C. Joodis valitakse olenevalt  lõikeriista  ekspluatatsioonitingimustest.
Joodised kiirlõiketerasest plaatide jootmiseks lõikeriistadele:
Pealejoodetud kiirlõiketerasest plaatidega lõikeriistade valmistamisel kasutatakse joodisena spetsiaalseid kõrge sulamistemperatuuriga
keevituspulbreid, mille koostises on ferromangaani jaferrosiliitsiumi. Kõige väärtslikumad neist on need joodised mis võimaldavad
kiirlõiketerasest  plaate  joota lõikeriistadele kiirlõiketerase karastamistemperatuuril. See võimaldab peale jootmist lõikeriista karastada
kohe õlis või õhus ilma uuesti kuumutamiseta. (1200-1350`C)
RÄBUSTID:
Et saada kvaliteetset jooteõmblust, tuleb joodetavate detailide pinnad hoolikalt puhastada oksiididest, rasvast ja muust mustusest
Kuid isegi kõige hoolikamalt puhastatud pinnad ja joodis võivad jootmisel oksüdeeruda ning tekkinud oksiidikile takistab tugeva ja
tiheda õmbluse saamist. Kvaliteetse jooteõmbluse saamiseks, tuleb oksiidid joodise ja detaili pindadelt jooteprotsessis eemaldada.
Selleks kasutataksegi räbusteid. Jooteräbustiteks  nimetatakse materjale, mis puhastavad jootmisel detailide ja joodiste pindu oksi-
ididest ning mustusest. Nad parandavad ühendavate detailide pindade märgumist joodistega ja tagavad joodise tungimise nendevahe-
lisse lõtku. Jooteräbustid peavad: aktiivselt puhastama ühendavate metallide pindu oksiididest nende lahustamise ja kergelt sulavate
keemiliste ühendite  tekitamise  teel. Olema veidi madalama sulamistemperatuuriga kui joodis, aurumistemperatuur aga tunduvalt kõrgem
jooteprotsessi temperatuurist. Olema võrdlemisi väikese tihedusega, et nad jootmisel tõuseksid metallipinnale ega  jääks  jooteliidesesse
Jootetemperatuuril olemavedelvoolavad ja võimelised täitma täielikult lõtkud liites, tekitama oksüdeerimisvastase kaitsekihi kuumutatud
metalli ja joodise kaitsmiseks. Olema peale jootmist kergesti eraldatavad. Nii nagu joodiseid liigitatakse ka räbusteid kahte gruppi:
kergelt sulavate (pehme) joodistega jootmise räbustid ja raskelt sulavate (kõva) joodisega jootmise räbustid.
Kergelt sulavate joodistega jootmise räbustid jägatakse omakorda kolme gruppi:  happelised , happeta ja aktiviseeritud.
Happelised ehk aktiivsed räbustid, mis on koostatud klooriühendite baasil, lahustavad hästi oksiidikilesid detailidel ja  kaitsevad  nende
pindu edasise oksüdeerimise eest jooteprotsessis. Sellesse rühma kuuluvad tsinkkloriid, amooniumkloriid ja mõned teised keemilised
ühendid. Tsinkkloriidi baasil valmistatud räbusteid kasutatakse metallide jootmisel tina-, plii ja teiste suhteliselt kergesti sulavate plii või
tinajoodistega. Elektri ja raadioaparatuuri jootmisel on happeliste räbustite kasutamine keelatud.
Happeta räbustid on koostatud kampoli ja teiste orgaaniliste ühendite baasil. Neid kasutatakse metallid
  e
k  
o jo
o o
sttim
s i
o se
a l  t
oin
n a
k-,
õ  p
v l
a i,i -,
h v
a õ
b ir t
a e
s is
klte
aasi-
suhteliselt kergelt sulavate plii või tinajoodistega.  Kampol  kui peamine (liider) happeta räbustite 
sarnane aine, mida saadakse männivaigust. Kuumutamisel 125`C. Kampol sulab. Sealjuures on ta võimeline lahustama oksiide, pärast
tardumist jäävad räbusti jäägid ei tekita jootekohal korrosiooni, mistõttu räbusti jääke enamasti ei eemaldata. 
Aktiviseeritud räbustite koostises on peale kampoli aktivaatoreid, mis suurendavad kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena 
lisatakse väikestes  kogustes  hüdrasiini,  aniliini , trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil
valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega.
Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbus-
tite peamisteks komponentideks on tavaliselt  boorhape  (H3BO3)-,  booraks  e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid
(B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga
850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. 
Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid 
tulemeid annab  booraksi  ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat-
uur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja  lahustab  hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide.
Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta  veeks  ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkel-
oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe
alusel valmistatud räbustite aktiivsuse  suurendamiseks  lisatakse neile teisi komponente nt. Kaltsiumfluoriid,  naatrium  fluoriid,  kaalium
fluoriid,  liitium  fluoriid jms.
