need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 200 0, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad.
Fifth level Vaigud Polümeriseeritud sünteetilised või keemiliselt muudetud looduslikud vaigud, mida kasutatakse koos täiteainete, stabilisaatorite, pigmentide ja muude komponentidega plasti moodustamiseks. Peamiselt okaspuudest erituvad, soojenemisel sulavad või pehmenevad amorfsed ained. Üldjuhul lahustuvad need orgaanilistes lahustites ja õlides, kuid mitte vees. Looduslikud vaigud on ka fossiilsed vaigud nagu merevaik ja kampol. Tehisvaigud Tehisvaigud sisaldavad mürgist keemilist ühendit formaldehüüd. Tehisvaike kasutatakse näiteks mööbli, puitlaastplaatide ja suuskade valmistamisel. Puitlaastplaadid valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Meetod seisneb selles, et kahjustunud, poorset hambaemaili on võimalik läbi immutada tehisvaiguga,mis kõvastudes muudab kahjustuskolde enda plommiks Click to edit Master text styles
4. Germaanium 8,7±0,4 950 ...1005 Elektrotehnilise terase, roos- Nikkel0,5±0,5 Boor tevaba terase ja nikli joot- 0,2±0,1 Vask (ülejäänu) miseks Räbustid on abimaterjalid jootekohtade kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks. Räbustid väldivad jootekoha oksüdeerumist ja kõrvaldavad oksüdikihi joodetava metalli pinnalt. Tavatingimustes on enamkasutatavateks räbustiteks kampol, okaspuuvaigust saadav -80% ulatuses QgHigCOOH-st koosnev kollane kuni tumepruun rabe, klaasjas aine (käsutatakse vase ja selle sulamite jootmiseks), ja kloortsink (ZnCl), mida saadakse soolhappes tsinki lahustades (põhiliselt raua jootmiseks). Tabelis 12 on toodud mõned käsutatavad räbustid. Tabel 12. Räbustid. Jrk. nr. Koostis % Kasutusala 1. Kampol Vase, valgevase, nikli ja tsingi, hõbeda,
LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt 3. Liiml...
ühendid. Tsinkkloriidi baasil valmistatud räbusteid kasutatakse metallide jootmisel tina-, plii ja teiste suhteliselt kergesti sulavate plii või tinajoodistega. Elektri ja raadioaparatuuri jootmisel on happeliste räbustite kasutamine keelatud. Happeta räbustid on koostatud kampoli ja teiste orgaaniliste ühendite baasil. Neid kasutatakse metallide jootmisel tina-, plii-, või teiste koostisosa on kõva, habras klaasisuhteliselt kergelt sulavate plii või tinajoodistega. Kampol kui peamine (liider) happeta räbustite sarnane aine, mida saadakse männivaigust. Kuumutamisel 125`C. Kampol sulab. Sealjuures on ta võimeline lahustama oksiide, pärast tardumist jäävad räbusti jäägid ei tekita jootekohal korrosiooni, mistõttu räbusti jääke enamasti ei eemaldata. Aktiviseeritud räbustite koostises on peale kampoli aktivaatoreid, mis suurendavad kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena
Erinevatelt tahkistest ei ole amorfsetel ainetel kindlat sulamistemperatuuri soojenemisel muutuvad nad tasapisi järjest pehmemaks kuni hakkavad soolama. Amorfsed ained sarnanevad välimused tihti tahkistega, järelikult on neid raske eristada. Amorfsed ained võivad löögi mõjul kergesti kildudeks puruneda. Siledale alusele asetatuna võib pika aja möödumisel märgata, et amorfne keha on hakanud pisitasa laiali valguma. Amorfsed ained on näiteks mesilasvaha, pigi, merevaik, kampol. 5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. ÜLEKANDENÄHTU MILLES VÄLJENDUB? S Difusioon Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus Soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda.
