Vali üks: a. töölaua liikumine b. materjali eemaldamine c. tööriista liikumine d. tooriku kinnitamine Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Vali üks: a. poolmurde b. elemendiline c. murde d. voolav Küsimus 17 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)? Vali üks: a. kõvasulamist puur b. pinnatud kiirlõiketerasest puur c. pinnatud kiirlõiketerasest hõõrits d. kiirlõiketerasest puur Küsimus 18 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)? Vali üks: a. kõvasulamist kujupuur b. astmeline kiirlõiketerasest puur c. kiirlõiketerasest kujupuur d. astmeline pinnatud kiirlõiketerasest hõõrits Küsimus 19 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)?
pinna tugevus ja kõvadus suurenevad b. ainult tera tipu ette töödeldavasse materjali, ei mõjuta töödeldud pinna tugevust ja kõv c. ainult laastu sisse, ei avalda muud mõju d. ainult töödeldud pinna lähialas, töödeldud pinna kõvadus ja tugevus vähenevad Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)? Vali üks: a. astmeline kiirlõiketerasest puur b. astmeline pinnatud kiirlõiketerasest hõõrits c. kõvasulamist kujupuur d. kiirlõiketerasest kujupuur Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d
c. ainult laastu sisse, ei avalda muud mõju d. ainult töödeldud pinna lähialas, töödeldud pinna kõvadus ja tugevus vähenevad Küsimus 10 Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)? Valmis Hinne 7 / 7 Märgista küsimus Vali üks: a. astmeline kiirlõiketerasest puur b. astmeline pinnatud kiirlõiketerasest hõõrits c. kõvasulamist kujupuur d. kiirlõiketerasest kujupuur Küsimus 11 Liikumised puurimisel on järgmised: Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline Märgista küsimus
1.Puurimise kasutamise eesmärk. Mis on töötlemise intensiivsust piiravad tegurid avade töötlemisel? Puurimist kasutatakse avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Intensiivsust piiravad tegurid on seotud tõenäoliselt materjalide ning nende töödeldavusega. 2.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste, tootlikkuse ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid. Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt- kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 3. Avardid ja süvistid
Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides. Süvispuur - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste tegemiseks ning augu ümbruse tasaseks lõikamiseks. Tsentripuur - on ette nähtud detailidele tsentriaukude puurimiseks. Kombineeritud puurid - võimaldavad erinevaid pindu, aga samuti üheaegselt puurida, avardada ja hõõritseda. Kaasaegsed puurid valmistatakse põhiliselt kiirlõiketerasest või kasutatakse lõikeosas metallkeermisplaate. Spiraalpuuri elemendid ja geomeetrilised parameetrid. Spiraalpuur koosneb tööosast, kaelast, sabast puuri kinnitamiseks tööpingi spindlisse ja labast, mida kasutatakse puuri väljalöömiseks spindlist ja pöördemomendi ülekandmiseks. Puuri tööosa jaguneb lõike- ja juhtosaks. Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel
positiivseteks ( ¿ 0 ¿ negatiivseteks ( ¿ 0 ¿ ja neutraalseteks =0 Esinurk mõjutab oluliselt laastu tekkimise tingimusi, lõikejõudude suurust ja lõikeserva tugevust. Positiivse esinurga korral eraldub laast kergemini ja deformeerub vähem, seega on ka lõikejõud väiksemad, kuid lõikeserv muutub nõrgemaks ning maksimaalse lõiketemperatuuri punkt esipinnal nihkub lõikeservale lähemale. Esinurga keskmised väärtused kiirlõiketerasest treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 10...15 kraadi · malmi lõikamisel 0..10 kraadi · mitteraudmetallide lõikamisel 15...30 kraadi Esinurga keskmised väärtused kõvasulamist treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 6...10 kraadi · malmi lõikamisel -5..6 kraadi · mitteraudmetallide lõikamisel 10...20 kraadi 2) Peataganurk nurk peatagapinna ja lõiketasandi vahel mingis lõikeserva vaadeldavas punktis
Avardamiseks nimetatakse eelnevalt puuritud, stantsitud või valatud aukude töötlemist, et anda sellele range silindriline kuju, suurem täpsus ja väiksem pinnakaredus. Avardamisega saavutatakse 11...12 tolerantsijärgu täpsus ja pinnakaredus 6,3...3,2 m R a järgi. Varu avardamiseks sõltub avardi läbimõõdust ja ulatub 2...4 mm-ni läbimõõdu kohta. Ettenihe avardamisel on 1,5...2 korda suurem kui puurimisel. Lõikekiirus kiirlõiketerasest avardiga v = 40...60 m/min, kerimisplaatidega avardi korral v = 80...100 m/min. Avardi koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast. Juhtpinnad vähendavad hõõrdumist ja hõlbustavad lõikamist. Hõõrdumist vähendab ka see, et avardi peeneneb saba poole - iga 100 mm kohta kahaneb läbimõõt 0,05...0,10 mm võrra. Avardid võivad olla kas tervlikud või tornile asetatavad.
