need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 200 0, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad.
Lahustuvad piirituses ja teistes lahustajates. Tarvitatakse piirituspolituurides ja polituurlakkides. Dammar Teatud lehtpuust saadav vaik. Tarvitatakse värvitut, klaasiläikega, tükkidena müüdavat dammari sorti. Käesoojuses dammar muutub kleepuvaks. Dammarit kasutatakse vesiselge värvusega õlilakkide ja nitrolakkide valmistamiseks. Sulamistemperatuur 120 - 200 °C. Elemi Erilise, tärpentinõli lõhnaga vaik. Tarvitatakse piirituslakkides pehmendajana - hoiab laki kihi elastsena. Kampol Saadakse männivaigust peale tärpentini väljautamist. Moodustab vähese vastupidavusega kihi. Sulamistemperatuur on 100 - 130°C. Kopaal Kopaalvaik on tekkinud aastatuhandeid maa sees lebanud okaspuude vaigust. Kopaalvaiku kasutatakse õli ja piirituslakkides. Kuulub kõvade vaikude hulka. Sulamistemperatuur 180 - 200°C. Mastiks Mastiksvaiku müüakse kollaste kuni roheka värvusega tükkidena. Lahustub piirituses. Kasutatakse eriotstarbel nt. kuldamislakkide juures
Germaanium 8,7±0,4 950 ...1005 Elektrotehnilise terase, roos- Nikkel0,5±0,5 Boor tevaba terase ja nikli joot- 0,2±0,1 Vask (ülejäänu) miseks Räbustid on abimaterjalid jootekohtade kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks. Räbustid väldivad jootekoha oksüdeerumist ja kõrvaldavad oksüdikihi joodetava metalli pinnalt. Tavatingimustes on enamkasutatavateks räbustiteks kampol, okaspuuvaigust saadav -80% ulatuses QgHigCOOH-st koosnev kollane kuni tumepruun rabe, klaasjas aine (käsutatakse vase ja selle sulamite jootmiseks), ja kloortsink (ZnCl), mida saadakse soolhappes tsinki lahustades (põhiliselt raua jootmiseks). Tabelis 12 on toodud mõned käsutatavad räbustid. Tabel 12. Räbustid. Jrk. nr. Koostis % Kasutusala 1. Kampol Vase, valgevase, nikli ja tsingi, hõbeda,
44% hõbedat. Töötemp. ca 730°C. Vase ja vasesulamite, terase ja roostevaba terase jootmiseks. Räbusti - Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks. Happelised räbustid 1. Tsinkkloriid- kasutatakse terase, vase, valgevase, pronksi ja plii jootmisel. 2.Lahjendatud soolhape- kasutatakse tsingi ja tsingitud pleki jootmisel. 3.Ammooniumkloriid (salmiaak) kasutatakse terase ja vaskesemete jootmisel ja tinatamisel. Neutraalsed räbustid 1.Kampol- kollakaspruun klaasjas aine, mida saadakse männivaigu destilleerimisel. Tema eelis on, et ta ei korrodeeri jootekohta ja seetõttu kasutatakse teda elektro- ja raadiotehnikas. 2. Kõvajoodiste puhul kasutatakse räbustina booraksit Jootmistööriistad – jootekolb, jootepliiats, gaasipõleti, jootejaam, joodiseimur, jootevedelik Jootmise tööetapid – detailide ja jootekolvi ettevalmistamine; jooteliite valmistamine, jooteliite puhastamine
ühendid. Tsinkkloriidi baasil valmistatud räbusteid kasutatakse metallide jootmisel tina-, plii ja teiste suhteliselt kergesti sulavate plii või tinajoodistega. Elektri ja raadioaparatuuri jootmisel on happeliste räbustite kasutamine keelatud. Happeta räbustid on koostatud kampoli ja teiste orgaaniliste ühendite baasil. Neid kasutatakse metallide jootmisel tina-, plii-, või teiste koostisosa on kõva, habras klaasisuhteliselt kergelt sulavate plii või tinajoodistega. Kampol kui peamine (liider) happeta räbustite sarnane aine, mida saadakse männivaigust. Kuumutamisel 125`C. Kampol sulab. Sealjuures on ta võimeline lahustama oksiide, pärast tardumist jäävad räbusti jäägid ei tekita jootekohal korrosiooni, mistõttu räbusti jääke enamasti ei eemaldata. Aktiviseeritud räbustite koostises on peale kampoli aktivaatoreid, mis suurendavad kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena
Erinevatelt tahkistest ei ole amorfsetel ainetel kindlat sulamistemperatuuri soojenemisel muutuvad nad tasapisi järjest pehmemaks kuni hakkavad soolama. Amorfsed ained sarnanevad välimused tihti tahkistega, järelikult on neid raske eristada. Amorfsed ained võivad löögi mõjul kergesti kildudeks puruneda. Siledale alusele asetatuna võib pika aja möödumisel märgata, et amorfne keha on hakanud pisitasa laiali valguma. Amorfsed ained on näiteks mesilasvaha, pigi, merevaik, kampol. 5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. ÜLEKANDENÄHTU MILLES VÄLJENDUB? S Difusioon Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus Soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda.