30...55 % vaikhappeid ja 30...45 % rasvhappeid, 8...20 % neutraalseid aineid ja 5...10 % mittelahustuvaid aineid (ei lahustu eetris). Seda toorainet edasi töödeldes, st destilleerides teda vaakumis ülekuumendatud veeauruga saadakse seebirasv, mis on kollaka värvusega ja sisaldab 20...40 % vaikhappeid ning 50...70 % rasvhappeid. Saadud seebirasv on väga hinnatud tooraine seebi, lakkide ja värvi tootmisel. Veelgi kasulikum on eraldada sellest toorainest kampol ja füsioloogiliselt aktiivsed ained. Selleks kasutatakse fraktsioon-rektifitseerimist vaakumis. Saadakse järgmised fraktsioonid - koostisained: Aine, mis sisaldab 93...96 % rasvhappeid, 2...3 % vaikhappeid ja 2...4 % muid aineid. Seda fraktsiooni kasutatakse peamiselt seebi tootmiseks. Teine fraktsioon sisaldab 88...93 % vaikhappeid, 5...6 % rasvhappeid ja 2...4 % mittelahustuvat osa. Selle fraktsiooni sulatamisel saadakse kampol.
Euroopas olid keskajal paberi tooraineks peamiselt linased kaltsud. Klassikalist kaltsupaberit valmistati kuni 19. sajandi keskpaigani. Kaltsupaberi vastupidavus vananemisele on väga hea. Oluline tehnoloogiline pööre paberitootmises leidis aset 19. sajandi teisel poolel, mil kaltsupaberi asendas peamiselt puidutselluloosist saadud nn. "moodne" paber. Lisaks puidu kasutuselevõtule paberi toorainena, võeti liimistusainena kasutusele kampol, paberimassi hakati valgendama klooriga. Sellised tehnoloogilised 2 muutused mõjusid väga halvasti paberi kvaliteedile ja vananemisele vastupidavusele. Uuringud on näidanud, et kõige vähem vastupidav paber on valmistatud aastatel 1840 1950. Hiljem on paberi kvaliteet hakanud tõusma. Eestis kasutatava paberi kvaliteet muutus oluliselt paremaks alates 1990.
korrapärasusega. (Tõestati pärast röntgenikiirte avastamist K. Röntgeni poolt 1895.a.). Kristallilised ained muutuvad tahkest olekust vedelasse olekusse kindlal sulamistemperatuuril. Vedelast tahkesse kristalliseerumis temperatuuril, mille juures algab kristalliseerumise tsentrite tekkimine ja nende tsentrite ümber toimub üheaegselt kristallide kasvamine (suurenemine) kuni kogu aine mass on tardunud kristalliseerunud. Amorfsete ainete (klaas, liim, kampol, vaik, polümeerid ) mittemetallide aatomite paigutuses puudub kindel korrapärane süsteem. Kuumutades muutuvad need pehmeks suures temperatuuri vahemikus. Temperatuuri tõusmisel muutuvad nad algul sitkeks siis edasisel temperatuuri tõusul vedelduvad sujuvalt. Amorfse-kristallilise siseehitusega ained nn. kristalloidid võivad tekkida materjali kristalliseerumisel suurte rõhkude juures kõrgematel temperatuuridel, nagu sitallid ehk keraamilised klaasid.
1.Kivisüsi, koksistamine, produktid, töötlus Piisavalt suure vesiniku saagise puhul esimesest generaatorgaas põletati soojuskandja kambris (3) õhuga Kivisüsi on olulisim tahke kütus. Väävli sisaldus kahest reaktsioonist ja suure rõhu all toimub osa ning kuumad põlemisgaasid juhiti risti läbi ülalt alla kivisöes (2-6%) põhjustab tema töötlemisel tõsiseid süsiniku metaneerimine: langeva tükilise põlevkivi (d = 10-15 cm) kihi. Põlevkivi keskkonna probleeme. On erinevate kütuste osakaal utmisel tekkinud aur-gaasi segu juhitakse utteproduktide energia tootmisel tänapäeva maailmas. Domineerib kambrisse (4) ja sealt kondensatsioonisüsteemi. Poolkoks tugevalt looduslik gaas...
koostisosa tina-, plii-, kõva, või teiste habras klaasi- suhteliselt kergelt sulavate plii või tinajoodistega. Kampol kui peamine (liider) happeta räbustite sarnane aine, mida saadakse männivaigust. Kuumutamisel 125`C. Kampol sulab. Sealjuures on ta võimeline lahustama oksiide, pärast tardumist jäävad räbusti jäägid ei tekita jootekohal korrosiooni, mistõttu räbusti jääke enamasti ei eemaldata. Aktiviseeritud räbustite koostises on peale kampoli aktivaatoreid, mis suurendavad kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena
habras või klaasi- teiste suhteliselt kergelt sulavate plii või tinajoodistega. Kampol kui peamine (liider) happeta räbustite sarnane aine, mida saadakse männivaigust. Kuumutamisel 125`C. Kampol sulab. Sealjuures on ta võimeline lahustama oksiide, pärast tardumist jäävad räbusti jäägid ei tekita jootekohal korrosiooni, mistõttu räbusti jääke enamasti ei eemaldata. Aktiviseeritud räbustite koostises on peale kampoli aktivaatoreid, mis suurendavad kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena
Praktiline elektroonika I Analoogskeemid Veljo Sinivee [email protected] Kondensaatorid · Kondensaator on nagu veeanum kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti kasulik patareiga paralleelselt vähendab toiteallika sisetakistust · Ma...
fonoolformaldehüüdvaiguga immutatud puuvillase riide kihtide kuumpressimise teel. Klaastekstoliit koosneb klaasriidest (klaaskiust valmistatud riie) ja epoksüüdvaigust või räniorgaanilisest lakist. Ta on väga kuumakindel ja hõõrdetugevus ületab terase tugevuse. Immutusmaterjale kasutatakse poorsete dielektrikute (näiteks paber) immutamiseks, et parandada nende elektriisolatsiooniomadusi. Immutusmaterjalidena kasutatakse: - kondensaatoriõli; - vaseliin; - parafiin; - silikoonõli; - kampol. Kampol on looduslik polümeer, saadakse männitõrvast kergemini lenduvate komponentide (peamiselt tärpentin) eraldamisel. Ta koosneb orgaaniliste hapete segust, toatemperatuuril kristalne aine, lahustub hästi paljudes lahustites. Lahustab temperatuuril üle 150OC vaskoksiidi, mistõttu kasutatakse vaskjuhtmete jootmiseks. Kompaunde kasutatakse liimidena ja detailide tühimike täitmiseks, et suurendada detailide tugevust. Täidis on samal ajal ka isoaator
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused ...
Kiudained: lina, puuvill, kanep, dzuut, õled, okaspuude puit, lehtpuude puit, orgaanilised . sünteetil mineraalsed kiud. 19.saja Täiteained: kaoliin, kriit, savi, talk, kips, titaanoksiid. ndi Liimitusained: tärklis, zelatiin, taimsed liimid, kaseiin, kampol, sünteetilised polümeerid, parafiin. alguses Värvained: mineraalsed värvained, orgaanilised värvained. võeti Katteained: pigmendid, sideained, süntseetilised polümeerid, metallfoolium. kasutu Lisandained: vesi, metalliioonid. sele
looduslikke õlisid kõrge temperatuuriga, saadakse nn. värnitsad naturaalvärnits – saadakse toorõli kuumutamisel koos sikatiividega Sikatiiv – kuivamise kiirendaja, keemiliselt metallioksiid Looduslikud vaigud Loodusliku päritoluga vaigud, mis lahustatakse lahustis ja kantakse peale lakina või polituurina Näited : Sellak – teatud troopiliste putukate elutegevuse jäägid Kampol – okaspuu vaigust Sünteetilised vaigud Keemiliselt kõvenevad materjalid Happelise kõvendajaga lakid (AC) Polüesterlakid Polüuretaanlakid Ultraviolettkiirguse toimel kõvenevad lakid Vesialuselised lakid Happelise kõvenemisega lakid Sideaineks on alküüd ja amiinvaik, mida on modifitseeritud nitrotselluloosiga Katalüsaatoriks on hape Katalüsaatori toimel vaik polükondenseerub
Nakkuvust parandatakse naturaalse värnitsaga kruntimise teel. Katvus oleneb pigmendi läbipaistvusest ja kaetava pinna värvusest. · Hea katvuvusega on rauamennik ja mangaandioksiid · Hea leelisekindlusega on kriit, lubi, grafiit, rauamennik, ooker, ultramariin · Väga mürgised on plii valge, pliimennik, tinaver ja põletatud sieena Kilemoodustajad Kilemoodustajatena kasutatakse looduslikke- ja tehisvaike, kuivavaid taimeõlisid ja nitrotselluloosi · Looduslikud vaigud on kampol, shellak, tohuvaik, tehisvaik, polüestermaleinaat, polüesterarülaat, polüretaan, karbomiidformaldehüüdvaigud · Kampolit saadakse okaspuu vaikude töötlemisel, on pruun, läbipaistev, sulamistemp. 35-70kraadi, happelisus on kuni 185, lahustub metüül- ja etüülpiirituses, osaliselt bensiinis ja petrooleumis · Tohuvaiku saadakse kasetohu töötlemisel lämmastikhappega ja kasutatakse piirituslakkide ja polituuride valmistamiseks
(Cd), alumiiniumi (Al) ja tsinki (Zn) - 25%. Kvaliteetse liite ja ühenduse saamiseks kasutatakse räbusteid, mille ülesandeks on: - pindadelt mustuse ja oksiidide lahustamine ning nende eemaldamine; - kaitsta õhu O2 juurdepääsu ja ära hoida oksüdeerumist; - parandada joodise voolamist piludesse ja nakkumisvõimet põhimetalliga. Selleks kasutatakse kampolit ja tema lahust piirituses (jootevedelik), sulatatud booraksit, tsinkkloriidi vesilahust jt. a) happelised HCl baasil, b) happevabad kampol - glütseriin, c) aktiviseeritud räbustid salitsüülhappe lisandiga. Tina- plii joodised ei ole niiskes keskkonnas korrosioonikindlad. Kaetakse lakiga või värviga. Tinajoodised on tugevad, plastsed, korrosioonikindlad, kasutatakse raadio- ja elektroonikaaparaatide detailide jootmisel. Pehmete joodiste puhul kasutatakse jootetõlvikut - kolbi elektrilist või ääsil kuumutatav (otsik vasara, vardakujulise sablon-fassongkonstruktsiooniga).
Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised sulamistemperatuuriga üle 500 °C. Räbustid on abimaterjalid jootekohtade kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks. Räbustid väldivad jootekoha oksüdeerumist ja kõrvaldavad oksüdikihi joodetava metalli pinnalt. Tavatingimustes on enamkasutatavateks räbustiteks kampol, okaspuuvaigust saadav -80% ulatuses QgHigCOOH-st koosnev kollane kuni tumepruun rabe, klaasjas aine (käsutatakse vase ja selle sulamite jootmiseks), ja kloortsink (ZnCl), mida saadakse soolhappes tsinki lahustades (põhiliselt raua jootmiseks). Tabelis 12 on toodud mõned käsutatavad räbustid. ELEKTRIMATERJALID 24. Kuidas liigitatakse materjale elektriliste omaduste alusel? Elektrilised põhiomadused: eritakistus (*cm) =R*(s/l); erijuhtivus (*cm-1
üha sagedamini reaktsioone valkudele ning taimse ja loomse päritoluga ekstraktidele. Need komponendid võivad olla iseseisvateks allergeenideks, aga põhjustada ka õietolmu ja toiduallergia korral ristallergiat. TAIMSEID VALKE SISALDAVAD kummel, saialill, nõges, aaloe, nisuidud, avokaado, kiivi, tsitrusviljad, pähklid (ka kookos), porgand, seller, rabarber, mesi jt. Sageli on allergeenideks mesilasvaha, mida kasutatakse puudri ja pumatite valmistamiseks, ja kampol, mida kasutatakse ripsmetussi ning küüne- ja juukselaki valmistamisel. BIOAKTIIVSED EHK LOOMSEID VALKE SISALDAVAD:piima ja muna valgud (albumiin, kaseiin, allantoin); mitmesugused kudede valgud (kollageen, elastiin jt.), platsenta, fermendid jt. Metallide talumatuse korral võivad allergilisi reaktsioone põhjustada: nikkel - sätendavad juukselakid kroom - toonivad kreemid ja puudrid alumiinium - deodorandid Lihtsama koostisega kosmeetika korral on allergiarisk väiksem. SOOVITUSED
