Joodised (0)

JOODISED
Pehmed joodised
Tinapliijoodiseid kasutatakse erinevates valdkondades kõige ulatuslikumalt . Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90%
Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon , mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust.
Joodise omadused sõltuvad nende koostisest.
Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium - ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel. Kui tinale lisada tsinki , siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb (199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma.
Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lisatakse tinatsinkjoodistele vähesel määral hõbedat ja alumiiniumi.
Paremate tehnoloogiliste ja tugevusomadustega joodised saadakse vismuti, kaadiumi, indiumi, magneesiumi, nikli ning hõbedaga.
VASKJOODISED
Puhas vask ja selle sulamid on kõige levinumad kõvajoodised, mida kasutatakse enamiku metallide sulamite jootmiseks. Vaskjoodise alused on sulamid Cu-Zn, Cu-p ja Cu-Ga. Kindlate omaduste ja sulamistemperatuuri saamiseks lisatakse nendele süsteemidele, tina, mangaani , rauda, alumiiniumi jt. Metalle . Boori vähene lisamine suurendab joodise kõvadust ja tugevust, teeb ta iseräbustuvaks, kuid suurendab jootõmbluse haprust.
Vask ja vaskjoodised annavad korosjoonikindlad liited , nad märguvad häasti põhimetalli ninf enamik neist talub suuri mehaanilisi koormusi.
Vask. Puhta vasega joodetakse ulatuslikult terast ja niklit sisaldavaid tooteid. Kõrge sulamistemperatuuri(1083C) tõttu rakendatakse vasega jootmisel induktsioonkoormust või kuumutust kaitsekeskkonna ahjudes. Vasktinajoodised( messingid ) on laialdaselt levinud enamike metallide jootmisel. Vasktinajoodiste suhteliselt madal sulamistemperatuur võimaldab joota ka tooteid, mida ei tohi kõrge temperatuurini kuumutada. Kui jootliide peab olema tugev ja hea venivusega, lisatakse vesinikjoodistele tina, niklit ja mangaani. Tinalisand alandab messingi sulamistemperatuuri, parandab tema korosioonikindlust merevees ning suurendab vedelvoolavust. Nende kasutamist piirab väike plastsus .
. Vesinikjoodiseid kasutatakse korrosiooni- ja kuumuskindlate teraste, lõikeriistade ja kõrgetel temperatuuridel töötavate toodete valmistamiseks. Joodisele lisatakse veel kroomi , mangaani, rauda, räni ja alumiiniumi.
Vaskfosforjoodised. Vasesulamid 4-9% fosforisisaldusega kasutatakse nende hea vedelvoolavuse ja madala sulamistemperatuuri tõttu laialdaselt hõbeda- ja vasktsinkjoodiste asendajatena vase ning selle sulamite jootmisel. Vaskfosforjoodste märkimisväärne omadus on see, et nende joodistega saab joota vaske ja selle sulameid ilma räbustita, kuna joodise fosforil on jootetemperatuuril räbustavad omadused.
Mustmetallide(raudmetallide) jootmine vaskfosforjoodistega on keelatud, sest habraste raudfosfiidide tekke tõttu ei talu joodisõmblused löök- vibratsioon- ja paindekoormust. Sellisel juhul tuleb joodetavad metallid eelnevalt vastetada.
Väärismetalljoodised
Hõbe, kuld , plaatinajoodiste suur tugevus, hea plastsus ja korrosioonikindlus , võime ühendada mitmesuguseid metalle ning keraamikat võimaldavad neid kasutada paljudes teadus ja tehnikaharudes, meditsiinis ning olmes.
Hõbejoodised. Hõbejoodiste iseloomulik erinevus teistest kõvajoodistest on suhteliselt madal sulamistemp., suur tugevus, plastsus ja korrosioonikindlus mitmesugustes keskkondades , hea soojus ja elektrijuhtivus . Hõbejoodised märgavad metallpinda hästi, valguvad kergesti jootepiludesse ning annavad tugeva ja korrosioonikindla jootliite, mis talub löök ja vibratsioonikoormust ning deformeerub vähe.
Hõbejoodisega saab peale alumiinimumi ja magneesiumite joota kõiki metalle.
Jootliidete tugevuse suurendamiseks manustatakse vaske ja tsinki sisaldavale hõbejoodisele niklit. Sellistel joodistel püsib suur tugevus temperatuurini 540C ja nendega saab joota ülitugevaid sulameid. Mangaani lisamine muudab hõbejoodised happekindlaks, liitiumi lisamine parnadab järsult hõbejoodiste voolavust ja märgumisvõimet vaakumis , vesinikus, inertgaasides ning võimaldab neid joota harilikus keskkonnas ilma räbustita. Liitiumlisandiga joodetaval pinnal liitiumhüdroksiid (li oh). Hõbedat, vakse, antimoni , tsinki ja kaadiumi sisaldavate joodiste täieliku sulamise temperatuur on 425..660 C.
