Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liim- ja jootliide (0)

1 Hindamata
Punktid
LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA
Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku.
EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad;
2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust;
3. Liimliide on välimuselt sile;
4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma
5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature
6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale;
7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale;
8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt
9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga.
PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem
2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt
3. Liimliite vastupidavus keskkonna mõjudele sõltub liimi omadustest
4. Liimliite lõpliku tugevuse saavutamiseks kulub teatud aeg
5. Liimliite kvaliteet halveneb, kui liim ei märga liimitavaid pindu korralikult
6. Liimliite kvaliteedikontroll võib olla tehniliselt keerukas;
7. Mittekvaliteetset liimliidet ei ole tavaliselt võimalik parandada;
8. Liimliiteid ei ole tavaliselt võimalik remontida;
9. Liimid võivad olla kergesti süttivad ja/või mürgised
10. Kasutamata liimi kvaliteet võib pakendis aja jooksul halveneda; 11. Liimliite koostamine nõuab täpsust
Erinevad liited : 1. Kaldliide 2. Kald-katteliide 3.põkk-katteliide 4. Katteliide 5. Põkkliide *kaksik-kaldlappliide *kaksik-lappliide *lappliide
Jootmine on metallide ühendamine erisulami- JOODISE – abil Joodistena kasutatakse värvilisi metalle (Al, Cu, messing , silumiin) ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega ja tahkestumisel annavad tugeva ühenduse.
Joodiste nõuded - 1. Joodise sulamistemperatuur peab olema madalam joodetavate detailide sulamistemperatuurist; 2. Joodis peab sulas olekus hästi ühinema joodetavate detailidega ja olema voolav; 3. Joodis peab olema küllaldase mehaanilise tugevusega, et tagada liitekoha tugevus; 4. Joodis peab juhtima elektrit ja olema korrosioonikindel (elektritöödel).
Pehmejoodised - 1. Sulamistemp ja kasutusala sõltuvad metallide kaalulisest vahekorrast. 2. Sulam 40% Sn ja 60% Pb. Sulamispunkt 230 °C. Kasutatakse erinevateks terase ja teiste metallide jootmiseks (va alumiinium ). 3. Sulam 60% Sn ja 40% Pb. Sulamispunkt 180 °C. Kasutatakse elektrotehnika ja raadioelektroonika jootmisel.
Hõbepehmejoodis - Sulam 97/3 (tina/ hõbe ) -Erijoodis külma- ja soojaveetorude jootmiseks sisaldab plii asemel natuke vaske või hõbedat. Kõvajoodised - Messingjoodis 410/410FC - sobib terase, malmi, vase ja vasesulamite jootmiseks. -Hõbejoodis S-44 – kaadmiumivaba hõbejoodis, sisaldab 44% hõbedat. Töötemp. ca 730°C. Vase ja vasesulamite, terase ja roostevaba terase jootmiseks.
Räbusti - Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks.
Happelised räbustid 1. Tsinkkloriid- kasutatakse terase, vase, valgevase, pronksi ja plii jootmisel. 2.Lahjendatud soolhape- kasutatakse tsingi ja tsingitud pleki jootmisel. 3.Ammooniumkloriid ( salmiaak ) kasutatakse terase ja vaskesemete jootmisel ja tinatamisel.
Neutraalsed räbustid 1. Kampol - kollakaspruun klaasjas aine, mida saadakse männivaigu destilleerimisel. Tema eelis on, et ta ei korrodeeri jootekohta ja seetõttu kasutatakse teda elektro- ja raadiotehnikas. 2. Kõvajoodiste puhul kasutatakse räbustina booraksit
Jootmistööriistadjootekolb , jootepliiats, gaasipõleti, jootejaam , joodiseimur, jootevedelik
Jootmise tööetapid – detailide ja jootekolvi ettevalmistamine; jooteliite valmistamine, jooteliite puhastamine
Jootekolvi ettevalmistus – detaili suurusele vastava võimsusega jootekolb, puhasta kolvi ots tagist, kuumuta 60C üle sulamistempi, kata kolviots räbustiga ja tinata kolb
Jootmine – kanna jootekohale räbusti, Joodisega kaetud kolb aseta jootekohale ja kuumuta jootekohta seni, kuni joodis hakkab laiali valguma. Liiguta jootekolbi mööda jooteõmblust edasi ja lisa vajadusel joodist. Joodetavad detailid peavad olema liikumatult paigal, kuni joodise täieliku tardumiseni. Liigne joodis ei lisa jootekohale tugevust. Üleliigne joodis eemalda joodiseimuri või joodise eemalduslindiga. Erineva paksusega detaile jootes tuleb rohkem kuumutada paksemat detaili. Peale jootmist jootekoht jahutatakse, pestakse ja kuivatatakse.
Ohutusnõuded
  • Jootekolbi hoia ja kuumuta selleks ettenähtud alusel.
  • Jootekolbi ei tohi üle kuumutada.
  • Jooda ventileeritavas ruumis kindlal alusel.
  • Happeline räbusti kanna jootekohale pintsliga.
  • Happelise räbusti sattumisel nahale eemalda ta pestes seebivee või pesusoodaga.
  • Ära jooda detaile käe vahel, detail kuumeneb.

