· lõikevõime · kulumiskindlus madalatel ja kõrgetel temperatuuridel · tugevus (nii lõikeriistal kui ka lõikeserval) · töödeldavus kuumutatult ja külmalt Kaasaegne puidulõikeriist töötab suurtel lõikekiirustel ja perioodilise löökkoormusega, seetõttu peab see olema plastiline. Kõrgendatud plastilisus on vajalik hammaste räsamisel ja paksendamisel, samuti nende stantsimisel. Puidu lõikamisel on lõiketsoonis kõrge temperatuur (600...800º C), lõikeriista pinnakihid kokkupuutes puiduga kuluvad kiiresti, vajalik on lõikeriista materjali suur temperatuurikindlus. Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF-plaat) lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega. Lisaks sellele on puit orgaaniline materjal, orgaaniliste hapete olemasolu nõuab lõikeriista materjalilt vastupidavust keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Kaasaegne
c. Mittekonvensionaalne lõikamine (laastuvaba); 15. Lõikeprotsessi füüsikalised alused a. Soojuse eraldumise tagajärjel tööriistal intensiivistub kulumine ja toorikul muutub pinna täpsus ja saavad mõjutada mehaanilised omadused. b. Lõikejõud, deformatsioon, pinna kvaliteet, kulumine. 16. Soojuse eraldumine lõikeprotsessis a. 80% eralduvast soojustest viib laast lõiketsoonist minema b. 20% jaguneb võrdselt tooriku ja lõikeriista vahel. c. Temp. mõjutab toorikut suhteliselt vähe. d. Lõikeriista tipus võib temp. tõusta 1000⁰C e. Suureneb lõikeriista kulumine. 17. Lõiketemperatuur a. Lõiketemperatuuriks loetakse suurimat temp. tööriista laastuga koormatud osas. b. Mõjurid: i. Suurema tugevusega materjalide töötlemisel eraldub rohkem soojusenergiat. ii. Plastsete materjalide töötlemisel on temp. kõrgem kui sama tugevusega
9. Juhtsüsteemi mälumahu järgi Töömehhanismi liikumise järgi · Täisnurkne juhtimine · Positsioonjuhtimine · Lineaarne juhtimine · Kontuurjuhtimine Täisnurkne juhtimine Liikumine toimub paralleelselt või risti koordinaattelgedega (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga ühe telje suunas). Rakendus: silindriliste pindade treimine, freesimine paralleelselt telgedega. Positsioonjuhtimine Liikumine toimub tasapinnal või ruumis positsioneerimisega igas punktis, lõikeriista liikumise trajektoori ei kontrollita. Rakendus: puurimine, punkkeevitus, lehtmaterjali töötlemiskeskused augustamisel. Lineaarne juhtimine Liikumine toimub mööda sirget (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga kahe telje suunaliselt). Rakendus: kooniliste pindade treimine, sirgete freesimine. Kontuurjuhtimine Liikumine ühest punktist teise punkti toimub täpselt mööda trajektoori, mis vastab kirjeldatud kontuurile. Saab töödelda kujupindasid. Rakendus: kujupindade
metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda. Sõltuvalt tera lõikeserva kujust ja asendist võib lõikepind olla tasand, koonus-, silinder- või kujupind (vt. joon. ). Lõikeprotsessiga kaasnevad keerukad füüsikalised nähtused (tooriku plastne ja elastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja tekki- mine teriku_ tipus), mis mõjutavad oluliselt lõikeriista tööd, samuti tööviljakust ja töötlemise kvaliteeti. Terik – lõikeriista mõtteline osa, mis on ette nähud laastu tekitamiseks. Treimistöödel kasutatakse mitmesuguseid lõikeriistu. Nende kõigi töö- põhimõte on sama. Lihtsaim lõikeriist on treitera. Tema terik on kiilukuju- line. Treimisel lõikub terik pingi töömehhanismiga edasi antud jõu F toi- mel tooriku pinnakihti ja eraldab selle ( vt.joon. ). Tooriku surutud pinnakihis tekivad sisepinged. Teriku edasisel
Tagasiside Õige vastus on: Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutmine ja selle muudetud olukorra kindlaksmääramine (mõõtmine). Küsimus 3 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: Vali üks: a. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi b. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi c. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Tagasiside Õige vastus on: Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi. Küsimus 4 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: Vali üks: a. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c
b. Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut c. Erinevat tüüpi detailidel on sama tehnoloogiline marsruut d. Seadmed, rakistus ja häälestus on detailidel ühesugune Feedback The correct answer is: Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut Question 3 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Lõikereziimi põhiparameetrid on: Select one: a. Lõikekiirus V, lõikeriista tipuraadius r ja lõikesügavus t b. Töötlemisvaru Zo , lõikeriista püsivusaeg T, lõikekiirus V ja lõikeriista materjal c. Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t Feedback The correct answer is: Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t Question 4 Partially correct Mark 1.50 out of 3.00 Flag question Question text Koostamise tehnoloogiliste protsesside projekteerimisel on lähteandmeteks: Select one or more: a