30...55 % vaikhappeid ja 30...45 % rasvhappeid, 8...20 % neutraalseid aineid ja 5...10 % mittelahustuvaid aineid (ei lahustu eetris). Seda toorainet edasi töödeldes, st destilleerides teda vaakumis ülekuumendatud veeauruga saadakse seebirasv, mis on kollaka värvusega ja sisaldab 20...40 % vaikhappeid ning 50...70 % rasvhappeid. Saadud seebirasv on väga hinnatud tooraine seebi, lakkide ja värvi tootmisel. Veelgi kasulikum on eraldada sellest toorainest kampol ja füsioloogiliselt aktiivsed ained. Selleks kasutatakse fraktsioon-rektifitseerimist vaakumis. Saadakse järgmised fraktsioonid - koostisained: Aine, mis sisaldab 93...96 % rasvhappeid, 2...3 % vaikhappeid ja 2...4 % muid aineid. Seda fraktsiooni kasutatakse peamiselt seebi tootmiseks. Teine fraktsioon sisaldab 88...93 % vaikhappeid, 5...6 % rasvhappeid ja 2...4 % mittelahustuvat osa. Selle fraktsiooni sulatamisel saadakse kampol.
Euroopas olid keskajal paberi tooraineks peamiselt linased kaltsud. Klassikalist kaltsupaberit valmistati kuni 19. sajandi keskpaigani. Kaltsupaberi vastupidavus vananemisele on väga hea. Oluline tehnoloogiline pööre paberitootmises leidis aset 19. sajandi teisel poolel, mil kaltsupaberi asendas peamiselt puidutselluloosist saadud nn. "moodne" paber. Lisaks puidu kasutuselevõtule paberi toorainena, võeti liimistusainena kasutusele kampol, paberimassi hakati valgendama klooriga. Sellised tehnoloogilised 2 muutused mõjusid väga halvasti paberi kvaliteedile ja vananemisele vastupidavusele. Uuringud on näidanud, et kõige vähem vastupidav paber on valmistatud aastatel 1840 1950. Hiljem on paberi kvaliteet hakanud tõusma. Eestis kasutatava paberi kvaliteet muutus oluliselt paremaks alates 1990.
korrapärasusega. (Tõestati pärast röntgenikiirte avastamist K. Röntgeni poolt 1895.a.). Kristallilised ained muutuvad tahkest olekust vedelasse olekusse kindlal sulamistemperatuuril. Vedelast tahkesse kristalliseerumis temperatuuril, mille juures algab kristalliseerumise tsentrite tekkimine ja nende tsentrite ümber toimub üheaegselt kristallide kasvamine (suurenemine) kuni kogu aine mass on tardunud kristalliseerunud. Amorfsete ainete (klaas, liim, kampol, vaik, polümeerid ) mittemetallide aatomite paigutuses puudub kindel korrapärane süsteem. Kuumutades muutuvad need pehmeks suures temperatuuri vahemikus. Temperatuuri tõusmisel muutuvad nad algul sitkeks siis edasisel temperatuuri tõusul vedelduvad sujuvalt. Amorfse-kristallilise siseehitusega ained nn. kristalloidid võivad tekkida materjali kristalliseerumisel suurte rõhkude juures kõrgematel temperatuuridel, nagu sitallid ehk keraamilised klaasid.