4. Konsool 5. Töölaud 6. Ristkelk 7. Kiiruskast koos tööspindliga 8. Ettenihkekast Sõlmede ülesanne on samasugune kui horisontaalfreespinkide vastavatel sõlmedel. Ülatala vertikaalfreespinkidel ei ole. Pinkide juhtimine on dubleeritud. 5.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid. Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt-kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 6.Avardid
Tikksaag võimaldab teha lisaks sirglõigetele ka kõverjoonelisi lõikeid. Muutes alustalla asendit on võimalik saagida kuni 45º nurga all (Joon. 62). SAELEHED Saelehtede valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale sõltuvalt sellest milliste materjalide lõikamiseks nad on ette nähtud. Puidu lõikamiseks ettenähtud saelehed valmistatakse süsinikterasest (HCS). Pehmete metallide lõikamiseks ettenähtud saelehed valmistatakse kiirlõiketerasest (HSS) või bimetallist (BIM). Bimetallist saelehed on väga sitked ja ei murdu. Väga kõvade materjalide lõikamiseks (roostevaba teras, gaasbetoon, glasuurplaadid jms.) on ette nähtud volframkarbiidist hammastega saelehed. [22;294] Otstarbest sõltuvalt valmistatakse saelehed mitmesuguse suuruse ja hammastusega (Joon. 65; 66) Saelehtede kinnitusviise on kasutusel mitmeid, Viisenamlevinut on: Tkinnitus (Joon 67a), Ukinnitus (Joon
3. Teritatavat tera tuleb nihutada piki ketta töötavat pinda, vastasel korral kulub ketas ebaühtlaselt. 4. Et treitera mitte üle kuumutada ja sellega vältida temas pragude tekkimist, ei tohi treitera suruda liiga tugevasti vastu ketast. 5. Tööriista tuleb teritamisel katkestamatult ja küllaldaselt jahutada veega. Tilkhaaval jahutamine, samuti ka tugevasti kuumenenud rista vette kastmine on lubamatu. Kui pole võimalik tagada pidevat jahutust, siis on parem teritada kuivalt. 6. Kiirlõiketerasest tööriistade eelteritust tuleb toimetada keskmiselt kõvadel korundketastel teralisusega F40-F36, lõppteritust aga samasugustel ketastel teralisusega F30-F24. 7. Ei tohi teritada ketastel, milledelt on kõrvaldatud kaitsekilp. 8. Teritamise ajal tuleb tingimata kanda kaitseprille. Kiirlõike terasest treiterade teritamine ja lihvimine. Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal
Kasutamine : Hobitööriistad Töötemperatuuril 350…500’ C Kiirlõiketerased Suure lisaainete sisaldusega (üle 18%) Teraseid nim . Kiirlõiketerasteks Rahvusvaheline tähistus HSS VÕI HS nEED terased kannatavad kõrgeid temperatuure, suuri lõike- ja eendekiirusi. Kulumiskindlus võrreldes süsinikterastega on 3..4 korda parem . Lõikeinstrumendid võivad olla valmistatud kahel viisil : Üleni kiirlõiketerasest Ainult lõikeriista lõikeosa on kiirlõiketerasest plaatidest, mis joodetakse lõikeriista külge (näit. freesid) Omadused : Suur temperatuurikindlus Hästi teritatavad Suur kõvadus ja sellest tulenevalt suur kulumiskindlus . Kasutamine : Töötemperatuur 600..650 ’ C Kiirlõiketerasest lõikeinstrumente kasutatakse kõvapuu liikide töötlemiseks , liimitud puidu töötlemisel
..kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite (nt.Silumiin) jootmiseks, kuumutades neid põletiga, sissekastmisega, kõrgsagedusvooluga ja ahjudes räbusti kasutamisega. Sulamistemperatuuri alandamiseks, mehaanilise tugevuse ja korrosioonikindluse alandamiseks ndluse suurendamiseks lisatakse alumiiniumjoodistele räni-, vaske-, tina-, tsinki- ja teisi metalle. (425-590`C) Joodised kõvasulamplaatide jootmiseks lõikeriistadele: Lõikeriistade valmistamisel kasutatakse laialdaselt kõvasulam- ja kiirlõiketerasest plaatide pealejootmist süsinikterasest valmistatud lõiketera kehale. Kõige levinum ja tootlikum on pealesulatamine kõrgsagedusvooluga. Kõvasulamlõikeriista jootmiseks kasutavate joodiste sulamistemperatuur on 900-1000`C. Joodis valitakse olenevalt lõikeriista ekspluatatsioonitingimustest. Joodised kiirlõiketerasest plaatide jootmiseks lõikeriistadele: Pealejoodetud kiirlõiketerasest plaatidega lõikeriistade valmistamisel kasutatakse joodisena
Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See on pind, mida mööda libiseb eralduv laast. Hamba tagapind: - See on pind, mis lõikeprotsessis on pööratud lõikepinna poole. Hamba selg:- See on pind, mis piirneb ühe hamba esipinnaga ja naaberhamba tagapinnaga. Ta võib olla tasapinnaline, murtud või kõverpinnaline.
Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 1 Koostas: Reppy 21.11.2012 4. Terikute omadused: a. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaadiumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62...65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600...650 °C. Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. b. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt.
ja ahjudes räbusti kasutamisega. Sulamistemperatuuri alandamiseks, mehaanilise tugevuse ja korrosioonikindluse alandamiseks ndluse suurendamiseks lisatakse alumiiniumjoodistele räni-, vaske-, tina-, tsinki- ja teisi metalle. (425-590`C) Joodised kõvasulamplaatide jootmiseks lõikeriistadele: Lõikeriistade valmistamisel kasutatakse laialdaselt kõvasulam- ja kiirlõiketerasest plaatide pealejootmist süsinikterasest valmistatud lõiketera kehale. Kõige levinum ja tootlikum on pealesulatamine kõrgsagedusvooluga. Kõvasulamlõikeriista jootmiseks kasutavate joodiste sulamistemperatuur on 900-1000`C. Joodis valitakse olenevalt lõikeriista ekspluatatsioonitingimustest. Joodised kiirlõiketerasest plaatide jootmiseks lõikeriistadele:
Akudrelliga on võimalik töötada ka seal, kus puudub võrguvool. Töötamine akudrelliga on ohutum kui elektridrelliga (puudub segav toitejuhe; toitepinge on madalam). TÖÖVAHENDID DRELLIGA TÖÖTAMISEL PUURID JA LÕIKURID Metalli puurimiseks kasutatakse peamiselt spiraalpuure (Joon. 18). Metalli puurimiseks kasutatavate spiraalpuuride valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale: kiirlõiketerast HSS (Joon. 18c); suurendatud koobalti sisaldusega kiirlõiketerast (HSSCo) (Joon. 18b); kiirlõiketerasest mis on kaetud titaannitriidil baseeruva kattega. (HSS-TiN) (Joon. 18a). Kõvad pinnakatted annavad puurile suure kõvaduse ja madala hõõrdeteguri ning suurendavad vastupidavust löökkoormusele.[21;64] Puidu puurimiseks kasutatakse mitmesuguseid erinevaid puure: juhtteraviku ja külgteradega puure (joon. 19a), tsenterpuure (Joon. 19b), juhtkruviga puure (Joon. 19c), oksapuure (Joon. 19d), tapipuure (Joon. 19e), faasipuure (Joon. 19f), reguleeritavaid puure (Joon. 19g) jne
alandamiseks suurendamiseks lisatakse alumiiniumjoodistele räni-, vaske-, tina-, tsinki- ja teisi metalle. (425-590`C) Joodised kõvasulamplaatide jootmiseks lõikeriistadele: Lõikeriistade valmistamisel kasutatakse laialdaselt kõvasulam- ja kiirlõiketerasest plaatide pealejootmist süsinikterasest valmistatud lõiketera kehale. Kõige levinum ja tootlikum on pealesulatamine kõrgsagedusvooluga. Kõvasulamlõikeriista jootmiseks kasutavate joodiste sulamistemperatuur on 900-1000`C. Joodis valitakse olenevalt lõikeriista ekspluatatsioonitingimustest. Joodised kiirlõiketerasest plaatide jootmiseks lõikeriistadele:
