Interneti levik maailmas (2)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
INFORMAATIKA TEADUSKOND
Interneti levik maailmas
Referaat aines „E- Turundus ”
Koostaja:
Matrikli nr:
Õpperühm:
Juhendaja :
Tallinn, 2008
Sisukord:
Mis on internet ? 3
Interneti ajalugu ja levik maailmas 3
Interneti leviku positiivsed küljed 5
Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses 5
Interneti leviku negatiivsed küljed 7
Viirused 7
Küberrünnakud 8
Internet tulevikus 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus: 11

Mis on internet?

Kõik teavad, mida tähendab üldisemalt internet. Enamik inimesi kasutab seda igapäevaselt ning täpsele tähendusele ei mõelda. Internet on saanud vajalikuks nii tööl, kodus kui ka mujal. Kuid, kas teatakse ka interneti õiget definitsiooni. Surfates natukene internetis ringi, võib leida ka sõna tähenduse: internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Igal internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mida kutsutakse IP aadressiks. Selle kaudu on arvuti kergesti leitav, näiteks siis, kui keegi teeb kõigile veebis kättesaadavaks midagi, mis tegelikult ei tohiks olla, siis on lihtne tuvastada, kust see lisatud on.

Interneti ajalugu ja levik maailmas

Interneti algust peetakse kusagil 1969, kui USA Kaitseministeerium algatas arvutivõrgu. Idee oli ehitada esimene töötav võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti ( California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). See võrk sai nimeks arpanet. Tol hetkel tekkis vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Võrk tuli ehitada üles hajuspõhimõttel, mingit keskust olla ei tohtinud, kuna selle võis vaenlane üles leida ning hävitada. Seetõttu konkureeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut.
Peale 1969 aasta proovi, kus võrku kuulus vaid neli arvutit, prooviti lisada veel arvuteid. 1972.aastal kuulus võrku kusagil 37 arvutit. Aasta hiljem võeti kasutusse projekt, mille eesmärgiks oli ühendada igasugu lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. Selle projekti tõttu muutus internet paljusid lokaalseid võrkusid ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati ka võrgu hajutus.
80ndate alguses oli juba ühendatud arvuteid tuhandeid, kuna ARPANET ühendas kusagil 100 alamvõrku. Samal ajal tuli kasutusse ka sõna „internet”. Samal ajal muutus areng igapäevaselt, üksteise järel liitusid võrguga uued piirkonnad, uued riigid. Väidetavalt kasvab internet sellest ajast pidevalt, umbes 10-15% kuus, see tähendab, et kusagil 3-5 korda aastas.
1989 aastal oli internetiga ühendunud 500 mitmesugust alamvõrku, iga järgneva aastaga aga rohkem. Kui 1990 aastal oli ühendunud 2218 alamvõrku, siis 1991 aastal juba ligi 5000.
Internet muutus selle ajaga väga kiiresti uueks meediakanaliks, vallutades kogu maailma. 1994 aastal liitis internet juba ligi 10000 erinevat alamvõrku, mis hõlmas ligi 20 miljonit kasutajate rohkem kui 70 eri riigist.
90ndate keskel oli interneti kasutajaskond väga lai, kusagil 40-50 miljoni piiresse, nad asusid enam kui 100 riigis. 90ndate lõpupoole ületas kasutajate arv juba 100 miljoni piiri.
Eesti ühinemine internetiga toimus kusagil peale taasiseseisvumist 1991.aastal. Sel ajal oli internet vaid Tallinnas ja Tartus, kuid see laienes kiiresti üle ka mujale Eestisse.
Jooniselt 1 on näha, et Eestis kasvab interneti kasutajaskond hüppeliselt, alates 1992. aastast.
joonis 1. Eesti ühendatud arvutite arv 1992-1999 (allikas:
Kuna näiteks koolides, töökohtades jms kasutavad kümned inimesed ühte serverit, siis täpset võrgu kasutajate arvu ei tea keegi. See aga tähendab, et antud joonis võib olla hoopis teistsugune ning arvud ka suuremad.
Kõigile tuntud väljend WWW (World Wide Web) võeti kasutusele alles 90ndate paiku. Seda võib pidada ka interneti laia leviku „süüdlaseks”, kuna peale lühendi kasutuselevõttu muutuski internet väga populaarseks.

Interneti leviku positiivsed küljed

Miks on internet hea? Mis on temas nii erilist?
Tulenevalt 30.04.2007 majandusajakirja Economist analüüsiosakonna andmetest, aitab interneti kiire levik vähendada digitaalset lõhet arengumaade ja arenenud riikide vahel. BBC andmed näitavad, et kõige arenenum e-riik Taani, teisel kohal Ameerika Ühendriigid ning kolmandal Rootsi. Eesti kahjuks nende andmetel esimese 20 hulka ei kuulu.
Üha nooremana hakatakse tänapäeval interneti kasutama. Ta on vajalik koolis, et kirjutada näiteks referaate, esseesid jms, veidi surfates leiab palju kasulikku materjali. Tänapäeval on interneti kasutajaskonna juures näha noorenemistendentsi. Kui võrrelda tänapäeva lapsi 50-60ndatel sündinutega, siis on näha, et praegu on lapsed enam informeeritud tarbijad, tunnevad kaubamärke, mis aga ei tähenda, et ta kohe teadlik tarbija on.
Tänapäeval on internet väga kasulik ja mugav töövahend. Üha enam koole on läinud e-kooli süsteemi, mis võimaldab lapsevanemal kodus lapse õpitulemusi, käitumisi ja kõike kooliga seonduvat jälgida. E-kooli võimalus kaotab ära tüütu kooli helistamise või vastupidi, õpetaja ei pea iga halva hinde pärast koju helistama , kõik on internetis vastavas süsteemis näha. Isegi lastevanemate koosoleku kutsed on olemas.
Internet pole kasulik mitte vaid põhi-ja keskkoolis vaid ka kõrgkoolis. Kõik vajalikud õppematerjalid on üles riputatud ning õpilastele kättesaadav. Kogu info loengute ja harjutustundide kohta on süsteemis olemas. Lisaks on kõik tunniplaanid kättesaadavad internetis ning ainete deklareerimine käib ka kooli internetipõhises süsteemis. See aga teeb tudengi elu lihtsamaks.

Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses

Väga palju on räägitud sellest, et internet mängib suurt rolli ettevõtete konkurentsitingimuste parandamisel. Kaasaegne infotehnoloogia aitab luua ettevõtetele konkurentsieelised , mis võimaldab juhtimist parendada mitmes valdkonnas, näiteks kulude kokkuhoius. Mitmed uuringud on näidanud, et internet on kõige sobivam teabe hankimise allikaks väliskeskkonna kohta.
Internet võimaldab tänapäeval palju asju ka kodus ära teha. Väga palju on suurenenud äritehingute maht just interneti kaudu. Väga lihtne on interneti teel leida ka endale sobiv töötaja, vaadates näiteks tööotsijate poolt üles riputatud cv-sid (nt aadressidelt www.cvkesus.ee, www.cvonline.ee jne). Samas võib küll internet asendada telefoni, kuid ei suuda tagada silmast-silma kontakte. Seega sobiva spetsialisti leidmiseks tuleb ikkagi inimesega kohtuda .
Interneti kaudu on lihtne endale, firmale vms reklaami teha. Kõige lihtsam viis on selleks koduleht . Koduleht aitab jagada infot kõige selle kohta, mis ettevõttega on tegu, milliseid tooteid pakkuda on. Tarbija ei pea enam iga pisema küsimuse pärast kohe kohale sõitma. Lihtsaim viis firmaga ühendust saada, on kas helistades, või interneti koha pealt e-posti kasutades. Kuid samas ei pruugi koduleht ka ostjad kohe ostma panna.
Korralikku kodulehekülge tehes tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele üksikasjadele, mis alguses tegelikult võivad tühised näida, kuid võivad hiljem hoopiski kahju tuua. Kõigepealt tuleb arvestada, et see info, mis sinna üles pannakse, oleks kasutajal kergesti kättesaadav, andmed ei tohiks olla vananenud, neid peaks pidevalt uuendama. Kujunduse koha pealt ei tohiks leht väga kirju olla, see väsitab tarbija silmi ning ta ei külasta seda eriti kaua.
Kodulehe ülespanemiseks on vaja loomulikult domeeni, et leht ka internetis kõigile nähtav oleks. Kõige lihtsam on panna firma või ettevõtte aadress, näiteks www.firmanimi.ee.
Arvestades seda, et internet areneb iga päevaga, siis arvata on, et mõne aja pärast on internet tänasega võrreldes muutunud, lisandub uusi tehnilisi võimalusi.
Kui võrrelda praegust aastatetagusega, kus algselt käis poes arveldamine talongidega. Hiljem sularahas, siis praegu saab peaaegu kõikjal juba kaardiga maksta. Isegi nt Soome sõites ei pea enam valuutat vahetama , võib väga lihtsalt ka seal oma pangakaardiga maksta. Kui juba praegu on võimalik igal pool internetti minna, kasutades traadita internetivõimalust Wifi-t, siis peagi ei ole ime, kui isegi toidupoodi minema ei pea. Võimalus on kodus kõik tooted ära tellida ning see kõik tuuakse ukse peale. Kõik tehingud on võimalik kodus ära teha, kuna interneti areng võimaldab tänapäeval isegi elektroonilist allkirja kasutada.

Interneti leviku negatiivsed küljed

Nagu igal asjal, on ka internetil negatiivseid külgi. Interneti teel on lihtne ennast kellekski teiseks teha, näiteks naine võib ennast isegi mehena esitleda. Inimesed ei pruugi olla need, kelleks nad ennast väidavad olevat. Kuna interneti võimalused arenevad kiiresti, siis üha raskem on aru saada, kes keegi on. E-poste on lihtne teha, kasutades kellegi teise nime, autoriseerimist ei küsi keegi.
Internetist on küll lihtne leida kasulikku materjali, kuid levib ringi ka igasugu sellist, mis ei ole lastele mõeldud, kuid on neile kergesti kättesaadav. Samuti võib tekitada sõltuvust, millega võib kaasneda igasugused tervisehäired ning lisaks ka eraldumine seltskonnast. Üha rohkem on tagasihoidlikke inimesi, kes ei julge tavaelus ennast väljendada, küll aga teevad seda julgelt internetis.

Viirused

Viirus on programm, mis võib väga lihtsalt interneti, e-posti vms teel levida . Ta on võimeline kasutajate teadmata tegema endast koopiaid ning võib häirida arvuti tööd, rikkudes kettale salvestatud andmeid, hävitab faile ning programme . Hullemal juhul tekitab viirus juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele (nö häkkeritele), kes koguvad paroole ning neid oma tarbeks kurjasti ära kasutavad.
Kõige lihtsam viis viiruse levimiseks on e-posti teel. Viirusega nakatunud kiri saadetakse suvalisele aadressile suvalise saatjanimega, ilma et postkasti omanik sellest midagi teaks. Näiteks www. gmail .com on oma e-posti võimaluses loonud lisaks niiöelda spam filtri , kus kõik, mida süsteem peab kahtlaseks ja spam-iks, läheb eraldi rämpsposti alla ning kasutaja võib ise vaadata, kas ta avab neid või mitte.
Teine lihtne viis, kuidas viirused kiiresti levivad, on nn MSNi-viirused, mis levivad suhtlustarkvara kasutades (Windows Live Messenger jne). Selle teel saadab kontaktidele lingi, mis jätab mulje, nagu kasutaja oleks seda teinud, saates mingit huvitavat faili või linki. Kuid tegemist on siiski kahjurprogrammiga, mille avamisel levib viirus arvutisse.
Kuid mitte ainult arvuti läbi ei levi viirused. Kuna telefonide võimalused on praegu palju arenenud, siis levivad viirused mobiilideski, kus saab vajadusel internetti kasutada. Tänaseks on avastatud ligi 400 erinevat mobiiltelefonidele kirjutatud viirust. Pahavara võimaldab telefonis kurjategijatel helistada kasutaja kulul, lindistada kõnesid, lugeda sõnumeid jne.
Mõned kuud tagasi oli uudis, kuidas üks noormees käis Inglismaal ning tagasi tulles järgmisel kuul tuli talle Bravocomist arve, kus kõnede eest pidi ta maksma ligi miljon krooni. Väga lihtne on suure rahvahulga juures otsida bluetooth ’i kasutades keegi, kellel on samuti see aktiveeritud. Antud juhtumis oligi kasutaja unustanud bluetooth’i sisse ning sattus kurjategija ohvriks, kes kopeeris kaardi andmed ning helistas omale sobivasse kohta.

