Majanduskeskkond ja logistika VAHEEKSAM (0)

Majanduskeskkond logistikas  Vaheeksam (20 punkti) - 17.03.2020.a.  I osa Valige vastamiseks viis küsimust (5*2=10 punkti)  1. Millised on riigi majandusse sekkumise viisid, nimetage kolm (2 p.)  ● Riik sekkub majandusse turutõrgete kaudu. (monopol, määramatus, välismõjud,                 avalikud hüvised).   o Avalike hüvitise loomine on oluline; 
o infrastruktuuri loomine ja arendamine (aitab ühtlasi kaasa äride paremusele,                   kuna kaubaliikumine on kergendatum ja sihtkohti saab rohkem olla, kuna ei                       pea nii palju tiirutama punktide vahel);  ● Kui võtame vaatluse alla ettevõtluse ja nende huvid, siis sellest tulenevalt lähtuvalt                         hinnatakse ettevõtetele osaks langevaid koormised, olgu selleks kasvõi                 maksukoormus, ning erinevaid hüvesid, näiteks maksusoodustus.  ● Institutsiooni tasandil peab toimimise ja tehingute hindamise puhul keskenduma                   majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läheb arvesse turgude kasutamise                   kulud ja muud institutsioonidega seonduvad kulutused. 
  2. Pigou maks, definitsioon, näide (2 p.)  ● Pigou maks ehk keskkonnamaks on sotsiaalselt optimaalse koguse juures rakendatav                     tootemaks, mille puhul maksumäär võrdub sotsiaalse piirkulu ja erapiirkulu vahega.                     Maksuga internaliseeritakse negatiivsed välismõjud ehk muudetakse välismõjude               tekitaja sisemisteks kuludeks.   ● Näide: Heaks näiteks võib tuua mõned aastad tagasi populaarse teema, milleks oli                         automaks. See tähendas, et kui su auto reostas kahjulike kemikaalidega loodust                       rohkem, kui riik oli kvoodiks määranud tuli maksta selle eest nö „karistustasu“. Selle                           eesmärk oli lisaks raha saamisele suunata inimesi ostma uuemaid ja                     keskkonnasõbralikemaid autosid. Hetkel seda küll ei rakendata, ent suund on                     keskkonnasõbralikkuse poole. Praegu võib tuua näiteks veel kütuseaktsiisi.       
3. Turul toimivate ettevõtete vastus määramatusele (ebatäielikule informatsioonile) ilma  riigi sekkumiseta (2 p.). 


● Määramatus tehingutega seotud vara suhtes tõstab tehingukulusid, need puuduvad                   vaid siis kui on täielik informatsioon tehinguga seotud vara kohta.   ● Ilma riigi sekkumiseta on koordineerimine nõrk ja piirangud vahetud-tehingutele.                   Selle tulemusel võivad tekkida isereguleerimise tulemusena signaliseerimine,               kuulutamine, tulevikuturud. Täiuslikus turumajanduses on tegemist kaudsete               vahetustega müüjate ja ostjate vahel, kus osapooled ei tunne üksteist.   o Tavalised kaubad – tarbijad teevad oma valikud hindade põhjal  ● Ebatäieliku informatsiooni poolt tekitatav segadus tekitab segadusi, sest pooled ei tea,                       kuidas teine osapool käitub ning selle mõju turutehingutele.  ● Kui informatsioon on puudulik, siis majandusagentidel on stiimul mitte ainult selle                       omandamiseks vaid ka vahendamiseks ja signaalide edastamiseks. 
  4. Saastekulu ja kontrolli ulatuse dilemma, kasutage selgitamiseks joonist. ( 2.p.)  ● Saastekulu puhul on tegemist maksuga, mida peab saastaja ise maksma. Reostad                       loodust = maksad. Selle määramisel on eesmärgiks panna inimesi rohkem mõtlema                       säästlikule eluviisile. Keskkonnakahjustusi põhjustanud ettevõte peab vastutama oma                 tegude eest ning peab rakendama ennetus- ja parendusmeetodeid, et loodust                     võimalikult vähe reostada. See maks on ettevõtetele motivatsiooniks reostada vähem.   ● Allpool olev joonis on hea selgitav joonis, kuidas süsteem toimib. Telgedel on kulu ja                             kontrolli ulatus saastamise üle. Kui ettevõttel on võike kontroll oma tegude üle, peab                           ta maksma kõige rohkem saastamise kulu. Kui ettevõttel on hea kontroll oma tegude                           üle, see tähendab, et tema kulutused saastamise pealt on minimaalsed, AGA kontrolli                         kulu on selle tõttu suurem, kuna pidevalt peab keegi monitoorima ja toimetama, et olla                             keskkonnaõbralikum ning säästa loodust. Kindlasti peaks leida ettevõtte kuldse                   kesktee ehk suutma jõuda selgusele, kus maal on nende ettevõttes kontrolli ja                         saastamise kulud kokku kõige minimaalsemad. See on antud joonisel ülemise kõvera                       madalpunktis.       5.  ​Mis on innovatsiooni võimalikkuse rada ja kuidas seda arvestatakse  innovatsiooniprojektide rahastamisel? (2 p.) 


● Innovatsiooni võimalikkuse rada ehk IPF (inglise keeles: innovation possibility                   frontier). Tegu on kriitilise minimaalse RD (inglise keeles: research and development)                       mahuga, et innovatsioon realiseeruks.   ● On võimalike innovatsioonide ülemine piir antud ajavahemikul. RD-st tulenev                   keskmine tulu alguses suurem ja hiljem väheneb kui liginetakse innovatsiooni                     võimalikkuse radadele;   ● Kahanev tulu RD-st on seotud praeguste teadmiste hulgaga (piiratusega).   6. Mis on monopoli poolt rakendatav hinnadiskrimineerimine? Selle tingimused, kasu ja  üks näide. (2 p.).  ● Hinnadiskrimineerimine on tavaelus sagedane juhus. Hinnadiskrimineerimisega             müüakse sama toodet erinevatele tarbijagruppidele erineva hinnaga või erinevate                   hindade rakendamist sama kauba erinevatele kogustele.  ● Tingimused: firmal peab olema teatud turuvõim; vähemalt kaks tarbijate rühma                     erineva nõudluse hinnaelastsusega; firma peab suutma teha vahet erinevate tarbijate                     vahel; firma peab suutma hoida tarbijaid, kes kõige vähem maksvad, takistama kaupa                         edasi müümast kõrgemat hinda maksvatele tarbijatele.  ● Kasuks oleks monopoli hinnadiskrimineerimise puhul ei ole erinevusi toodete toomis-                     või transpordikuludes, kuid ta suudab tänu sellele saada suurema koguse tootmise läbi                         või kasumi kui seda mitte kasutav monopol.  ● Näiteks on hea tuua just täna enda kogemusest. Läksin restoranidele mõeldud                       kullerfirma kodulehele, kes hakkasid praeguse koroonakriisi ajal müüma tooteid ja                     tegema vedusid eraklientidele. Tegu on ühe laialdaselt kasutatud kullerteenusega                   restoranide seas Tallinna piirkonnas ning seal joonistub ilusasti välja, et tooted, mida                         saab osta suuremates ja väiksemates kogustes on erinevad tükihinnad. Näiteks tellides                       kastiga (12 pakki) oli ühiku hinnaks 1.21 eurot ning tellides vaid ühe toote oli tüki                               hind kallim. Teenuse ja komplekteerimise protsess on ettevõttes on täpselt                     samasugune nagu varem.    II osa (10 punkti)  7. (5 p.) Firma A valmistab toodangut x ning tema kulufunktsioon on C ​A​(x)=10x  +0,5x ​2​+3000 ja firma B valmistab toodangut y ning tema kulufunktsioon on  C ​B​(y)=20y+y​2​+5x+475.  Mõlemad firmad müüvad oma toodangut täieliku konkurentsiturgudel, kus P ​x​=100 ja  P ​y​=80. NB need turud on erinevad toodangu x ja y jaoks!  a) Leida tasakaaluhind ja kogus kui ei ole välismõjude arvesse võtmist; 
b) Milline on efektiivne Pigou maks kaubale x?  
c) Milline on firma A kasum ning firma B kasum enne ja pärast maksustamist?   
Firma A: 
C ​A​(x)=10x +0,5x​2​+3000   FC (püsikulu) = 3000 (konstant)  P ​x​=100   
Firma B: 
C ​B​(y)=20y+y​2​+5x+475   FC (püsikulu) = 475 (konstant)  P ​y​=80   


P= MC (piirtulu) =MR (piirkulu) 
Tuletis x järgi: MC=10+x   10+x=80   x=80-10=70 
MC (piirkulu) =10+x 
MR (piirtulu) = 100 
10+x=100   x=90 
 
Firma A: 
TR (kogutulu) = p*q = 100*90=9000 
TC (kogukulu) = (10x +0,5x ​2​+3000) = 10*90+0,5*90​2​+3000 =900+4050+3000=7950  Kasum/kahjum PROF = 9000-7950= 1050 (kasum) 
 
P=MR=MC=80 
Tuletis y järgi: MC=2y+20 
2y+20=80   2y= 80-20 = 60   y=60:2=30 
 
Firma B: 
TR (kogutulu) = TR=80*30=2400 
TC (kogukulu) = (20y+y ​2​+5x+475) = 20*30+30​2​+5*90+475=600+900+450+475=2425  Kasum/kahjum PROF = 2400-2425= -25 (kahjum) 
  Internaliseerimine: 
t=5 
Tuletix x järgi: C’(x)=0,5x ​2​+15x (maksukomponent)+3000  MC=x+15 
MR=100 
max PROF   MC=MR= x+15=100   x=85 
 
Kuidas mõju kasumile? 
TR=100*85=8500 
TC=3612,5+1275+3000=7887,5 
Kasum/kahjum=8500-7887,5=612,5 (kasum) 
Maksutulu=t*x=5*85=425  TR=2400 
TC=20*30+30 ​2​+425+475=2400  Profit=2400-2400=0 
 
Maksustamine: 
Firma A kasum = 612,5-1050= -437,5 (langes) 
Firma B kasum = 0-(-25)= 25 (tõusis)    8. Kirjeldage tingimusi logistikasektoris, kus tootmisettevõttel on valida, kas hallata ise                     vastavat tegevust või vastavat teenust turul sellele spetsialiseerunud ettevõttelt sisse                     osta. Kirjeldage poolt ja vastu argumente ühe või teise valiku kohta. Valige sulgudes                           olevatest valdkondades üks (ostujuhtimine,  ​transport​, laod, jaotussüsteem). (3 p.)   


Minu poolt valituks osutub logistikasektoris transport. Kõige lihtsam on seletada kasulikkust                       logistikateenuste ostamise arengu läbi, sest arengu käigus ongi tulnud kitsaskohad, mis viisid                         edasi arendusele.  
Kui tegu oleks 1 PL lahendusega, siis vastav lahendus toimuks ettevõtte siseselt (insourcing).                           Poolt: Ettevõte saab hakkama omajõududega, sest tal on autopark ning laod 
Vastu: Peab selle tõttu pöörama suurt tähelepanu nende juhtimisele. See on lisaenergia ning                           nüüd ei ole sellel mingid kasu ja odavam on osta teenust sisse. 
 
2 PL puhul, kui ostetakse transpordi teenust sisse omab ettevõte ressursse logistiliste                         operatsioonide teostamiseks: 
Poolt: Ettevõte peab ostma vahepeal ostma teenust, mis ei ole suur kulu ettevõttele. Näiteks                             Tallinnas kullerfirma pakub transpordi teenust, aga vahepeal rendib endale lisakaubikuid                     teisest rendikohast, et oleks võimalik kõik tellimused ära täita. 
Vastu: Tegu ei ole pideva suhtega osapoolte vahel, mis tõttu transpordi firma ei tea kunagi,                               millal nende teenuseid vaja on ja kui kauaks.  
 
3 PL lahenduse puhul on võtmesõnaks sisseost. 
Poolt: Transporti pakkuvatel ettevõtetel on potentsiaali läbi löömiseks, et saada turu osakaal,                         kuna neile tekivad ajapikku püsikliendid ettevõtete näol, kes pakuvad neile tööd püsisuhtena                         (pikaajaline leping). 
Vastu: Transpordi firma poolt soovitav lahendus ettevõtte jaoks ei pruugi olla nende kontrolli                           mõistes sobilik ning seetõttu tuleb leida kompromisse; ettevõte ei pruugi transpordi teenuse                         pakkujat piisavalt usaldada; transpordipakkuja hinnasoov ettevõttelt võib olla kõrge ning                     ettevõte ei pruugi sellega nõustuda.  
 
4PL lahendus – logistiline integratsioon. 
Poolt: Endal lihtsam, aga muud öelda ei ole. Pakume teenust, kuid ise midagi ei oma ega                                 otseselt ei otsusta. 
Vastu: Kogu enese võim antakse käest neljandale osapoolele, kui kõik teenused ostetakse                         sisse pole enam otseselt kui seda transpordi ettevõtet enda tarvis. 
  9. Kas Eesti vajab konkreetsete tegevusalade toetamisele suunatud tööstuspoliitikat?                 Põhjendage nii jaatavat kui eitavat vastust, esimese korral märkige, mida võiks                       toetada ja kuidas. Arvestage, et see tähendab täiendavaid makse. (2 p.).    Kuna tööstuspoliitika on suunatud kogu majanduskeskkonna paremaks muutmisele pannes                   paika standardid, informatsioon. Samuti kuuluvad sinna alla investeeringud teadusesse ja                     arendusse, tehnoloogiasse panustamine lisaks inimkapitalile ja infrastruktuuri arendamisele,                 siis selle põhjal ütlen ma JAH.  
Seda lihtsal põhjusel, et näiteks taastuvenergia on igati tuleviku viis olla jätkusuutlik, kuid                           selleks, et me saaks luua ja arendada just neid õigeid lahendusi, tuleks esmalt panna paika,                               mis on see piir standardite ja informatsiooni näol, kust võib loodud lahendust lugeda                           keskkonnasõbralikuks, et vastavat lahendust loov tööstusharu ka teaks, et ta teeb õiget asja.  
Minule meelepärane teema on päikesepaneelid. Tootmisel on piirangud, et tootes ei tohi                         reostada meeletult palju loodust, peab olema vastupidavatest materjalidest ning loodud                     tehnoloogia seal sees peab olema nii hästi tehtud, et see suudaks päikesest luua energiat. Tegu                               on minu arvates väga peene lahendusega, sest kõige selle juures tuleb ka arvestada                           vastupidavust ning ilmastikukindlust ning disaini, mis ei tohi olla meeletult kogukas, et seda                          


oleks piinlik panna katustele, õuele. Tootmine, kasutuselevõtmine võib nõuda täiendavaid                     makse, ent kokkuvõttes tagasisaadav energia on kasumlik ning tasub pika peale ära ja jääb                             veel ka plussi.