Teise gruppi kuuluvad  fluori  baasil valmistatud räbustid. Fluoriühenduste kõrval on nende räbustite koostises boorhape, diboori-
trioksiid ja muud komponendid. Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam
sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid  kaotavad  oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate
ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C.
Alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel peavad räbustid olema  suurendatud  aktiivsusega ja tihedate oksiidikilede purustamise 
võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade  segust  ning naatriumi,  liitiumi  ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jä-
ägid tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine
hapnik-atsetüleeni leegiga ei ole lubatud.
Kõvasulamplaatide jootmisel soovitatakse booraksräbustit samuti aga ka booraksi ja boorhappe ning kaltsiumi-, naatriumi-, kaaliumi
ja liitiumi fluorisoolade segu. Booraks ja boorhape on nimetatud räbustites baasiks, fluoriühendid on metallpindade oksiidikilede 
täiendavateks lahustajateks. Räbust kantakse jootekohale pulbrina-, kondenseeritud vesilahusena- või pastana.
Soovitused  joodise valikuks mitmesuguste metallide jootmisel gaasipõletiga
Joodis
Põhimetall
Tina-plii
Vask
Vask-tsink
Vask-fosfor Hõbe
nikkel
Alumiinium  Magneesium
Vask
S
E
S
S
S
E
E
E
Vasesulamid
S
E
L
S
S
E
E
E
Süsinik  ja vähe legeeritud
S
S
L
E
S
L
E
E
terased
Rooste -ja kuumuskindlad
S
S
S
L
S
L
E
E
terased
Tööriistaterased ja
E
S
S
E
E
L
E
E
kõvasulamid
Hall ja tempermalm
L
S
S
E
S
E
E
E
Nikkel ja niklisulamid
L
S
S
E
L
L
E
E
Alumiinium ja selle sulamid E
E
E
E
E
E
S
E
Magneesium ja magne-
E
E
E
E
E
E
S
S
esiumi sulamid
Hõbe ja hõbedasulamid
L
L
S
L
S
L
E
E
TÄHISED:  S-soovitatakse; E-ei soovitata; L-lubatakse.
Nb! Erinevatel jootemeetoditel kasutage vajadusel erinevaid joodiseid !
Jooteliidete  defektid :
Igasugused defektid jooteõmbluses nõrgestavad ühendust ja võivad viia selle kiirele purunemisele. Jooteliite põhidefektideks oleks:
õmbluse väike tugevus-, joodise ja liidetavate  servade  vahelise üleminekuümarduse puudumine-, räbupesad õmbluses-, joodise vallid,
õmbluse boorsus-, praod õmbluses-, põhimetalli  läbipõlemine  ja  sulamine -, nihkumised ja põikumised jooteõmbluses.
Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel  põhjusel : joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb 
märgavus joodisega tekib jootetsooni puuduliku puhastamise tõttu, samuti aga ka räbusti nõrgast aktiivsusest ja ebapiisavast 
kogusest ning joodetava pinna ebapiisavast kuumutamisest. Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju
ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti
ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk joodisega täielikult ja jooteõmblus jääb nõrgaks.
Joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine tekib joodise mittepiisava koguse ja liiga kõrge temperatuuri 
tõttu, samuti ka jootekoha liiga pikaajalise kuumutuse tõttu. Ümarduse puudumine vähendab ühenduse tugevust.
Räbupesad esinevad jooteõmbluses sel juhul kui joodise sulamistemperatuur on madalam räbusti omast, samuti kui räbusti tihedus
on suurem joodise tihedusest, mistõttu räbustit ei suruta lõtkust sulajoodisega välja. Õmblusesse jäänud räbusti halvendab õmbluse
kvaliteeti kuna võib tekitada korrosiooni.
Joodisevallid tekivad jootekohas joodetavate pindade puuduliku kuumenemise tõttu. Nad halvendavad samuti õmbluse kvaliteeti.
Õmbluse  poorsus  on joodise ebapiisava koguse, kõrge kuumutustemperatuuri, joodise ja räbusti komponentide aurustumise ning
gaaside eraldumise tulemuseks jooteprotsessis. Poorsus halvendab õmbluse kvaliteeti ja järelikult ka jooteõmbluse tugevust.
Praod õmbluses võivad tekkida detailide nihkumisel joodise tardumise ajal, õmbluse järsul jahutamisel peale jootmist ja joodise kasuta-
misel, mille soojuspaisumistegur on tunduvalt erinev põhimetalli omast. Pragusi jooteliites ei lubata.
Põhimetalli läbipõlemine ja sulamine tekib liiga kõrge kuumutustemperatuuri ja samuti eseme liiga kauaaegse kuumutamise tõttu.
 Nihked ja põikumised jooteõmbluses toimuvad detailide lohaka  kinnitamise  tõttu enne jootma asumist.
Ohutustehnika ja  tuleohutus  ning esmaabi.