Mineraalid: kaltsiumi, magneesiumi, fosfori, raskmetallide soolad (asuvad põhiliselt koores) 10. Puidu kuivdestillatsioon, produktid Enne tööstuslikku orgaanilist sünteesi saadi paljusid orgaanilisi aineid (atsetoon, äädikhape, metanool (puupiiritus) jt. kõva puidu utmisel. Jäägiks oli puusüsi (charcoal), suurepärane ilma suitsuta grillahju kütus. Teist tüüpi produkte (nn naval products) saadi pehme puidu (põhiliselt männi) ekstraktsioonil: puutõrv, puuvaik (kampol), tärpentiin. Puit peenestatakse laastudeks, mis laaditakse ekstraktoritesse ,,valepõhjaga st restiga". Resti alla antakse puidumassi kuumutamiseks otseauru. Solvendina kasutatakse nafta (petrooleumi) fraktsiooni kt.-ga 93-116°C. Ekstrakt aurutatakse kokku kolmes järjestikuses aurutis ning suunatakse fraktsioneerivasse kolonni ja sealt saadud keskmine fraktsioon lõpuks veeauru küttega perioodilisse destillatsioonikolonni.
koostisosa tina-, plii-, kõva, või teiste habras klaasi- suhteliselt kergelt sulavate plii või tinajoodistega. Kampol kui peamine (liider) happeta räbustite sarnane aine, mida saadakse männivaigust. Kuumutamisel 125`C. Kampol sulab. Sealjuures on ta võimeline lahustama oksiide, pärast tardumist jäävad räbusti jäägid ei tekita jootekohal korrosiooni, mistõttu räbusti jääke enamasti ei eemaldata. Aktiviseeritud räbustite koostises on peale kampoli aktivaatoreid, mis suurendavad kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena
habras või klaasi- teiste suhteliselt kergelt sulavate plii või tinajoodistega. Kampol kui peamine (liider) happeta räbustite sarnane aine, mida saadakse männivaigust. Kuumutamisel 125`C. Kampol sulab. Sealjuures on ta võimeline lahustama oksiide, pärast tardumist jäävad räbusti jäägid ei tekita jootekohal korrosiooni, mistõttu räbusti jääke enamasti ei eemaldata. Aktiviseeritud räbustite koostises on peale kampoli aktivaatoreid, mis suurendavad kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena
50W · Pooljuhte üldiselt ei kuumutata >250 C. · Kolvi ots peab olema puhas ja tinaga kaetud (NB! EI TOHI kraapida, rikub kaitsekihi !) · Tinatraat jootekohale, kuumutada kolviga. Tina peab laiali valguma. Kolb ära, nüüd ei tohi detaile liigutada kuni tina tahkub · Hea jootekoht on läikiv. Matt pind viitab detailide liikumisele jahtumise käigus. "Külmjoode". Võib olla isegi pooljuhi omadustega !!! Nõrk kindlasti. · Plaadi võib esmalt katta kampol-lakiga. Hiljem ka väldib oksüdeerumist. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 52 Lugejate tungival soovil ;) · Plasmakõlarid: http://www.enjoythemusic.com/magazine/equipment/1002/acapellavoilin.htm · http://www.swtpc.com/mholley/Popular Electronics/May1968/Flame_Amplificat ion.htm Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 53 Loe veel · http://www.allaboutcircuits
fonoolformaldehüüdvaiguga immutatud puuvillase riide kihtide kuumpressimise teel. Klaastekstoliit koosneb klaasriidest (klaaskiust valmistatud riie) ja epoksüüdvaigust või räniorgaanilisest lakist. Ta on väga kuumakindel ja hõõrdetugevus ületab terase tugevuse. Immutusmaterjale kasutatakse poorsete dielektrikute (näiteks paber) immutamiseks, et parandada nende elektriisolatsiooniomadusi. Immutusmaterjalidena kasutatakse: - kondensaatoriõli; - vaseliin; - parafiin; - silikoonõli; - kampol. Kampol on looduslik polümeer, saadakse männitõrvast kergemini lenduvate komponentide (peamiselt tärpentin) eraldamisel. Ta koosneb orgaaniliste hapete segust, toatemperatuuril kristalne aine, lahustub hästi paljudes lahustites. Lahustab temperatuuril üle 150OC vaskoksiidi, mistõttu kasutatakse vaskjuhtmete jootmiseks. Kompaunde kasutatakse liimidena ja detailide tühimike täitmiseks, et suurendada detailide tugevust. Täidis on samal ajal ka isoaator