c. Universaallihvpink d. Tasalihvpink Küsimus 8 Milleks kasutatakse trummeltõmbepinki? Vali üks: a. Pulbermetalli valmistamiseks b. Lehtmetalli tõmbamiseks c. Traadi tõmbamiseks d. Toorikute trummeldamiseks Küsimus 9 Millise RP protsessi lähtematerjaliks on vedel monomeer? Vali üks: a. Stereolitograafia b. Laserpaagutus c. Pinna kõvastamine d. 3D printimine Küsimus 10 Milline neist on pealiikumine freesimisel? Vali üks: a. Lõikeriista vertikaalne liikumine b. Töölaua liikumine c. Lõikeriista pöörlemine d. Tooriku pikiettenihe
Lõiketöötlus 5 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja -pingi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepink; tuua lõiketöötlemise skeem koos -liikumise ja -reziimi elementidega Töö hinne: 100 punkti 100st. Detaili joonis. v. 18 7 4 8 6
Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea- ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur. Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad (ilma tooriku asendit muutmata) lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. 6.Kirjeldage meetodeid, mida kasutatakse ava asendi täpseks määramiseks tema töötlemisel. 7. Freesimisega töödeldavad pinnad ja nende tööötlemiseks kasutatavad freesid.
Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 13.05.2013 Töö eesmärk: Harjutustöös tuleb koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade lõiketöötlemise tehnoloogia. Lahendatakse järgmised ülesanded: · Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. · Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. · Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. 8 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik Positsiooni Lõiketöötlusviis Seade d 1. Hammasvöö, otspind, tasapind, 127,6, Treipink h=40, treimine 2
(töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Rander Süld Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev Töö eesmärk: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Töö ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Valutehnoloogia kodutöös kirjeldati terasest detaili valmistamist. Seega lähtun lõiketöötlusprotsesside kirjeldamisel eeldusest, et töödelda tuleb terasest materjali. Lõikeriista materjaliks kasutan kõvasulamit. Vastavalt ISO 513 valin materjaliks
23.Nimeta spetsiaalseid NC/CNC tööpinke. 24.Millisteks töödeks kasutatakse CNC horisontaalfreespinke? 25.Millisteks töödeks kasutatakse NC treipinke? 26. Miks on CNC vertikaalfreespingid enamkasutatavad pingid? 27. Millist reeglit kasutatakse koordinaadistiku määramisel? 28. Millised on CAD/CAM/CNC tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja pöördteljed? 29.Milliste tähtedega tähistatakse põhikoordinaadid ja pöördteljed? 30.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 2- teljelisel CNC pingil? 31.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 3 teljelisel CNC pingil? 32.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 4 teljelisel CNC pingil? 33. Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 5 teljelisel CNC pingil? 34. Mis on kontroller? 35.Mida nimetatakse NC tööpingiks? 36.Mida nimetatakse CNC tööpingiks? 37..Millised on CNC tööpingi juhtsüsteemi põhielemendid? 38
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid
LÕIKAVOSA LÕIKAVOSA MATERJALI JÄRGI KINNITUSE JÄRGI · Kiirlõiketeras · Mehaanilise · Kõvasulamid kinnitusega · Mineraalkeraamilised · Joodetud · Teemant 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS LÕIKAMISE SUUNALT GEOMEETRIALT · Välisterad · Vastavalt töödeldavale · Siseterad materjalile on erinevad · Parempoolsed lõikeriista nurgad: · Vasakpoolsed · teritusnurk · esinurk TÖÖDELDAVA PINNA KUJU JÄRGI KAREDUSE JÄRGI · Sirged · Koorivtöötlemise terad · Pööratud peaga · Siluvtöötlmise terad (vasakule, paremale) · Venitatud peaga 11 SPIRAALPUURI OSAD, GEOMEETRIA · Juhtservad
Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 0 0, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puurimisel eristatakse järgmisi parameetreid: lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, laastu paksus ja laius. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikeriista lõikeserva suhtelist paiknemist töödeldava materjali suhtes ühes ajaühikus. Puurimisel võetakse lõikekiiruse määramiseks lõikeserva punkt puuri välisel läbimõõdul ja arvutatakse järgmise valemiga: D n m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14).
Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Revolvertreipink erineb universaaltreipingist järgneva poolest: Vali üks: a. ei saa töödelda keerulise kujuga detaile b. pingi töötsükkel on automaatne c. puudub lõikekiiruse muutmise võimalus d. tagapuki asemel on revolversuport koos revolverpeaga Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Välisümarlihvimisel kasutatakse järgmist lõikeriista ja liikumisi lõikeprotsessis: Vali üks: a. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule ainult pöörlev liikumine ja käiale veel radiaalettenihe b. ketaskäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule teljesuunaline ettenihkeliikumine c. kausskäia, käiale ja toorikule antakse pöörlev liikumine d. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine ja radiaalettenihe, toorikule pöörlev liikumine ja pikiettenihe Küsimus 15 Vale
Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse terituse vahel). Tööriista materjal on suuteline säilitama oma lõikeomadused ainult lõiketsooni teatud temperatuurini. Igal freesihamba sisselõikumisel mõjub freesi hambale löök, mis esitab freesi hamba materjalile kõrgendatud nõude lööktugevuse suhtes. Freesi teral peavad olema järgmised mehaanilised omadused: töödeldava materjali
Detailide painutamiseks Question4 Lasertöötluse eelisteks on... Vali üks või enam vastust. a. Mehaaniliste omaduste paranemine b. Kõrge töötlemistäpsus c. Kiire töötlemiskiirus d. Töödeldavate materjalide hulk Question5 Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam vastust. a. Lõikeriista pöörlemine b. Ettenihkeliikumine c. Siirde ettevalmistusliikumine d. Tooriku pöörlemine Question6 Millised on lõikereziimi elemendid puurimisel? Vali üks või enam vastust. a. Ettenihe b. Puuri pikkus c. Lõikekiirus Question7
Normaliseerimine Termilise töötlemise eesmärgiks on metalli struktuuri muutmine materjali teatud kindla temperatuurini kuumutamise ja sellele järgneva jahutamise teel. Õige termiline töötlemine tagab lõikeriista kõrge kõvaduse, tugevuse, kulumiskindluse ja küllaldase kõrge sitkuse. Termilise töötluse kvaliteedi üle otsustatakse terase mikrostruktuuri ja kõvaduse järgi. Normaliseerimine on protsess, kus teras kuumutatakse sõltuvalt süsiniku sisaldusest üle faasisiirde temperatuuri, hoitakse sel temperatuuril ning õhus jahutatakse aeglaselt maha. Tööriistateraste normaliseerimist teostatakse kõvaduse suurendamiseks, et parandada terase töödeldavust ning samuti selleks et suurendada
(töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB-21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 17.05 Töö esitatud: 17.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepingil. 4. Tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Töötlemise meetod Detail 1 on silindriline sisepind ning 2 on otspind. Mõlemad pinnad töödeldakse treipingil Kasutatav tööpink: treipink Tooriku kinnitamiseks kasutatakse kolmepakilist isetsentreeruvat padrunit. Töö etappis kasutatakse sisetrei- ja otstreitera
Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam vastust. a. Ettenihkeliikumine b. Lõikeriista pöörlemine c. Siirde ettevalmistusliikumine d. Tooriku pöörlemine Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade see peaks ka õige olema töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Mida tähistab joonisel toodud piirkond OLMO? Vali üks vastus. a. Laastukasvutsoon b. Terikukasvaja tekke tsoon c. Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega?
Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. 1. Lõiketöötlemisviis Nr Pind Lõiketöötlemisviis 1 Välimine silindriline pöördpind Treimine 2 Otspind Treimine 3 Välimine silindriline pöördpind Treimine
Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 35. Mida peab arvestama võlli treimisel? Lõikereziim (lõikesügavus t, ettenihe f, lõikekiirus v) 36. Mis on tehnoloogi põhiprobleem? t, f ja v kombinatsiooni määramine 37. Mis on lõikereziimi elementideks? lõikesügavus t näitab kihi paksust, mida vaadeldaval läbimil toorikult eemaldatakse ettenihe f iseloomustab lõikeriista liikumist, mis on vajalik lõikeprotsessi pidevuse tagamiseks lõikekiirus v iseloomustab teriku suurima kiirusega liikumist tooriku suhtes; 38. Nimeta olulisemad lõikereziimi valikut piiravad tingimused? Olulisemad on: - teriku ettevalitud püsivusaeg; - nõuded töödeldud pinna karedusele; - tööpingi võimsus; - lõikeriista, selle lõikeplaadi ja pingi tugevus 39. Mis lõikereziimi parameetrid valitakse üldjuhul kogemuslikult? Töötlusjärkude hulk (näit
Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milleks kasutatakse abrasiivtöötlust? Vali üks või enam: a. Detaili mõõtmete täpsuse suurendamiseks b. Detailide kuju muutmiseks c. Pindade kvaliteedi parandamiseks Küsimus 3 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam: a. Siirde ettevalmistusliikumine b. Tooriku pöörlemine c. Ettenihkeliikumine d. Lõikeriista pöörlemine Küsimus 4 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam: a. Rz b. Rw c. Ra d. Rt Küsimus 5 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millest koosneb treilõikur? Vali üks: a. Peast ja kinnitusosast b. Tagaosast ja kinnitusosast c. Terikust ja rakisest Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00
Vali üks: a. keerme lõikamiseks b. pindade viimistlustöötlemiseks,kus luisu ja detaili vaheline pilu on täidetud õliga ja luisud saavad võnkuva liikumise ja töötlemine lõpeb siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme c. võllide koorivaks töötlemiseks d. avade koorivaks töötlemiseks Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst On vaja lõigata sisekeeret. Kasutaksin järgmist lõikeriista ja lõikepinki: Vali üks: a. kujufreesi ja keermefreespinki b. keermelõikurit ja treipinki c. keermepuuri ja puurpinki d. keermetera ja treipinki Küsimus 11 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5
Hobitööriistad Töötemperatuuril 350…500’ C Kiirlõiketerased Suure lisaainete sisaldusega (üle 18%) Teraseid nim . Kiirlõiketerasteks Rahvusvaheline tähistus HSS VÕI HS nEED terased kannatavad kõrgeid temperatuure, suuri lõike- ja eendekiirusi. Kulumiskindlus võrreldes süsinikterastega on 3..4 korda parem . Lõikeinstrumendid võivad olla valmistatud kahel viisil : Üleni kiirlõiketerasest Ainult lõikeriista lõikeosa on kiirlõiketerasest plaatidest, mis joodetakse lõikeriista külge (näit. freesid) Omadused : Suur temperatuurikindlus Hästi teritatavad Suur kõvadus ja sellest tulenevalt suur kulumiskindlus . Kasutamine : Töötemperatuur 600..650 ’ C Kiirlõiketerasest lõikeinstrumente kasutatakse kõvapuu liikide töötlemiseks , liimitud puidu töötlemisel
Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv? Pealõikeserv omab põhirolli, nimelt lõiketööd on teostatud just pealõikeserva poolt. 6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki? Teriku kujundusnurki on tähtis teada, sest need määravad kindlaks teriku elementide asendi kordinaattasandite ja teineteise suhtes ruumis. Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega. 7. Kuidas mõjutab esinurga suurenemine lõikeprotsessi? Esinurga suurenedes tungib terik paremini materjali sisse, vähenevad materjali deformatsioonid,
mine laastu eemaldamisega) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood:xxxx x4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev 05.06.2013 05.06.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: Harjutustöös tuleb koostada valamise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Töös tuleb lahendada järgmised ülesanded: 1) Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja-pingi tüübi valik. 2) Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3) Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Detaili joonis: 1. Lõiketöötlemisviis ja pink Tulenevalt detaili pinna kujust valisin pinkide tüübiks universaaltreipingi ja vertikaalpuurpingi. Seetõttu, et detaili kinnitamine kuulub lihtsate detailide alla. Lõiketöötlemisviisiks valin terimimise ja puurimise. Pinna 1 töötlemiseks kasutan sisetreimist.