20...10 µm). Terakasvajat saab vältida, kui 1) töötada optimaalse lõikekiirusega. Terakasvaja moodustub kõige inten- siivsemalt lõikekiirusel 7...80 m/min (vt.joon. c). Väikesel lõikekiirusel (kuni 7 m/min) ei ole lõikepiirkonna temperatuur küllaldane terakas- vaja paakumiseks ja karastumiseks. Suurel kiirusel (üle 80 m/min) ei jõua kasvaja keevituda terale seetõttu, et kiiresti libisev laast viib ta kaa- sa. Mitme lõikeservaga kiirlõiketerasest tööriista (hõõrits, keermepuur) ja kujuteraga, s.t. väikest pinnakaredust andva lõikeriistaga, tuleb töötada väikesel lõikekiirusel. Kermisplaatidega terade ja avardite korral peab lõikekiirus olema suur; 2) esipinda plankida või poleerida. Sel puhul hõõrdumine laastu ja tera vahel väheneb järsult, samuti väheneb laastu pinnakihi pidurdumine ning terakasvajat praktiliselt ei teki; 3) kasutada määret. Kui tera pinda hästi määrida, siis tekib terakasvajat vähem. Vibratsioon
Plussid: low radial engagement (ae): suuremad lõikekiirused, suurem ettenihe, sügavam lõikesügavus, vähendatud töötemperatuur, õhem laast, frees kulub ühtlaselt kogu lõikeserva ulatuses, suurempüsivusaeg, lõikeinstrumendi purenmise oht väheneb, töötlemise aeg ca 2,5 korda lühem Miinused: kasutatakse vähe, sest paljudes ettevõtetes puuduvad nii CAM tarkvara kui ka tehnoloogia. 5. Millest valmistatakse sõrmfreesid? Sõrmfreesid valmistatakse kõvasulamist või kiirlõiketerasest. Kõvasulam on ca 1,8 korda tihedam ja oluliselt raskem, mistõttu saab töödelda oluliselt suurematel lõikekiirustel. 6. Avade sisetreimine avade töötlemine töötlemiskeskuses. Tööriista nimetatakse ka "lendteraks". Mis läbimõõduga avasid töödeltakse, ava sügavus, täpsus, pinnasiledus. Töödeldakse enamasti avasid läbimõõduga 30 kuni 100 mm. Sandvik Coromant instrumentidega 23 kuni 550 mm ja puhastöötlus 3 kuni 975 mm. Maksimaalne soovitatav ava sügavus on 4 ava
Kaasaegsed elektritööriistad on pidevas arengus. Järjest enam kasutatakse juhtmeteta ehk akutööriistu, võetakse kasutusele uusi materjale, tehnoloogiaid ja lisatarvikuid. Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikud (puurid, sae-, höövli-, freesiterad jne) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest (high carbon steel HCS). Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistamismaterjal. 2. Kiirlõiketerasest (high speed steel HSS e. HS). Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600-700O C juures. 3. Volframsüsinikust tipuga (tungsten carbide tipped HW, HM, TCT). TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. TCT lõiketerad on kulumiskindlamad kui eelnevad materjalid. 4. Bimetallidest (bimetal BiM, BM)
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4
puurimine (Kasutatakse võlltüüpi detailidel ettevalmistava operatsioonina (Detaili töötlemisel tsentrite vahel v toestamiseks tsentriga); Puurimisel puuri esmaseks tsentreerimiseks; Kahurpuurimine Lõiketöötlusparameetrid o Lõikekiirus –Puuri ja tooriku omavaheline pöörlemine; Ettenihe –Puuri sirgjooneline teljesuunaline liikumine; Ettenihe pöördele; Lõikesügavus Materjalid o Kiirlõiketerasest puurid HSS ja HSS- Co – Kiirlõiketerasest puurid, mis on sageli kaetud TiN, TiNAl, TiCN. Valmistatakse silindrilise kui ka koonilise sabaosaga. Valmistatakse jahutusvedeliku kanalitega alates (0.5) 1mm. Laastusoone kaldenurk: Tüüp N 18...30⁰, puurid tavatöödeks; Tüüp H 10...15⁰, rabedate materjalidele; Tüüp W 35...45⁰, värvilistele metallidele. 11
kuullaagri terasest. Torni tööosa karastatakse kogu koonilise osa pikkuses. Viilid kujutavad endast mitmesuguse profiiliga karastatud terasest lõikeriistu, mille pindadel on rööphammastega ja viili telje suhtes teatud nurga all olev raie. Ristlõike kuju poolest jagunevad viilid: lameviilid, nelikantviilid, kolmkantviilid, ümarviilid, poolümarviilid, saagviilid jne. viilid valmistatakse süsinik-tööriistaterasest Y13A ja Y12A, samuti ka kiirlõiketerasest P6M5 (nõelviilid). Rasplid erinevad viilidest raide poolest. Neid kasutatakse pehmete metallide jämetöötlemiseks, aga ka puidu ja luu viimistlemiseks. Viilid ja kaabitsad joon. 62 Kaabitsad (joon. 62b) kujutavad viili taolisi lõikeriistu, millel on hoolikalt teritatud lõikeservad. Konstruktsioonilt jagunevad kaabitsad terviklikeks ja koostatavateks;
