Joodised ja räbustid (0)

Tallinna Polütehnikum
Joodise sulamid ja räbustid
Referaat
Õpilane: Sander Ankur
Õpetaja: U. Muiste
Tallinn 2009
SISUKORD
Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3
Metallide jootmine …………………………………………………………………………………………………….. 4
Joodised ........................................................................................................................... 4
Kergelt sulavad ehk pehmejoodised ……………………………………………………………………………. 5
Raskelt sulavad ehk kõvajoodised ...………………………………….……………………………….……….. 6
Räbustid ........................................................................................................................... 7
Jooteliidete defektid ……………………………………………………………………………………………………. 9
Sissejuhatus
Jootmine on metallide lahtivõetamatu liitmise tehnoloogiline protsess, mille puhul kergemini sulav lisametall ( joodis ) sulatatakse ja täidetakse sellega liidetavate detailide vaheline pilu .
Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks.
Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide keevitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini.
Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel.
NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku.
Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand .
Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid).
Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksiididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid.
Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C).
Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega
jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta.
Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud.
Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust.
Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide: antimon , kaadium jt.) hulga muutmise teel.
Raskelt sulavate joodistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui joodised, taandama metalli ning lahustama metallipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud
alumiinium ) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne.
Metallide jootmine
Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini. Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest javajadusest jootmisel gaasileeki, samuti elektrilist ja induktsioonkuumutamist ning jootleid. Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel. Joota on võimalik malmi, süsinikuvaest ja legeeritud terast, vaske, niklit , alumiiniumi, nende sulameid jt. metalle .
Enne jootmist puhastatakse ühendatavad detailid hoolikalt tagist, rasvast, oksiididest ja muust mustusest. Pulberräbusteid puistatakse puhastatud servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse servad ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. (Jootepastal on seega räbustite ees eelis ja see on ka põhjus miks jootepasta on tuntum kui pulberräbustid) Pulberräbustit puistatakse ka jootevarda otsale (kui see ei sisalda seda). Pastad ja vedelad lahused kantakse ühendavate detailide pinnale pintsliga või kastetakse joodis nendesse. Suurema leviku osaks on saanud katteliited, seda eelkõige torude puhul (annab jooteliitele kuni 100% rohkem tugevust kui põkkliide). Liidetavate pindade vaheline pilu peab olema minimaalne. Jootmisel kuumutatakse liitekoht joodise sulamistemperatuurini, joodis viiakse liitekohta ja sulatatakse. Harilikult kasutatakse jootmisel neutraalset gaasileeki, vasktsink joodisega jootmisel soovitatakse kasutada hapnikurikast gaasileeki. Ühtlase soojenemise tagamiseks tehakse põletiga piki õmblust ringikujulisi liigutusi. Pärast seda, kui eelnevalt liiteservadele kantud räbusti on sulanud ja täitnud vahed , toode aga kuumenenud vajaliku temperatuurini, alustatakse joodise viimist jootekohta. Et praod täituksid joodisega täielikult, kuumutatakse jootekohta põletiga veel veidiaega peale seda kui joodise pealeandmine on lõpetatud. Pärast jootmise lõpetamist peab jootekoht aeglaselt maha jahtuma, räbustijäägid tuleb hoolikalt kõrvaldada.
Joodised
Joodisteks nimetatakse värvilisi metalle ja sulameid, mida kasutatakse jootmisega ühendavate detailide vahelise monoliitse joote - õmbluse saamiseks.
Joodisel on sulas olekus omadus märjata metallide pindu ja tungida joodetavate detailide vahelisse lõtku, tekitades peale tardumist tugeva ühenduse.
Joodised peavad vastama järgmistele nõuetele:

• nende sulamistemperatuur peab olema 60-100`C madalam joodetava metalli sulamistemperatuurist.
  
• nad peavad sulas olekus hästi märgama joodetavaid metalle ja omama hea vedelvoolavuse joodetavate metallide vahelise lõtku täitmiseks.
  
