SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD 4 II INTELLIGENTSUSE TESTIDE RAKENDAMINE KOOLIS 7 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD MATERJALID 1 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on praktilise intelligentsuse teooriad ja intelligentsustestide rakendamine koolis. Selle referaadi põhieesmärk on luua endale ja ka teistele selgem pilt praktilise intelligentsuse teooriatest ja ka sellest, kuidas oleks kõige õigem kasutada intelligentsusteste koolis ning kas see üldse lubatud on. Eesmärk on luua teadmine sellest,millised on praktilise intelligentsuse teooriad, mida üldse mõeldakse praktilise intelligentsuse teooriate all ning kuivõrd olulisi muutusi on toonud praktilise intelligentsuse teooria vaimse intelligentsuse teooriasse. Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks p...
4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal.......................................................................................................6 3 INTELLIGENTSUSTESTID ..............................................................................................7 3.1 Binet-Simoni test..........................................................................................................7 3.2 Wechsleri intelligentsusskaalad................................................................................... 8 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test...........................................................8 3.4 IQ 8 3...
4 Raveni progresseeruvad maatriksid Raveni progresseeruvad maatriksid ehk RPM on John Carlyle Raveni poolt väljatöötatud mitteverbaalne (pildiline) intelligentsustest. Testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida seaduspärasus või loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja muutub järjest keerukamaks.[8] Et varasemad intelligentsustestid (Binet'-Simoni test, Wechsleri intelligentsusskaalad) sõltusid inimese keelelisest arengust ja kultuuritaustast, siis oli väga raske neid teste kõigile inimestele kohandada. Raveni test kõrvaldas selle probleemi. Tänapäeval 8 loetakse Raveni maatrikseid üheks kultuurist sõltumatumaks ja universaalsemaks testiks üldintelligentsuse (nn. g-faktori) mõõtmisel.[8] 3...
vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Intervjuu korral säilib küsitlejal võimalus tõsta vastaja motivatsiooni. Arhiiviandmete uurimine. Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone, võimladab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin). Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid , isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Psüühika bioloogilised alused. (Allikas: Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) · Psüühiline tegevus sõltub kesknärvisüsteemist, mille ülesandeks on tagada kohanemine keskkonnaga läbi adekvaatsete reageeringute ärritajateöe (stiimulid)...
Prantsuse psühholoog Alfred Binet (18571911) alustas intelligentsuse uuringuid 1890. aastatel samuti keskendumisega mäluomadustele, kuid leidis peagi, et see pole küllaldane. A. Binet defineeris intelligentsust kui inimese võimekust a) leida ja järgida kindlaid suundi ja eesmärke; b) olla enesekriitiline ja adapteeruda oludega (nt et kohaneda muutunud tingimustega suundade ja eesmärkide seadmiseks).3 Tema loodud esimesed intelligentsustestid ja ideed erinesid Galtoni testidest kahe põhimõtte poolest. Esiteks ei keskendunud need sensoorsetele võimetele (nt kuulmine, nägemine) ja sensomotoorsetele reaktsioonidele (nt reaktsiooniaeg), vaid Binet püüdis mõõta intellektuaalseid võimeid ja oskusi vahetult (nt loogiline mõtlemine, keelekasutus, situatsioonide võrdlemine, otsustamine). Teiseks kui Galton tegeles eranditult täiskasvanute intelligentsusega, siis Binet töötas välja testid eri vanuses lastele...
Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Inimeste õnnetunne erinevates riikides Veenhovengi järgi (Kidron, 2007): · sõltub maa jõukusest, isikuvabaduste austamisest, võrdsusest meest ja naiste ning erinevate sotsiaalsete kihtide vahel, haridusele ja infole raha eraldamisest, vähesest tööpuudusest jne. Emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused Intelligentsus · Intelligentsus on see, mida mõõdavad intelligentsustestid . · Binet ja Simon` (1904) esimene IQ test koolilaste õppeedukuse ennustamiseks.Individuaaltest. · Esmisesed rühmatestid I Maailmasõja ajal sõjaväes. Intelligentsus kui üldine vaimne võimekus. Binet · IQ 85 - 115 keskmised vaimsed võimed IQ 116 - 130 kõrged vaimsed võimed · IQ üle 130 vaimselt väga andekad. IQ 70 - 84 madalad vaimsed võimed, alla normi e. alla IQ 70 vaimne alaareng, jaotub neljaks rühmaks: (1) IQ 55 - 69 kerge alaareng...
Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Anna-Margarita Nukk PS-2-E-P-tal PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK Ainetöö Juhendaja: Helina Vigla Tallinn 2010 Personali värbamine ja valik SISSEJUHATUS Kõik puutuvad erinevate organisatsioonidega oma igapäeva elus kokku. Organisatsioon omakorda sõltub seal töötavatest inimestest, kuna personal tegutseb ühiste eesmärkide nimel. Töötajad on need, kes moodustavad mingi organisatsiooni ehk ettevõtte, sellepärast ongi inimeste palkamine teatud asutusse väga oluline protsess. Viimasel ajal on suurt tähelepanu pööratud organisatsiooni töötajate otsimisele. Kuna õige personali värbamine ja valik aitab kokku hoida rahalisis kulutusi, siis peab iga asutuse juhtkond sellest teadlik olema. Seda eriti...
- Eristatakse individuaal-, paari-, grupi- ja pereteraapiat. Maailmas on sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi. Psühholoogia uurimismeetodid 1. Kirjeldavad uurimused A. Vaatlus (abiks filmimine, pildistamine) B. Küsitlused (vestlused, ankeedid) C. Juhtumi analüüs D. Testid · Testide liigid o Intelligentsustestid o Isiksusetestid o Kliinilised testid 2. Korrelatiivsed uurimused - ... võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost. o Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos o Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos o Näiteid negatiivsetest ja positiivsetest korrelatsioonidest: Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem...
? Milline oli riietus. ? Kuidas ta sobiks töötama olemasolevas kollektiivis. · Testimine võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse, oskuste jms kohta. Testitakse rangetel teaduslikel alustel ja testid peavad olema kontrollitud. · Teste liigitatakse järgmiselt: ? Võimete ja oskuste testid füüsiliste võimete ja vilumuste määramiseks teatud ülesannete täitmisel. ? Intelligentsustestid määravad vaimset võimekust. ? Isiksustestid määravad iseloomuomadusi. ? Psühholoogilised testid selgitavad kandidaadi tõekspidamisi, moraali ja ausust. · Testi tohib läbi viia vastava ettevalmistusega spetsialist. · Proovitöö annab usaldusväärset informatsiooni. · Pakkumise tegemine. Üldjuhul valitakse välja 23 sobivana tunduvat kandidaati, kes saadetakse vestlema vahetu juhiga. Juht otsustab, kellele tehakse tööpakkumine ja sõlmitakse tööleping...
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6...
a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed Question 3 Punktid: 1/1 Voolav intelligentsus vanemas eas... Vali üks vastus. a. Väheneb meestel b. Tõuseb naistel ja meestel, aga seda eri vanuses c. Väheneb pisut nii naistel kui meestel d. Tõuseb nii meestel kui naistel Question 4 Punktid: 1/1 Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d. kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Question 5 Punktid: 1/1 R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks vastus. a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus...
Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus...
Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja k...
Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. Vali üks vastus. a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed Õige 5. Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Vastus: Õige Vale Õige 6. Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d. kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Õige 7. Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks vastus. a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest...
2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. H...
09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
· Ei suuda ennast panna teiste olukorda Arengu hindamine Arengu hindamine erivanuses Esimeseks arengu näitajaks Apgari hinne Nooremad lapsed · Üldisem, enam mitteverbaalne · Riskistaatuse väljaselgitamine Vanemad lapsed · Hindamine spetsiifilisem, enam verbaalne · Probleemsed valdkonnad Hindamismeetodid · Vaatlus · Juhtumianalüüs (case studies jt.) · Intervjuu · Eksperiment · Testid Arengutestid, intelligentsustestid , eritestid Vaatlus · Näiteid ajaloost kaasajani · Kõige käepärasem meetod · Info erinevatest valdkondadest · Loomulik üldistatavus? · Hindamise aluseks ja teistele meetoditele · Pidev, kuna laps muutub · Erinevates keskkondades, erineval ajal (kk!) Vaatluse võimalused · Eesmärk - mida vaadelda? üks/mitu, üldisem/spetsiifilisem · Viis planeeritud/planeerimata · Aeg millal, kui sageli ja kui kaua? · Vormid loomulik, struktureeritud, osalusvaatlus...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...