Küberrünnakud

Kindlasti ka üheks aktuaalseks probleemiks, mis interneti teel on võimalik, on küberrünnakud. Küberrünnak võimaldab ühel riigil arvutitega rünnata teise riigi tähtsamaid servereid. Eesmärgiks on serverisse sissetungimine või serveri ülekoormamine. Kõige halvemal juhul võib see põhjustada rünnaku all oleva riigi sidesüsteemide ja infrastruktuuride (sealhulgas ka pankade) halvamise. See aga võib omakorda ründaja riigil alustada sõda, sest vastas lahendab segadusi ning tal puudub info.
Meenutades aastatagust pronkssõduri mässu, siis peale seda ööd toimusid Eesti vastu küberrünnakud, mis olid suuantud riigi valitsusasutuste, pankade, parteide ja muude andmesidevõrkude vastu. Pangad peatasid võimaluse siseneda välismaalt interneti-panka. (allikas: Virumaa Teataja, 18.05.2007).

Internet tulevikus

Tänapäeval võimaldab internet nii palju asju mugavalt ära teha. Mis aga saab tulevikus? IT-spetsialistide arvamusi on mitmeid. Pooled arvavad , et internet kukub kokku, kuna see ei suuda kasvava andmemahuga hakkama saada, teised aga arvavad vastupidi.
Ajakirjas Digi 14.aprilli artiklis oli kirjas et Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis töötatakse juba seitsmendat aastat projekti „the grid “ kallal, mille käivitumisel oleks kiirus tuhat korda kiirem võrreldes tavalise lairibaühendusega. Uue võrgustiku ja praeguse võrgustiku vahe seisneb selles, et kogu ühendus põhineb fiiberoptilistel kaablitel, kasutatud on vaid moodsaid vahendeid, mis aga tähendab, et kõrvalisi ega vananenud osiseid pole kasutatud.
Uus võrgustik kasvatab serverite olemasolu. Projekti raames on paigaldatud juba 55 tuhat serverit ning loodetavalt peaks see arv kasvama paari aastaga 200 tuhandeni.
Internet muutub ka turunduses üha enam primaarsemaks. Väidetakse, et lähima viie aasta jooksul on ettevõtted sunnitud muutma internet-ettevõteteks. Arvatakse, et need, kes ei võimalda läbi interneti tooteid ja teenuseid tellida, langevad konkurentsist välja. Internet loob ettevõtetele mitmeid positiivseid eeliseid , näiteks interneti kaudu on võimalik uutele turgudele siseneda odavamalt.
Praegusel ajal on internet võtnud endale rolli, mida kaua täitis vaid televiisor. Enam ei sisustata vaba aega teleka taga kanaleid klõpsides. Igavuse peletamiseks istutakse internetis, kus leitakse endale mingi teine ajaviide . Paar aastat tagasi tehti Ameerikas uuring, mille tulemusena selgus, et ¾ interneti kasutajatest lähevad internetti mingi kindla sihita. See näitab aga, et peagi võib telekas üldse kodus lihtsalt kaunistuseks jääda ning tööle ei panda teda eriti tihti.
Kui vaadata interneti halbu pooli, siis tulevikus võib kübersõda omandada ka suuremaid mõjusid. Mida suurem on riigil arvutite vajalikkus, seda efektiivsemaks läheb küberrünnaku võimalik tekitatav kahju.

Kokkuvõte

Internet on kasvanud uueks massimeediumiks ja seda vähese aja jooksul. Internet on meie igapäevaseks tööks väga vajalik. Pakub palju erinevaid võimalusi. Väga lihtne on kõik netis ära teha.
Internet on kasulik, kuid samas ka kahjulik. Igaüks saab oma infot üles riputada. Kõike ei saa jälgida, mis üles pannakse. Kohati võib olla see ebaseaduslik.
Viirused, mis võivad palju kahju tuua, levivad internetis väga kiiresti ning on üha enam ohtlikumad. Leitakse küll uusi võimalusi, kuidas arvuti turvaliseks teha, kuid samal ajal leiavad ka nn häkkerid võimaluse, kuidas sellest turvalisusest läbi tungida .
Internet areng on kaasa toonud palju muutusi alates sellest ajast, kui see välja loodi. Polnud kunagi võimalust enne firma kohta midagi teada saada, kui kohale minnes. Nüüd saab seda väga lihtsalt ka kodus teha.

Kasutatud kirjandus:

http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.ht m
http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.ht m
http://www.postimees.ee/010507/esileht/siseuudised/258132.php
http://www.tarbija24.ee/010507/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/258036.php
http://www.virumaateataja.ee/180507/esileht/15038417.php
Alo Linntam „Interneti kodulehe tegemine“ (Külim 2002)
11