• nad peavad tagama liitetugevuse, mis on lähedane ühendavate metallide liitetugevusele.
  
• nad ei tohi eraldada mürgiseid gaase ega mõjutada keemiliselt joodetavaid detaile.
  
• nende jooteprotsessis eralduvad oksiidid peavad kergelt eralduma räbusti toimel.
  
• nendel peab olema vajalik elektrijuhtivus (juhtmete, kaablite jootmisel),
  
• nad peavad olema ühendavate metallide lähedase korrosioonikindlusega.
  
• nad peavad olema odavad ja mitte defitsiitsed.
  

Olenevalt sulamistemperatuurist liigitatakse joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised)
sulamistemperatuuriga üle 450`C.
Kergelt sulavad ehk pehmejoodised
Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele.
Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii.
Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis
nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina- tsink , kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosioonikindlus . Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel. Joodiste oleku paremaks mõistmiseks kasutatakse tavaliselt nn olekudiagramme, mille järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuride intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile.
Plii-hõbedajoodised:
Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub. Plii tehnoloogiliste omaduste parandamiseks lisatakse talle mõnikord hõbedat, samuti tina, antimoni ja vismutit. Hõbeda lisand joodises suurendab selle soojakindlust võrreldes tina-plii joodistega.
Tina-tsinkjoodised:
Tina-tsinkjoodiseid kasutatakse alumiiniumsulamitest esemete jootmiseks madalal temperatuuril. Väike tsingilisand tinale (kuni 9%) alandab joodise sulamistemperatuuri kuni 199`C-ni. Edasine tsingisisalduse suurendamine joodises tõstab uuesti sulamistemperatuuri. Nimetatud joodistega võib joota ultraheli ja abrasiivkolbidega. Joodetud õmblusel on väike korrosioonikindlus ja nad nõuavad kaitset korrosiooni vastu.
Tsink-kaadiumjoodised:
Tsink-kaadiumjoodised on tsingi-, kaadiumi ja tina kergelt sulavad sulamid, mida kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel. Nende joodiste väikese korrosioonikindluse tõttu tuleb jooteõmblust kaitsta lakkide , värvide ja teiste katetega. Sulamistemperatuur erinevate koostistega tsink-kaadiumjoodiste puhul oleks 150-350`C.
Madalatemperatuurilised joodised:
Kasutatakse nendel juhtudel kui nõutakse madalat jootetemperatuuri, et vältida detailide ülekuumenemist. Sellised joodised on vajalikud õhukeste tinaesemete jootmisel (elektri-, soojusaparaatides jms) Madalatemperatuuriliste joodiste koostisesse kuuluvad peale plii ja tina veel vismut ja kaadium. Need joodised on rabedamad kui tina-pliijoodised, eriti kui nad sisaldavad tunduval hulgal vismutit.
Raskelt sulavad ehk kõvajoodised
Kasutatakse liidete saamiseks, mille suur tugevus peab säilima ka kõrgetel temperatuuridel .
Tööstuses laialt kasutamist leidnud kõvajoodiste hulka kuuluvad : vaskjoodised (vask-, vase-tsingi-, vase-fosforsulamid); hõbejoodised (hõbe-, hõbeda-vase-, hõbeda-vase-tsingi-, hõbeda-vase-fosfori-, hõbeda-vase-tina-; hõbeda-vase-tsingi-kaadiumi sulamid), kuldjoodised, alumiinium joodised, tööriistajoodised.
Vaskjoodised:
Vaske kasutatakse laialdaselt terasest toodete ilma räbustita jootmiseks kaitsekeskkonnaga ahjudes, samuti räbustiga jootmiseks kõrgsageduskuumutites ja soolavannides. Gaasipõletiga kuumutamist vasega jootmisel ei soovitata . Vaskjoodised on vedelvoolavad, tungivad hästi lõtkudesse, tagavad liite suure tugevuse ja plastsuse. Joodise sulamistemperatuuri alandamiseks ja tehnoloogiliste omaduste parandamiseks lisatakse vasele tsinki , hõbedat ja teisi metalle.
Vask-tsinkjoodised:
Vask-tsinkjoodised on erinevate koostistega vase ja tsingi kaksiksulamid. Sulami keemilisest koostisest sõltuvad nii ta mehaanilised omadused kui ka sulamistemperatuur (näiteks: tina ja räni lisamisel on liide tugevam ja tihedam). Vask-tsinkjoodistega jootmine räbustite kasutamisel toimub gaasipõletite, kõrgsageduskuumutitega, samuti kastmisel soolavannidesse. Tsingi lenduvuse tõttu aeglasel kuumutamisel kasutatakse ahjudes jootmist harvem.
