Lühikonspekt - inimese areng ja sotsiaalne keskkond (0)

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Inimese areng ja sotsiaalne keskkond

Sotsialiseerumine – protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine.
Desotsialiseerimine – protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma , desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest.
Resotsialiseerumine – kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine
Sotsialiseerumise agendid – isikud ja organisatsioonid , kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon ).

Isiksuse areng

Sigmund Freud (1856 – 1939)
Teadvuse tasandid : (1) teadvus – see millest inimene parajasti teadlik on; (2) eelteadvus – see millest inimene praegusel hetkel teadlik pole, kuid millest ta võib suurema vaevata teadlikuks saada; (3) alateadvus – selline info mida inimene pole võimeline teadvustama, aga mis tema käitumist ja teadvust siiski kaudsel moel mõjutab; siin asuvad muuhulgas ka teadvusest välja surutud ebameeldivad mälestused jms. Viimastest on võimalik teadlikuks saada ainult psühhoanalüütiku abiga.
Isiksuse struktuur:

• ID (miski, tema) – kaasasündinud bioloogilised tungid, mida inimene peab rahuldama.
  
• EGO (mina) – see osa inimisiksusest, mis juhib igapäevast tegutsemist.
  
• SUPER -EGO (ülimina) – internaliseeritud normid ja reeglid, mida inimene peab täitma. Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud.
  

Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves.
Talcott Parsons – peamine internaliseerimise kontseptsiooni arendaja sotsioloogias . Ühiskond püsib koos tänu sellele, et kõik selle liikmed on internaliseerinud ühiskonna põhiväärtused.
Erik H Erikson (1902 – 1994)
Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Freud oli arvanud. Inimese elukäik seisneb teatavate üldinimlike probleemide lahendamises; kokku on neid probleeme (ja seega ka arengustaadiume) kaheksa. Iga probleem iseloomustab teatud vanuses inimesi, vanusele vastava probleemiga seotud küsimused on antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad.
Inimese arengustaadiumid:

usaldus – usaldamatus (0 – 1,5 a vanuses)

iseseisvus – häbi (1,5 – 3 a)

initsiatiiv – süü (3 – 6 a)

töökus – alaväärsus (6 – 12 a)

identiteet – identiteedi segadus (12 – 18 a)

intiimsus – isolatsioon (18 – 24 a)

loovus – stagnatsioon (25 – 50 a)

integratsioon – meeleheide (50 - )
Vasakul pool on iga staadiumi puhul toodud probleemi positiivne lahendus, paremal pool negatiivne. Kui eelmine probleem on lahendatud positiivselt, siis suureneb tõenäosus, et ka järgmine lahendatakse positiivselt.

Elukäigu ( elutee ) uuringud

Elukäigu uuringud (life course studies) uurivad inimese arengut kogu tema elu jooksul. Uuritakse

• olulisemate elusündmuste (kooli minek, kooli lõpetamine, tööle minek, abiellumine , lapse sünd, pensionile jäämine) ajastamist (millises vanuses need sündmused toimuvad)
  
• nende sündmuste toimumise järjekorda
  
• mitmesuguste muutujate (inimese isiksuseomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale
  

Kultuur ja isiksus

Margaret Mead (1901 – 1978)
Tegi etnograafilisi uurimusi Samoa saartel Vaikses Ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid . Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme.
Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt.

Abram Kardiner, Ralph Linton

Kultuur ja inimeste isiksus mõjutavad teineteist vastastikku.
Baasiline isiksuse struktuur – selline mis on iseloomulik kõigile (või enamikule) antud ühiskonna liikmetele
Primaarsed institutsioonid (toidu hankimise viis, laste kasvatamise kombed jne.) – tekitavad ühiskonna liikmetes baasilise isiksuse
Sekundaarsed institutsioonid (religioon, poliitika jne.) – on mõjutatud antud ühiskonnas domineeriva baasilise isiksuse poolt
Kultuuridevahelised võrdlevad (cross- cultural ) uuringud
Uuritakse mitmesuguste psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides. Kultuurid võib jagada:

Individualistlikud kultuurid (Euroopa ja Põhja-Ameerika) – väärtustatakse inimese vabadust ja iseseisvust.

Kollektivistlikud kultuurid (Ida- Aasia ) – väärtustatakse inimese grupikuuluvust ja kohustuste täitmist.

Mõtlemise areng

Jean Piaget (1896 – 1980)
Lapse mõtlemise areng läbib mitu staadiumi enne kui jõuab täiskasvanuliku loogilise mõtlemiseni.