Jootetöid lubatakse teostada vähemalt 18-aastastel töölistel, kes on läbinud erialase väljaõppe koos ohutuseeskirjade tundmise 
kontrollimisega. Tööle asumisel käiakse läbi arstlikust kontrollist. Töötajad kes töötavad suletud ruumis ja joodavad värvilisi metalle
teevad igal aastal läbi arstliku kontrolli ühes kohustusliku röntkenläbivalgustuse ning vereanalüüsiga. Keevitajatele ja gaasilõikajatele
on ette nähtud lisapuhkus kuni 12 päeva.  Keevitus  ja jootetöödel võib tootmisruumide õhk saastuda tolmu ja kahjulike gaaside ning
aurudega. Kahjulike ainete suurimad lubatavad konsendratsioonid töötsoonis on järgmised:
Kontsentratsioon mg/m3
Mürgitu tolm
10
Mürgitu, kuid rohkem kui 70% SiO2 sisaldav tolm
1
Süsinikoksiid CO
20
Vääveldioksiid SO2
20
Lämmastikuoksiid
5
Tsingioksiidid                                        
5
Vesinikufluoriid ja fluorhappesoolad
0,5
Mangaaniühendid
0,3
Pliiühendid (pliisulfaat välja arvatud)
0,01
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite  piirnormid  on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega nr.293 (18.sept.2001a.)
Värviliste metallide,  messingi  ja plii jootmisel/keevitamisel on soovitav kanda respiraatorit. 
Jootekolviga ja elektriliste jootetangidega  töötamisel:
1)Jootetööde tegemiseks ettenähtud  ruumil  peab olema üldine  ventilatsioon , mis kaitseb töötajaid jootmisel eralduvate kahjulike aurude
ja gaaside eest. 2) Jootekolvi kuumenemisel tuleb silmas pidada üldisi tehase juhendis toodud kuumusallikatega ümberkäimise reegleid.
3)Elektrikolviga töötamisel tuleb  rangelt  jälgida elektritraumadest hoidumise reegleid. Tootmistingimustes  ei tohi el.-jootekolvi toitevõrgu
pinge olla üle 36V.
Jootelambiga ja gaasikeevitusega töötamisel:
1)Enne jootelambi süütamist tuleb kontrollida selle korrasolekut ning vajaduse korral kõrvaldada avastatud lekkimised.
2)Jootelampi peab kaitsma ülekuumenemise eest
3)Keelatud on süüdata jootelampi läbi põleti.
4)Tuletöid võib teostada ainult vastavat kirjalikku luba ja vastava koolituse läbinud isik.
5) Tuletööde  kirjalikl loal peab olema äramärgitud: isik kellele luba on välja antud-, isik kes vastutab  tuleohutuse  eest-, isik kes on loa 
väljastanud-, loa väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg-, määratletud peab olema tuletööde teostamise koht ning luba peab olema tule-
töid teostava isiku käes. (nõudke kindlasti tuletööde teostamise kirjalikku luba kui objektil käivad tuletööd aga suitsetada ei lubata)
6)Keelatud on joota rõhu all olevaid seadmeid.
7)Vabas õhus jootmisel peab töökoht olema tuleohtlikest  materjalidest  vähemalt 10m. Eemal
8)Kanda  spets . Tööriideid ja kaitsevahendeid. JMS.
     9) Pliirikaste joodistega jootmisel eralduvad  mürgised  pliiaurud, kloorvesinik ja vingugaas. Alumiiniumi  ja magneesiumi
         jootmisel kasutatavad räbustid sisaldavad aluseliste metallide fluori- ja kloorisooli mille aurud  saastavad  õhku ja 
         tekitavad silma  sarvkesta  ja  ülemiste  hingamisteede põletikku. Silmade kipitamise korral loputage silmi külma veega
        ja pöörduge vajadusel arsti poole.
  Plii ja selle ühenditega müritumisel tekib  suus  metallimaitse ning keel muutub
        valkjaks. Pliimürgituse korral tehakse maoloputus 1%-lise inglise või glaubrisoola lahusega.
        10) Esmaabi karp peab olema kergelt kättesaadavas kohas ja komplekteeritud.
         11) Põletuse korral tueb põletatud kohta puhastada piirituse või kaaliumpermanganaadiga jt. Arstimitega
          12)Mürgituse korral toimetada kannatanu värske õhu kätte. Mürgitumisel tekivad  iiveldus -, peavalu-, peapööritus
          võib kaduda teadvus.
         13)Vigastuste tekkimisel või mürgitusjuhtude  ilmnemisel  pöörduda koheselt arsti poole.
Siin on äratoodud ainult mõned, ohutustehnika ja tuleohutuse reeglid. Täpsemad ja põhjalikumad nõuded annab  tööandja .
Järgides  tuleohutust ja ohutustehnikat hoidute võimalikest õnnetustest ja saate ehk pensionifondidest rõõmu tunda !
Kasutatud kirjandus: I. Vinnikov  JOOTETÖÖD
            
         I. Borodin TORUSTIKE JA SANITAARTEHNILISTE SEADMETE MONTAAZ
         I.  Sokolov   GAAS -KEEVITUS
       www.aga.ee
       www.anapol.ee
       www.interflux.ee