Vask-fosforjoodised:
...on kaksiksulamid, mis koosnevad vasest ja fosforist. Nende omapäraks on vase jootmisel iseräbustumine. Pronkside jootmisel on räbustite kasutamine ilmtingimata vajalik. Valgevaskede kasutamisel ei ole vask-fosforjoodise kasutamine soovitav kuna jooteõmblus tuleb rabe , terase jootmisel aga on selle joodise kasutamine lubamatu.
Hõbejoodised, (hõbe-vaskjoodised):
...on suure elektrijuhtivusega. Need joodised märgavad ahjus taandavas keskkonnas jootmisel vaskdetaile hästi, ilma räbustita. Samade joodiste kasutamine ahjus tavalises õhuatmosfääris vase ja terase jootmisel on võimalik ainult räbustiga. Laialdast kasutust on leidnud elektrivaakumaparaatide jootmisel kuna nad tagavad vaakumikindla liite.
Hõbe-vask-tsinkjoodised:
...tehnoloogiliste ja mehaaniliste omaduste poolest on nad paremad vask-tsinkjoodistest. Seetõttu kasutatakse neid tööstuses laialdaselt erinevate vask-, valgevask -, pronks- ja teraste jootmisel. Hõbe-vask-tsinkjoodiseid võib kuumutada gaasipõletiga, ahjus, ja soolavannis.
Hõbe-vask-fosforjoodised:
Nendel joodistel on vask-fosforjoodistega parem vedelvoolavus ja nad annavad tihedaid ja plastilisi õmblusi. Kaitsekeskkonnaga ahjudes on nad võimelised iseräbustuma. Nende iseärasuseks on jooteliite suur plastsus.
Hõbe-vask-tinajoodised:
Kuna selle joodise koostisesse kuulub ka tina, siis tungib ta liitekoha lõtku ka ilma räbustita. Kasutatakse peamiselt vask, nikkel ja terasdetailide jootmisel.
Hõbe-vask-tsink-kaadiumjoodised:
...kergelt sulavad, plastsed ja hea vedelvoolavusega. Nad annavad tugevaid jooteliiteid. Nendega võib joota vaske, valgevaske, pronksi ja terast mitmesuguste kuumutusseadmetega. Selle rühma joodiste sulamistemperatuur võimaldab neid joodiseid kasutada mitmesuguste terasdetailide jootmisel, ilma et nad sealjuures lõõmutuksid. Kasutatakse peamiselt vase, pronksi nksi, messingu, terase ja nikli jootmiseks ning karastatud terase jootmiseks ilma lõõmutamiseta.
Alumiiniumjoodised:
...kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite (nt. Silumiin ) jootmiseks, kuumutades neid põletiga, sissekastmisega, kõrgsagedusvooluga ja ahjudes räbusti kasutamisega. Sulamistemperatuuri alandamiseks, mehaanilise tugevuse ja korrosioonikindluse alandamiseks ndluse suurendamiseks
lisatakse alumiiniumjoodistele räni-, vaske-, tina-, tsinki- ja teisi metalle. (425-590`C)
Joodised kõvasulamplaatide jootmiseks lõikeriistadele:
Lõikeriistade valmistamisel kasutatakse laialdaselt kõvasulam- ja kiirlõiketerasest plaatide pealejootmist süsinikterasest valmistatud lõiketera kehale. Kõige levinum ja tootlikum on pealesulatamine kõrgsagedusvooluga. Kõvasulamlõikeriista jootmiseks kasutavate joodiste sulamistemperatuur on 900-1000`C. Joodis valitakse olenevalt lõikeriista ekspluatatsioonitingimustest.
Joodised kiirlõiketerasest plaatide jootmiseks lõikeriistadele:
Pealejoodetud kiirlõiketerasest plaatidega lõikeriistade valmistamisel kasutatakse joodisena spetsiaalseid kõrge sulamistemperatuuriga keevituspulbreid, mille koostises on ferromangaani jaferrosiliitsiumi. Kõige väärtslikumad neist on need joodised mis võimaldavad kiirlõiketerasest plaate joota lõikeriistadele kiirlõiketerase karastamistemperatuuril. See võimaldab peale jootmist lõikeriista karastada kohe õlis või õhus ilma uuesti kuumutamiseta. (1200-1350`C)
RÄBUSTID
Et saada kvaliteetset jooteõmblust, tuleb joodetavate detailide pinnad hoolikalt puhastada oksiididest, rasvast ja muust mustusest. Kuid isegi kõige hoolikamalt puhastatud pinnad ja joodis võivad jootmisel oksüdeeruda ning tekkinud oksiidikile takistab tugeva ja
tiheda õmbluse saamist. Kvaliteetse jooteõmbluse saamiseks, tuleb oksiidid joodise ja detaili pindadelt jooteprotsessis eemaldada.
Selleks kasutataksegi räbusteid.
Jooteräbustiteks nimetatakse materjale, mis puhastavad jootmisel detailide ja joodiste pindu oksiididest ning mustusest.
Nad parandavad ühendavate detailide pindade märgumist joodistega ja tagavad joodise tungimise nendevahelisse lõtku.