elektroode ning süsinikuvaesest terasest elektroode kattega, mis sisaldab 60...65% ferrokroomi. Mangaanteraseid keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Teras peab keevitamisel olema karastatud. Seda tuleb kontrollida magnetiga (karastatud teras pole magnetiline). Tööriistaterastest valmistatakse lõiketöötlusriistu. Kaarkeevitusega kinnitatakse tavaliselt terasest terahoidiku külge kiirlõiketerasplaat või sulatatakse hoidikule peale kiirlõiketerasest kiht. Pealesulatus on otstarbekas siis, kui elektroodidena kasutatakse kiirlõiketerase jäätmeid (murdunud puure, avardeid, hõõritsaid, lõiketerasid jne) või on kiirlõiketerasest (valtstraadist või sepisvardaist) valmistatud elektroodid. Peale sulatatakse muldvormis korraga mitmele toorikule (katkematu sulatusega). Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning
elektroode ning süsinikuvaesest terasest elektroode kattega, mis sisaldab 60...65% ferrokroomi. Mangaanteraseid keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Teras peab keevitamisel olema karastatud. Seda tuleb kontrollida magnetiga (karastatud teras pole magnetiline). Tööriistaterastest valmistatakse lõiketöötlusriistu. Kaarkeevitusega kinnitatakse tavaliselt terasest terahoidiku külge kiirlõiketerasplaat või sulatatakse hoidikule peale kiirlõiketerasest kiht. Pealesulatus on otstarbekas siis, kui elektroodidena kasutatakse kiirlõiketerase jäätmeid (murdunud puure, avardeid, hõõritsaid, lõiketerasid jne) või on kiirlõiketerasest (valtstraadist või sepisvardaist) valmistatud elektroodid. Peale sulatatakse muldvormis korraga mitmele toorikule (katkematu sulatusega). Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning
..65% ferrokroomi. Mangaanteraseid keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Teras peab keevitamisel olema karastatud. Seda tuleb kontrollida magnetiga (karastatud teras pole magnetiline). 14 Tööriistaterastest valmistatakse lõiketöötlusriistu. Kaarkeevitusega kinnitatakse tavaliselt terasest terahoidiku külge kiirlõiketerasplaat või sulatatakse hoidikule peale kiirlõiketerasest kiht. Pealesulatus on otstarbekas siis, kui elektroodidena kasutatakse kiirlõiketerase jäätmeid (murdunud puure, avardeid, hõõritsaid, lõiketerasid jne) või on kiirlõiketerasest (valtstraadist või sepisvardaist) valmistatud elektroodid. Peale sulatatakse muldvormis korraga mitmele toorikule (katkematu sulatusega). Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist
moodustava elemendina pinnakihis. Nioobium- tugev karbiide moodustab element. Tõstab terase roomekindlust. Kasutatakse stabilisaatorina RST austeniitterastes. Koobalt- tugevdab terast. Vähendab läbikarastatavust. On põhiliseks legeerivaks lisandiks kiirlõiketerastes W ja Mo kõrval, tõstes terase soojuspüsivust ( tõus kuni 12% Co-sisalduseni). Co takistab kõrgetel töötemperatuuridel noolutamisel karbiidide eraldumist martensiidist. Koobaltit sisaldavad kiirlõiketerasest tööriistad püsivad eriti teravad. Vask -Cu- sisalduse kasvuga kaasneb terase mehaaniliste omaduste tõus. Väikese C-sisaldusega (alla 0,1%) terastes Cu- sisaldusel 1,0...1,5%. Kõrge on ka vaskteraste voolavuspiir (üle 0,9 tugevuspiiri). Parandab oluliselt teraste korrosioonikindlust niiskes õhus. Neil terastel on ka madal külmhapruslävi (alla -40 kraadi Celsiust (C°)). Plii - ei lahustu terases ei vedelas ega tahkes olekus, vaid esineb seal väga väikeste osakestena
