Motivatsioon ja motiveerimine (0)

Motivatsioon  ja  motiveerimine
Olulised komponendid õppimisel:
•Mõtlemisoskus
•Teadmised
•Õpioskused
• Metakognitiivsed  oskused
•Motivatsioon
– Aktiivsus – passiivsus
– Teadlik – teadvustamata
– Üks – mitu
Robert J. Sternberg: motivatsioon neist 
kõige asendamatum, ilma selleta 
õppimist ei toimu.
Motivatsioon õppimises – seostuvad 
mõisted
• Huvi, uudishimu
• Vajadused
• Väärtused
• Uskumused, hoiakud
• Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid
• Impulsiivsus
• Püsivus
Motivatsioon õppimises
• Biheivioristid: oluline on väline motiveerimine
• Kognitivistid: kuidas inimese mõtted selle kohta, 
miks midagi juhtus, mõjutavad selle inimese 
tulevikukäitumist
• Humanistid: rõhutavad inimeste  valikuid  ja 
isiksuse arendamise vajadust
• Kognitivistid + humanistid: mõtted, 
uskumused,  valikud  ja strateegiad
Motivatsioon õppimises
Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest-
ülesannetest, teostusest ja iseendast, mida nad 
tahavad saavutada, mille poole püüdlevad 
Koolis: endast kui õppijast, õppimise eesmärkidest ja 
tegutsemisest nende eesmärkide saavutamise 
nimel, edu ja  ebaedu põhjustest
Need mõtted suunavad tegutsemist, koolis  
õpistrateegiate valikut ja õpikäitumist, mõjutades 
seeläbi õpitulemusi
Alati pole õpilasele teadvustatud
Lapsed on motiveeritud mitmel viisil – oluline 
küsida, mida, kuidas ja miks nad on 
motiveeritud õppima
Uskumused
– Võimetesse ja oskustesse
– Edu ja kaotuse põhjused
–  Eduootus , enesetõhusus, usk oma suutlikusse ülesannet 
lahendada 
• -> akadeemiline minakäsitlus
• Nende kujunemine
• Õpetajale praktilist:
– Süstemaatiline tagasiside enda oskuste  paranemise  
kohta
– Hindamisel rõhutada õpilase jõupingutust saavutuse 
alusena
– Hinnata tuleks (ka) jõupingutust, mitte ainult tulemust 
Väärtused ja huvid
• Ülesande väärtus: selle olulisus, huvitavus, 
kasulikkus lapse jaoks 
• Õpetajale praktilist:
– Väärtustada teadmisi
–  Seostada  koolisõpitavat lapse kogemusega
– Mitmekesistada ülesandeid, arvestades laste huvisid
– Pöörata tähelepanu mõistmisele
Väline ja sisemine motivatsioon
• Biheiviorist Skinner – käitumise muutmiseks tuleb 
kasutada selleks sobivat stiimulit, tasu
• Kaks põhivajadust – ellujäämisvajadus ja  tasud
• 1949  Harlow  ja reesusahvid – tasud üksi ei seleta 
käitumist → vajadus õppida, saada 
kompetentsemaks = sisemine motivatsioon
• Käitumise kolm ajendit:
1. Ellujäämine
2. Tasu otsimine ja karistuse vältimine
3. Sisemise rahulolu taotlemine
Enesemääratlemise teooria ( Deci ja  Ryan )
• Keskendub inimese kaasasündinud 
arenemiskalduvusele ja sisemistele 
psühholoogilistele vajadustele
• Inimene on arengule orienteeritud 
organism
• Inimesed motivatsiooniliselt erinevad, 
KUID kool saab mõjutada positiivses 
suunas
• Psühholoogiliste vajaduste rahuldamine 
sõltub ümbritsevatest nõudmistest, 
takistustest ja võimalustest
• Kolm põhivajadust, mille rahuldamine 
viib heaolule
Seotus
• Seotus – soov olla koos  teistega , kuuluda  teiste 
hulka. 
• Bowlby –  kiindumus  (attachment)
• Turvaliselt kiindunud  imikud , väikelapsed
• Kui seotus kõrge (õpilased  tunnevad  õpetajat 
soojana ja tunnevad end klassis julgelt), siis on 
seesmine  motivatsioon ka kõrge. Õpilased                
                                                                    
  julgevad proovida. 
Kompetentsus
• Kompetentsust defineeritakse standardi või referendi 
kaudu, mida kasutatakse selle hindamisel. Tunne, et 
mõistetakse maailma ja ennast 
• Kompetentsust  defineeriv standard võib olla eri 
inimeste jaoks erinev. On erinevad viisid tunda ennast 
kompetentsena. 
• Kompetentsus tähendab eri inimestele eri asja:
– teadmised-oskused, mis inimesel on, võrdluses  iseendaga  
või absoluutse standardiga, defineeritud intrapresonaalselt 
– teadmised-oskused võrreldes teistega, olla  hierarhias  
kõrgemal, olla parem, defineeritud interpersonaalselt 
Kompetentsus
• Kompetentsuse valentsus tähendab, et seda seostatakse:
– positiivsetes terminites ( emotsioonid , mõtted: olla tark, teada, tunda)
– negatiivsetes terminites (olla-mitte olla- rumal, mitte osata)
• Esimene lähenemine viib positiivse tegevuseni, teine 
vältimisele 
• Selle jaotusega haakub 2x2 motivatsiooniliste suundumuste 
käsitlus 
– meisterlikkuse saavutamine, tulemuse saavutamine. 
– positiivne või negatiivne tegutsemine 
Kompetentsus
• Kompetentsus – seostub seesmise 
motivatsiooniga. 
– Negatiivne tagasiside, mis tugevdab mitte-
kompetentsuse  tunnet , vähendab seesmist motivatsiooni
– Positiivne tagasiside, mis tõstab kompetentsuse tunnet 
tõstab seesmist motivatsiooni: KUID vaid siis, kui 
inimene tunneb, et on  vastutav selle hea tulemuse 
eest (seos autonoomiaga)
Autonoomia
• Autonoomia – tahe , integreerituse ja vabaduse tunne, mis on 
oluline isiksuse  funktsioneerimise  aspekt. 
• Seotud
– seesmine kontrollkeskmega, 
– sõltumatusega 
– individuaalsusega
– seesmise motivatsiooniga
• Kui seesmiselt huvipakkuva tegevuse eest liialt väliselt 
motiveerida  (anda raha, vm asju), siis väheneb inimese 
autonoomsuse tunne. 
• Ka vastupidi – toetades inimeste autonoomiat, suureneb 
seesmine motivatsioon, rahulolu ja heaolu tunne.
• Seda võimaldab  sisuline  tagasiside
Sisemine ja väline motivatsioon
• Deci jt metaanalüüs:kui seesmiselt huvipakkuva tegevuse eest liialt väliselt 
motiveerida (anda raha, vm asju), siis vähenevad
– seesmine motivatsioon; 
–  loovus ;
– keerkumate probleemide lahendamise edukus
– sügavat mõistmist eeldav infotöötlus. 
• Välise tasu mõju lühiajaline
• Mõjub halvasti püsivusele
• Deci – inimestel on sünnipärane  kalduvus  otsida uudsust 
ja väljakutseid, suurendada oma pädevust, uurida ja 
õppida
• Sõnaline sisuline „tasustamine“ nii ei mõju
• Informatiivne tagasiside toetab seesmise motivatsiooni 
arengut 
Sisemine ja väline motivatsioon
• Sisemiselt motiveeritud tegevused kui 
prototüüp enese-määratletud tegevustest, st 
tegevused, mida inimesed teevad 
vabatahtlikult huvist. 
• Välise motivatsiooni internaliseerimine : 
aktiivne protsess, mille käigus väliselt 
reguleeritud normid integreeritakse enda 
väärtustega, interpreteeritakse ennast 
määratlevalt, välisest regulatsioonist saab 
sisemine  regulatsioon . 
Enesemääratlusteooria  ja õppimine
Sisemine
Omaksvõetud
Pealesurutud
Väline
Motivatsiooni
motivatsioon
regulatsioon
regulatsioon
regulatsioon
puudumine
Sisemine
Väline põhjuslikkusekese
“Õpin, sest
“Õpin, sest “Õpin, sest “Õpin, sest “Ma pole
see on
see aitab
kui ma seda muidu
päris kindel,
vahva”
mul ülikooli ei teeks, 
saan vane-
miks ma
saada”
tunneksin 
matelt
õppima
end süüdi”
karistada ”
peaksin”
Allikas: Deci & Ryan (1985)
Tulemusi
• Omaksvõetud regulatsioon sarnane sisemise 
motivatsiooniga, pealesurutud regulatsiooni  korral 
ärevus kõrgem ja kaotusega toimetulekul kasutatakse 
mitteefektiivseid strateegiaid , omaksvõetud 
regulatsioon seotud positiivsete emotsionide ja 
efektiivsete  strateegiatega (Ryan ja Cornell , 1989)
• Vallerand et al Kanadas keskkooliõpilastel: 
omaksvõetud, sisemine motivatsioon oli koolist 
väljalangenutel madalam, autonoomia  toetamine  
vanemate poolt oli seotud hilisema autonoomse 
motivatsiooni ja koolijäämisega 
Autonoomiat ja arengut toetavad  vs takistavad 
keskkonnad
• Kontrollivad ja informatiivsed keskkonnad (viivad 
erinevale arengule, läbi indiviidi interpretatsiooni)
• Kontrollivad vanemad (tingimuslik armastus, 
psühholoogiline kontroll): lapsed ärevad, madal 
enesehinnang
• Autonoomiat toetavate vanemate lastel
– parem  eneseregulatsioon
– vähem segavat/probleemset käitumist
– edukamad
– kõrgem tajutud võimekus
Autonoomiat toetavad õpetajad
• Räägivad vähem, kuid kuulavad rohkem
• Lasevad teha rohkem iseseisvat  tööd
• Ei ütle vastuseid ette
•  Suhtlemine :
– vähem  direktiive
– kiitus töö kohta, mitte lapse kohta
– küsivad lapse soovide kohta
– vastavad lapse küsimustele
• Empaatilised
• Lapse perspektiivist hoiak
• Autonoomia toetamine õpitav! 
Deci ja Ryan (2002): asjad, mis hariduses 
ei tööta
•  Ranged  kontrolltööd
• Palju kodutööd
• Suur rõhk karistustel ja tasudel
• Kontrolliv ja tagantsundiv keelekasutus
Saavutuseesmärkide teooria(d)
•  Lewin  jt, McClelland,  Atkinson
• 1970ndad, Illinoisi ülikool
• Dweck: aluseks osa koolialaste abitu 
käitumine saavutussitiatsioonis
• Nicholls: laste arusaam võimetest
• Midgley, Kaplan, Maehr, Pajares, Pintrich, 
Harackiewicz, Elliott ......
Saavutuseesmärgid
• Saavutuseesmärgid kui uskumuste ja 
tunnete struktuur (pattern), mis seotud edu, 
pingutamise, võimete, eksimise/vigade, 
tagasiside, hindamisega 
•  Klassiruumid  kui saavutussitatsioonid – ka 
neid iseloomustavad eesmärgid
• Oluline see, kuidas õpilased tajuvad tunnis 
valdavaid saavutuseesmärke
• Kombinatsioonid, mitte üks 
Saavutus- (õpi)eesmärgid koolis
Meisterlikkus :
Tulemused: 
Teadmiste omandamine 
meisterlikkuse 
Tulemuste saavutamine 
saavutamine, seesmise 
(head hinded, parimad 
huvi rahuldamine
kohad), välise 
1. Meisterlikkuse 
tunnustuse  
saavutamisele  suunatud
saavutamine
2. Mittemõistmise 
vältimisele suunatud
1.Edule orienteeritud 
õpilased 
2.Kaotuse vältimisele 
orienteeritud 
Õpilased ei pea endale neid eesmärke 
teadvustama
On ainespetsiifilised
Kaotuse vältimise eesmärgid
• Negatiivselt seotud enesetõhususega
• Negatiivsed seosed õpitulemustega 
• Seotud ebaefektiivsete õpistrateegiatega
• Vältimiskäitumine, loobumine
• Seotud hirmu ja ärevusega
Meisterlikkuse saavutamise 
eesmärgid
• Positiivsed seosed õpitulemustega – mitte 
alati, vanematel vähem kui noorematel
• Positiivsed seosed enesetõhususe tundega
• Seotud efektiivsete õpistrateegiatega ja 
õpioskustega
• Seotud rahuloluga
Edu saavutamise eesmärgid
• Seotud õpitulemustega – mitte alati, pigem 
vanematel kui noorematel
• Seotud pigem negatiivsete emotsioonidega, 
koolihirm,  kooliga  vähe rahul 
• Seosed nii põhjalikumate kui 
pealiskaudsemate  õpistrateegiatega 
Mitte üks või teine, vaid kõik koos
s
Kõrge TE
Kõrge TE
tu
Kõrge ME
Madal ME
na
u
Kõrge
(võistluslik,
(haavatav,
 su
adaptiive)
mitteadaptiive)
sele
Madal TE
u
Madal TE
m
Kõrge ME
Madal
Madal MA
le
(eesmärgile fo-
u
(amotivatsioon,
T
kusseeritud,
mitteadaptiivne)
adaptiive)
Kõrge
Madal
Meisterlikkuse saavutamise eesmärk (ME)
Õpikäitumine ja õpistrateegiad
•  Pingutamine  vs loobumine 
(meisterlikkusele suunatud vs vältiv)
• Enesesüüdistamine, “süüdlaste otsimine”
• Aine ja ka ülesandespetsiifilised
Õpikäitumine ja õpistrateegiad
Meisterlikkuse-eesmärgid 
Tulemuse-eesmärgid 
domineerivad:
domineerivad: 
• Tegelevad 
• Materjali  mehaaniline  
kooliülesannetega 
päheõppimine
intensiivsemalt ja 
• Raskusi tekitavate 
põhjalikumalt
situatsioonide vältimine
• Vajadusel otsivad uut 
• Väljakutseid pakkuvate 
materjali juurde
situatsioonide vältimine
• Püüavad uut infot 
• Vigade tõlgendamine oma 
olemasolevaga seostada
ebakompetentsuse 
• Ostivad uusi väljakutseid
näitajana  
• Tõlgendavad raskusi kui 
edasiviivat jõudu
Intelligentsi 
Eesmärk 
Usk 
Käitumine, 
teooria
(mida saavutada)
praegustesse 
toimetuleku muster
võimetesse
Fikseeritud
Täidesaatmine: 
Kõrge
Tulemusele 
positiivsete 
Madal
suunatud. Proovib 
väljundite saamine 
kaua, rasked 
ja negatiivsete 
ülesanded
vältimine
Eelistab kergeid 
ülesandeid, loobub 
kiiresti, 
Abitus
Muudetav
Õppimiseesmärgid,  Madal või 
Otsib väljakutseid, 
omandamise 
kõrge
eelistab raskeid 
eesmärgid: oskuste 
kursusi-ülesandeid. 
omandamine
Meisterlikkusele 
suunatud
Carol  Dweck
Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse 
arengulised iseärasused: koolieelne iga
• Varem: väikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud
• Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse  arendamist , kuid kui 
vastupidi? 
• Tugevalt võistluslik keskkond ( Butler , 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel)
– ei madaldanud seesmist motivatsiooni
– madaldas  loovust
– vähendas motivatsiooni õppida teistelt. 
 võistluslikes tingimustes areneb  suundumus saavutusele varem (koos 
negatiivsete kaasnevate näitajatega). 
• Ka väikesed lapsed on tundlikud kaotuse suhtes. 
• Tuleb anda  toetavat  ja informatiivset tagasisidet, rõhutada teadmiste 
omandamise väärtust. 
• Kui vanemad kritiseerivad, seavad kõrgeid standardeid, võrdlevad 
edukamatega – annavad teateid, et on olulisem olla edukas kui õppida, et 
mitteedukas laps on ebakompetentne ja väheväärtuslik vältiv strateegia. 
Motivatsioonilise orientatsiooni areng: kool
• Muutused algklassides
• Õppimisele/ teadmistele  orienteerituse 
langus põhikoolis
– langus sisemotivatsioonis
– langus huvides
– popitamine
– koolist väljalangemine
Miks?
• Väga tugev rõhk välisel motiveerimisel
• Võistlusmomendil väga tugev rõhk 
• Õppetöö ja õpitav on elukauge, 
kontekstiväline, kool ja elu on lahus 
• Kooli on  impersonaalne
• Kool on kontrolliv 
• Koolis puudub õpilastel võimalus 
iseseisvalt otsustada
Tulemuseesmärkide ületähtsustamine - 
miks mitte?
• Seosed enesehinnangu, isiksuse kui terviku 
ja tulemuste vahel
– >>> EH kujunemine tulemuste alusel
– >>> Kalduvus seostada enda headust / 
võimekust tulemuste/hinnetega
• Good  girls - usinad tüdrukud ja bad  boys  - 
halvad poisid
Kuidas tõsta meisterlikkusele suunatud 
orientatsiooni? 
• Ülesanded ja õpitegevused
–  mitmekesisus aitab säilitada huvi
– ülesanded, millega õpilastel isiklik seotus
– keskmise raskusega ülesanded
– lähieesmärgid selgelt välja toodud – anda õpilastele teada, miks 
mingi tegevus vajalik on 
• Hindamine ja tasu
– üldine suhtumine hindamisse: vead on õppimise osa
– avalik võrdlemine soodustab võistlust
– võimete taseme järgi  grupeerimine  soodustab võrdlust
– anda võimalusi võrrelda oma tulemust eelnevaga
• Valikute andmine
– võimaldada õpilastele kontrolli oma tegevuse õle
– anda valikuid 

Document Outline

• Motivatsioon ja motiveerimine
• PowerPoint Presentation
• Motivatsioon õppimises – seostuvad mõisted
• Motivatsioon õppimises
• Slide 5
• Uskumused 
• Väärtused ja huvid
• Väline ja sisemine motivatsioon
• Enesemääratlemise teooria (Deci ja Ryan)
• Seotus
• Kompetentsus
• Slide 12
• Slide 13
• Autonoomia
• Sisemine ja väline motivatsioon
• Slide 16
• Enesemääratlusteooria  ja õppimine
• Tulemusi
• Autonoomiat ja arengut toetavad vs takistavad keskkonnad
• Autonoomiat toetavad õpetajad
• Deci ja Ryan (2002): asjad, mis hariduses ei tööta
• Saavutuseesmärkide teooria(d)
• Saavutuseesmärgid
• Saavutus- (õpi)eesmärgid koolis
• Kaotuse vältimise eesmärgid
• Meisterlikkuse saavutamise eesmärgid
• Edu saavutamise eesmärgid
• Mitte üks või teine, vaid kõik koos
• Õpikäitumine ja õpistrateegiad
• Slide 30
• Slide 31
• Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse arengulised iseärasused: koolieelne iga
• Motivatsioonilise orientatsiooni areng: kool
• Miks?
• Tulemuseesmärkide ületähtsustamine - miks mitte?
• Kuidas tõsta meisterlikkusele suunatud orientatsiooni?