Veebipõhine ostukeskus (1)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
VEEBIPÕHINE OSTUKESKUS
Referaat 
Mõdriku
2019

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. E-KAUBANDUS 4
1.1 E-poodidel kolm põhikategooriat 5
1.2 Kuidas tasuda e-poe toodete/teenuste eest 5
1.3Sul on õigus taganeda 6
2. REGULEERIV SEADUSANDLUS 7
3. INTERNETIOKSJONID 8
3.2 Sendioksjon 8
3.3 Oksjon , loterii või hasartmäng? 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD 11

SISSEJUHATUS

Kaupa tellida ja osta on võimalik väga erineval viisil. Lisaks tavapärasele kaupluses kauba valimisele ning ostmisele levib järjest enam võimalus tellida kaupu erinevate postimüügikataloogide, telefoni, Interneti või TV- poodide kaudu, ehk teisisõnu sidevahendi abil.Samuti on levinud kaupade pakkumine viisil, kus müüja külastab kodusid või korraldatakse erinevaid esitlusüritusi kauba tutvustamiseks ning müümiseks. Kuigi neid võimalusi kasutada tundub esmapilgul mugav ja ahvatlev, tuleks siiski kaupade ostmisel sidevahendi abil või väljaspool äriruume olla tähelepanelik.
Käesolev materjal tutvustab tarbija õigusi kaupade ostmisel väljaspool äriruume ning sidevahendite kaudu, juhib tähelepanu erinevatele ohtudele, mis sel viisil kaupade ostmisel võivad kaasneda ning jagab näpunäiteid, millele tähelepanu pöörata.
Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut, mis sõlmitakse sidevahendi (telefon, faks, arvuti, adresseerimata või adresseeritud trükised, sealhulgas postimüügikataloogid või ajakirjanduses ilmunud tellimislehega reklaamid , TV-pood, E-post) kaudu ning mille puhul tarbija ja pakkuja ei kohtu isiklikult. Kõige levinumad sidevahendi abil sõlmitavad lepingud on kataloogimüük ja müük Interneti vahendusel.
Ostude sooritamine interneti vahendusel meelitab oma lihtsuse ja mugavusega - piisab vaid istumisest arvuti taha ja võimalus on tellida kaupu, mida hing ihaldab. Siinkohal uurin lähemalt veebipõhistest ostuvõimalustest, e- poodidest , oksjonikeskkondadest ja nendega kaasnevatest riskidest.

1. E-KAUBANDUS

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) käsitluse järgi hõlmab e-kaubandus tooteid, mida ostetakse ja mille eest tasutakse Internetis. Tooted toimetatakse kohale kas füüsiliselt  (nt raamatud, filmid, heliplaadid) või digitaalselt ( programmid ).
Tavakaubanduses on tegemist lao ja müügisaaliga, e-kaubanduses aga pole mingeid ruume vaja. Seetõttu on kaubavalik ja -võimalused internetis peaaegu piiramatud . E-kaubanduse areng ja kasutajasõbralikkus on loonud palju uusi võimalusi, millega käivad kahjuks kaasas ka mitmed ohud. Interneti teel suhelda ja osta on järjest popim.
Internet on loonud tohutult palju uusi võimalusi. Paraku kaasnevad võimalustega ka suured ohud. Järjest rohkem on mitmesuguseid internetis levivaid petuskeeme ja nende koostajaid ning pettused levivad üha kiiremini.
Enne ostu sooritamist internetist tasub alati kontrollida, kas ostulehekülg sisaldab piisavalt infot firma kohta, kes teenust pakub. Olemas peab olema järgmine info:

• ettevõtte nimi, asukoht e postiaadress ja telefoni number, kuhu probleemide puhul saab pöörduda;
  
• selgelt välja toodud kauba tagastamise ja garantii tingimused;
  
• kui kaua aega võtab kauba kohalejõudmine ja sobimatu kauba korral selle tagastamine;
  
• kes on vastutav tagastamiskulude kandmise eest;
  
• milliste riikide seadused kehtivad.
  

Te peaksite alati kontrollima, et firma ka tegelikkuses eksisteerib. Taustainfot plaanitava tehingu turvalisuse kohta annab see, kas internetilehe klienditeeninduse aadressile edastatud küsimused saavad vastuse või mitte. Samuti tuleks hoolsalt jälgida, mis on tehingu lõppsumma, sest lisaks toote hinnale võivad lisanduda postitamise kulud, võimalikud maksud jne.
Kõik eestis olevad e- poed on üles loetletud veebiaadressil URL: http://sopso.com/e-poed ( Mida tasub silmas pidada internetist ostmisel. Jaanuar 2009);(E-Kaubandus 2009).

1.1 E-poodidel kolm põhikategooriat

Levinumad e-äri lahendused võib jagada kolme kategooriasse. Peamised kategooriad on:

• Mahukad ja keerukad internetikaubamajad. Need programmeeritakse algusest lõpuni vastavalt kliendi soovidele.
  
• Valmiskirjutatud e-poe tarkvara , mis jaguneb omakorda keerukamateks ja lihtsamateks lahendusteks. Sellise lahenduse miinuseks on valmiskirjutatud koodide hilisema muutmise keerukus või puudub see võimalus üldse.
  
• Ettevõtte internetipõhine tootekataloog koos ostukorviga. Pakub laialdaselt võimalusi sobitada seda firma ekstraneti ja teiste internetipõhiste lahendustega.
  

1.2 Kuidas tasuda e-poe toodete/teenuste eest

Internetis ostes võid tasuda mitmel viisil. Kui arve tuleb koos kaubaga, on väga hea, sest siis on vaja maksta alles pärast seda, kui oled saanud kauba üle vaadata. Kui Sinult soovitakse ettemaksu, ei tohi see olla suurem kui pool kauba maksumusest. Otse internetis on võimalik maksta pangakaardiga, aga ilma kaitstud sideta võib kontonumber sattuda valedesse kätesse.
Veendu turvalisuses:

• Enekõike kontrolli, kas krediitkaardi info sisestamise lehe allservas on tabaluku kujutis ja aadressi algusele on lisandunud “s” - https://… , mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust. Seejuures tasub meeles pidada, et krediitkaardi numbrit küsitakse Sinult selleks, et esitada maksenõue. Lootust pangakaartide turvalisuse tõstmiseks annavad uued protsessor - ehk kiipkaardid. Kiipkaardi tehingud on PIN- koodi põhised, mistõttu pole võimalik kasutada kaotatud ja varastatud pangakaarte. Kui on olemas kiipkaart,  siis tuleb tehingu tegemiseks teada selle PIN- koodi.
  

• Jälgi, milleks internetis Sinu andmeid küsitakse. Seda võidakse teha ka pahatahtlikult ja eesmärgiks võib olla identiteedivargus (Sinu andmeid hakkavad petised kasutama ja Sinu nimel tehinguid tegema).
  
• Krediitkaardi numbrit on Sul vaja küsijale teada anda vaid siis, kui soovid kauba või teenuse eest maksta. Samuti ära mitte kunagi avalda oma pangakonto koode.
  
• Kui saad siiski arve ostu eest, mida Sa teinud ei ole, siis võta kohe ühendust asutusega, kes on Sinu maksekaardi väljastanud, ning esita oma kaebus. Kui müüja ei suuda tõestada, et Sa selle maksekaardi omanikuna oled tellinud antud toote, siis ei pea Sa Sulle esitatud arvet tasuma.
  
• Oma pangakaardi andmeid ei maksa jätta internetis esinevate arvamusküsitluste kodulehekülgedele.
  

Sul on õigus taganeda

Internetist tellitud kaupa on õigus 14 päeva jooksul tagastada. Sellest õigusest peab  müüjal Sind alati kirjalikult teavitama. Kui müüja pole Sulle seda või muud seadusega ettenähtud infot jaganud  (pakkuja aadress, kuhu esitada kaebusi; teave teenindusvõimaluste kohta; teave garantiitingimuste kohta), võid lepingust taganeda kolme kuu jooksul arvates asja Sinuni jõudmisest. Tellimusest võid loobuda ilma põhjuseta. Müüja peab Sulle tagastama kauba eest makstud raha täielikult ja hiljemalt 30 päeva jooksul. Ehkki Euroopa Liidus kehtivad internetipoodides sarnased õigused, tasub enne ostu oma õigused ja kohustused igaks juhuks siiski üle kontrollida. Samuti tuleks arvestada, et teatud juhtudel 14-päevane tagastusõigus ei kehti.
Uuri kindlasti, kas müüja asub Euroopa Liidus või ei. Sellest sõltub, millised seadused kehtivad Sinu  sõlmitud müügilepingu suhtes. Euroopa Liit annab tarbijatele alati miinimumkaitse, mis on sarnane kõikides liikmesriikides. Kui aga kaupleja asub väljaspool Euroopa Liitu, tuleb olla eriti ettevaatlik. Enne ostu tasub väga hoolikalt lugeda kõiki müüja esitatud andmeid ja lepingu tingimusi.( Mida tasub silmas pidada internetist ostmisel. Jaanuar 2009)

2. REGULEERIV SEADUSANDLUS

Veebipõhist ostuvõimalust reguleerib Kaubandustegevuse seadus, mis on vastu võetud 11.02.2004.a seadusega (RT I2004, 12,78), jõustunud 15.04.2004.a ja viimati muudetud 1.01.2010.a.
§ 4. Kauplejale ja kaubanduse korraldajale esitatavad nõuded
1) Kaupleja on kohustatud:
11) kauba või teenuse müügil e-kaubanduse korras Internetis avaldama kaupleja ärinime või nime, asukoha aadressi, kontaktandmed, kauba või teenuse hinna vastavalt tarbijakaitseseaduses sätestatule ning võlaõigusseaduses ja infoühiskonna teenuse seaduses sätestatud e-kaubandust puudutava teabe.
Registreerimiskohustuse kohaselt peab e-kaubandusega tegelev ettevõtja end registreerima, esitades sellekohase taotluse asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.
Kuna tegevuskohaks loetakse e-kaubanduse korral veebilehe aadressi, on seadusandja siinkohal ilmselt silmas pidanud kohustust registreerida ennast selles valla- või linnavalitsuses, kus asub ettevõtja äriregistrisse märgitud aadress.
E-kaubandusele kehtestatud reeglid kehtivad ainult Eesti ettevõtjatele. Välisriigis tegutsev veebipood, kes suunab samuti oma pakkumised Eesti turule, ei pea end registreerima tulema.(Kaubandustegeveuse seadus 2010)

3. INTERNETIOKSJONID

Ülevaade erinevatest internetioktsionitest.
3.1 Internetioksjon
Internetiokstion on suurepärane võimalus osta kaupu kiiresti, mugavalt ja hea hinnaga. Paraku on kõige enam internetipettusi seotud just oksjonitega, sest pärast raha kättesaamist võib eraisikust müüja koos rahaga jäljetult kaduda ning tellija ei saagi kaupa. Niisuguse petuvõimaluse annab asjaolu, et internetioksjonitel küsitakse kauba eest enamasti ettemaksu.
Kuidas seda vältida:

• Püüa enne ostmist müüja kohta võimalikult palju teada saada!
  
• Kallima kauba puhul kasuta deposiitmakset (raha kantakse müüja e-kontole alles siis, kui ostja on selle kätte saanud). Täpsemat teavet deposiitmaksete kohta uuri internetioksjonite lehekülgedelt. 
  

3.2 Sendioksjon

Eesti internetimaastikul on oma haarmed laiali ajanud nn sendioksjonid, mis püramiidskeemina kindlustavad omanikule tulu, ühele pakkujale soodsa hinnaga ostu, ent jätavad enamiku osalejaist rahast ilma.

 Tegu on nn oksjonitega, kus pakkumine algab 0 kroonist ja suureneb tavaliselt iga pakkumisega 9 sendi võrra. Pakkumisi saab teha SMSiga (15 krooni) või internetis ostetud krediidiga (ca 7,50 krooni). Kui ettenähtud aja, näiteks 1-3 minuti jooksul keegi paremat pakkumist ei tee, saab viimane pakkuja eseme endale. Juhul, kui keegi teeb pakkumise, hakkab aeg uuesti tiksuma. Nii on pakkumise tegemine omamoodi hasart - kas saad eseme näiliselt imeodavalt endale või teeb keegi suurema pakkumise ja sa pead mõtlema, kas kulutad järgmise pakkumisega uuesti 7,50 või 15 krooni. Oksjon võib kesta tunde või lausa päevi.

3.3 Oksjon, loterii või hasartmäng?

Sendioksjonite levikut on võrreldud küll SMSlaenu-hullusega, küll loteriiga, küll hasartmänguga. Tavapärasest oksjonist eristab mängu see, et tasuda tuleb iga pakkumise tegemisel ning raha korjatakse kõigilt pakkujailt, mitte vaid viimaselt. Samuti ei peegelda eseme hind pakkumise ajal kasutaja poolt tegelikult juba kulutatud summat.

• Sendioksjon on veebipõhine nn inglise oksjon, kus haamriga härra asemel, kes loeks "esimest, teist ja kolmandat korda", on oksjoni intervall , näiteks üks minut.
  
• Kes tahab pakkuda, peab registreerima end keskkonna kasutajaks ning laadima näiteks internetipanga kaudu raha kontole. Pakkumist suurendatakse väikeste summade, näiteks mõne sendi kaupa. Ent iga pakkumise tegemine maksab, näiteks 10 krooni. Ja iga pakkumise järel läheb kell uuesti käima.
  
• Sendioksjoni võlu kliendile peitub selles, et kauba alghind on väga väike või lausa olematu ning kaupa on hea õnne korral võimalik osta ülisoodsa hinnaga.
  
• Sendioksjoni korraldaja äriedu oleneb pakkumiste arvust. Võib juhtuda, et ta müüb kauba küll soodsa hinnaga ära, kuid teenib oksjonilt kulud kuhjaga tasa, sest on kasseerinud iga pakkumise eest raha.
  
• Et keegi sedalaadi oksjonitele järelevalvet ei tee, võivad kelmid olukorda ära kasutada ning panna " robotid " pakkumisi tegema, et kauba hinda kõrgeks kruvida. Sedalaadi sigadust teevad väidetavalt paljud Eesti oksjonid. Tarbijakaitseametil on ka kaebusi, et mõned firmad ei saada võidetud kaupa kohale.
  
• Sendioksjoni pioneeriks maailmas peetakse Swoopo.com'i, mis tegutseb USAs, Saksamaal, Inglismaal, Austrias ja Hispaanias.
  

KOKKUVÕTE

Nõuanded turvaliseks internetiostuks :

• Osta tuntud veebilehekülgedelt, ära usalda tundmatut firmat .
  

• Ära esita endast rohkem andmeid, kui vaja turvaliseks maksmiseks.
  

• Ükski internetipood ei saa küsida sinult internetipanga kohta muud, kui vaid seda, millises pangas soovid maksta. Ära sisesta oma salasõnu või muud pangaarve infot kaupluse leheküljel.
  

• Enne ostu uuri, kui kaua kaup kohale tuleb ja mis on hinna sees, kas ka transport?
  

• Küsi kauba tagastamise kohta.
  

• Kuigi ostud toimuvad elektrooniliselt, on kasulik tellimisvormid pärast täitmist välja trükkida, samuti tellimuse kinnitamise lehekülg. Kui mingil põhjusel väljatrükk ei õnnestu, salvesta ekraanipilt (klahv Print Scrn).
  

• Välismaa kodulehekülgi saab kontrollida usaldatavuse edetabelis Biz rate .com.
  

• Ole ettevaatlik liiga soodsate pakkumistega -kiirustamisega võib mõni detail kahe silma vahele jääda. (Kuidas internetist turvaliselt osta 2010)
  

KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD

RiigiTeataja ,
URL: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12925203&searchCurrent (17.04.2010)

E-kaubandus
URL: http://www.nupukas.ee/sisu/MSwxLDEsMTUwLDE2MCw/ (17.04.2010)

Tarbijakaitseamet ,“Mida tasub silmas pidada internetist ostmisel“.(Jaanuar 2009) URL: http://www.tka.riik.ee/13341 (17.04.2010)

Kuidas internetist turvaliselt osta
URL: http://www.nupukas.ee/sisu/MSwxLDEsMTUwLDE1OSw/