projekteerimist ning valmistamist b. Tootmise ettevalmistamise (TE) põhinõuetena mõistame tootmise konstruktiivset ettevalmistust (TKE), tootmise tehnoloogilist ettevalmistust (TTE) ja tootmisprotsessi kalendaarset planeerimist ja organiseerimist c. Tootmise ettevalmistamise all mõistame materjalide, tööjõu ja seadmete hankimist uute ülesannete jaoks 8 : 3,00 Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: : a. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi b. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi c. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi 9 : 3,00 Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: : a. Liikuvad liited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c
ta paig - abiaeg detaili paigaldamiseks min, ta juht - abiaeg pingi juhtimiseks min, ta mõõt - abiaeg detaili mõõtmiseks min. torg organisatsioonilise teenindamise aeg arvestab ajakulu töökoha ettevalmistamiseks tööpäeva algul, töökoha koristamiseks vahetuse lõpul, tööpingi õlitamiseks, puhastamiseks ja teisteks analoogilisteks töödeks vahetuse kestel. ttehn tehnilise teenindamise aeg kulutatakse nürinenud lõikeriistade vahetamiseks, seadme järel häälestamiseks, lõikeriista paigaldamiseks ja reguleerimiseks. tv töö vaheajad määratakse töölise puhkuseks ja vahepausideks. 2.1. Tooriku valmistamine tp = 0,6 min ta = 0,75 min top = 0,6+0,75 = 1,35 min torg = 1,35 × 0,06 = 0,081 min tteen = 0,081 × 2 = 0,162 min tv = 1,35 × 0,04 = 0,056 min ttk = 1,649 min 2.2. Treimine 2.1.1. Koorivtreimine (1. d=42mm, l=110mm 2. d=35mm, l=50mm 3. d=38mm, l=20mm) tp = 0,00017×d×l=0,00017×110×42+0,00017×50×35+,00017×20×38=1,22 min
1950-1960 Esimesed arendused, puur-ja freespingid. Programmid vahetu juhtimisega ? 1960-1970 Perfolintide kasutamise ajastu. ? 1970-1980 Esimesed CNC pingid (CNC –ComputerizedNumericalControl) ? 1980-1990 CNC pinkide kõrgaeg. CNC pingid moodustavad raalintegreeritud tootmise aluse. ? 1990-… CAD/CAM tarkvara muutub arvjuhtimisega seadmetele juhtprogrammide ettevalmistamisel standardiks 6.Manuaalpingi ja arvjuhtimisega pingi erinevused? 7.Manuaalpingis: ?Pingi juhtimine (lõikeriista) manuaalne ?Operaator määrab spindli pöörlemissageduse ?Määrab ettenihke ?Vahetab vajadusel lõikeinstrumenti ?Tööline jälgib instrumendi asendit ja peatab instrumendi liikumise kui vajalik mõõde on saavutatud. 6.Arvjuhtimisega pingis: ?Lõikeinstrumendi liikumine automatiseeritud. ?Instrument liigub mööda etteantud trajektoori. ?Töötlemisinfo salvestatud juhtprogrammi. ?Tööriista kulumisest tekkinud korrektsioonid 7.Arvjuhtimisega tööpingid tänapäeval? (vähemalt 5tk)
kompenseerimaks roostevaba terase veidi kõrgemat hinda võrreldes tavalise terasega. Veelgi enam, värvi, täitematerjalide ja tugiraamistiku tihendamise arvelt oli võimalik kaalu 2 tonni ulatuses vähendada. Kergema rongi eeliseks on energia kokkuhoid. Teine legeeriv element oleks volfram, see tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1…2%. Kui volframi on rohkem (6% - 8 %) on tegu kiirlõiketerasega (näiteks puuriotsad), kuumustugevust 500 …600ºC juures, mis teeb kiirlõiketerase võrreldes süsinikterasega 3- 3,5 korda paremaks. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga kõvad.
arvutamiseks joonisel toodud hammasülekande korral. Vaata eelmist punkti. 26. Selgitada järgmised mõisted: Algringjooned- ringjooned, mille raadiused r1 ja r2 on pöördvõrdelised nurkkiirustega, nim ka aksoidideks. r 2 = - 1 = u12 r 1 2 Hambumispoolus - algringjoonte puutepunkt ja kiiruste hetkeline tsenter. Hambumissirge- sirge, mis puutub alusringjoont ja läbib hambumispoolust. Jaotusringjoon- ringjoon, millel ringsamm võrdub lõikeriista sammuga, aga ka ringjoon millel hamba paksus ja vahe on võrdsed. Nihutuseta hammasrataste puhul jaotusringjoon= algringjoon. Positiivse nihutusega: jaotusringjoon< algringjoon. Moodul- hammaste mastaabitegur p d m = , kus p = z Alusringjoon - ringjoon millele moodustub hamba evolvent. 27. Selgitada evolvendi omadused. Kirjutada võrrand inv= 1. Ühe alusringjoone evolvendid on omavahel kongruentsed (ühitatavad liikumise abil). Seega on evolvent
