Tallinna Polütehnikum Joodise sulamid ja räbustid Referaat Õpilane: Sander Ankur Õpetaja: U. Muiste Tallinn 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................... . 3 Metallide jootmine ......................
põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui joodised, taandama metalli ning lahustama metal- lipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud alumiinium) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne. Metallide jootmine: Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini
põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui joodised, taandama metalli ning lahustama metal- lipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud alumiinium) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne. Metallide jootmine: Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini
Hõbepehmejoodis - Sulam 97/3 (tina/hõbe) -Erijoodis külma- ja soojaveetorude jootmiseks sisaldab plii asemel natuke vaske või hõbedat. Kõvajoodised - Messingjoodis 410/410FC - sobib terase, malmi, vase ja vasesulamite jootmiseks. -Hõbejoodis S-44 – kaadmiumivaba hõbejoodis, sisaldab 44% hõbedat. Töötemp. ca 730°C. Vase ja vasesulamite, terase ja roostevaba terase jootmiseks. Räbusti - Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks. Happelised räbustid 1. Tsinkkloriid- kasutatakse terase, vase, valgevase, pronksi ja plii jootmisel. 2.Lahjendatud soolhape- kasutatakse tsingi ja tsingitud pleki jootmisel. 3.Ammooniumkloriid (salmiaak) kasutatakse terase ja vaskesemete jootmisel ja tinatamisel. Neutraalsed räbustid 1.Kampol- kollakaspruun klaasjas aine, mida saadakse männivaigu destilleerimisel. Tema eelis on, et ta ei korrodeeri jootekohta ja seetõttu kasutatakse teda elektro- ja raadiotehnikas. 2
+ 600 5,237 - 24,902 - + 700 6,274 - 29,128 - + 1000 9,585 - 41,269 - + 1300 13,155 - - - + 1600 16,771 - - - Selgub, et reeglina temperatuuri tõustes terrnoelektromotoorjõud l kraadi kohta suureneb. Joodised ja räbustid Joodised on metallid või sulamid detailide ühendamiseks jootmise teel. Joodiste sulamistemperatuur on reeglina madalam ühendatavate materjalide (metallide) sulamistemperatuurist. Kuumutamisel joodetavad metallid osaliselt lahustuvad joodistes, mistõttu tekib küllalt tugev ja väikese elektritakistusega ühendus. Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised
glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad. Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel. Alumiiniumsulamite ja tsingisulamite jootmiseks peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja võimelised purustama tihedat oksiidikihti, sellised joodised saadakse naatrium-, liitium-, kaalium- ja tinakloriidi baasil. Kõvajoodistega jootmisel kasutatavate räbustite põhikomponentideks on booriühendid (booraks, boorhape, booranhüdriid), mis on hästi vedelvoolavad ja lahustavad paljude metallide oksiide. Aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile kloriide ja floriide.
Puudused: · väike korrosioonikindlus, · suur eritakistus r = 0,10 - 0,14 W × mm²/m (seejuures Al - r = 0,029 W × mm²/m), · takistus suureneb veelgi vahelduvavoolu ahelas, kuna magnetilised materjalid tõrjuvad voolu pinnale ("pinnaefekt"). Terasjuhtmed kaitstakse atmosfääri korrosiooni vastu õhukese tsingikihiga ÷ 0,020 mm - väikese võimsusega õhuliinides ja sideliinides. Bimetall vask/teras juhtmetes, eriti kõrgsagedusel 5000 Hz kulgeb vool praktiliselt vasekihis. Joodised ja räbustid Joodis on erisulam, mida kasutatakse metallosade ja elektrijuhtmete liitmiseks, ühendamiseks. Liitepinnad puhastatakse. Surutakse tugevasti kokku. Ühenduskohale kantakse sulajoodis, kuumutades seejuures liitekohta. Joodise temp. peab olema kõrgem liidetavate materjalide sulamistemperatuurist. Põhimetalli pinnal joodis osaliselt lahustub ja difundeerub. Jahtudes joodis tardub täites ühendusepilud ja joote liitekoht ei jää põhimetalli tugevusest nõrgemaks. Joodiseid liigitatakse:
EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb nm lisametallita wm lisametalliga A happeline kate B aluseline kate C tsellulooskate Keevitus- R rutiilkate materjalid RA happeline rutiilkate RB aluseline rutiilkate K.a. lisamaterjalid, RC rutiil tsellulooskate kaitsegaasid, RR paks rutiilkate räbustid S muud katted 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 6 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb a nurkõmbluse kõrgus t plaadi või toru seina paksus Kontroll- z nurkõmbluse kaatet liite mõõdud 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 7 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb PA põrandal PB seina alumine nurkõmblus PC rõhtõmblus seinal
Joodiste sulamistemperatuur on reeglina madalam ühendatavate materjalide (metallide) sulamistemperatuurist. Kuumutamisel joodetavad metallid osaliselt lahustuvad joodistes, mistõttu tekib küllalt tugev ja väikese elektritakistusega ühendus. Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised sulamistemperatuuriga üle 500 °C. Räbustid on abimaterjalid jootekohtade kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks. Räbustid väldivad jootekoha oksüdeerumist ja kõrvaldavad oksüdikihi joodetava metalli pinnalt. Tavatingimustes on enamkasutatavateks räbustiteks kampol, okaspuuvaigust saadav -80% ulatuses QgHigCOOH-st koosnev kollane kuni tumepruun rabe, klaasjas aine (käsutatakse vase ja selle sulamite jootmiseks), ja kloortsink (ZnCl), mida saadakse soolhappes tsinki lahustades (põhiliselt raua jootmiseks)
2. Pentaftaalvärvid 8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate 8.2.3. Nikkelkate Malmi tootmine Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud konveierlindile, liigub üle elektromagnetiga varustatud otsatrumli. Seega mittemagnetilised aheraineosakesed kukuvad konveierilindilt enne ära ja magnetilised rauamaagiosakesed püsivad kauem konveierilindil ning kukuvad ära alles pärast elektromagneti mõju lõppu.
8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate 8.2.3. Nikkelkate Malmi tootmine Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud konveierlindile, liigub üle elektromagnetiga varustatud otsatrumli. Seega mittemagnetilised aheraineosakesed kukuvad konveierilindilt enne ära ja magnetilised rauamaagiosakesed püsivad kauem konveierilindil ning kukuvad ära alles pärast elektromagneti mõju lõppu.
Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kõrgahju protsess Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada.Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Koksi on lisaks vajaliku kõrge temperatuuri (ca 1800°C) loomisele veel teisigi ülesandeid. Koksiga redutseeritakse maagist raud ja rikastatakse (eraldatakse suur osa aherainest). Ühe tonni malmi tootmiseks kulub umbes 800 kg koksi. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud konveierlindile, liigub üle elektromagnetiga varustatud otsatrumli. Seega mittemagnetilised aheraineosakesed kukuvad konveierilindilt enne ära ja magnetilised rauamaagiosakesed püsivad kauem konveierilindil ning kukuvad ära alles pärast
toimub kasutades induktsioon- e. kõrgsageduskuumutamist. Sukeldusjootmine on jootmine kuumutamisega sulajoodise vannis. Kontaktjootmisel e. takistusjootmisel kuumutatakse ühendatavaid tooteid nagu kontaktkeevitamiselgi liitekohta läbiva elektrivooluga. 7 Koostas: Reppy 21.11.2012 Jootmismaterjalideks on joodised ja räbustid. Sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodiseid (sulamistemperatuur kuni 450 °C) ja kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Toodetakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga alates 11 °C (Ga-In-Sn) kuni 425 °C (Ge-Al). Enimkasutatavad on tina (Sn) ja plii (Pb) baasil pehmejoodised. Kõvajoodiseid toodetakse sulamistemperatuuriga 580...1240 °C. Tuntuimad on Cu-, Ag- ja Al-baasil kõvajoodised.