ja jahutusomadusi. Enamlevinud määrde- ja jahutusvedelikud on järgmised: mineraalsete elektrolüüdide vesilahused, emulsioonid, mineraalsed, loomsed ja taimsed õlid. Määrde- ja jahutusvedelikku kasutatakse peamisel automaatpinkidel, kus on vaja säilitada pikem lõikuri püsivusaeg. Pinnakaredus- on pinna reljeef, mille moodustavad töötlemisel pinnasse jäänud konarused. Lõikurimaterjlid: Legeertööristaterase erirühma moodustavad kõrge volframi- ja vanaadiumi-sisaludsega terased. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlemist on HRC 62...65 ja soojuskindlus kuni 600...640 C. Ülikõvade materjalide rühma moodustavad tehisteemant ja kuubiline boornitriit. Tehisteemanti ja kuublist boornitriidi sünteesitakse kahel kujul: pulbrina ja polükristallidena. Lõikuri teriku geomeetria: Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad. Esipind-on pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Lõikeserv- on teriku eri- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon
Select one: a. vase lõiketöötlemiseks b. metallide puhastöötlemiseks suurte lõikekiirustega c. metallide koorivaks e. jämetöötlemiseks d. puuride valmistamiseks Question 23 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kaasaegsetel treiteral kasutatakse kullavärvilise pindega teriku plaate. Millise teriku materjaliga on tegemist ja kuidas plaadike kinnitub tera kehasse: Select one: a. terik on valmistatud kiirlõiketerasest või karbiidkermisest ja kaetud TiN pindega, kinnitatud mehaaniliselt tera keha külge b. terik on valmistatud TiC ja joodetud tera keha külge c. terik on valmistatud karbiidkermisest ja kaetud TiN, liimitud tera keha külge d. terik on valmistatud karbiidkermisest ja üle kullatud, kinnitatud mehaaniliselt tera keha külge Question 24 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Otstreimisel on liikumised lõikeprotsessis järgmised:
40. Lõiketöötluse täpsus Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks 45. Treitera põhielemendid lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja mida mõjutab nii töödeldav materjal kui vanaadiumisisaldusega lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on tööriistateras. Kiirlõiketerasest laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62...65 deformatsioonid, ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. 600...650 °C. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali
mille tulemusena võib lõiketsoonis teriku ja laastu piirpinnas temperatuur tõusta üle 600°C. Ainult 2% energiat salvestab laastus. Soojus tekib materjali deformeerimise kui ka laastu ja tooriku hõõrdumisel vastu lõikeriista tahku. 30. Terikumaterjalid Enimkasutatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermised, sealhulgas pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaadiumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62-65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600-650 °C. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide. Alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850-1350 °C). 31. Pinnetega kermised
Puurimisel tuleb jahutusvedelik suunata otse avasse. Selleks, et puuri jahutada ja ava laastust puhastada, on soovitav puur aeg ajalt avast välja tuua. Avardid kinnitatakse koonussaba abil tsentripuki pinooli. Ettenihet võib anda nii käsitsi kui ka mehaaniliselt. Avardusvaru sõltub ava läbimõõdust ja on 0,5...2 mm raadiusel. Kiirlõiketerasest avardi ettenihe on 0,3...1,2 mm/p , kermisavardil 0,4...1,5 mm/p. Lõikekiirus on vastavalt 20...35 m/min ja 60...200 m/min. Suuri avasid töödeldakse liitlõikeriistaga - puuravardiga. Faase ja koonussüvendeid töödeldakse süvistiga, mille lõiketerade arv on suurem kui avarditel. See võimaldab saada töötlemisel pinnakareduse Ra = 1,25...0,63 um.
