SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD 4 II INTELLIGENTSUSE TESTIDE RAKENDAMINE KOOLIS 7 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD MATERJALID 1 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on praktilise intelligentsuse teooriad ja intelligentsustestide rakendamine koolis. Selle referaadi põhieesmärk on luua endale ja ka teistele selgem pilt praktilise intelligentsuse teooriatest ja ka sellest, kuidas oleks kõige õigem kasutada intelligentsusteste koolis ning kas see üldse lubatud on. Eesmärk on luua teadmine sellest,millised on praktilise intelligentsuse teooriad, mida üldse mõeldakse praktilise intelligentsuse teooriate all ning kuivõrd olulisi muutusi on toonud praktilise intelligentsuse teooria vaimse intelligentsuse teooriasse. Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks p...
Testi tulemusena saadi teada lapse vaimne vanus võrreldes tema ealise vanusega. RPM Raveni progresseeruvad maatriksid ehk RPM on John Carlyle Raveni poolt väljatöötatud pildiline intelligentsustest. Testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja läheb järjest keerukamaks. Kui varasemad intelligentsustestid sõltusid inimese keelelisest arengust ja kultuuritaustast, siis oli väga raske neid teste igale inimestele kohandada. Raveni test lahendas selle probleemi. Preagusel hetkel loetakse Raveni maatrikseid kultuurist sõltumatumaks ja universaalsemaks testiks üldintelligentsuse mõõtmisel. Wechsleri intelligentsusskaalad Wechsleri intelligentsusskaalad on David Wechsleri poolt välja töötatud
EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M. Terman (1877-1956) tõlkis aastail 1910-1916 Binet'i tekstis inglise keelde ja kohandas Ameerikale *Stanford-Binet test *Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus - g-faktor - üksikvõime > erivõime > üldvõime *R. B. Cattell - liikuv intelligentsus - kristalliseerunud intelligentsus INTELLIGENTSUST MÕJUTAB - vaimne kiirus - töömälu ja tähelepanu
üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. Vali üks vastus. a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed Õige 5. Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Vastus: Õige Vale Õige 6. Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d. kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Õige 7. Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks vastus. a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest
[7] 3.4 Raveni progresseeruvad maatriksid Raveni progresseeruvad maatriksid ehk RPM on John Carlyle Raveni poolt väljatöötatud mitteverbaalne (pildiline) intelligentsustest. Testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida seaduspärasus või loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja muutub järjest keerukamaks.[8] Et varasemad intelligentsustestid (Binet'-Simoni test, Wechsleri intelligentsusskaalad) sõltusid inimese keelelisest arengust ja kultuuritaustast, siis oli väga raske neid teste kõigile inimestele kohandada. Raveni test kõrvaldas selle probleemi. Tänapäeval 8 loetakse Raveni maatrikseid üheks kultuurist sõltumatumaks ja universaalsemaks testiks üldintelligentsuse (nn. g-faktori) mõõtmisel.[8] 3
teadmisi ja oskusi Kõige rohkem kasutusel üldise vaimse võimekuse mõõtvad skaalad Loogilis-matemaatiline intelligentsus ja suhtlemisintelligentsus Peastarvutamine ja joonistamine ei eelda kõrget vaimse võimekuse taset Inimene, kes jääb alla keskmisele võimele- võivad olla erakordsed oskused(autistid) Naised ja mehed võivad erineda ka üldise vaimse võimekuse poolest Intelligentsustestid- mehed on natuke paremad, kuid vaimsete võimete erisused ei ole suured Ka inimrasside üldised vaimsed võimed on erinevad Intelligentsustestide abil on võimalik ennustada ka õpitulemusi Uurimustulemused- üldine vaimne võimekus ametite puhul on seotud tööedukusega Õppimine Kohanemisnähtus, mille abil organism suudab end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga. Õppimine on uute teadmiste, oskuste ja
Erikultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Pärilikkuse ja keskkonnamõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlaste hulgas üksmeelt: osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teiste arvates mõjutavad intelligentsust peamiselt pärilikud tegurid. Nende kahe toimet on ka tõesti üsna raske eristada. Intelligentsustestid: Binet-Simoni test sai alguse 1904. aastal. Vaimse arengu määramiseks mõeldud test. Test sisaldab 30 ülesannet, alustati lapse eale mõeldud testi, kui laps tegi vea siis talle andi noorematele lastele mõeldud testi, seni kuni vigu enam ei tehtud. Nii sai teada mis vanusele lapse vaimne areng vastas. Samamoodi tehti ka ülespoole teste, kui laps ületas oma vaimse vanuse. Intelligentsuskvoot ehk IQ. William Stern võttis kasutusele selle. Selle arvutamiseks
Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned
Vali üks vastus. a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed Question 3 Punktid: 1/1 Voolav intelligentsus vanemas eas... Vali üks vastus. a. Väheneb meestel b. Tõuseb naistel ja meestel, aga seda eri vanuses c. Väheneb pisut nii naistel kui meestel d. Tõuseb nii meestel kui naistel Question 4 Punktid: 1/1 Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d. kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Question 5 Punktid: 1/1 R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks vastus. a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus
...................................................... 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal.......................................................................................................6 3 INTELLIGENTSUSTESTID..............................................................................................7 3.1 Binet-Simoni test..........................................................................................................7 3.2 Wechsleri intelligentsusskaalad................................................................................... 8 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test...........................................................8 3.4 IQ 8 3
kasutamisele koolis vaadatakse taunitavalt (IQ Test: Where Does..., s.a.). Õpilaste vaimsete võimete ja nende arenguvõimaluste mõistmiseks peab õpetajatel olema hea ettekujutus inimeste vaimsete võimete olemusest aru saamaks õpilaste arengupotensiaalist. Kuna täiskasvanutel IQ tulemus ei parane või tõuseb ainult natuke, siis peab neid mõõtma testidega, mille keskmine tulemus on 100, ja nende tulemusi hindama sellest normist alla- ja ülespoole vastava skaala alusel. Laste intelligentsustestid aga standardiseeritakse ja iga vanusegrupi jaoks leitakse keskmine tulemus. Enamik üldvõimete teste koosneb erinevat liiki alatestidest. Üksikküsimustele vastamisel saadud punktide summat nimetatakse testi toortulemuseks. See teisendatakse standardtulemuseks ja standardhälbeks. Standardtulemustes omistatakse vastava vanusegrupi valimi keskmiseks väärtus 100, seejuures on standardhälve 15
• Kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane niikaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini; • Seda tehakse niikaua kui jõutakse õige lahenduseni. 1. Probleemi identifitseerimine 2. Probleemi määratlemine 3. Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine 4. Informatsiooni kogumine ja organiseerimine 5. Ressursside hindamine 6. Lahendamise jälgimine 7. Lahenduskäigu hindamine R. Sternberg (Sternbergi arvates mõõdavad tavalised intelligentsustestid ainult analüütilist intelligentsust, kuid tegelikult koosneb intelligentsus kolmest osast: Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine 36 37 probleemi käsitluse plaanimine teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel
on 8-aastase tasemega) IQ (intelligentsuse kvoot) o W. Stern (1912) arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne o IQ = VI/KI*100, s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks Eesti koolides rühmatestid o Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest o Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest Wonderlicki intelligentsustestid; kaheksat laadi ülesandeid: o Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) o Verbaalne loogika (loogikaülesanded) o Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus) o Numbriline võimekus (jadade lahendused) o Aritmeetilised võimed (matemaatilised testülesanded)
praktiline probleemide lahendamine, verbaalne võimekus, sotsiaalsed oskused • Dweck: inkrementaalne ja entiteediteooria – kes usuvad, et intelligentsus võib muutuda, need on paremini motiveeritud ja motivatsioon on püsivam. Intelligentsus: • Boring – see, mida mõõdavad intelligentsustestid. Mõõtmine: • Galton – intelligentsematel inimestel paremini arenenud taju jms lihtsad kognitiivsed funktsioonid • Binet – intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemaid kognitiivseid protsesse. • Cattell – koostas testipatarei elementaarsete võimete mõõtmiseks. G-‐faktor:
personaalse keskkonna loomise kolm teed ( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine Sandra Scarr III Vaimsed võimed ja mõõtmine 1. Testide tüübid · Individuaaltestid · Grupitestid · Võimete testid (Ability tests) · Taseme testid (Achievement tests) · Intelligentsustestid (Aptitude tests) · Projektiivtestid Rorschach' test Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT) · Psühhomeetrilised testid MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler'i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956)
personaalse keskkonna loomise kolm teed ( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine Sandra Scarr III Vaimsed võimed ja mõõtmine 1. Testide tüübid · Individuaaltestid · Grupitestid · Võimete testid (Ability tests) · Taseme testid (Achievement tests) · Intelligentsustestid (Aptitude tests) · Projektiivtestid Rorschach' test Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT) · Psühhomeetrilised testid MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler'i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956)
lapsevanemate ja spetsialistidega koostööd, on andeka lapse äratundmine tõenäoline. Vastasel juhul võivad lapsed aga jäädagi valede ,,siltide" või diagnoosidega, mis on lapse arengu ja heaolu seisukohalt väga kahjulik. 3.2.3. Testid ja skaalad Kui esimene jälgimise/vaatlemise samm on astutud ning piisavalt infot lapse kohta kogutud, saab edasi liikuda erinevate testide juurde, mis andekuse määratlemisel suureks abiks on. Vaimsete võimete üldtuntud tuvastusviisiks on intelligentsustestid (IQ-testid). Kui lapse intelligentsuskvoot on normeeritud andmete järgi 120-130 (10-2% populatsioonist), siis hinnatakse ta andekaks ning selline laps võiks väärida hariduslikku eritähelepanu. (Sepp, 2010, 62.) Intelligentsustestide puhul on aga miinuspooled, mida tuleb meeles pidada: 1) teste 12 läbi viia ja tõlgendada saavad ainult litsentseeritud spetsialistid, mis tähendab, et igas koolis
Kriteeriumi valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga - Konstruktivaliidsus – mõõtmistulemuste seostemuster teiste mõõtmistulemustega ja muude teadaolevate faktidega nin selle seostemustri sobivus teooriaga - Kasulikkus – kas test ennustab v annab informatsiooni mingi kasuliku omdause või tulemuse kohta Operatsionaalne definitsioon - Boring – intelligentsus on see mida mõõdavad intelligentsustestid - Mõte: intelligentsus on psühholoogias kitsama ja spetsiifilisema tähendusega kui tavakeeles Mõõtmismudelid - Testivastuste kasuaalne heterogeensus – tuleks teha vahet kas mudel kehtiv individuaalsete erienvuse või põhjuslike mehhanismide kohta - Latentnte omadus – omaduse indikaatoritel on ühine põhjus - Formatiivne omadus – indikaatoritest saab moodustada kasuliku indeksi, kuid neil ei ole ühist põhjust
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus
TESTIMINE • Isiksuseomaduste ja individuaalsete erinevuste uurimine. Psühhomeetria • Test: küsimuste/ülesannete kogu, mille põhjal saab teha järeldusi inimese eripära kohta (võrdluses suurema rühmaga) • Testi eripärad: individuaalne hindamine, standardiseeritus, valmis instrument • isiksusetestid (MMPI, suur viisik (avatus, vastutustundlikkus, ekstravertsus, kooskõlalisus, neurootilisus), • intelligentsustestid – (Binet 1900, Raven 1930, Cattell 1940/50, Eysenck 1960/70) • projektiivsed testid – test millegi vallandamiseks teadvuses. Rorschch värviplektitest, Murray 1930) ISIKSUSETESTID • Ajalugu: temperamendi mõõtmine: sangviinik, koleerik, melanhoolik, flegmaatik • MMPI • Suur viisik: tänane teadmiste tase • Viis dimensiooni, mis eristavad inimesi: avatus, vastutustundlikkus, ekstravertsus, kooskõlalisus, neurootilisus
eraldada rumalad targematest) - Stanford-Binet skaala (mõõdab hästi lapse võimekust). 58. IQ. Intelligentsuse kvoot. IQ=VI/KI*100, st 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. - W. Stern arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne 59. Rühmatestid Eesti koolides. - Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest - Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest. 60. Ühe geeni haigused. - PKU (fenüülketonuuria) - Fragiilse X-i sündroom - MECP2 (Rett'i sündroom) - LNS (Lesch-Nyham'i sündroom) - DMD (Duchenne lihasdüstroofia) - NF1 (neurofibromotoos tüüp 1) jm haigused (teada üle 250 geeni) 61. Fenüülalaniini metabolismihaigused. Fenüüketonuuria, türosinoos, türosineemia, alkaptonuuria, albinism. Nad on põhjustatud