töö temp -200C kasutatakse täppis takististe valmistamiseks, konstantaan- Co lisand, talub -500C, küttekehade ja reostaatide valmistamise materjal. Nikroom-NI Cr- talub -200C Värvilisi metalle kasutatakse:Pulbermetallurgias(kõvasulamite valmistamisel- kasutatakse jahvatatud kujul WC TiC Co- paagutades) temp+serve+vorm Saadud toode on suure kõvadusega, kõrge sulamis tempiga üle 3000C, kasutatakse kõrgepinge kontaktidena ja liugkontaktidena. Joote sulamid ja räbustid Kasutatakse juhtmete ühendamiseks ja kontaktide kinnitamiseks, liigitatakse jootesulamid: 1.madalatemp.sulamis temp60-95C- kasutatakse trükk plaatide koostamisel. 2.Kergsulavad ehk pehm joodised- kasutatakse elertri seadmete, juhtmete ühendamisel kaasaarvatud aparaadid ja mõõteriistad. Sulamis temp 180-250C 3.Raskelt sulavad, kõvad joodised- alates 300-1000C, kasutatakse elektriliste toodete Räbusteid kasutatakse puhastusvahenditena, liigitatakse: tahked(kolvi
kasutatakse väikese süsiniku sisaldusega elektroode vastutus rikaste liidete puhul aga legeeritud elektroode.traat olgu puhas dagist,roostest ja õlist keevitusel võetakse lisametalliks traat mille läbimõõt on pool keevitatava metalli paksusest,keevitus kolde kaitsmiseks oksüdeerumise eest on vaja räbusteid neid on kahte liiki oksiididega reageerivaid ja oksiide lahustavaid.Reaktsiooni tulemusena tekib räbu mis kerkib keevituspinna kohale.Keemilise koostise poolest jagunevad räbustid happelisteks ja aluselisteks,gaaskeevituse eeliseks on võimalus põleti suudmikku kaldenurga muutmisega reguleerida keevitatava pinna ja lisa metalli sulamise intensiivsust kui suudmik on pinnaga risti sulab metall kõige intensiivsemalt,põleti põhi liikumine toimub piki õmblust abiliikumistega reguleeritakse õmbluse servade sulamise kiirust ja õmbluse kuju. Ohutus tehnika eiramine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi!! plahvatusi,põlenguid ja põletusi
Üle 5 millimeetri paksusi tooteid tuleb enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...300°C. Vase metallelektroodiga kaarkeevitamise reziimid Metalli paksus mm elektroodi läbimõõt Vool Amprites 2 3 120...150 3 3...4 160...210 4 4 240...280 5 5 300...350 6 5...6 330...380 Räbustid automaatkeevitusel kasutatakse kas sulamatuid süsi- või sulavaid metallelektroode ning räbusteid. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel kasutatakse automaatkeevituspead, mis liigub piki õmblust püsikiirusega. 4...8 mm paksuse vase keevitamiseks võetakse süsielektroodi läbimõõduks 20 mm. Räbustis süsielektroodiga keevitusreziimid on allolevas tabelis. Vase räbustis süsielektroodiga automaatkeevitamise reziimid elektroodi läbimõõduga 20
Üle 5 millimeetri paksusi tooteid tuleb enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...300°C. Vase metallelektroodiga kaarkeevitamise reziimid Metalli paksus mm elektroodi läbimõõt Vool Amprites 2 3 120...150 3 3...4 160...210 4 4 240...280 5 5 300...350 6 5...6 330...380 Räbustid automaatkeevitusel kasutatakse kas sulamatuid süsi- või sulavaid metallelektroode ning räbusteid. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel kasutatakse automaatkeevituspead, mis liigub piki õmblust püsikiirusega. 4...8 mm paksuse vase keevitamiseks võetakse süsielektroodi läbimõõduks 20 mm. Räbustis süsielektroodiga keevitusreziimid on allolevas tabelis. Vase räbustis süsielektroodiga automaatkeevitamise reziimid elektroodi läbimõõduga 20 mm
aastal firmas "Pilkington Brothers Ltd" Suurbritannias. [1] 1.1 Klaasi valmistus Poolpehme klaas valatakse redutseerivas atmosfääris vedela tina peale, kus klaas jaotub enne tahkumist ühtlaselt. Lisaks poleeritakse ja tasandatakse klaasi pinda kuumutades. Kuumpoleeritud klaasi pole vaja pärast jahtumist enam mehhaaniliselt poleerida. Klaasi peamised koostisained on struktuuri moodustavad oksiidid, lähteainete sulamistemperatuure alandavad räbustid, värvained , parandajad ja purustatud vanaklaas. Koostisained segatakse ja niisutatakse või granuleeritakse ning sulatatakse. Valmis vedel klaas jahutatakse ja vormitakse 0,5 - 10 päeva jooksul. Looduslik klaas tekib, kui liiv vulkaanipurske, pikselöögi või meteoriidiplahvatuse ajal suures kuumuses sulab ja kiiresti jahtudes klaasistub. Looduslikku klaasi jaotatakse tek-keviisi järgi obsidiaaniks, tektiidiks ja fulguriidiks. [1] 1.2 Klaasi funktsioonid ja omadused