Jooteräbustid peavad: aktiivselt puhastama ühendavate metallide pindu oksiididest nende lahustamise ja kergelt sulavate keemiliste ühendite tekitamise teel. Olema veidi madalama sulamistemperatuuriga kui joodis, aurumistemperatuur aga tunduvalt kõrgem jooteprotsessi temperatuurist. Olema võrdlemisi väikese tihedusega, et nad jootmisel tõuseksid metallipinnale ega jääks jooteliidesesse.
Jootetemperatuuril olema vedelvoolavad ja võimelised täitma täielikult lõtkud liites, tekitama oksüdeerimisvastase kaitsekihi kuumutatud metalli ja joodise kaitsmiseks. Olema peale jootmist kergesti eraldatavad. Nii nagu joodiseid liigitatakse ka räbusteid kahte gruppi: kergelt sulavate (pehme) joodistega jootmise räbustid ja raskelt sulavate (kõva) joodisega jootmise räbustid.
Kergelt sulavate joodistega jootmise räbustid jägatakse omakorda kolme gruppi: happelised , happeta ja aktiviseeritud.
Happelised ehk aktiivsed räbustid, mis on koostatud klooriühendite baasil, lahustavad hästi oksiidikilesid detailidel ja kaitsevad nende
pindu edasise oksüdeerimise eest jooteprotsessis. Sellesse rühma kuuluvad tsinkkloriid, amooniumkloriid ja mõned teised keemilised
ühendid. Tsinkkloriidi baasil valmistatud räbusteid kasutatakse metallide jootmisel tina-, plii ja teiste suhteliselt kergesti sulavate plii või
tinajoodistega. Elektri ja raadioaparatuuri jootmisel on happeliste räbustite kasutamine keelatud.
Happeta räbustid on koostatud kampoli ja teiste orgaaniliste ühendite baasil. Neid kasutatakse metallide jootmisel tina-, plii-, või teiste koostisosa on kõva, habras klaasisuhteliselt
kergelt sulavate plii või tinajoodistega. Kampol kui peamine (liider) happeta räbustite
sarnane aine, mida saadakse männivaigust. Kuumutamisel 125`C. Kampol sulab. Sealjuures on ta võimeline lahustama oksiide, pärast
tardumist jäävad räbusti jäägid ei tekita jootekohal korrosiooni, mistõttu räbusti jääke enamasti ei eemaldata.
Aktiviseeritud räbustite koostises on peale kampoli aktivaatoreid, mis suurendavad kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena
lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil
valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega.
Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbustite
peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid
(B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga
850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C.
Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid
tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperatuur
on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide.
Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkeloksiididega
kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe
alusel valmistatud räbustite aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile teisi komponente nt. Kaltsiumfluoriid , naatrium fluoriid , kaalium
fluoriid, liitium fluoriid jms.
Teise gruppi kuuluvad fluori baasil valmistatud räbustid. Fluoriühenduste kõrval on nende räbustite koostises boorhape, dibooritrioksiid
ja muud komponendid. Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam
sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate
ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C.
Alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja tihedate oksiidikilede purustamise
võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade segust ning naatriumi, liitiumi ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jäägid
tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine
hapnik-atsetüleeni leegiga ei ole lubatud.
Kõvasulamplaatide jootmisel soovitatakse booraksräbustit samuti aga ka booraksi ja boorhappe ning kaltsiumi-, naatriumi-, kaaliumi
ja liitiumi fluorisoolade segu. Booraks ja boorhape on nimetatud räbustites baasiks, fluoriühendid on metallpindade oksiidikilede
täiendavateks lahustajateks. Räbust kantakse jootekohale pulbrina-, kondenseeritud vesilahusena- või pastana.
Jooteliidete defektid
Igasugused defektid jooteõmbluses nõrgestavad ühendust ja võivad viia selle kiirele purunemisele. Jooteliite põhidefektideks oleks:

• õmbluse väike tugevus-, joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine-, räbupesad õmbluses-, joodise vallid,
  
• õmbluse boorsus-, praod õmbluses-, põhimetalli läbipõlemine ja sulamine -, nihkumised ja põikumised jooteõmbluses.
  

Õ mbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel .
Metallipindade halb märgavus joodisega tekib jootetsooni puuduliku puhastamise tõttu, samuti aga ka räbusti nõrgast aktiivsusest ja ebapiisavast kogusest ning joodetava pinna ebapiisavast kuumutamisest. Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk joodisega täielikult ja jooteõmblus jääb nõrgaks.
Joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine tekib joodise mittepiisava koguse ja liiga kõrge temperatuuri tõttu, samuti ka jootekoha liiga pikaajalise kuumutuse tõttu. Ümarduse puudumine vähendab ühenduse tugevust.
Räbupesad esinevad jooteõmbluses sel juhul kui joodise sulamistemperatuur on madalam räbusti omast, samuti kui räbusti tihedus on suurem joodise tihedusest, mistõttu räbustit ei suruta lõtkust sulajoodisega välja. Õmblusesse jäänud räbusti halvendab õmbluse kvaliteeti kuna võib tekitada korrosiooni.
Joodisevallid tekivad jootekohas joodetavate pindade puuduliku kuumenemise tõttu. Nad halvendavad samuti õmbluse kvaliteeti.
Õmbluse poorsus on joodise ebapiisava koguse, kõrge kuumutustemperatuuri, joodise ja räbusti komponentide aurustumise ning gaaside eraldumise tulemuseks jooteprotsessis. Poorsus halvendab õmbluse kvaliteeti ja järelikult ka jooteõmbluse tugevust.
Praod õmbluses võivad tekkida detailide nihkumisel joodise tardumise ajal, õmbluse järsul jahutamisel peale jootmist ja joodise kasutamisel, mille soojuspaisumistegur on tunduvalt erinev põhimetalli omast. Pragusi jooteliites ei lubata.
Põhimetalli läbipõlemine ja sulamine tekib liiga kõrge kuumutustemperatuuri ja samuti eseme liiga kauaaegse kuumutamise tõttu.
Nihked ja põikumised jooteõmbluses toimuvad detailide lohaka kinnitamise tõttu enne jootma asumist.
10