Jootmine (4)

Jootmine .
Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sula­tamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodeta­vad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse.
Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest ; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suu­re pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises.
Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...1000 madalam kui põhimetallil. Sulamistempera­tuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga ( 1450 ...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450...10000C). Praktikas nimetatakse neid vastavalt pehmedjoodised ja kõvadjoodised.
Pehmejoodistest on enamkasutatavad tinapliijoodised tina sisal­dusega kuni 95%. Pehmejoodisena võib kasutada ka 300... 3500C-se sulamistemperatuuriga tsinkjoodist (92...940 tsinki , 5,5…7,5% tina, 0,5% pliid ). Ka väikese, kuni 10%-se hõbeda sisaldusega hõbejoodis on madala sulamistemperatuuriga (180... 3100 C).
Kõvajoodistena käsutatakse peamiselt mitmesuguseid vasesulameid tsingiga.
Tugeva jooteliite saamiseks on vaja, et vedel joodis märgaks joodetavaid pindu hästi ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili , kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv , mustus ja oksiidid . Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi.
Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikompo­nendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid.
Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 2000, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli).
Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400 , lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või len­duvad. Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude , pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel.
Alumiiniumsulamite ja tsingisulamite jootmiseks peavad räbus­tid olema suurendatud aktiivsusega ja võimelised purustama ti­hedat oksiidikihti, sellised joodised saadakse naatrium-, liitium -, kaalium- ja tinakloriidi baasil.
Kõvajoodistega jootmisel kasutatavate räbustite põhikomponentideks on booriühendid (booraks, boorhape , booranhüdriid), mis on hästi vedelvoolavad ja lahustavad paljude metallide oksiide . Aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile kloriide ja floriide.