2 3 120...150 3 3...4 160...210 4 4 240...280 5 5 300...350 6 5...6 330...380 17 Tabel 2 18 Räbustid automaatkeevitusel kasutatakse kas sulamatuid süsi- või sulavaid metallelektroode ning räbusteid. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel kasutatakse automaatkeevituspead, mis liigub piki õmblust püsikiirusega. 4...8 mm paksuse vase keevitamiseks võetakse süsielektroodi läbimõõduks 20 mm. Räbustis süsielektroodiga keevitusreziimid on allolevas tabelis. 19
keevitustöökohaks ja seal peaksid olema sellised seadmed, mis tagaksid häireteta töö: 1. hapniku- ja. atsetüleeniballoon koos reduktoritega; 2. kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või lõikepõletisse; 3. keevitustraat (vardad) keevitamiseks või pealesulatamiseks; 4. lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terashari, sepatangid, lihvmasin jne.; 5. räbustid, kui nad on metallide keevitamisel ja jootmisel vajalikud; 6. keevituslaud ja koosterakised. Keevisliidete liigid ja õmblused. Keevituseks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Detailide vastastikusest asendist eristatakse põkk-, nurk-, vastak-, katte- ja otsliiteid. Gaaskeevitusel on põhilised põkkliited. Põkkliite (a) puhul on liiteelemendid ühes tasapinnas või mingis muus pinnas (180...135º).
Boor organismis (loomses) - osaleb Ca ja Mg ainevahetuses (hormoonide aktiivsuse regulatsiooni kaudu), mõjutab näärmete tegevust, osaleb ensüümprotsessides, mõjutab rakumembraanide aktiivsust ja ioontransporti Kasutamine: korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite komponent, tugevdava struktuurina (kiudude kujul), pooljuhina (termotakistid, soojusneutronite loendurid), spetsiaalklaasides (tavaliselt B2O3 kujul), mitmed teised tehnilised kasutusalad: pesemisvahendid, herbitsiidid, räbustid metallurgias, mikroväetistes (taval. H3BO3 kujul) Ühendid: boori ühendeid: booraks Na2B4O7 ·10H2O, boorhape H3BO3. Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. vesinikuga: boraanid - boor vesinikuga otseselt ei reageeri, seetõttu saadakse boraane. On mürgised, ebameeldiva terava lõhnaga värvitud ained. Lämmastikuga: nitriid bn – tule ja kuumuskindlad materjalid, oksiidid – värvitu kritallias või klaasias aine, karbiidid - musta värvi suure
temperatuurini 500...510°C) ja seejärel vanandada. AL-d liigitatakse sõltuvalt keevitatavusest järgnevalt: hästi keevitatavad Al-d mida saab kasutada erinevate konstruktsioonide valmist. piiratud keevitatavusega Al sulamid mida ei soovitata keevitada konstruktsioniks keevituseks sobimatud Al-d mida ei tohi kasutada konstruksiooniks keevitada Vase ja selle sulamite keevitamiseks sobivaid teraste keevitamiseks kasutatavad räbustid. Vase keevitamist raskendavad: suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus, kalduvus tugevasti oksüdeeruda kuumas (eriti aga sulavas olekus). soojusjuhtivus on 6x suurem kui terasel. Keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid, kõige rohkem vismut. Kuni 4 mm paksusi keevitatakse ilma servamata. Põkkliited vahedeta. Nurk- ja vastakliidete keevitamiseks tuleb toode asetada nii, et mõlemad keevitatavad pinnad paikneksid
ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad. Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel. Alumiiniumsulamite ja tsingisulamite jootmiseks peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja võimelised purustama tihedat oksiidikihti, sellised joodised saadakse naatrium-, liitium-, kaalium- ja tinakloriidi baasil. Kõvajoodistega jootmisel kasutatavate räbustite põhikomponentideks on booriühendid (booraks, boorhape, booranhüdriid), mis on hästi vedelvoolavad ja lahustavad paljude metallide oksiide. Aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile kloriide ja floriide. Joonisel on esitatud ehituse ja kütteviisiga tõlvikuid.