40. Lõiketöötluse täpsus Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast 45. Treitera põhielemendid lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju järgi vanaadiumisisaldusega liigitatakse freese järgmiselt (sele 2.38): silinderfrees tööriistateras. Kiirlõiketerasest (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62…65 (d), kujufrees (e, f), mille kuju kopeeritakse ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) osaliselt töödeldavale pinnale. 600…650 °C. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal
tagama piisava legeerivate karbiidide moodustumise. Samuti ei näidata igas kiirlõiketerases olevat 4% kroomi sisaldust, seega kiirlõiketeras HS 6-5-2-5 sisaldab keskmiselt 6% W, 5% Mo, 2%V ja 5%Co, ei ole näidatud 0,87-0.95% süsiniku ega 3,8- 4,5% kroomi sisaldust. Margitähisele vastavalt puudub kiirlõiketerases HS 2-9-2 järjekorras viimasena näidatav element Co, näidatakse 2% W, 9% Mo, 2% V. kui kiirlõiketerasest puudub mõni järjekorras vahepeal olev element, siis näidatakse seda numbriga 0, näiteks HS 18-0-1 on 18%W, puudub Mo (0), 1% V ja puudub Co. 7 TERASE TERMOTÖÖTLUSE OLEMUS JA PÕHIVIISID Termotöötluse eesmärgiks on metallide ja sulamite omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Enamasti tehakse termotöötlust detailide või tööriistade valmistamisprotsessi lõppoperatsioonina, et anda neile vajalikke mehaanilisi või talitlusomadusi
legeerivad elemendid sulgevad -raua esinemise ala, siis koobalt soodustab -raua ala esinemist (Co tõstab algul temperatuuri A3, suurematel sisaldustel aga alandab seda). Koobalt on põhiliseks legeerivaks lisandiks kiirlõiketerastes W ja Mo kõrval, tõstes terase soojuspüsivust (tõus kuni 12% Co-sisalduseni). See on tingitud eelkõige asjaolust, et Co takistab kõrgetel töötemperatuuridel noolutamisel karbiidide eraldumist martensiidist. Koobaltit sisaldavad kiirlõiketerasest tööriistad püsivad eriti teravad. Koobalt on üks põhilisi legeerivaid elemente püsimagnetterastes ja sulamites, millelt nõutakse suurt koertsiivjõudu ja jääkinduktsiooni (koobaltterased Co-sisaldusega 5 või 15% alnikosulamid). Koobalt on peamiseks sideaineks (5...30%) WC-Co-tüüpi kõvasulameis ja põhiliseks lisandiks stelliit-tüüpi kõvades sulamites. Lisandid malmides 1)Tavalisandid (Mn, Si, P, S)
Normaalseks lõikamiseks peavad eelnime- tatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. Tänapäevane lõikurimaterjalide nomenklatuur on lai ja hõlmab kiirlõiketeraseid, karbiidkermiseid, pinnatud kermiseid, oksiidkermiseid, kuubilist boor- nitriidi, tehis- ja looduslikku teemanti. Enimkasu- tatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermi- sed, sh. pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaa- diumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62...65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise tempe- ratuur) 600...650 °C. Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel (vt. p. 2.6) valmistatud komposiitmaterjal
annaabi.ee 