Senso- motoorne staadium (0 – 2 a). Selle perioodi alguses ei mõista lapsed objektide konstantsust (et objektid ka siis edasi eksisteerivad kui neid näha ei ole).

Preoperatsionaalne staadium (2 – 7 a). Selles vanuses laps on egotsentrist – arvab , et teised näevad maailma täpselt samamoodi nagu tema. Lapsel puudub nn. mõistuse teooria (theory of mind) – arusaamine, et teistel inimestel on teadvus ja oma spetsiifiline arusaamine maailmast.

Konkreetsete operatsioonide staadium (7 – 11 a). Laps suudab mõista ainult reaalselt eksisteerivaid asju ja seoseid, mitte võimalikke.

Formaalsete operatsioonide staadium (11 - ). Loogiline mõtlemine.

Kultuur ja mõtlemine

Lev Võgotski (1896 – 1935)
Uuringud Kesk-Aasia karjakasvatajatega näitasid, et seal ei suuda ka täiskasvanud inimesed Euroopalikus mõttes loogiliselt mõelda. Sellest võib järeldada, et loogiline mõtlemine on omane vaid lääne kultuuridele, kuna seal on sellist mõtlemist vaja (eelkõige koolis). Traditsionaalses kultuuris pole inimestel vaja abstraktset loogilist mõtlemist.
Seega erinevates kultuurides toimub mõtlemine ja selle areng erinevalt.

Loodus, kultuur ja inimese areng

Nature ja nurture probleem – kumb on inimese arengu määramisel olulisem, kaasasündinud omadused (nature) või elu jooksul õpitu (nurture)?
Kaks äärmuslikku vastust sellel küsimusele:

Bioloogiline determinism – olulisemad omadused on inimesele geenide poolt kaasa antud

Keskkondlik determinism – inimese omadused sõltuvad peaegu täielikult keskkonnast

Instinktiteooria

William McDougall (1871 – 1938)
Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste instinktide hulka kuuluvad näiteks: vanemlik hool , uudishimu, toidu otsimine, vastumeelsus, sümpaatia, seltsivus jne.
Sotsiobioloogia ( evolutsiooniline psühholoogia)
Inimese käitumine sõltub suurel määral meie esivanematel miljonite aastate jooksul evolutsiooni käigus kujunenud geneetilistest kohastumustest. Need kohastumused (adaptations) aitasid meie esivanematel ellu jääda ja järglasi saada ning mõjutavad meie käitumist ka tänapäeval.
Mõned inimese sotsiaalse käitumise aspektid, mis on ilmselt geenide poolt mõjutatud ja on seega kohastumused:

• keel: lapsel on kaasasündinud võime sotsiaalses grupis üles kasvades omandada selles grupis kõneldav keel. Seega keele omandamise võime on kohastumus , mis soodustab ümbritsevate inimestega suhtlemist ja seega ka ellujäämist. Kriitiline periood – kui laps ei viibi teatud kriitilises vanuses keelelises keskkonnas, siis on tal hiljem palju raskem inimkeelt omandada.
  
• eelistused vastasugupoole osas: uuringud on näidanud, et kõigis maailma piirkondades panevad mehed rõhku naise noorusele ja ilule, naised aga mehe staatusele ja jõukusele. Need eelistused on kohastumused, mis võimaldavad inimestel kõige väärtuslikumat partnerit leida ja seega edukalt järglasi saada.
  
• ema ja lapse vaheline seos (attachement): ema ja lapse vaheline kiindumus on ilmselt mõlema poolne kohastumus, mis soodustab lapse ellujäämist.
  

Biheiviorism
B F Skinner ( 1904 – 1990)
Kogu inimkäitumine on kogemuse teel õpitud. Õppimine toimub nii loomadel kui inimetel järgmiselt:

indiviid teeb kogu aeg midagi;

mõned teod toovad kaasa meeldiva tagajärje (hüvituse), mõned ebameeldiva (karistuse);

meeldivaid tagajärgi toonud tegude edasise sooritamise tõenäosus tõuseb, ebameeldivaid tagajärgi toonud tegude tõenäosus langeb. Tehniliselt väljendudes tähendab see, et tegude tagajärjed kinnitavad e. sarrustavad (reinforce) inimeste käitumist.
Sellist õppimisprotsessi nimetatakse operantseks tingimiseks (operant conditioning).
John B Watson (1878 – 1958)
“Andke mulle tosin tervet imikut ja vaba voli neid üles kasvatada, ja ma garanteerin, et ma võin neist teha ükskõik kelle – arsti, advokaadi, kerjuse või varga – sõltumata nende talendist või päritolust.”
Albert Bandura – sotsiaalse õppimise teooria
Vaatlev õppimine (observational learning) - suurem osa uutest oskustest ei ole omandatud mitte enda kogemuste baasil (nagu Skinner arvas ), vaid teisi inimesi jälgides ja jäljendades. Mudel – see inimene kelle käitumist jäljendadakse
Kaudne kinnitus – mudeli käitumise positiivsed või negatiivsed tagajärjed kinnitavad vaatleja käitumist, st. mõjutavad vaatleja edasist käitumist.

Käitumisgeneetilised uuringud

Käitumisgeneetika – geneetika aladistsipliin mis uurib mittelaboratoorsete meetodite abil geenide ja keskkonna rolli inimkäitumise ja omaduste kujunemisel.
Inimese geenid võib jagada:

universaalsed geenid - sellised mis on kõikidel inimestel ühesugused; eelkõige kuuluvad siia elutähtsate organite tööd reguleerivad geenid; nende geenide mõju inimkäitumisele uurib muuhulgas ka sotsiobioloogia;

varieeruvad geenid - sellised mis on erinevatel inimestel erinevad; siia kuuluvad näiteks pikkust, kaalu, intelligentsust, isiksuseomadusi mõjutavad geenid; neid uurib käitumisgeneetika.
Käitumisgeneetilised meetodid
Põhiidee – võrrelda omavahel inimesi, kes erinevad üksteisest sugulusastme või keskkonna sarnasuse poolest.

Ühe munaraku (monosügootsete e. identsete) ja kahe munaraku (disügootsete) kaksikute võrdlemine. Kuna monosügootsed kaksikud on geneetiliselt identsed, disügootsed aga mitte, siis kui selgub , et mingi tunnuse (näiteks intelligentsuse) osas on monosügootsed kaksikud omavahel sarnasemad kui disügootsed, siis võib järeldada, et see tunnus on geenide poolt mõjutatud.

Lahus kasvanud monosügootsete kaksikute võrdlemine. Kui peale sündi lahutatud monosügootsed kaksikud on mingi tunnuse osas sama sarnased kui koos üles kasvanud monosügooted kaksikud, siis võib järeldada, et see tunnus on geenide poolt mõjutatud.

Adopteeritud laste võrdlemine nende bioloogiliste ja kasuvanematega. Kui laps sarnaneb mingi tunnuse osas rohkem oma bioloogiliste vanematega, kelle juures ta pole üles kasvanud, kui kasuvanematega, kelle juures ta on üles kasvanud, siis mõjutavad seda tunnust rohkem geenid kui keskkond.
Need meetodid on näidanud, et näiteks intelligentsus on suurel määral inimesele kaasa sündinud (geenide poolt määratud).
Keskkond mis inimese arengut mõjutab jaguneb:

• Jagatud keskkond (shared environment). Need keskkonna elemendid mis on samas peres üles kasvavatel lastel ühised (näiteks kodune majanduslik olukord).
  
• Mittejagatud keskkond (nonshared environment). Need keskkonna elemendid mis ei ole samas peres üles kasvavatel lastel ühised (näiteks sõbrad, sünnijärjekord).
  

Robert Plomin - uuringud näitavad, et jagatud keskkonna mõju inimese arengule on väike, sest samas peres üles kasvanud lapsed on peaaegu sama erinevad kui erinevates peredes kasvanud lapsed (kui esimeste geneetilist sarnasust mitte arvestada). See ei tähenda, et perekond (lapsevanemad) lapse arengut üldse ei mõjuta, vaid seda, et iga laps kogeb perekondlikku keskkonda omal moel.
Judith Harris – Lapsevanemad ei oma inimese arengule pikaajalist mõju. Suhtlemine eakaaslastega on lapse normaalse arengu jaoks palju olulisem, kui suhtlemine vanematega.
Sünnijärjekorra uuringud. Sünnijärjekord (birth order ), see mitmenda lapsena ollakse perre sündinud, on üks oluline mittejagatud keskkonna element, sest see on samas peres kasvavate laste jaoks erinev (v.a. mitmikud ). Frank Sulloway – esimesena perekonda sündinud ja hiljem sündinud laste vahel on süstemaatilised erinevused; esimesed lapsed on tavaliselt rangemad, korralikumad; hiljem sündinud lapsed on mässajad.
5