rakendatakse psühholoogilisi tehnikaid. - Eristatakse individuaal-, paari-, grupi- ja pereteraapiat. Maailmas on sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi. Psühholoogia uurimismeetodid 1. Kirjeldavad uurimused A. Vaatlus (abiks filmimine, pildistamine) B. Küsitlused (vestlused, ankeedid) C. Juhtumi analüüs D. Testid · Testide liigid o Intelligentsustestid o Isiksusetestid o Kliinilised testid 2. Korrelatiivsed uurimused - ... võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost. o Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos o Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos o Näiteid negatiivsetest ja positiivsetest korrelatsioonidest: Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6
(Türk 2005: 144) Põhjalikumate hindamismeetodite hulka loetakse teste ja käitumisülesandeid (Alas 2005: 71). Test võimaldab koguda infot kandidaadi isiksuseomaduste, väärtuste, pädevuse jm kohta. Testidega saadud infot kasutatakse tavaliselt kandidaatide arvukuse vähendamiseks. (Türk 2005: 138) Testide tüübid on järgmised: isiksuse, psühholoogilised, võimete ja oskuste ning Personali värbamine ja valik intelligentsustestid (Kõrven 2006: 246). Alas lisab loetellu veel proovitöö, kognitiivsete võimete test, mehhaaniliste võimete test, motoorsete ja sensoorsete võimete test, segatest, tööalaste vilumuste ja teadmiste test (Alas 2005: 73). Käitumisülesannetes hinnatakse kandidaatide käitumist erinevates tööga seotud olukordades, mida tekitatakse kunstlikult. Enam kasutatavad käitumisülesannete tüübid on järgmised:
Kas intelligentsust saab ette näha juba lapseeas? Testiti 2-6kuiseid imikuid, näidates neile pilte inimeste nägudest. Kiiremini tüdinenud ja üha uusi pilte vaadata soovinud laste intelligentsus osutus vanemas eas mõõdetuna suuremaks. 3aastaste laste testitulemused võimaldavad ära öelda, milliseid tulemusi saavad nad täiskasvanuna. Seni pole võimalik enne lapse 3. eluaastat tema arengu kohta kindlaid järeldusi teha. 22. Intelligentsustestid BINET-SIMONI TEST 1904. aastal töötasid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théodore Simon välja laste vaimse arengu määramiseks mõeldud testi. Tekkis vajadus eristada lapsi, kes ei saa hakkama normaalkoolis. Esialgses testis oli 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema tegelikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni
- küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Intervjuu korral säilib küsitlejal võimalus tõsta vastaja motivatsiooni. Arhiiviandmete uurimine. Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone, võimladab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin). Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Psüühika bioloogilised alused. (Allikas: Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) · Psüühiline tegevus sõltub kesknärvisüsteemist, mille ülesandeks on tagada kohanemine keskkonnaga läbi adekvaatsete reageeringute ärritajateöe (stiimulid)
minimaalselt vajalike kasvatus- ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks fluiidne intelligentsus – väljendub mõtlemise dünaamikas (kiirus, ümberlülitamine, veakindlus); areneb kuni 25.-30.eluaastani kristalliseerunud intelligentsus – omandatud ja settinud teadmised ja kogemused; arenemisvõimeline kuni kõrge eani vaimseid võimed uuritakse testidega intelligentsustestid – viis mõõta inimese vaimseid võimeid IQ – intelligentsuskvoot [IQ(saadud tulemus/norm)*100] testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõue r>0.8 seadumusi uuritakse ka testidega isikus kujuneb geneetiliste ja keskkonnategurite koosmõjul geenide väljenduvus sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest ISIKUSTESTID: objektiivtestid – võimaldavad teada saada isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi
pidada Carrolli kolmeastmelist intellekti struktuuri mudelit, mis eristab inimese intellektis kolme kihistust: üksikvõimeid, grupivõimeid ja üldvõimekust. 6. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? Psühhomeetrilised IQ testid teevad järeldusi ülesannete lahendamistulemuste põhjal. Praktilised intelligentsustestid rõhutavad vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust. 7. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6. 8. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal. 9. Milles seisneb Flynni efekt?
Intelligentsuse testimine testides ei ole midagi müstilist: need võimaldavad inimestevahelisi erinevusi kirjeldada süstemaatiliselt ning seeläbi inimesi "mehhaaniliselt" võrrelda mehhaanilisus suurendab objektiivsust ja usaldusväärsust IQ testis peab olema palju erinevat tüüpi ülesandeid IQ mõõtmine on võrdlemisi robustne ja standartne kindlate põhimõtetega protseduur Kui intelligentsustestid sisaldavad piisaval hulgal küllalt mitmekesiseid (või väga hoolikalt valitud ülesandeid), siis saab nendega inimesi eristada väga usaldusväärselt: ka täiesti erinevatest ülesannete kogumitest saadud tulemused reastavad inimesed intelligentsuse alusel väga sarnaselt. - Johnson, Bouchard, Krueger, McGue & Gottesman, 2004 Olukord Eestis 1999.a. Sotsiaalministeeriumi uurimus: intelligentsust mõõtvaid teste ~20, neist ca pooled individuaaltestid => aegunud ja
- sõnad - lausete pikkus - küsimuste järjekord (tundlikud teemad) - küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks)
sõnad lausete pikkus küsimuste järjekord (tundlikud teemad) küsimuste hulk 2 valikvastused avatud küsimused intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks)
haridussüsteemis normaalselt edeneda. Lk 354-356 6.4. Informatsiooni töötlus 22 6.5. Intelligents Intelligentsuse mõõtmiseks on psühholoogid välja töötanud testid, kus rõhk on asetatud isikute soorituse võrdlemisele , nii et seda on võimalik muuta. „Tulemus“, mis inimese testi tegemisel saavutab, peegeldab nende sooritust. Kõige tavalisemad testid on intelligentsustestid. Galton, oli 1980-datel esimene isik Inglismaal, kes üritas intelligentsust teaduslikult mitmete testide abil mõõta. Ta uskus, et intelligentsus on põhiomadus ning see mõjutab inimese kõikide ülesannete sooritamist. Kahekümnenda sajandi alguses kaks prantsuse psühholoogi Binet ja Simon avaldasin testid, väites, et nende abil on võimalik tuvastada lapsi, kes ei suuda areneda tavalises koolisüsteemis. Kahe teadlase eesmärgiks oli tuvastada need lapsed, et saaks
intelligentsustestide üks peamisi rakendusalasid. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ülesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid. TESTITULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Kuna intelligentsustestid ei ole mõeldud selleks, et teada saada, kuidas inimene sooritab selles konkreetses testis olevaid ülesandeid, vaid testitulemuse alusel püütakse hinnata inimese üldist arutlus- ja mõtlemisvõimet ning ennustada, kuidas ta võiks tulevikus toime tulla neid võimeid nõudvate ülesannetega, siis testi tulemust peab vaatama kui ennustust, millel on teatav tõenäosus osutuda õigeks. Just ennustusel tekkida võiva eksimuse, aga ka
õnnetumad. Inimeste õnnetunne erinevates riikides Veenhovengi järgi (Kidron, 2007): · sõltub maa jõukusest, isikuvabaduste austamisest, võrdsusest meest ja naiste ning erinevate sotsiaalsete kihtide vahel, haridusele ja infole raha eraldamisest, vähesest tööpuudusest jne. Emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused Intelligentsus · Intelligentsus on see, mida mõõdavad intelligentsustestid. · Binet ja Simon` (1904) esimene IQ test koolilaste õppeedukuse ennustamiseks.Individuaaltest. · Esmisesed rühmatestid I Maailmasõja ajal sõjaväes. Intelligentsus kui üldine vaimne võimekus. Binet · IQ 85 - 115 keskmised vaimsed võimed IQ 116 - 130 kõrged vaimsed võimed · IQ üle 130 vaimselt väga andekad. IQ 70 - 84 madalad vaimsed võimed, alla normi e. alla IQ 70 vaimne alaareng, jaotub neljaks rühmaks: (1) IQ 55 - 69 kerge alaareng