Täiteained on suure disperssusega mineraalsed pulbrid, mis viimistlusmaterjalid paksemaks teevad. Täiteaineks võivad olla puidujahu, kriit, jahvatatud talk, savimuld, alumiiniumoksiid, raskepagu (baariumsulfaat). Kasutatakse pahtlites, pooritäitjates, värvides voolavuse muutmiseks. Kilemoodustajad suurendavad vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, šellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik, polüuretaan). Tehisvaigud (kõrgmolekulaarsed) on puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine. Lahustid on lenduvad vedelikud, mis võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad peale kantavateks ja laialivalguvateks. Vedeldid on lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vaid lihtsalt vedeldavad töösegusid. On abimaterjaliks värv ja lakk-katte loomisel
Kiudained: lina, puuvill, kanep, dzuut, õled, okaspuude puit, lehtpuude puit, orgaanilised . sünteetil mineraalsed kiud. 19.saja Täiteained: kaoliin, kriit, savi, talk, kips, titaanoksiid. ndi Liimitusained: tärklis, zelatiin, taimsed liimid, kaseiin, kampol, sünteetilised polümeerid, parafiin. alguses Värvained: mineraalsed värvained, orgaanilised värvained. võeti Katteained: pigmendid, sideained, süntseetilised polümeerid, metallfoolium. kasutu Lisandained: vesi, metalliioonid. sele
looduslikke õlisid kõrge temperatuuriga, saadakse nn. värnitsad naturaalvärnits – saadakse toorõli kuumutamisel koos sikatiividega Sikatiiv – kuivamise kiirendaja, keemiliselt metallioksiid Looduslikud vaigud Loodusliku päritoluga vaigud, mis lahustatakse lahustis ja kantakse peale lakina või polituurina Näited : Sellak – teatud troopiliste putukate elutegevuse jäägid Kampol – okaspuu vaigust Sünteetilised vaigud Keemiliselt kõvenevad materjalid Happelise kõvendajaga lakid (AC) Polüesterlakid Polüuretaanlakid Ultraviolettkiirguse toimel kõvenevad lakid Vesialuselised lakid Happelise kõvenemisega lakid Sideaineks on alküüd ja amiinvaik, mida on modifitseeritud nitrotselluloosiga Katalüsaatoriks on hape Katalüsaatori toimel vaik polükondenseerub
Nakkuvust parandatakse naturaalse värnitsaga kruntimise teel. Katvus oleneb pigmendi läbipaistvusest ja kaetava pinna värvusest. · Hea katvuvusega on rauamennik ja mangaandioksiid · Hea leelisekindlusega on kriit, lubi, grafiit, rauamennik, ooker, ultramariin · Väga mürgised on plii valge, pliimennik, tinaver ja põletatud sieena Kilemoodustajad Kilemoodustajatena kasutatakse looduslikke- ja tehisvaike, kuivavaid taimeõlisid ja nitrotselluloosi · Looduslikud vaigud on kampol, shellak, tohuvaik, tehisvaik, polüestermaleinaat, polüesterarülaat, polüretaan, karbomiidformaldehüüdvaigud · Kampolit saadakse okaspuu vaikude töötlemisel, on pruun, läbipaistev, sulamistemp. 35-70kraadi, happelisus on kuni 185, lahustub metüül- ja etüülpiirituses, osaliselt bensiinis ja petrooleumis · Tohuvaiku saadakse kasetohu töötlemisel lämmastikhappega ja kasutatakse piirituslakkide ja polituuride valmistamiseks
(Cd), alumiiniumi (Al) ja tsinki (Zn) - 25%. Kvaliteetse liite ja ühenduse saamiseks kasutatakse räbusteid, mille ülesandeks on: - pindadelt mustuse ja oksiidide lahustamine ning nende eemaldamine; - kaitsta õhu O2 juurdepääsu ja ära hoida oksüdeerumist; - parandada joodise voolamist piludesse ja nakkumisvõimet põhimetalliga. Selleks kasutatakse kampolit ja tema lahust piirituses (jootevedelik), sulatatud booraksit, tsinkkloriidi vesilahust jt. a) happelised HCl baasil, b) happevabad kampol - glütseriin, c) aktiviseeritud räbustid salitsüülhappe lisandiga. Tina- plii joodised ei ole niiskes keskkonnas korrosioonikindlad. Kaetakse lakiga või värviga. Tinajoodised on tugevad, plastsed, korrosioonikindlad, kasutatakse raadio- ja elektroonikaaparaatide detailide jootmisel. Pehmete joodiste puhul kasutatakse jootetõlvikut - kolbi elektrilist või ääsil kuumutatav (otsik vasara, vardakujulise sablon-fassongkonstruktsiooniga).
Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised sulamistemperatuuriga üle 500 °C. Räbustid on abimaterjalid jootekohtade kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks. Räbustid väldivad jootekoha oksüdeerumist ja kõrvaldavad oksüdikihi joodetava metalli pinnalt. Tavatingimustes on enamkasutatavateks räbustiteks kampol, okaspuuvaigust saadav -80% ulatuses QgHigCOOH-st koosnev kollane kuni tumepruun rabe, klaasjas aine (käsutatakse vase ja selle sulamite jootmiseks), ja kloortsink (ZnCl), mida saadakse soolhappes tsinki lahustades (põhiliselt raua jootmiseks). Tabelis 12 on toodud mõned käsutatavad räbustid. ELEKTRIMATERJALID 24. Kuidas liigitatakse materjale elektriliste omaduste alusel? Elektrilised põhiomadused: eritakistus (*cm) =R*(s/l); erijuhtivus (*cm-1
üha sagedamini reaktsioone valkudele ning taimse ja loomse päritoluga ekstraktidele. Need komponendid võivad olla iseseisvateks allergeenideks, aga põhjustada ka õietolmu ja toiduallergia korral ristallergiat. TAIMSEID VALKE SISALDAVAD kummel, saialill, nõges, aaloe, nisuidud, avokaado, kiivi, tsitrusviljad, pähklid (ka kookos), porgand, seller, rabarber, mesi jt. Sageli on allergeenideks mesilasvaha, mida kasutatakse puudri ja pumatite valmistamiseks, ja kampol, mida kasutatakse ripsmetussi ning küüne- ja juukselaki valmistamisel. BIOAKTIIVSED EHK LOOMSEID VALKE SISALDAVAD:piima ja muna valgud (albumiin, kaseiin, allantoin); mitmesugused kudede valgud (kollageen, elastiin jt.), platsenta, fermendid jt. Metallide talumatuse korral võivad allergilisi reaktsioone põhjustada: nikkel - sätendavad juukselakid kroom - toonivad kreemid ja puudrid alumiinium - deodorandid Lihtsama koostisega kosmeetika korral on allergiarisk väiksem. SOOVITUSED
Vahtklaas on suurepärane soojusisolatsioonimaterjal, ning on mehaaniliselt tugevam ega vaju aja jooksul kokku. Nimetage puidus leiduvaid ekstraktiivained. Ekstraktiivained on vees või orgaanilistes solventides lahustuvad ained, erinevatest org. Ühendite klassidest, erinevate bioloogiliste funktsioonidega. Nad leiduvad rakuõõnsustes ja rakkude vahel. Nt tanniinid (need on fenoolhapped ja nende derivaadid, nt katehhiin, krüsiin), , alifaatsed ühendid (rasvad ja vahad), vaikhapped (nt kampol) ja terpeenid (nt tärpentiin) -esinevad koos okaspuude vaigus. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused. Pilet 14 Mittereaktiivsed liimid ja reaktiivsed liimid, too näiteid ja võrdle nende omadusi. Mittereaktiivsed ehk pöörduvad; reaktiivsed ehk pöördumatud liimid. Pöörduvad liimid need on polümeeri lahused või emulsioonid, liim kõveneb lahusti aurustumise tõttu, seega solvendi lenduvus on oluline. Pöörduvad liimid lahustuvad solventides
Elektritehnilistes seadmetes kasutatakse: · nafta utmisel saadavaid isoleerõlisid · sünteetilisi vedeldielektrikuid sovoole · räniorgaanilisi vedelikke. Enamkasutatavad naftaõlid jagunevad kolme rühma: · trafoõli (kõrgepingetrafodes, võimsuslülitites); · kaabliõli; · kondensaatorõli. 4.7 Loodulikud dielektrikud Looduslikest vaikudest käsutatakse elektrotehnikas sagedamini kampolit, sellakit, bituumenit, vahataolisi aineid ja kautsukit. · Kampol - klaasitaoline habras kollakaspruun aine (meenutab merevaiku). Saadakse okaspuu vaigu termilisel töötlemisel. Termoplastne- lahustub tärpentiinis, bensiinis, atsetoonis jm. Kasutatakse kaablite paberisolatsiooni immutusõlide paksendajana, lakkides sikatiivainena (kuivamisprotsessi kiirendajana), joote räbusti koostises (kaitseb vase oksüdeerumist). · Sellak - va lmistatakse troopiliste lakipuude mahlast. Tööstuses käsutatav
ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 2000, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad
· Roomelahendus lagundab õli ja tekitab gaase. · Üksik roomelahendus tekitab paberbarjääri sisse gaasitühikuid nn "valgeid jälgi" · Korduvad roomelahendused tekitavad barjääri barjääri sees juhtivad söestunud roomejälgi nn "musti jälgi" 47. Paber-õliisolatsioon algosalahendused ja kriitilised osalahendused Normaalselt paber-õli isolatsioonis gaasitühemikke ei esine. Erandiks on vaid eriti viskoosse õli-kampol seguga immutatud paber. Eristatakse kolme paber-õli isolatsiooni tüüpi: Joonis 3.13 Paber-õli isolatsiooni tüübid a) lehtisolatsioon b) ülekattega lintisolatsioon c) ülekatteta lintisolatsioon Paber-õli isolatsioonis võib esineda kahte tüüpi osalahendusi: · algosalahendused · kriitilised osalahendused Algosalahendused tekivad vahetult paberi pinna mikrokonarustelt õlikihti tungivatest laviinidest. Algosalahenduse energia ja laeng on väike ( q = 10-15...10-13 ) ja selle poolt
2002.a. puidutööstuse eksport koguekspordist 19,5% 11 094,3 miljon kr sellest mööbel ja detailid 16%. 1.4.Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus Metsaümbertöötlemise tööstus: mehhaaniline, keemiline, bioloogiline ja hüdrotermiline. Tselluloosi-ja paberitööstus -tselluloos, paber, kartong. Puidu peenendamine kiu tasemele ja kiududest vajaliku toodangu valmistamine Metsakeemiatööstus -täiesti uued aineid, mis ei sarnane puiduga. 80 liiki (puidusüsi, fenoolid, kampol, tärpentiin, atseton, äädikhape, formaliin jms.). Hüdrolüüsitööstus- mikrobioloogiline puidu ümertöötlemine. Põhitoodanguks piiritus, sünteetiline kautshuk, söödapärm, furfurool, tugev süsihape (kuiv jää) jt. Puidu mehhaaniline töötlemise tulemuste arvestus: I Pooltoodete tootmisgrupp. Metsast väljaveetav puit tüvestena, palkidena, propsidena töödeldakse ümber: 1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused:
UV- kiirgus, tuul, niiskus. Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained- Pigmendid- nende sisaldusest oleneb viimistlusmaterjali ja ta sideainete kaitse UV-kiirguse eest. Kilemoodustajad- viimistlusvahedite osa, et suurendada vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, sellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik). Tehisvaigud e kõrgmolekulaarsed vaigud- puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine. Lahustid- lenduvad vedelikud, mis võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad pealekantavateka ja laialivalguvateks. Vedeldid- lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vedeldavad vaid töösegusid. On abimaterjaliks värv ja lakk-katte loomisel.
(Hooke' i seadus F = k x ). Kui elastsusjõud saab suuremaks seisuhõõrdest, rebib keel ennast poogna küljest lahti ja hakkab liikuma poognale vastassuunas (liugehõõre on väiksem ). Mingil hetkel saab aga elastsusjõud võrdseks liugehõõrdejõuga ja keel peatub. Hakkab mõjuma seisuhõõrdejõud ja kõik kordub. Keel hakkab edasi tagasi liikuma, võnkuma. · Miks tuleb viiulipoognat määrida kampolioga? Vihje. kampol nakkub hästi poogna jõhvidega ja suurendab hõõrdetegurit. · Miks heli sumbub? Vihje: entroopia kasvab (korrapära kaob). · Kontrabassil on palju pikemad ja jämedamad keeled kui viiulil. Miks? Vihje: mõelge, kuidas sõltub keele võnkesagedus keele mõõtmetest. · Miks tekib vali hääl, kui mikrofoni hopida kõlari lähedal ja kõlari poole? (Tekib positiivne tagasisisde; kõlarist tulnud vaikne heli läheb mikrofoni kaudu
annaabi.ee 
