Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lühikonspekt - inimese areng ja sotsiaalne keskkond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Lühikonspekt - inimese areng ja sotsiaalne keskkond #1 Lühikonspekt - inimese areng ja sotsiaalne keskkond #2 Lühikonspekt - inimese areng ja sotsiaalne keskkond #3 Lühikonspekt - inimese areng ja sotsiaalne keskkond #4 Lühikonspekt - inimese areng ja sotsiaalne keskkond #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 153 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pliisi Õppematerjali autor
VI loengu konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Traditsiooniline eristus nende vahel: Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi (majanduslike hüvede vahetus, tootmine, rahandus jms.). Sotsioloogia uurib teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurib ka sotsioloogia palju nn. majanduslikke nähtusi. Spetsiaalselt tegeleb sellega majandussotsioloogia. Teine võimalik eristus: Majandusteadus eeldab, et inimene on individualist, egoist ja püüab pidevalt oma kasumit maksimeerida. Sotsioloogid eeldavad pigem, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik. Sotsioloogia ja õigusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Sotsioloogia teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti õigussotsioloogid) tihti õiguslikku valdkonda. Teine võimalik eristus: õigusteadlased analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu (näiteks analüüsivad kas kaks seadust on omavahel sisuliselt vastuolus). Sotsioloogid enamasti õigusnormide sisuga ei tegele.

Sotsioloogia
thumbnail
19
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam

Industriaalne ­ rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx ­ materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid ­ kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng ­ tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) ­ orjanduslik ­ feodalism ­ kapitalism ­ kommunism Emile Durkheim ­ sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist Tööjaotus ­ mehaaniline (primitiivne ühiskond) ­ inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) ­ inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
11
docx

Tähtsad nimed sotsioloogias

seaduskuulekate inimeste ühtekuuluvustunnet. Mingisugust käitumist defineeritakse kuritegelikuks, et ühiskonnas oleks alati deviantsust. Religioon tekib ühiskonna baasil, see on ühiskonna enesepeegeldus. Religiooni on vaja ühiskonna säilimise jaoks. 9. Max Weber ­ sotsiaalteadlane peab oma uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru saama ja siis välja tooma käitumise põhjused. Uurimisobjekti ideaaltüübid. Uurida tuleb inimeste tegevust. Sotsiaalne tegevus: sihiratsionaalne, väärtusratsionaalne, traditsionaalne, afektiivne tegevus. 3 võimu ehk domineerimise ideaaltüüpi: legaalne, traditsionaalne, karismaatiline domineerimine. Kapitalism tekkis suuresti tänu kalvinismile. Kapitalistliku kasu saamisele orienteeritud väärtuste süsteem. Stratifitseerimise tunnused: majanduslik jõukus, staatus (prestiiz), võim. Uuris konkreetseid religioone. Religioone saab eristada selle alusel, kuidas nad

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
8
doc

Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2

Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel. Bronislav Malinowski (1884-1942) Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal. Bioloogiline funktsionalism. Inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimese bioloogilist vajadust: Inimese vajadus Vajadust rahuldav institutsioon Söömine Toidu varumine Paljunemine Abielu, perekond Kaitstus Sõjavägi Kasvamine Haridus, kool ... Alfred Reginald Radcliffe-Brown (1881-1955) Sotsiaalne funktsionalism. Institutsioonide eesmärgiks ei ole mitte inimeste vajaduste, vaid pigem ühiskonna enda vajaduste rahuldamine. Ühiskonna peamine

Sotsioloogia
thumbnail
22
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)?

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia ­ uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi ­ gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
12
odt

Inimese kujunemine

Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10. Kasutatud kirjandus ........................................... 12 2

Psühholoogia
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid. Teadmise süsteemsus tavamõtlemise puhul: · Tihti ei lase end vastuoludes häirida : ,,Tänapäeva noored on kõik alla käinud" ; ,,Minu lapselaps on korralik". Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadmise süsteemsus teaduse puhul: · Vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimiste lähtekohaks: olelusvõitluses jäävad ellu vaid kasulike tunnustega isendid. Isasel paabulinnul on mõttetult suured sabasuled. Emastele meeldivad suured suled. Sugulise valiku teooria kujunes välja. Teadmise kontrollitavus

Sissejuhatus sotsioloogiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun