kilomeetri kõrguseni ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Veenuse pilvekihid Nii "Venera 10" ja "Venera 14" kui ka "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Tõenäoliselt koosnevadki Veenuse tasandikud põhiliselt basaltlaavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Magellan Aastal 19891994 Peamiseks ülesandeks oli kaardistada radari abil Veenuse pind ja määratleda planeedi toppograafiline reljeef. Radarimõõtmisteks ning sidepidamiseks Maaga kasutati antenni. Kosmoseaparaadid sai nime maadeuurija Ferdinand Magellan , 16. sajandi portugali maadeuurija, kes tegi esimese uurimusretke ümber Maa. Teinud ümber Veenuse piklikul, üle pooluste kulgeval orbiidil täistiiru 3 tunni ja 15 minutiga, kulus tal terve planeedi
uurimisel sai kahe automaatjaama Fobos saatmine Marsi suunas 1988, üks neist vaikis juba poolel teel, teine aga vahetult enne uuringuid. Et ESA ja Jaapani tegevus piirdus vaid huviga komeedi vastu, siis on sellest ajast praeguseni ainsaks planeete automaatjaamadega uurivaks riigiks USA. Automaatjaamad Veenus ja "Magellan" Selle sajandi viimane aastakümme algas planeetide uurimisel 1989 kahe automaatjaama stardiga, ja seda esmakordselt kosmosesüstiku pardalt. Magellan suundus Veenuse juurde, Galileo alustas pikka teekonda Jupiteri poole. Automaatjaamad Veenus ja "Magellan" Esimesena jõudis oma eesmärgini loomulikult Magellan, mille peamiseks ülesandeks oli kaardistada radari abil Veenuse pind. Radarimõõtmisteks ning sidepidamiseks Maaga kasutati ühte ja sedasama 3,7 m läbimõõduga antenni. Teinud ümber Veenuse piklikul, üle pooluste kulgeval orbiidil täistiiru 3 tunni ja 15 minutiga, kulus tal terve planeedi kaardistamiseks 8 kuud
Taani Danmark Erik Silas 11.a 1. Üldandmed riigi kohta Riigi lühend DK. Riik on Kuningriik. Riigist sõltuvad territooriumid on Fääri saared ning Gröönimaa. Joonis 1. Taani riigi kaart Allikas: Magellan Geographix Taani riigi pindala on 43,094 km2, millest 42,434 km2 on maad ja 660 km2 on vett. Rahvaarv riigis on 5,529,888 inimest 2011 aasta seisuga. Pealinn on Kopenhaagen taani keelse nimega København. Linnas elab 1,199,224 inimest. Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on Taani kroon(DKK). Riik on Euroopa riikide seas väikesemate hulgas. Joonis 2. Taani kuningriigi lipp Allikas: Flags Of The World Joonis 3. Taani kuningriigi vapp Allikas: Heraldry of the world 2
1975a. Venera9 ja 10, NSVL(tehiskaaslased ja laskumine) 1978-92a. Pioneer Venus1, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja) 1978a. Pioneer Venus2, USA(Atmosfääri-multisond) 1978a. Venera11 ja 12, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1982a. Venera13 ja 14, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1983-94a. Venera15 ja 16, NSVL(tehiskaaslased-radarkaardistajad) 1985a. Vega1 ja 2, NSVL(Veenuse ja Halley komeedi sond-laskumine ja õhupall) 1991a. Galileo, USA(lähedane möödalend) 1990-94a. Magellan, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja) 1998a. Cassini, USA(lähedane möödalend) Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit)."Venera 10", "Venera
· Põhjalikult on uuritud kosmosest · Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega · Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli "Mariner 2" 1962 aastal Andmed Veenusest: o raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) o mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) o keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) o raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) o paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Veenuse pind
The Philippines is a constitutional republic with a presidential system The president functions as both head of state and head of government and is the commander-chief of the armed forces The currency of the Philippines is peso (PHP) History The history of the Philippines is believed to have begun with the arrival of the first humans using rafts or primitive boats, at least 67 000 years ago In 1521, Portuguese explorer Ferdinand Magellan arrived in the Philippines and claimed the islands for Spain In 1935, the Philippines was granted Commonwealth status On July 4, 1946, the Philippines attained it's independence Intresting facts There are more than 200 volcanoes, though only a few are active The Philippine flag is the only flag in the world which is hoisted upside-down when the country is in war The Philippines covers an area of 115,830 square
standardiks kõigile otsingumootoritele. See oli ka üks esimesi otsingumootoreid, mis sai tuntuks laiema avalikkuse ees. 1996. aastal tahtis Netscape anda ühele otsingumootorile eksklusiivse lepingu, millega see muutuks kaasasolevaks otsingumootoriks Netscape'i brauseril. Huvi selle vastu oli nõnda suur, et Netscape tegi tehingu viie suurema otsingumootoriga. 5 millioni dollari eest aastas olid Netscape'i otsingulehel ringluses erinevad mootorid. Need viis olid Yahoo!, Magellan, Lycos, Infoseek ja Excite. 2000. aasta paiku tõusis tippu Google'i otsingumootor. Firma saavutas paremaid tulemusi innovatsiooniga PageRank. See korduv algoritm hindab veebilehti PageRank-numbri alusel. Eeldatakse, et headele ja nõutud lehtedele lingitakse teistelt veebisaitidelt rohkem kui teistele. Google säilitas oma otsingumootoris ka minimalistliku kasutajaliidese, vastandina mitmetele konkurentidele, kelle otsingumootor oli veebiportaali sisse ehitatud. 2000 aastal hakkas Yahoo
· pinnavormidelt sarnaneb Maaga · suurim kõrgustevahe on 12 km · palju vulkaane · orbiit on praktiliselt ringikujuline · 1 aasta Veenusel = 225 ööpäeva Maal · keskmine liikumiskiirus on 35.02 km/sek · Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi · looduslikud kaaslased puuduvad · peale Päikese ja Kuu kõige heledam taevakeha · 1962. a NASA kosmoselaev Mariner 2 · 1970. a Nõukogude Liidu kosmoselaev Venera 7 · 1990-1994 a NASA kosmoselaev Magellan · 2005 Euroopa kosmoseagentuuri Venus Express Maa · Päikese poolt kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi · maakoor on jagunenud laamadeks · 71% pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega · ainus looduslik kaaslane on Kuu · keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/sek · ekvatoriaalne diameeter 12 756, 270 km · mass 5,9736 x 1024 kg · värvuse järgi kutsutakse ka helesiniseks planeediks
täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit) Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli "Mariner 2" 1962 aastal. Veel on Veenust külastanud enam kui 20kosmoselaeva, kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera7 ( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda (üleval). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus , http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html ) Atmosfäär Tiheda atmosfööri olemasolu Veenusel tegi kindlaks juba M. V. Lomonossov, vaadeldes 1761. aastal haruldast nähtust- Veenuse üleminekut Päikese kettast. Teleskoobis näeme Veenus alati sirbikujulisena ja tema pinda me ei saa vaadelda, kuna taevas on seal koguaeg
Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera 7( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda. Esimene Veenuse foto pindVeenuse pinnast Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele (pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest). Et Veenuse nurkkaugus elongatsioonis on küllalt suur (47°), ei sega päike tema vaatlemist; küll häirib vaatluste planeerimist elongatsioonide vahelise perioodi - nn. sünoodilise aasta - suur pikkus (584 päeva e. 1,6 aastat)
Veenus Üldandmed Päikesest lugedes teine ja meile lähim planeet, Maaga umbes samasuurune planeet Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab tagasi 77% Päikese valgusest Üks Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, üheks pöördeks kulub 243 maist ööpäeva Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis, keskmine temperatuur planeedil umbes 500°C Õhurõhk Veenusel küündib umbes 90 atmosfäärini, nii suur rõhk valitseb ka 1 km-i sügavusel Maa ookeani põhjas Veenuse atmosfääri koostis Süsihappegaas, CO2 (96,5%) Lämmastik, N2 (3,4%) Vingugaas (CO) Vääveldioksiid (SO2) veeaur Veenuse pilved Pilved on kollakasvalged Pilved liiguvad pöörlemisele vastassuunaliselt umbes 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk ligi 60 korda kiiremini kui planeet ise Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekiht on umbes paarkümmend km paks, ulatub 60...
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km), mida tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilv...
kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab mingeid settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Kasutatud kirjandus: 1. http://www.tac.ee/~andresl/veenus.html 2. HORISONT nr 4/97 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus 4. http://www.ridamus.ee/node/view/46 Veenuse pilved, nähtuna Mariner 10-lt
Veenus Sissejuhatus Veenus on teine planeet päikesest. Ta on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Eestis on rahvakeeli nimetatud hommikutaevas nähtavat Veenust Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Uurimine ja tähtsamad avastused Esimesena maandus Veenusele Nõukogude liidu automaatjaam ,,Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on pinnaehitust on uuritud lisaks pildistamisele ka radaritega. Suuremosa mõõtmis on tehtud orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne, 120-300m täpsus) ,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on vulkaanilise koostisega. ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Pinnamood Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Suurim kõrgu...
Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. 7 Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Pilt Venera 13 misioonilt Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Orbiit Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. orbiit: 108,200,000 km 8 Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine.
Built from 1904 to 1914, annual traffic has risen from about 1,000 ships in the canal's early days to 14,702 vessels in 2008, measuring a total 309.6 million Panama Canal/Universal Measurement System (PC/UMS) tons. In total over 815,000 vessels have passed through the canal.One of the largest and most difficult engineering projects ever undertaken, the canal had an enormous impact on shipping between the two oceans, replacing the long and treacherous route via either the Strait of Magellan or Cape Horn at the southernmost tip of South America. A ship sailing from New York to San Francisco via the canal travels 9,500 km well under half the 22,500 km route around Cape Horn. Golden Gate Bridge Date started:January 5, 1933 Date finished:May 27, 1937 Location:Golden Gate Strait, north of San Francisco, California, U.S. The Golden Gate Bridge is a suspension bridge spanning the Golden Gate, the opening of the San Francisco Bay into the Pacific Ocean. As part of both U
Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murran...
Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, ku...
Hispaania Kuningriik (ESP) Reino de España ( hispaania keeles) 1. Üldiseloomustus Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.) Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: eu...
VEENUS LIINA VIROLAINEN 12A KLASS KEILA KOOL PILT 1 Veenus VEENUSE JA MAA SARNASUS Veenus on Maatüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti tagajärjel. Veenus on siiski Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 462 °C on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis. ATMOSFÄÄR JA KLIIMA Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilveki...
Veenus Referaat Tartu 2008 ÜLDISELT Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues planeet Päikesesüsteemis. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on Päikesesüsteemi planeetide hulgast kõige ringikujulisem. Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellepärast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera ...
Tapa gümnaasium Õpilase Nimi Maa-tüüpi planeedid Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Tapa 2012 Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus:keskmes on rauast tuum ,selle peal on silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal on õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased.. Merkuur Merku...
PÄIKESESÜSTEEM 1.Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2.Loetleda Planeedid alates päikesest Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3.Maarühma planeedid ja nende tunnused Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4.Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päik...
Tallinna Ühisgümnaasium Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg. Veenus Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast val...
VEENUS KÕIGE TULISEM PLANEET Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu- mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Pilvede vahel ja all 1967. aastal mõõtis prantslane A. Dolf fotograafiliselt Veenuse pöörlemisperioodiks neli ööpäeva. Osutus, et ka temal oli õigus, sest Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise...
ka päevasel ajal. Kuna Veenus on Päikesele lähedamal kui Maa ja tema nurkkaugus Päikeselt ei ületa 47 kraadi, saab seda näha kas hommikuti või õhtuti. Sel põhjusel tuntakse Veenust ka nimedega „hommikutäht“ või „õhtutäht“. Hommikuse ja õhtuse nähtavuse ajad vahelduvad perioodiga 584 päeva (nn sünoodiline periood – ajaperiood, mille möödumisel kordub nurk Maa, Päikese ja planeedi vahel). Veenuse pind. Pilt on tehtud Magellan kosmosesondi raadiolokaatori abil. Vertikaalne skaala on venitatud. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 5. MAA Maa on Päikeselt kolmas ja suurim Maa-tüüpi planeet. Erinevalt teistest Maa-tüüpi planeetidest, Maal on suur kaaslane (Kuu), suhteliselt tugev globaalne magnetväli ja tema pinnal on vedel vesi. Maal eksisteerib elu – seda ei ole leitud teistel Päikese süsteemi planeetidel ega muudel taevakehadel. Maa tiirleb ümber Päikese nõrgalt elliptilisel orbiidil
Saku Gümnaasium Maa tüüpi planeedid: Merkuur ja Veenus Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Annaliisa Täht 9a Saku 2008 1 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................3 1. Merkuur...............................................................................................4 1.1 Merkuur planeet, kus päevas on kaks aastat. .......................................4 1.2 Väljanägemine nagu Kuul...................................................................4 1.3 Ainuomased jooned..........................................................................5 1.4 Üllatus magnetväli!.......................................................................6 2. Veenus.............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus a...
This was the first of numerous journeys that left Dutch geographic names scattered over the globe, from Spitsbergen to Cape Horn and from Staten Island to Tasmania. These voyages resulted in the establishment or acquisition of many trading stations in Africa, Southeast Asia, and America. (3) In 1602 the Dutch parliament granted to the Dutch East India Company a charter that gave it a trading monopoly with all countries east of the Cape of Good Hope in Africa and west of the Strait of Magellan in South America. The charter also conferred many sovereign powers on the company, including the right to wage war and to conclude peace. The West India Company established colonies in the West Indies, Brazil, and North America. (3) The East India Company established itself first in the Moluccas, or Spice Islands, and later on West Java, where Batavia (modern Jakarta) became the centre of the company's enterprises.
After MMI succeeded with the 20-pin PAL parts, AMD introduced the 24-pin 22V10 PAL with additional features. After buying out MMI (1987?), AMD spun off a consolidated operation as Vantis, and that business was acquired by Lattice Semiconductor in 1999. Programmable Logic Array (PLA) - This device has both programmable AND and OR planes. The space-flight application that I am aware utilized the bipolar, fuse- based, 82S100 in the central processing units of the Magellan and Galileo attitude control computers. PLA structures may also appear as part of some CPLDs. The two layers of programmable structure add a fixed delay. kasutaja poolt programmeeritavad maatriks- 45 struktuurid (FPGA - Field Programmable Gate Array) This device is similar to the gate array, defined above, with the device shipped to the user with general-purpose metallization pre-fabricated, often with variable length
3.1). 13. Kuivõrd kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine tugineb isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahelisele põhjendamatule erinevusele, tulnuks ringkonnakohtul hinnata tõendeid A. S.-i täiendavate sissetulekute kohta (laenuleping, mille kohaselt laenas A. S. 9. juulil 2003 Viktor Isajevilt 3 036 000 rubla tagastamise tähtajaga 9. juuli 2023, OÜ Magellan raamatupidamise tõend A. S.-ile dividendide maksmise kohta, OÜ-de Viking ja Esta raamatupidamise tõendid A. S.-ile laenu tagastamise kohta ning tõendid füüsilise isiku tulude kohta 2011. ja 2012. aastal). Selle asemel märkis kohus, et kuna kohtule ei esitatud originaaldokumente, ei veena need kohut. Olukorras, kus kohus võib kahtlustatava püüded tõendada vara seaduslikku päritolu lükata ümber üksnes väitega, et esitatud tõendid kohut ei veena, jääb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