Kuldjoodised
Puhast kulda, selle sulameid hõbeda ja vasega kasutatakse joodisena metallehete ja hambaproteeside valmistamisel, elektonlampide ja vaakumaparatuuri tootmisel, molübdeendetailide jootmisel ja grafiidi ühendamisel metallidega. Kuldvaskjoodised on korrosioonikindlad, lenduvate komponentide puudumise tõttu saab nendega joota kõrgvaakumis töötavaid detaile. Tänu kulla ja indliumi sulamite heale märgamisvõimele ühendatakse nende klaasi klaasi või metalliga
Plaatinajoodised. Hea märgamisvõime, kõrge sulamis temp.ja vastupidavus oksüdeerumisele võimaldavad plaatina ja selle väärissulamitega joota kõrgel temperatuuril töötavaid tooteid. Plaatina ja selle sulameid kulla ning hõbedaga kasutatakse molübdeeni jootmisel ning raskjoodetavate toodete ühendamisel. Plaatina kasutatakse kõrge hinna tõttu joodistes harva.
Kergmetalljoodised.
Al. Joodised. Al ja selle sulameist toodete jootmisel tagavad mehaaniliselt kõige tugevama jootõmbluse al.joodised, mis sisaldavad räni, vaske, tina ja teisi metalle. Joodistena kasutatavad alumiiniumsulamid sisaldavad 4-13% räni, sulamistemp 577C. Veelgi madalama sulamistemp saamiseks lisatakse al.ränijoodistesse vaske. Tehnoloogiliste ja tugevusomaduste parandamiseks lisatakse al.joodistele tsinki ja mangaani.
Magneesiumjoodised. Magneesiumt ja selle sulameid joodetakse magneesiumjoodistega ,millele on lisatus , al ,vaske, mangaani ja tsinki. Et ahjus jootmisel vältida joodise süttimist , lisatakse joodisele vähesel hulgal berülliumit
Kuumakindlad ja kuumusppüsivad joodised
Temperatuuril üle 500C töötavate toodete jootmiseks kasutatakse raud- , mangaan ,- nikkel -, koobalt .- tsirkoonium.- halfium ja nioobiumjoodiseid ning pallaadiumi sisaldavaid joodiseid. Selle rühma joodistel on härgmised omadused:
.märgavad hästi paljusid metalle ja sulameid
.ei lahusta oluliselt põhimetalle
.täidavad hästi jootepilu
.head mehh.omadused madalatel ja kõrgetel temp.ning hea plastus
.ei oksüdeeru kõrgetel temperatuuridel
Raudjoodised. Kõrget kuumuspüsivust nõudvad tooted joodetakse raudjoodistega, millele on lisatud kroomi, volframi , niklit jt metalle, boori lisamine suurendab raudjoodiste oksüdeerumiskindlust kõrgetel temp ja võimaldab joota ilma räbusita.
Mangaanjoodised. Mangaanisulamid nikliga on oksüdeerumiskindlad, piisavalt plastsed ja märgavad joodetavat metalli hästi, seepärast kasutatakse mangaani alusel valmistatud joodisedi kõrge sulamistemp liidete saamiseks. Joodetakse roostekindasterasest, inkonellist ja teisteis kuumapüsivatest sulamistest toodete jootmiseks. Mangaanijoodistega joodetakse kuivas vesinikus või vaakumis.
Nikkeljoodised. Suure korrosioonikindluse ja tugevuse tõttu on nikkel ning selle sulamid kroomi, räni ja mangaaniga kõige odavamad. Nad on peamised joodised kõrgetel temp, töötavate toodete jootmiseks. Nikkeljoodistele lisatakse erinevatel põhjustel teisi elemente näit indiumi, germaaniumi, liitiumi, boori, räni, titaani, alumiiniumi, fosforit jt.
Titaanjoodised. Titaanjoodistega joodetakse nioobiumdetaile, millelt nõutakse korrokindlust vedelates leelismetallides ja töökindlust temp kuni 815C . titaanisulamit 35% vasega kasutatakse keraamika ühendamiseks keraamika ja metalliga, joodetakse inerttäitega ahjus ilma eelneva katmiseta.
Koobalt joodised. Kasutatakse mehaanilise koormuseta töötavate kuumapüsivate sulamitest ja molübdeenist toodete jootmiseks.