● Spindlikast paikneb sängi vasakul otsal ja kujutab endast malmkarpi, kus asetseb treipingi töövõll - spindel. ● See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidev rakis, näiteks padrun. ● Spindli paneb pöörlema vasema jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade , hammasrataste ja sidurite abil. ● Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks. ● Suport on seadis lõikeriista kinnitamiseks ja nihutamiseks. Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. ● Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise supordi sirgjooneliseks liikumiseks. ● Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja -võllile ning muudab ettenihke suuremaks. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste kitarri kaudu. Puurpink Puurpingi ohutus
Nüüd on hakatud valmistama ka puidulõikeriistu nn poolkuumuskindlatest terastest, selle vahe seisneb selles, et lisaks väiksemale volframi hulgale on suur kroomi sisaldus. Suurest volframisisaldusest tngituna on kiirlõiketeras kallis Põhiline omadus ongi selle suur kõvadus (vt foto 3), mille tõttu suureneb ka kulumiskindlus. Head omadused avalduvad kiirlõiketerastes siiski alles peale termilist töötlemist (karastamine jne). (Üldlevinud tähis lõikeriista markeeringus on HSS (high speed steel), P18, P6M5 (P tähele järgnev number tähistab volframisisaldust protsentides)). Tabel Mõningate tööriistateraste koosseis Lõikeriista Rän Kroo Molübee Süsinik Mangaan Volfram Vanaadium Nikkel Koobalt tüüp i m n Lintsaed s<
kus: ta paig - abiaeg detaili paigaldamiseks min, ta juht - abiaeg pingi juhtimiseks min, ta mõõt - abiaeg detaili mõõtmiseks min. torg organisatsioonilise teenindamise aeg arvestab ajakulu töökoha ettevalmistamiseks tööpäeva algul, töökoha koristamiseks vahetuse lõpul, tööpingi õlitamiseks, puhastamiseks ja teisteks analoogilisteks töödeks vahetuse kestel. ttehn tehnilise teenindamise aeg kulutatakse nürinenud lõikeriistade vahetamiseks, seadme järel häälestamiseks, lõikeriista paigaldamiseks ja reguleerimiseks. tv töö vaheajad määratakse töölise puhkuseks ja vahepausideks. top = tp + ta (operatiivaeg) Paigaldus 1 005. Tooriku valmistamine tp = 0,6 min ta = 0,75 min top = 0,6+0,75 = 1,35 min torg = 1,35 × 0,06 = 0,081 min tteen = 0,081 × 2 = 0,162 min tv = 1,35 × 0,04 = 0,056 min ttk = 1,649 min Paigaldus 2 010. Kooriv treimine tp = 0,00017 × d × l = 0,00017 × 30 × 15 = 0,0765 min 4
Kaabitsemine. Kaabitsemine on viimistlev lukksepatööoperatsioon, kus lõikeriista - kaabitsaga eraldatakse väga õhukene metallikiht. Kaabitsemist teostatakse seal, kus on vaja saada siledaid liugliiteid, tihedalt liibuvaid ühenduspindu, viimistluse kõrget kvaliteeti ja täpseid detaile. Selleks, et kindlaks teha, millist pinnaosa on vaja kaabitseda, asetatakse kaabitsetav pind kontrollplaadile, mis on kaetud õhukese värvikihiga, ning kergelt vajutades liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas
lõiketemperatuuri T sõltuvus lõikekiirusest v (f=const) ja lõiketemperatuuri T sõltuvus ettenihkest f (v=const). Töö eesmärk Uurida lõikeprotsessi parameetrite mõju lõiketemperatuurile Töövahendid 1. Treipink 2. Treitera 3. Toorik- süsinikteras 4. Nurgamõõturid 5. Millivoltmeeter 6. Termopaar Seadmete kirjeldus Joonis 1.1 Lõikeriista kujundusgeomeetria mõõteseadiste kasutamise skeem Treilõikuri kujundusgeomeetria määramiseks on abi joonisel 1.1 skemaatiliselt kujutatud seadiseid sisaldavast mõõtestendist. Seadist A kasutatakse ortogonaalesinurga o ja ortogonaaltaganurga o määramisel, seadist B lõikeservanurga r ja abilõikeservanurga r' määramisel, ning seadist C lõikeserva kaldenurga s määramisel. Katse skeem ja kirjeldus Temperatuuri määramine toimub loomuliku termopaari meetodil
– Muljutis – jeebus küll – Rõmelisus – spooni pinnakaredus – Torge – terava esemega tekitatud torkeava – Kriim – kitsas vagu puidu pinnal – Õnarus – freesimisel tekkiv süvend – Freesimisvajak – freesimata koht – Harjand – lõiketera vea tõttu tekkiv töötlemata pinna riba – Läbilihv – liiga palju lihvitud detail – Vaeglihv – liiga vähe lihvitud detail – Põletis – lõikeriista liiga suure hõõrdumise tõttu tekkiv põletus puidu pinnal Kaardumused – Kaardumus – puidu kõvrdumine piki puitu – Kõmmeldumus – kaardumus laiupidi – Keerdumus - propeller Niiskuse, temperatuuri ja hapniku mõju kahjustuste tekkele Niiskuse vähenemisega suureneb puidu tugevus. Temperatuuri tõstmine vähendab puidu tugevust. Suured temperatuuride kõikumised või liigne niiskus võivad põhjustada pragude ja lõhede tekkimist
Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. astmetreimine, välistreimine b. pikitreimine, välistreimine c. astmetreimine, sisetreimine d. kujutreimine, välistreimine Küsimus 6 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest parameetritest otse sõltub lõikekiiruse valik lõiketöötlemisel? Vali üks: a. töödeldava materjali omadustest b. lõikeriista kujust c. töötlemisvaru suurusest d. pinna karedusest Küsimus 7 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrata terasest (lõikekiirus V=400 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Töödeldud välispinna läbimõõt d=252,1 mm ja lõikepikkus on 950 mm. Treimisel on ettenihe s=2,4 (mm/p) ja lõikesügavust=2,3 (mm), vt. joonisel. Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s·N),
b. astmetreimine, välistreimine c. kujutreimine, välistreimine d. mahalõikamine, välistreimine Küsimus 6 Millistest parameetritest otse sõltub lõikekiiruse valik lõiketöötlemisel? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. töödeldava materjali omadustest Märgista küsimus b. lõikeriista kujust c. töötlemisvaru suurusest d. pinna karedusest Küsimus 7 Määrata Al-sulamist (lõikekiirus V=800 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Valmis Töödeldud välispinna läbimõõt d=201,4 mm ja lõikepikkus on 935 mm. Treimisel on ettenihe s=2,9 (mm/p) ja lõikesügavus t=3,0 (mm), vt. joonisel. Hinne 0 / 7
Puidu liigid on erineva kõvadusega ja avaldavad seetõttu lõikamisele ka erinevat vastupanu. Kui lugeda männipuidu vastupanuvõime võrdseks 1- ga, siis saarel 1,75 ja tammel on 1,55 ; kasel 1,25; haaval 0,85 ; pärnal 0,8. 2. Lõikamise suunast - kui lugeda lõikejõud piki lõikamisel võrdseks 1- ga, siis külglõikamisel on see väärtus 0,6 ja otslõikamisel 5-6. 3. Lõikuri teravus lõiketöötlemisel (puidu treimisel) on lõikeriista teravusel oluline tähtsus ning kaua töötanud lõikur nürineb ning töö sooritamiseks võrreldes algperioodiga tuleb kasutada peaaegu kaks korda suuremat jõudu. Lõikuri teravuse püsivuse suurendamiseks kasutatakse seetõttu lõike servadel eriteraseid. 4. Teritusnurga suurusest - väikese teritusnurga puhul on puidu kiudusid kergem läbi lõigata, kuid siis on tera osa õhuke ja võib kergesti murduda
materjalide töötlemiseks c. töödeldava pinna mehaanilisel purustamisel, dielektrikute töötlemiseks d. töödeldava materjali plastsel deformeerimisel, sepiste valmistamiseks Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lihvimisel kasutatakse lõike- e. jahutusvedelikku: Select one: a. ainult lõiketsooni jahutamiseks b. ainult erandjuhtudel lõikejõudude vähendamiseks c. hõõrdumise vähendamiseks lõikeriista ja detaili vahel d. lõiketsooni temperatuuri alandamiseks ja kulunud abrasiiviterade eemaldamiseks Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõikekeraamika põhikoostisosaks on järgmised ühendid, kasutusalad ja eelised on: Select one: a. TiC + Ni, hind kõrge, puidu töötlemiseks b. paagutatud Al2O3, hind madal, keemiliselt inertne materjal, malmi ja terase puhastöötlemiseks c
Metalli viilimine. Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on
lisatakse alumiiniumjoodistele räni-, vaske-, tina-, tsinki- ja teisi metalle. (425-590`C) Joodised kõvasulamplaatide jootmiseks lõikeriistadele: Lõikeriistade valmistamisel kasutatakse laialdaselt kõvasulam- ja kiirlõiketerasest plaatide pealejootmist süsinikterasest valmistatud lõiketera kehale. Kõige levinum ja tootlikum on pealesulatamine kõrgsagedusvooluga. Kõvasulamlõikeriista jootmiseks kasutavate joodiste sulamistemperatuur on 900-1000`C. Joodis valitakse olenevalt lõikeriista ekspluatatsioonitingimustest. Joodised kiirlõiketerasest plaatide jootmiseks lõikeriistadele: Pealejoodetud kiirlõiketerasest plaatidega lõikeriistade valmistamisel kasutatakse joodisena spetsiaalseid kõrge sulamistemperatuuriga keevituspulbreid, mille koostises on ferromangaani jaferrosiliitsiumi. Kõige väärtslikumad neist on need joodised mis võimaldavad kiirlõiketerasest plaate joota lõikeriistadele kiirlõiketerase karastamistemperatuuril
lisatakse alumiiniumjoodistele räni-, vaske-, tina-, tsinki- ja teisi metalle. (425-590`C) Joodised kõvasulamplaatide jootmiseks lõikeriistadele: Lõikeriistade valmistamisel kasutatakse laialdaselt kõvasulam- ja kiirlõiketerasest plaatide pealejootmist süsinikterasest valmistatud lõiketera kehale. Kõige levinum ja tootlikum on pealesulatamine kõrgsagedusvooluga. Kõvasulamlõikeriista jootmiseks kasutavate joodiste sulamistemperatuur on 900-1000`C. Joodis valitakse olenevalt lõikeriista ekspluatatsioonitingimustest. Joodised kiirlõiketerasest plaatide jootmiseks lõikeriistadele: Pealejoodetud kiirlõiketerasest plaatidega lõikeriistade valmistamisel kasutatakse joodisena spetsiaalseid kõrge sulamistemperatuuriga keevituspulbreid, mille koostises on ferromangaani jaferrosiliitsiumi. Kõige väärtslikumad neist on need joodised mis võimaldavad kiirlõiketerasest plaate joota lõikeriistadele kiirlõiketerase karastamistemperatuuril. See võimaldab peale jootmist
programmi järgi määratud positsiooni ja määratud ettenihkekiirusega. Interpolaator jagab liikumise lõigud lähtepunktist kuni lõpp-punktini paralleelselt koordinaattelgedega sammudeks või ringjoone puhul lõikudeks, luues täiendavaid tugipunkte. Interpoleerimissamm on määratud pingi juhtsüsteemi diskreetsusega (minimaalse nihutuse pikkus) ja detaili töötlemise täpsusega. Kui juhtsüsteem on ilma interpolaatorita, siis lõikeriista liikumine on võimalik ainult kas koordinaatidega kindlaks määratud positsiooni või sirgjooneliselt CNC- PINGI PLUSSID JA MIINUSED Plussid: CNC pinke saab kasutada 24h järjest ja 365 päeva aastas ja vajab väljalülitamist ainult hoolduse ajaks. CNC pingid on programmeeritud nii, et toodet saab toota sadades ja isegi tuhandetes kordades ja toodetud toode on iga kord täpselt sama. CNC pinke saab lihtsalt uuendada. CNC pingiga saab toota tooteid/detaile, mida käsitsi toota ei saa
Korrapärast laastu ei teki, lõigatav kiht eraldub ebakorrapäraste kihtidena. 55. Millistel lõiketöötlemistingimustel saab vältida terakasvaja teket? Tuleb vähendada lõikekiirust 56. Millised on määrde- ja jahutusvedelike peamised ülesanded lõiketöötlemisel? Neid kasutatakse soojusekahjuliku mõju vältimiseks. Ainete määrdeomadused vähendavad soojuseteket hõõrdumisel, jahutav toime suurendab soojuse äravoolu ümbrusesse. 57. Selgitage lõikeriista püsivusaja mõistet. S.o lõikuri summaarne tööaeg lõikeprotsessis. 58. Milline lõikerezhiimi elementidest (ettenihe, lõikesügavus, lõikekiirus) avaldab suurimat mõju lõikeriista püsivusajale? Lõikekiirus 59. Millised on lõikerezhiimi valikuprintsiibid? 60. Millistel lõikepinkidel on võimalik toorikutesse sooni töödelda? Universiaaltreipingil, freesil, 61. Milliseid töid on võimalik teostada ja milliseid lõikeriistu kasutatakse:
3) asetseb hülss ehk pinool, mida saab nihutada käsiratast pöörates. Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga pindu. Võlli, puksi, hammasratast ja teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks ja valmistatakse treipingil treitera, puuri või muu lõikeriista abil. Selleks kinnitatakse toorik ja lõikeriist tugevasti rakiste abil tööpingile. Rakisteks on padrun, tsenter, terahoidik jne. Treimisel saadavad pinnad on : silinder- , koonus- , kuju- , keermestatud pind ja tasane otspind. Lühikesed toorikud kinnitatakse treipadrunitesse.
kindad käes. 16. Spindlile tuleb freesitorn või freesi koonussaba kinnitada ainult võtmega, lülitades seejuures spindli pöördumise vältimiseks sisse vaheülekande. 17. Freeside pinkipanekul ja sealt mahavõtmisel tuleb hoida end lõikeservade vastu vigastamast. 18. Spindliava, freesitorni või freesisaba ja vahekoonuse pindadelt tuleb enne spindlile panekut täkked hoolikalt eemaldada ja pinnad puhtaks pühkida. Lõikeriista saba ja spindlile panekul tuleb veenduda, et see istub avas tihedalt ja lõtkult. 19. Freesi ei tohi kinnitada ega lahti keerata elektrimootori sisselülitamise abil. 20. Vahekoonuse, freesitorni või freesi spindlilt eemaldamiseks tuleb kasutada selle otstarbelist torni, pannes eelnevalt pingi töölauale puidust tugiklotsi. 21. Pinke ei tohi pidurdada käesurvega pingi detailidele, sest käsi võib sattuda freesi alla. 22
annaabi.ee 