ja värviliste metallide jaoks, pisi- ja remonditööks, üle 5mm paksusega metall võib deformeerida, ei kasutata konstruktsioonide valmistamiseks. Teine on kaarleegiga keevitamine, kus tekitatakse kaarleek keevituskoha ja metallelektroodi vahele. Temp üle 3000, madal pinge, suur voolutugevus(100-200A). Elektroodid sulatavad(3-6mm) ja mittesulatavad. Sulatavad kaetud kattega, mille eesmärgiks kerge ioniseerimine, kaare süütamine ja põlemine, keevituskoha kaitsmine õhust, räbustid, keevisõmbluse tugevuse ja kvaliteedi parandamine. TiO2, SiO2, CaCO3, K2CO3 jm. Saadakse spets keevitustrafost. Metallelektrood kaetud räbustiga, andes keevisliite jaoks vajalikku lisametalli. Sulakeevitus sobib mitmesuguste metallide puhul, odav, kiire, tehniliselt lihtne, kergesti automatiseeritav, tugev liitekoht, ei nõu pindade puhastamist, puudused- metalli sulamine keevisliite kohal, keevisliite ümbruse tugev kuumenemine, metalli omadused võivad muutuda ja koostis.
Gaaskeevitaja töökoht koosneb: hapnikuballoon koos reduktoriga atsetüleenigeneraator atsetüleeni saamiseks kaltsiumkarbiidist või atsetüleeniballoon koos reduktoriga kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või 1õikepõletisse keevitustraat keevitamiseks ja pealesulatamiseks lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terasharjad jne. Räbustid, kui nad on metalli keevitamiseks tarvilikud keevituslaud ja koosterakised. KEEVITUSPÕLETID, NENDE OTSTARVE JA EHITUS Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks TIG-keevituse skeem nimetatakse seadet , mille abil põlevgaas või selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju.
tuumareaktorites kasutatakse sageli boorkarbiide, mis on rikastatud isotoobiga 10B (mida looduslikus booris on ainult 19,6%, ülejäänud on 11B) - spetsiaalklaasides (tavaliselt B2O3 kujul) mõnedel andmetel ca 50% B toodangust eriti kergsulavad, kõrge murdumisnäitajaga pliiklaasid, emailid, glasuurid (aknaklaasis ei sisaldu) - mitmed teised tehnilised kasutusalad: pesemisvahendid, herbitsiidid, räbustid metallurgias - mikroväetistes (taval. H3BO3 kujul) 3.2.2. Ühendid 3.2.2.1. Vesinikuga: BORAANID Boor vesinikuga otseselt ei reageeri, seetõttu saadakse boraane kaudsel teel. Üldvalem BnHm, kus n= 2-20 (taval. paarisarvud, kuid ka 5,9) m taval. n+4 või n+6 Paremini uuritud boraane on ca 20; Boraanide keemiat on laialdaselt uuritud.
Sukeldusjootmine on jootmine kuumutamisega plekki, mis elektroodkeevitusega võimalik ei ole. sulajoodise vannis. Kontaktjootmisel e. takistusjoot- Puudusteks on gaasileegi väike läbisulatusvõime ja misel kuumutatakse ühendatavaid tooteid nagu kon- sellest tulenev piiratud keevitatava materjali paksus taktkeevitamiselgi liitekohta läbiva elektrivooluga. (kuni 4...5 mm). Iseloomulik on väike tootlikkus ja Jootmismaterjalideks on joodised ja räbustid. suured kulutused keevitusgaasidele. Gaaskeevita- Sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehme- mise osatähtsus on tänapäeval väike, seda kasuta- joodiseid (sulamistemperatuur kuni 450 °C) ja kõva- takase peamiselt remonttöödel. joodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Toode- takse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga alates
annaabi.ee 