Defektid jootmisel
  • Räbusti ebapiisav aktiivsus- joodis ei märga materjali viimase oksiidikelme, rasva või mustuse olemasolul.
  • Joodisevoldid- ja nired- tekivad detaili alakuumutamise tõttu.
  • Joodisõmblus tuleb krobeline- liiga pikk kuumutusaeg või kõrge temperatuur.
  • Praod jooteõmbluses- tekivad metalli ja joodise suurest soojuspaisumisteguri erinevusest.
  • Detailid on kiivas ja jootekoht tuhm - detailid on jootmisel liikunud.

Jooteliited – katteliide, põkkliide, teleskoopliide, kaldliide, vastakliide, nurkliide , puuteliide
Liim- ja jootliide #1 Liim- ja jootliide #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor h3l4r991 Õppematerjali autor
Liim -ja jootliitega seonduv, mõisted, terminid

Sarnased õppematerjalid

Joodised ja räbustid
10
doc

Joodised ja räbustid

Tallinna Polütehnikum Joodise sulamid ja räbustid Referaat Õpilane: Sander Ankur Õpetaja: U. Muiste Tallinn 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................... . 3 Metallide jootmine ............................................................................................................... ..... 4 Joodised ......................................................................................................................... .. 4 Kergelt sulavad ehk pehmejoodised ........................................................................................ 5 Raskelt sulavad ehk kõvajoodised ........................................... .

Kategoriseerimata
Jootmise eritehnoloogia
16
xls

Jootmise eritehnoloogia

Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek

Luksepp
Jootmise eritehnoloogia
28
pdf

Jootmise eritehnoloogia

Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek

Masinaelemendid
Masinaelemendid
22
pdf

Masinaelemendid

LIIKUVAD liited · Tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise LIIKUMATUD liited · Vajadus on tingitud praktilisest tarvidusest süsteeme koostada ning g Keevisliide Jootliide Liimliide komponentideks lahti võtta: · valmistamisel · transpordil · remondil dil jne.

Masinaelemendid
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata
Materjalide keemia
36
docx

Materjalide keemia

tugev, kulumiskindel, kuid mõõdud kõikuvad. Kasutatakse välistingimustes ja põrandplaatideks.Bicottura on kahekordne põletus. Plaat pressitakse, põletakse, siis kaetakse glasuuriga ja põletakse uuesti. Ei ole nii tugev nagu monocottura. Glasuuride valik on laiem, võib olla mustriga ja joonistega. Kasutatakse sisetöödeks. Kontaktliimid - Peale solvendi aurustumist liimi pind jääb kleepuvaks. Mõnedel juhtudel liim-liim adhesioon on väga tugev. Näiteks on Moment liim kontaktliim. Oluline on kokkusurumise tugevus mitte kestvus. Peale kokkusurumist ühendus peab "kuivama" mõni tundi . Eelised- Kuna see kuivab kauem, siis on kergem katta suurt pinda. Kontakt liim ei voola kokkusurumisel pindade vahelt välja. Pilet 4. Interstitsiaalne tühimik on aatomikihtidevaheline tühik kristallivõres. Kui tühimik kolme aatomi vahel on kaetud järgmise kihi aatomiga, tekib tetraeedriline tühimik (tühimik nelja aatomi vahel)

Materjalide keemia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun