Keskkonnapoliitika eksami kordamisküsimused ja vastused 2018 (0)

EKE8250  Environmental policy
Exam questions
1. Inputs and outputs of environmental policymaking.
Sisendid:

• Vajadused/nõudmised (erinevad huvid, vastandlikud nõudmised; valitsused, ettevõtted, kliendid, kohalikud ühingud, MTÜ-d, investorid , töötajad)
  
• Toetus (vähemalt minimaalne maksumaksjate toetus, lojaalsus- jälgimine, seadusandluse mõju valimiste tulemustele)
  
• Ressursid - raha ja informatsioon (nii teaduslik kui tehniline), looduslikud ressursid
  
• Avalik arvamus
  
• Meedia kajastus
  
• Valimiste tulemused
  
• Teadmised/info
  

→Millist infot on poliitika kujundajatel vaja teada?

• Milline on probleemi olemus, raskusaste ja ruumiline ulatus?
  
• Millised faktorid on probleemi põhjustajateks?
  
• Kui probleemile ei reageerita, kuidas siis probleem aja jooksul muutub?
  
• Kas see probleem probleem võib olla veel uute probleemide tekkepõhjuseks?
  
• Kas keskkonna kapitali on kahjustatud ning kas seda kahju on taastav?
  
• Kui keskkonna kapitali on mõjutatud, kas see mõju on kriitiline, konstantne või talutav?
  
• Millised võimalused on probleemi vähendamiseks või elimineerimiseks?
  
• Kui palju need võimalused maksaksid ning kui kaua need aega võtaksid?
  
• Kui efektiivsed need oleksid?
  

Väljundid:

• Poliitika muudatused
  
• Näiteks muudatused seadusandluses, maksudes, riigi raha kasutamises, vabatahtlike tegevuste esilekutsumine
  
• Otsused
  
• Seadused
  
• Eelised ja koormused
  
• Reeglid ja regulatsioonid
  

Kui ei ole piisavalt informatsiooni, et teha 100% informeeritud otsust, siis on toimimisel 2

• Ilma kahetsusteta strateegia (No-regrets strategy ):
  

• Kulu-efektiivsed arengud , mis on seotud tootmiskulude vähenemisega ning toote kvaliteedi paranemisega, kuid ühtlasi on ka keskkonnale kasulikud
  
• Tööstuslike protsesside edasiarendused (mis elimineerivad või vähendavad potentsiaalset saasteainet)
  
• Lisainformatsiooni kogumine (millised on ikkagi ohutud kogused )
  
• Pmst arendatakse samm-sammult, kui võimalik siis kindlate teaduslike tõendite põhjal
  
• Aga keskkonnakasu on saavutatav näiteks läbi puhtamate tehnoloogiate kasutamise  
  
• (gains are possible through e.g. reduced pollution charges)
  

• Ettevaatuspõhimõte:
  

• k.a nt keelud
  
• 1 variant on teha mitte midagi (positiivse vaate kohaselt)
  
• ELi keskkonnapoliitika rajaneb ettevaatus- ja ennetusprintsiibil ning põhimõtetel, mille kohaselt tuleb keskkonnasaaste kõrvaldada selle tekkekohas ning saastaja peab maksma.
  

Otsused:

• Kohene ja täielik keeld - keskkonnakahju põhjustava aine täielik keelustamine
  
• Keskkonnakahju põhjustava aine järk-järguline keelustamine
  
• Standardite/piirmäärade kehtestamine kokkulepete alusel
  
• Vähima võimaliku kahju põhjustamine mõistlike rahaliste vahendite piires
  

Eesmärk luua sobivad/toimivad lahendused jätkusuutlikke tehnoloogiaid kasutades.
Keskkonnapoliitika vahendid (outputs?) saab jagada kolme rühma:

• seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload);
  
• finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load , tagatisrahasüsteem);
  
• sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped)
  

Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse:

• kõrvalehoidvat
  
• apelleerivat
  
• tasakaalustavat
  
• stimuleerivat
  
• otsustavat
  
• osalevat
  
• ettekirjutavat
  
• direktiivselt planeeritavat
  

2. Implementation of corporate environmental policy: main stakeholders, environmental management systems, environmental audit .
Korporatsioonid ja keskkond, 3 staadiumit:

• 1. staadium: Passiivne (kuni 1970) reostus otse või lahjendatud kujul loodusesse ; tööstus eitas vastutust. Viis vastuseisuni tööstuste ja looduskaitse organisatsioonide/tarbijate vahel. Tõsised kk probleemid, ettevõtted eitasid vastutust.
  
• 2. staadium : Reaktiivne (1970d-1980d) end-of- pipe poliitika (tegeleb saatsega pärast selle tootmist, mitte selle ennetamisega) - reostuse hulga kontroll ja vähendamine. Tööstused ja valitsused andsid järele ühiskonna survele. Ettevõtetele kehtivaid regulatsioone karmistati
  
• 3. staadium: Proaktiivne (al 1990d) vabatahtlik puhastussüsteemide kasutamine, puhtam tootmine (ehk saaste/reostuse ennetamine), toodete elutsükli analüüsid, tööstus-ökoloogia. Tööstusest sai partner reostuse ennetamisel.
  

Põhilised osanikud /osapooled(Main Stakeholders):

• Valitsus (seadusandlused, regulatsioonid, kaasaarvatud ökonoomilised   instrumendid , kusjuures ettevõtted võivad uutest seadusandlustes ees olla ning uusi standardeid ka vabatahtlikult järgida)
  
• Tarbijad (roheline tarbimine, tarbijatele on oluliseks muutunud ettevõtete maine ning brändid, skandaalid (sotsiaalsed ja keskkonnateemalised))
  
• Kohalikud kogukonnad ja valitsusvälised organisatsioonid (läbipaistvus ja tahe teha asju grupi väliselt (willingness to engage with outside groups) tekitab usaldust, iga-aastased majanduslikud, sotsiaalsed ning keskkonnateemalised rapotid)
  
• Investorid (investorite jaoks on enamasti oluline, et firma toodaks võimalikult palju kasumit, samas on ka investoreid, kes investeerivad selleks, et firma koosolekutel streikida ning investoreid, kes investeerivad ainult kk sõbralikke firmadesse)
  
• Töötajad (jällegi enamasti kasum, sest tänu sellele saab kõrgemaid palku maksta, kuid samas on töötajate jaoks ka üha olulisem ettevõtte keskkonnasõbralikkus)
  

Keskkonnajuhtimissüsteemid (Environmental management system) :

• EMS-d jälgivad, kontrollivad ning vähendavad kk mõjusid (k.a tarnijaid ja tarbijaid )
  
• EMS-d tekkisid 1990- datel (pärast kvaliteedijuhitmissüsteeme 1980-ndatel)
  
• EMS-de peamine eesmärk- keskkonna poliitika rakendamine/elluviimine
  
• Keskkonnamõjude jälgimine, kontroll ja vähendamine
  
• Kaasa arvatud tarnijad ning lõpp- produkti kasutajad (tarbijad)
  

Keskkonnajuhtimine - protsess, mis aitab ettevõttel pidevalt parandada selle keskkonna ja majanduslikke tegevusi ja vähendada keskkonna, tööhügeeni ja tööohutuse riske ja kulusid
EMS- süsteem läbi mille töötatakse välja keskkonnapoliitikat, arendatakse ja jälgitakse auditite abil arengut püstitatud eesmärkide suunad
Põhiline idee: allikas saaste ennetamine (erineb end-of-pipe lahendusest, mille puhul tegeleti tagajärgedega)
Keskkonnajuhtimissüsteem- osa kogu juhtimissüsteemist, mis on vajalik keskkonnapoliitika arendamiseks , rakendamiseks, saavutamiseks, ülevaatamiseks ja säilitamiseks.
Kaks ELi poolt heaks kiidetud sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi:
ISO 14000 ( Available for companies across the world)
EMAS (European Union Eco-management and Audit Scheme)
Keskkonna auditid  (vahendid hindamaks organisatsiooni mõju) võivad hõlmata:

• Firma tekitatud otsesed mõjud (ressursid, emissioonid, jäätmed, müra, transport jne)
  
• Tarnijate poolt tekitatud mõjud
  
• Produkti tekitatud mõjud (kasutades produkti elutsükli analüüsi)
  
• Oluliste seadusandlustega vastavus
  
• Vastavus keskkonnajuhtimissüsteemidele, keskkonna poliitikale ning eesmärkidele
  

3. Globalisation and international environmental policymaking. Strengths and weaknesses .
Saastamine puhul on põhiliseks probleemiks välismõjude internaliseerimine (pmst vangide dilemma ). Probleem on selles, et üldkasutatavad ressursid ei kuulu otseselt kellelegi (atmosfäär, ookeanid, Antarktika , Läänemeri jne)
Riigid on suveräänsed (sõltumatud). Neil on õigused, isegi kui see kahjustab teiste riikide keskkonna kapitali (atmosfääri, merd ). Samas pole ka ühte konkreetset rahvusvahelist üksust, millel oleks võim seadusi/regulatsioone läbi suruda (pole globaalset valitsust). Seadusi ja makse ei saa suveräänsetele riikidele ilma nende nõusolekuta peale suruda.
Globaliseerumine on tänapäeval oluline faktor. See konspekt seletab järske majanduslikke, poliitilisi, sotsiaalseid, kultuurseid ja tehnoloogilisi muutusi kogu maailmas. See on peaasjalikult võimalik tänu trantspordi ning telekommunikatsiooni tehnoloogiate arengule. Põhiliseks barjääriks on seevastu suured vahemaad. Globaalne majanduslik süsteem muutis nii kaubanduse ulatust kui ka olemust.
Globaliseerumise probleemid

• Ebavõrdne ressursside tarbimine ning jäätmete tekitamine
  
• Võla kriis arengumaades
  
• Laenud, mis toetavad rohkem imporditud toodete tarbimist kui infrastruktuuri arendamist
  
• Suured tammid, et toota elektrit industriaal-linnade  tarbeks ja üleujutatud põllumajanduslikud maad (et toota ekspordiks, mitte rahuldada kohalikke vajadusi)
  
• Vihmametsade vähenemine n
  
• Pestitsiidide kasutamine lillede ja luksus köögiviljade tootmiseks
  
• Nafta tootmine, millega kaasneb pinnase ja vee reostumine
  

Globaliseerumine ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika- nõrkused

• Pole rahvusvahelist valitsust/organisatsiooni, millel oleks autoriteet välismõjude internaliseerimiseks (rahvusvahelisel tasemel)
  
• Suveräänsetele riiidele ei saa ilma nende nõusolekuta seadusi ja makse peale suruda
  
• Poliitika lahjeneb, kui seda üritatakse rahvusvahelisel tasemel läbi suruda (sageli kõige vähem entusiastliku riigi tasemeni), sest juhul kui riik ei ole poliitikaga nõus, siis ta ei pea lihtsalt seda poliitikat järgima. Seetõttu on rahvusvahelised kokkulepped keskkonna osas sageli väga pehmed ja üldised.
  
• Sanktsioonid puuduvad (kui nendes vabatahtlikult kokku ei lepita)
  
• Mõned riigid võivad saada konkurentsieelise, kui nad jätkavad saastamist
  

Globaliseerumine ja rahvusvaheline keskonnapoliitika - tugevused

• Rahvusvaheliste liitude moodustumine: EU, UN, WTO, HELCOM
  
  • tavaliselt on need liidud moodustunud kaubanduse huvide tõttu (nt EU, WTO), kuid samas võib nende liitude kaudu hiljem olla võimalik ka keskkonnapoliitikat läbiviia/mõjutada
    
• Lepitakse kokku ka minimaalsetes standardites, et garanteerida ausat konkurentsi
  
• Peale ratifitseerimist muutuvad rahvusvahelised lepingud siduvaks
  

4. Ecocentric and technocentric approach in environmental policymaking.
Ökotsentriline vaatenurk: keskkonnal iseenesest (ilma inimesteta) on väärtus. Looduskeskne lähenemine, pole eksistentsiaalset vahet inimestel ja teistel organismidel/liikidel sellisel määral, et vaid inimestel on loomuomane väärtus või et see väärtus on suurem teiste organismide loomuomasest väärtusest. Ökotsentrikud näevad ennast looduse kui terviku osana , loodust ja selle saadusi peaks austama. Oluliseks peetakse võimalikult mõjuga tehnoloogia kasutamist või ise hakkama saamine (ilma tehnoloogiata) on eelistatum .
Eetiline liikumine, mille eesmärk on kaitsta ja parandada looduskeskkonna kvaliteeti, muutes keskkonnale kahjulikke inimtegevusi, võttes vastu poliitiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt organiseeritud keskkonnasõbralikke vorme ning hinnates uuesti inimkonna suhteid loodusega. Väidab, et poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalpoliitika moraalide hindamisel väärivad mitte-inimorganismid ja looduskeskkond tervikuna samuti kaalutlemist.
Tehnikakeskne vaatenurk: keskkond kui kapital - keskkonnal on rahaline väärtus. Inimkonna vajadused on põhilised, inimesed on olulisemad kui loodus. Keskendutakse tehnoloogiale ja selle võimele keskkonda kontrollida ja kaitsta. Leitakse, et tehnoloogia suudab ökoloogilisi probleeme lahendada efektiivse lahendustele orienteeritusega ja haldusvõimekusega -> inimesed saavad loodust oma soovi järgi kontrollida et parandada keskkonnaprobleeme. Arvamus, et probleemide lahendamiseks ei pea tööstust piirama, vaid tuleb kasutada ratsionaalseid ja teaduspõhiseid tehnilisi lahendusi.
5. The role of science in environmental policymaking (Reductionism and positivism as scientific methodologies).
Policy makers and science
Poliitika kujundajad otsivad sageli vastuseid teadusest, aga teadus ei ole enamasti suuteline andme konkreetseid vastuseid (nt kemikaalide ohutuse osas). Teadlased ei saa kunagi vastata “jah, see on 100% ohutu”. Enamasti saab vastuseks olla vaid “kahjulikke mõjusid ei suudetud tuvastada”, kuid see ei tähenda tingimata, et neid kahjulikke mõjusid ei ole. Neid mõjusid ei suudetud võib-olla lihtsalt veel tuvastada ning need mõjud võidakse alles kuid, aastaid või sajandeid hiljem tuvastada.
Eri osapooltel on sageli raske otsusele jõuda selle osas, mis on “piisav” tõestus nt kliimamuutuse või saaste osas. Need, keda saastus mõjutab tahavad tõenäoliselt, et kehtestatakse saasteainetele palju madalamad standardid, kui need, kelle ettevõtted saastamisest kasu saavad. Seetõttu on teadlaste väide “kahjulikke mõjusid ei suudetud tuvastada” sageli poliitikute poolt interpreteeritud kui et analüüsitud aine on “ohutu”.
Teadus on finantseeritud ja suunatud valitsuse ja korporatsioonide huvide poolt, mistõttu võib teaduse usaldusväärsus olla küsitav. Kogu teadus on interpreteeritud inimeste poolt.
Reduktsionism

• Arendati Descartese poolt välja 17 sajandi alguses
  
• Seletab süsteemi toimimist süsteemi osade mehaaniliste funktsioonide kaudu
  
• Viis suurte edusammudeni teaduses
  
• Siiski ei ole täielikult rakendatav isegi suletud süsteemidele (avatud süsteemidest nagu loodus rääkimata)
  
• Tervik on sageli võimsam kui selle osade summa
  

Positivism

• 19 sajandi lõpp, 20 sajandi algus
  
• teadmisi on võimalik saada ainult läbi kogemuste ning loodusnähtustest tulenevate empiiriliste teadmiste kaudu. Knowledge can be gained only through experience and empirical knowledge of natural phenomena.
  
• Religioossed ja metafüüsilised uskumuste süsteemid olid selle kohaselt kehtetud.
  
• Pidev hüpoteeside püstitamise, testimise ning ümberlükkamise või uuesti testimise protsess
  
• Hüpotees saab olla õige ainult sel juhul, kui see on testitav . Hüpoteesid, mis on millalgi testitud ei pruugi aga ilmtingimata tõesed olla.
  
• Edasine testimine on vajalik, sest tegelikult on võimatu tõestadad, et hüpotees on igati tõene.
  

Näiteks on lihtne tõestada, et kemikaal (nt pestitsiid ) on mõnele liigile kahjulik, kuid palju raskem on tõestada, et see kemikaal ei ole ühelegi elavale organismile kahjulik
6. The role of technology in environmental policymaking. Best Available Technology (BAT) and Best Environmental Practice (BEP), their scope and goal .
Võimaldab inimestel pääseda keskkonnakapitali ülemäärase kasutamise tagajärgedest (reostus, ressursside ammendumine jne)
Paradoks : tehnoloogia aitab samaaegselt inimeste vajadusi rahuldada ja tekitab keskkonnaprobleeme
Best Available Technique (BAT) Parim olemasolev tehnoloogia
Parima olemasoleva tehnoloogia kasutamine, arvestamata traditsioonilist tasuvusanalüüsi. Heitmete vähendamise protsesside, rajatiste või töömeetodite viimane arengujärk.
Näitajad kindlaksmääramiseks, kas protsessid, vahendid ja töömeetodid on parima olemasoleva tehnoloogiaga kooskõlas:

• tehnilised edasiarendused ja muutused teaduses ja selle mõistmises (in scientific knowledge and understanding )
  
• sellise tehnoloogia majanduslik teostatavus
  
• ajalised limiidid rakendamiseks
  
• heitvee laad ja maht
  

BAT

• tehnika, mis väldib (tööstuses) saaste ja jäätmete tekkimist
  
• kasutab vähem ressursse ja kahjustab vähem keskkonda kui alternatiivsed majanduslikult võrreldavad meetodid
  
• nõuab tehnoloogia arendamist, arvamusi muutvat suhtumist ja vastutustundlikku keskkonnajuhtimist
  

Parima keskkonnapraktika (BEP) kontseptsioon on seotud LCA-ga (toote elutsükli analüüsiga): kogu tootmisprotsessi sisend -väljundanalüüs, et hinnata võimalikku keskkonnamõju kogu tehnoloogiaahelas (elutsükkel). Võib kasutada protsesside (või toodete) kujundamisel -  keskkonnamõjude vähendamiseks - keskkonnadisain.
BEP- Keskkonnamõjude minimeerimise meetmete kõige sobivam kombinatsioon on:

• üldsuse (tarbijate ja tootjate) teavitamine ja harimine selles osas, kuidas konkreetsed tegevused ja tooted mõjutavad keskkonda
  
• kohustuslikud märgised, mis teavitavad tarbijaid toote, selle kasutamise ja lõpliku kõrvaldamisega seotud keskkonna ohtudest
  
• jäätmete  kogumise ja kõrvaldamise süsteemide olemasolu
  
• ressursside k.a energia säästmine
  
• taaskasutus , ümbertöötlemine, … (recycling, recovery , re-use)
  
• mürgiste ainete kasutamise vältimine
  
• ökonoomiliste instrumentide rakendamine tegevustele ja toodetele
  
• litsentsisüsteem (a system of licensing)
  

7. Main goals of the EU waste policy and measures to implement (waste hierarchy, life cycle thinking ).
Eesmärgid:

• jäätmetekke vältimine
  
• ümbertöötlemine recycling
  
• taaskasutuseks ümbertöötlemine processing for reuse
  
• Jäätmete minimaalne trantsportimine
  

Meetmed:

• (jäätmete) ringlussektori edendamine
  
• kasutades muid meetodeid peale prügila
  
• Efektiivsuse saavutamiseks tuleb keskkonnamõju vähendada ressursside eluea igas etapis (kaevandamine, tootmine, kogumine, kasutamine ja lõppladustamine).
  
• Vahendite rakendamine, näiteks parimate võimalike tehnikate levitamine või toodete ökodisain.
  
• Jäätmete kõrvaldamise kulud peaks kandma omanik
  
• ainult kontrollitud prügilate ehitamine ja kasutamine
  
• Õlijäätmed kogutakse eraldi ja neid töödeldakse vastavalt jäätmehierarhiale
  
• aktiivmuda- töödeldud muda kasutatakse põllumaal, fosfori taaskasutus
  

Life Cycle Thinking (LCT)- Elutsükli mõtteviisi puhul ei keskenduta vaid traditsioonilistele tootmisviisile vaid arvestatakse ka protsessi keskkonna-, sotsiaalsete ning majanduslike mõjudega kogu toote elutsükli vältel.
LCT peamisteks eesmärkideks on vähendada toote ressursikasutust ja heitmeid keskkonda ning parandada selle elutsükli jooksul toote sotsiaalmajanduslikku tulemuslikkust. See võib hõlbustada organisatsiooni majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste dimensioonide seoseid kogu oma väärtusahelas.
8. Main goals of the EU water policy and measures to implement (surface water, ground water, combined approach and WFD).
Uue veepoliitika põhilised eesmärgid:

• Veekaitse ulatuse laiendamine kõikidele vetele, pinnaveele ja põhjaveele
  
• ettenähtud tähtajaks „hea seisundi” saavutamine kõigi vete jaoks
  
• Jõgikondadel põhinev veemajandus (water management)
  
• heitkoguste piirväärtuste ja kvaliteedistandardite " kombineeritud lähenemisviis"
  
• õige hinna saavutamine
  
• kodanike kaasamine
  
• õigusaktide ühtlustamine
  

WFD:
Eesmärkide kooskõlastamine - kõigi veekogude (pinnase, maapinna, ranniku) hea seisund kindlaksmääratud tähtajaks (2015)
Põhieesmärgid:

• Vee-elustiku kaitse
  
• Unikaalsete ja väärtuslike elupaikade erikaitse
  
• Joogivee varude kaitse
  
• Suplusvee kaitse
  
• 
  
• Vee kaitse rakendamine kõikidele vetele, pinnaveele ja põhjaveele
  
• Kõigi vete „hea staatuse“ saavutamine etteantud tähtajaks
  
• Vesikondadel (river basins) põhinev veemajandus
  
• heitkoguste piirväärtuste ja kvaliteedistandardite "kombineeritud lähenemisviis"
  
• õigete hindade valimine/kehtestamin
  
• kodanike suurem kaasamine
  
• õigusaktide ühtlustamine
  

Kõik need eesmärgid peavad olema integreeritud iga vesikonna jaoks.
Pinnavee puhul
Eesmärgid

• ära hoida kõigi pinnaveekogude seisundi halvenemine
  
• kaitsevad , parandavad ja taastavad liikmesriigid kõiki pinnaveekogusid,
  
• kaitsevad ja parandavad liikmesriigid kõiki tehisveekogusid ja oluliselt muudetud veekogusid eesmärgiga saavutada hea ökoloogiline potentsiaal ja pinnavee hea keemiline seisund
  
• vähendavad järk-järgult prioriteetsetest ainetest tulenevat reostust ning lõpetada või järk-järgult kõrvaldada prioriteetsete ohtlike ainete vettejuhtimine ja kadu
  

Põhjavee puhul
Eesmärgid

• saasteainete põhjavette viimise ärahoidmine või piiramisene ning kõigi põhjaveekogumite seisundi halvenemise ärahoidmine
  
• kaitsevad, parandavad ja taastada põhjaveekogumeid ning tagavad põhjavee võtmise ja taastumise tasakaalu, eesmärgiga saavutada põhjavee hea seisund
  
• järk-järgult vähendada põhjavee reostust, mis on põhjustatud inimtegevuse tulemusel tekkinud saasteainetest
  

Eestikeelne direktiiv : https://www.envir.ee/sites/default/files/veepoliitika_raamdir32000l0060et.pdf
Põhjavesi (Groundwater)
Eesmärgid:

• Mitte saastada
  
• Otsese saaste pinnavette juhtimise keelustamine
  
• Nõue jälgida pinnaveekogusid (detekteerimaks nende keem koostise muutusi)
  
• Kui inimtegevuse tulemusel peaks saastuse tase pinnaveekogus tõusma, siis see kasv peatada
  
• Minimaalse inimeste poolt tekitatava mõju printsiip
  
• Pinnavett võib kasutada vaid nii palju, et see ei segaks veeökosüsteemi
  

Kombineerutud lähenemine
Kombineeritud lähenemine (The combined approach)
Ajalooliselt on Euroopas olnud levinud 2 täiesti erinevat ideed, kuidas saastet kontrollida . Üks neist keskendus saaste vähendamisele allikas kasutades uusi tehnoloogiaid, teine tegeles vastuvõtva keskkonna vajadustega kvaliteedieesmärkide kujul. Mõlemal lähenemisviisil on omad vead.
Ainuüksi allikakontroll võib võimaldada kumulatiivset saastekoormust, mis kahjustab oluliselt keskkonda, kus on saasteallikad kontsentreerunud.
Kvaliteedistandardid võivad teaduslike teadmiste piirangute tõttu alahinnata konkreetse aine mõju ökosüsteemile.
Sel põhjusel on välja kujunenud konsensus , et mõlemad on praktikas vajalikud - kombineeritud lähenemisviis. Vee raamdirektiiv formaliseerib selle.
Allika poolelt on vajalik:

• Esimese sammuna rakendada kõik olemasolevad tehnoloogilised allikapõhised kontrollimeetodid
  
• Raamistik hõlmab prioriteetsete ainete loetelu väljatöötamist ELi tasandil rakendatavate meetmete jaoks, mis on prioriteetsed riskide alusel, ning seejärel kõige kuluefektiivsemate meetmete kavandamine nende ainete koormuse vähendamiseks.
  

Raamistik hõlmab prioriteetsete ainete loetelu väljatöötamist ELi tasandil tegutsemiseks,
need ained on reastatud esiteks riski alusel ning seejärel meetodite kulu-efektiivsuse alusel, et nende ainete keskkonna koormust vähendada.
Mõjude poolelt koordineerib see kõiki kehtivate õigusaktide keskkonnaalaseid eesmärke ja annab uue üldise eesmärgi hea seisundi kohta kõikides vetes ning nõuab, et kui lähtekoha võetud meetmed ei ole nende eesmärkide saavutamiseks piisavad , siis on vajalik täiendavate meetmete rakendamine.
The framework comprises the development of a list of priority substances for action at EU level, prioritised on the basis of risk and then the design of the most cost -effective set of measures to achieve load reduction of those substances.
9. Main goals of the EU policy on biodiversity and protection of species and measures to implement.
Eesmärk - tagada bioloogiline mitmekesisus looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kaudu
Meetmed - ühenduse (EL) huvides olevate looduslike elupaikade ja looduslike looma- ja taimeliikide säilitamine või taastamine. Meetmetes võetakse arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.
2 põhilist:
1. Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora (except birds )
2. Council Directive 2009/147 on the protection of birds
Natura2000 alade loomine ja kaitsmine.
10. Main goals of the new policy of chemicals ( REACH ). (What is new compared to “old” legislation ?).
Põhieesmärk parandada inimeste tervise ja keskkonna kaitset keemiliste ühendite omaduste parema ja varasema identifitseerimise kaudu. Tööstused ja importijad vastutavad kemikaalidega seotud riskide maandamise ja ohutusinformatsiooni jagamise eest.
REACH asendas tervikuna 40 varasemat seadusakti. Varasemad seadused klassifitseerisid ained “uuteks” - peale 1981 a turule toodud (üle 4300, enamik ohtlikud ained) ja “olemasolevateks” - kõik kemikaalid, mis olid müügil enne 1981 (ca 100 000). NB! Uute kemikaalide omadusi pidi testima, vanadele seda nõuet polnud (st puudusid teadmised vanade omaduste kohta).
Varasema seadusandluse alusel pidi uusi väikses koguses (1t/a) toodetud või imporditud ainete kohta põhjaliku info kogumist (nii “vanad” kui “uued” kemikaalid).
REACH lubab teatud ohtlike kemikaalide kasutamist, kui kasutatakse sobilikke kaitsemeetmeid (kaitseriietus, korralik ventilatsioon jne). Kui REACH võib piirata või keelata ainete teatud otstarbel kasutamise, kui tootja ei suuda kaitsemeetmeid rakendada.
REACH loomkatsete osas: info peaks olema kättesaadav huvitatud osapooltele, >10 a vanade katsete puhul tasuta kättesaadav. Muud meetodid (in- vitro ja mudelid) on eelistatumad
Üldiselt REACH asendas 40 erinevat õigusakti luues ühise süsteemi kõikidele keemilistele ainetele
Uus vs vana
Uus: Tootjad ja importijad peavad koguma infot kõikide ainete omaduste kohta, mida toodetakse või imporditakse üle 1 tonni aastas.
Teatud ohtlike kemikaalide kasutamine on lubatud, kui kasutatakse kohaseid meetodeid riski vähendamiseks (nt korralik ventilatsioon, kaitseriietus)
Vana kohaselt: Uued kemikaalid, mida toodeti vähemalt 10 kg/aastas vajasid põhjalikke uuringuid ( kulukas , EU jäi seetõttu USA-st ja Jaapanist palju maha)
Vana- jaotas kemikaalid vanadeks ning uuteks, uusi tuli põhjalikult testida/uurida, vanasid mitte. Uue kohaselt tuleb, aga kõiki (nii uusi kui vanu) põhjalikult testida juhul kui neid toodetakse/imporditakse üle 1 tonni/aastas.
11. Policy to minimise environmental risks. Main steps in environmental risk management.
Keskkonnariskide juhtimine on vahend, mis võimaldab hinnata inimtegevuse riske ökosüsteemidele ja inimestele. Risk on prognoositud tagajärgede statistiline hinnang.
Riskid võivad olla otseselt mõõdetavad (jälgides minevikku ja olevikku, näiteks laborikatsete abil) või kaudselt arvutatavad (teoreetiline, näiteks kokkupuude madala tasemega- modelleerimisega). Riski iseloomustab ebakindlus. Edu riskijuhtimises tähendab praktiliste ja kasulike lahenduste leidmist selle ebakindlusega toime tulekuks
.Kogetud/kogetav risk on ohutunne või võimaliku õnnetuse kartus
Kui ohutunne puudub, siis on kogetav risk null, samas kui tõeline, statistiline risk ei saa kunagi null olla.
Aksepteeritav risk. Sidusrühmade ja otsustajate konsensne otsus. Vabatahtlikult aktsepteeritud riskid (nt meelelahutus , Disneyland ) - kergemini aktsepteeritavad kui kohustuslikud riskid.

• Harvad katastroofid - on raskemini vastu võetavad kui sagedased õnnetused
  

Eeldades, et kahjulikud mõjud tervisele tekivad ainult siis, kui kokkupuude ületab organismi võimet taluda madala taseme toksilisi mõjusid. Enamiku ainete puhul põhinevad regulatiivsed kokkupuute piirväärtused tavaliselt lävi põhimõttel.
Künnisprotsessid
Lävega toksilised ained (?) - annuse tase määrab patoloogilise toime alguse ja tõsiduse. Mida suurem doos , seda suuremat kahju tekitab.
Mitte-läviväärtusega protsessid
Arvatakse, et enamik kantserogeensetest ja mutageensetest saasteainetest põhjustab kahjulikku mõju „tabab või mitte”-mehanismil ehk kas mõju võib kas täielikult avalduda või üldse mitte. Siin väljendatakse terviseriski haiguse esinemise tõenäosusena, mis peegeldab geneetiliste kahjustuste kuhjumist.
12. Environmental legislation as a policy instrument : Strengths and weaknesses.
Keskkonnaalased õigusaktid tuleks tekkivate probleemide puhul kiiresti kasutusele võtta. Need peaksid olema selgesõnalised ning õiglased reeglid, mis on osanike suhtes erapooletud. Need peaksid olema samuti reaalselt jõustatavad.
Kui küsimus on mitte absoluutses reeglis vaid mingi asja (käitumisviisi) suurendamises/vähendamises (nt majapidamised peaksid rohkem prügi sorteerima), siis sel puhul võivad majanduslikud vahendid olla tõhusamad. Õigusakte võib aga kasutada näiteks kohalike omavalitsuste sundimiseks taaskasutusjaamade rajamiseks.
Tugevused:

• sobib hästi absoluutseteks keeldudeks (kuid peab olema alternatiiv ning võimalus seadusekuulekust kontrollida)
  
• Enemasti on instrumentide puhul vaja läbisurumiseks kasutada õigusakte (All instruments usually require legislation to enforce )
  

Nõrkused:

• iga ettevõte või indiviid teeb täpselt nii palju kui seadusest kohustub, kulude suurenemise tõttu puudub enamasti motivatsioon olukorda parandada, kui see allub juba seaduse vormidele (kuigi edasine parandamine võib olla nt uuema tehnoloogia kasutuselevõtuga teostatav
  
• keelustamine ei toimi kui pole alternatiivi
  
• seadusekuulekus peab olema kontrollitav, kui kontrollimine on liiga kulukas või võimatu, siis võib see kogu seadusandlussüsteemi kahjustada
  
• optimaalseid piire (kvantitatiivse seaduse puhul) võib olla päris keeruline määrata (et oleks ühtmoodi efektiivsed nt nii suurematele kui ka väiksematele ettevõtetele ilma kedagi diskrimineerimata)
  
• optimaalseid sanktsioone võib olla samuti raske määrata (juhul kui sanktsioonid on liiga väiksed, siis võib suurtel ettevõtetel olla soodsam seadusi rikkuda ja selle eest maksta, kui uus tehnoloogia kasutusele võtta)
  
• Seaduste kehtestamine on sageli aeganõudev
  

Põhiliseks probleemiks on õigusaktide jõustamine:

• Seaduseid, mille täitmist on kallis, keeruline või võimatu kontrollida, tuleks vältida
  
• Sellised seadused võivad kogu õigussüsteemi mainet rikkuda
  
• Õigusaktide rakendamine, mis nõuavad majapidamistelt materjalide taaskasutust (nt alumiiniumist purgid), vajab kontrolli ja sanktsioone, mistõttu on neid on võimatu rakendada
  
• Määrused ei anna stiimulit investeerida saastuse vähendamisse, kui see on alla seaduslike piiride. Määrused on sageli paindumatud ja majanduslikult ebatõhusad
  

13. Economic instruments to implement environmental policy. Benefits and weaknesses.
Majanduslikud meetmed:

Keskkonnamaksud

Teenuste maksud (tarbijatele suunatud maksud)

Subsiidiumid (toetused)

Kaubeldavad (müüdavad) saasteload

Kindlustus - ja hüvitusmehhanismid
Eelised:

• Vähendab ressursside kasutamist, mis olid varasemalt maksustamata
  
• teeb saastamise kalliks
  
• garanteerib, et keskkonna meetmete kulud ja kasutd on hästi balansis (slaid 549)
  
• Välismõjude internaliseerimine
  
• Keskkonnamaksud- loodusvarade, reostuse ja toodete kunstlik hinnatõus, et mõjutada tootjaid ja tarbijaid, ning toota lisaraha keskkonnajuhtimiseks
  
• Teenuste maksud (tarbijate maksud)- katta täielikult või osaliselt keskkonnateenuste (nt reoveepuhastus , jäätmekäitlus) käitlemiskulud
  
• Subsiidiumis (toetused)
  
  • uute tehnoloogiate stimuleerimiseks
    
  • uutele keskkonnatehnoloogiatele ja -teenustele suunatud turgude laiendamine
    
  • muuta tarbijate käitumist roheliste tarne süsteemide kaudu,
    
  • otsene toetus ettevõttele (ajutine meede )
    
• Kaubeldavad (müüdavad) saasteload
  
  • vähendada saastekoormust (nt CO2) ja ressursside kasutamist (fossiilkütused, püügikvoodid)
    
  • Anda turueelis neile, kes suudavad efektiivsust suurendada (ja seega vähendada heitkoguseid toodetud ühiku kohta)
    
• Kindlustus- ja hüvitusmehhanismid –
  
  • tagada piisav hüvitis keskkonnaohtlike tegevuste puhul
    
  • suurte kahjustuste vältimine (nt naftafond, ettevõtete kindlustuslepingud)
    
• Kõik instrumendid nõuavad tavaliselt õigusaktide jõustamist. - Vältimaks free rider problem tekkimist (, et keegi saaks hinnaeelise mitte kaasa tehes)
  

Nõrkused:

• Halvasti raendatavad, kuid see tegevus/toode on inimese elukvaliteedi suhtes väga oluline (vesi, toit, elektrienergia ,
  
• 
  
• Keskkonnale hinnale rahalise väärtuse määramine on põhimõtteliselt vale
  
• Litsentsimisreostus (poliitikaväljundina) on ebameeldiv (nt nõustumine mingi saasteaine tasemega/ kontsentratsiooniga )
  
• Kuidas me saame hinnata looduse ja selle komponentide väärtust?
  
• Raske on hinnata seost heitkoguste taseme ja keskkonnakahju (mõju) vahel
  
• Keskkonnakahju tekib tootmise erinevatel etappidel (ressurss, toode, saasteained )
  
• Ideaalis peaks sisaldama ka sisemisi (peidetud) kulusid external costs , kuid seda on raske hinnata
  
• Poliitiliselt ebapopulaarne - kellele meeldiks rohkem maksta?
  
• Ei garanteeri (üksi) teatud keskkonna kvaliteedi taseme täitmist
  
• Maksud peaksid olema piisavalt kõrged, et stimuleerida keskkonnainvesteeringuid - kuid kui kõrge oleks optimaalne?
  

14. Environmental charges as a policy instrument: purpose to use, benefits and weaknesses.
Keskkonnamaksud on kunstlikult suurendatud ressursside ja reostuse hinnad, mis mõjutavad tootjaid ja tarbijaid ning toovad lisaraha keskkonnajuhtimiseks.
On 3 erinevat maksu (ressursi-, toote-, reostusmaksud)
Kasutamise eesmärk:
Ressursside tõhusam kasutamine (ressursimaks), motiveerib ettevõtteid investeerima keskkonnasäästlikumasse tehnoloogiatesse, saastama vähem ( saastemaks ) ja suurendama toodete kasutamist, millel on suur negatiivne mõju keskkonnale (tootemaks).
Puudused:

• Ideaalis peaks sisaldama ka sisemisi (peidetud) kulusid external costs, kuid seda on raske hinnata
  
• Poliitiliselt ebapopulaarne - kellele meeldiks rohkem maksta?
  
• Ei garanteeri (üksi) teatud keskkonnakvaliteedi taseme täitmist
  
• Maksud peaksid olema piisavalt kõrged, et stimuleerida keskkonnainvesteeringuid - kuid kui kõrge oleks optimaalne?
  
• Kattuvad öko.instr omadega, kuid võivadki kattuda, sest keskkonnamaksude puhul on tegemist ühega ökonoomilistest instrumentidest
  

Eelised:

• Toodab keskkonnajuhtimiseks lisaraha
  
• Maksjatel on alternatiive
  
• Eksisteerib 3 eri keskkonnamaksu, nii et sõltuvalt tootest võib leida parima viisi selle maksustamiseks (nii, et seda saab korralikult kontrollida)
  
• uue kunstlikult suurendatud hinna tõttu on kujuneb välja uus optimaalne tarbimismäär (suurenenud hinna juures on tarbimine väiksem)
  

14