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
Elektritehnilistes seadmetes kasutatakse: · nafta utmisel saadavaid isoleerõlisid · sünteetilisi vedeldielektrikuid sovoole · räniorgaanilisi vedelikke. Enamkasutatavad naftaõlid jagunevad kolme rühma: · trafoõli (kõrgepingetrafodes, võimsuslülitites); · kaabliõli; · kondensaatorõli. 4.7 Loodulikud dielektrikud Looduslikest vaikudest käsutatakse elektrotehnikas sagedamini kampolit, sellakit, bituumenit, vahataolisi aineid ja kautsukit. · Kampol - klaasitaoline habras kollakaspruun aine (meenutab merevaiku). Saadakse okaspuu vaigu termilisel töötlemisel. Termoplastne- lahustub tärpentiinis, bensiinis, atsetoonis jm. Kasutatakse kaablite paberisolatsiooni immutusõlide paksendajana, lakkides sikatiivainena (kuivamisprotsessi kiirendajana), joote räbusti koostises (kaitseb vase oksüdeerumist). · Sellak - va lmistatakse troopiliste lakipuude mahlast. Tööstuses käsutatav
ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 2000, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloom...
2002.a. puidutööstuse eksport koguekspordist 19,5% 11 094,3 miljon kr sellest mööbel ja detailid 16%. 1.4.Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus Metsaümbertöötlemise tööstus: mehhaaniline, keemiline, bioloogiline ja hüdrotermiline. Tselluloosi-ja paberitööstus -tselluloos, paber, kartong. Puidu peenendamine kiu tasemele ja kiududest vajaliku toodangu valmistamine Metsakeemiatööstus -täiesti uued aineid, mis ei sarnane puiduga. 80 liiki (puidusüsi, fenoolid, kampol, tärpentiin, atseton, äädikhape, formaliin jms.). Hüdrolüüsitööstus- mikrobioloogiline puidu ümertöötlemine. Põhitoodanguks piiritus, sünteetiline kautshuk, söödapärm, furfurool, tugev süsihape (kuiv jää) jt. Puidu mehhaaniline töötlemise tulemuste arvestus: I Pooltoodete tootmisgrupp. Metsast väljaveetav puit tüvestena, palkidena, propsidena töödeldakse ümber: 1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,ku...
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
(Hooke' i seadus F = k x ). Kui elastsusjõud saab suuremaks seisuhõõrdest, rebib keel ennast poogna küljest lahti ja hakkab liikuma poognale vastassuunas (liugehõõre on väiksem ). Mingil hetkel saab aga elastsusjõud võrdseks liugehõõrdejõuga ja keel peatub. Hakkab mõjuma seisuhõõrdejõud ja kõik kordub. Keel hakkab edasi tagasi liikuma, võnkuma. · Miks tuleb viiulipoognat määrida kampolioga? Vihje. kampol nakkub hästi poogna jõhvidega ja suurendab hõõrdetegurit. · Miks heli sumbub? Vihje: entroopia kasvab (korrapära kaob). · Kontrabassil on palju pikemad ja jämedamad keeled kui viiulil. Miks? Vihje: mõelge, kuidas sõltub keele võnkesagedus keele mõõtmetest. · Miks tekib vali hääl, kui mikrofoni hopida kõlari lähedal ja kõlari poole? (Tekib positiivne tagasisisde; kõlarist tulnud vaikne heli läheb mikrofoni kaudu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