- Sternberg: erinevate intelligentsusliikide kombineerumine ja koos toimimine – seesmine komponent (inimene enda sees toimuvad kognitiivsed protsessid – vajaliku info omastamine, probleemi käsitluse lahendamine ja oma teadmiste kohandamine vastavalt situatsioonile), kogemuslik komp (kogemuste mõju intelligentsusele) ja seotus väliskeskkonnaga (intelligentsuse avalik külg, erinevates kultuurides seatakse esiküljele erinevad ülesanded) Intelligentsustestid – Stanford-Binet test: Koosneb seeriast ülesannetest, mille olemus varieerub vastavalt testitava vanusele. Test esitatakse suuliselt, alustatakse kergematest (eale vastavatest) ja liigutakse edasi raskemate probleemide lahendamiseni. Kui saavutatakse vaimse ea tase, millest testitav edasi minna ei suuda (ei soorita ühtegi ül) on test läbi. Õigete ja valede vastuste mustrit uurides saab arvutada testitud isiku IQ väärtuse
- Keskkond – teadmata geenide avaldumine Vaimsete võimete mõõtmine Vaimne iga (individuaalsed testid) - Binet-Simeoni intelligentsustest -koolilastele et eraldada rumalad targematest - Stanford-Binet skaala – mõõdab lapse võimekust IQ – intelligentsuse kvoot - Stern – vaimne kui kronoloogiline iga - IQ = VI/KI*100 Eesti koolides rühmatestid - Raveni progressiivsed maatriksid – mitteverbaalsed ülesanded - Wonderlicki intelligentsustestid – verbaalsed ja mitteverbaalsed Uudikmutatsioonid Rett’i sündroom - Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon ehk ei pärandu järglastele - Poistele letaalne, tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis taandareng kiire Tripletsete korduste suurenemine - Huntingtoni alleel, CAG tripleti kordused: tavaliselt 11-34 kordust, haigus, siis enam kui 40 kordust - Fragiilse X sündroom – vaimne alaareng
paranemisest. Tõusis c 20 punkti. Keskpärasest perekonnast pärit lapse kooliedukust mõjutavad pigem keskkonna kui pärilikud faktorid. Praktilise intelligentsuse teooriate olemus ja põhierinevus traditsioonilistest intelligentsuse käsitustest. Sternbergi ja Gardneri teooriad nimetatakse praktilise intelligentsuse teooriateks – praktilise intelligentsuse teooria üritab välja selgitada vaimsed võimed eluliste probleemide lahendamisel. Traditsioonilised intelligentsustestid ei suuda seda inimvõimete tahtku adekvaatselt mõõta. Traditsioonilised lähenemised ei too esile ega mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel. Nad ei suuda teha vahet, kas testitav ei teadnud analoogiate leidimisel vajaliku sõna tähendust ega osanud seepärast õigesti vastata või ei suutnud tõesti näha seost. 9)Praktilise intelligentsuse mõõtmine. Mõõtmine on keeruline. Sternberg soovitab selleks kasutada igapäevaolduses kohanemise võimet.
Kui see skaala sai tuntuks Am. Üh.-s, siis kohaldati see kohalikele oludele ja võeti laialdaselt kasutusele. 1916.aastal tänapäevastas seda L. Madison Terman Stanfordi ülikoolist. Standford-Binet’ skaala on algne individuaalne IQ test, mille küsimused on jaotatud rühmadesse raskusastme kasvamise järjekorras - lausete lõpetamine, arvude rida jt. Läbiviija on psühholoog ja kestab tunde. On individuaane test, seetõttu aeganõudev ja kulukas. *Kirjalikud intelligentsustestid - alates I Maailmasõjast. Võimaldavad testida mitut inimest korraga. Testides lastakse sageli defineerida järjest keerulisemaks muutuvaid mõisteid, kontrollitakse tekstilõikudest arusaamist, aritmeetilist arutlusoskust ja matemaatikateadmisi. *Raveni progresseeruvate maatriksite test - levinud test ruumilise kujutlusvõime mõõtmiseks (leida seaduspära mõistes kolmanda rea viimase kujundi puuduv komponent)
? Kuidas ta mõjus. ? Milline oli riietus. ? Kuidas ta sobiks töötama olemasolevas kollektiivis. · Testimine võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse, oskuste jms kohta. Testitakse rangetel teaduslikel alustel ja testid peavad olema kontrollitud. · Teste liigitatakse järgmiselt: ? Võimete ja oskuste testid füüsiliste võimete ja vilumuste määramiseks teatud ülesannete täitmisel. ? Intelligentsustestid määravad vaimset võimekust. ? Isiksustestid määravad iseloomuomadusi. ? Psühholoogilised testid selgitavad kandidaadi tõekspidamisi, moraali ja ausust. · Testi tohib läbi viia vastava ettevalmistusega spetsialist. · Proovitöö annab usaldusväärset informatsiooni. · Pakkumise tegemine. Üldjuhul valitakse välja 23 sobivana tunduvat kandidaati, kes saadetakse vestlema vahetu juhiga. Juht otsustab, kellele tehakse tööpakkumine ja sõlmitakse tööleping
suunatakse isiksuse arengu eneseaktualisatsioonile ja –teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Psühholoogide, vanemte ja õpetajate roll on kaasa aidata kõigis meis peituva potentsiaali parimale realiseerimisele. Keskel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekonsteptsioon. Isiksuseomaduste mõõtmine Intelligentsustestid Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemiskoskuses, mäletamisvõimes, mõistamisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Umbes 50-70% intelligentsusest on determineeritud geneedtiliselt. Lahus kasvanud monotsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud, aga geneetiliselt erinevamatel isikutel. Teise poole tagavad haridus, kasvatus, arengukeskkond, tingimuste ja abivahendite olemasolu ja kvaliteet
Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. - sõnad - lausete pikkus - küsimuste järjekord (tundlikud teemad) - küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Isiksusetestid: objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused., projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni. Arhiiviandmete uurimine. Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone, võimaldab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin). Uurimuse käik
Psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suur viisik enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile (avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus) Kognitiiv-käitumuslikud A, Bandura, J. Rotter, W. Mischel, M. Seligman rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus isksuse kujunemisel. Humanistlikud C. Rogers, A. Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Intelligentsustestid vaimse võimekuse, arukuse teada saamiseks IQ - intelligentsuskvootsient Valiidsus näitab seda, millisel määral test mõõdab just nimelt seda, milleks ta on ette nähtud Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses
vaimsete võimekuse testid mõõdavad ka g-faktorit, mis on ühine kõigil alatestidel. G-faktor tähendab üldfaktorit. Indikaatorite indiferentsuse reegel reegel, mille kohaselt kõik vaimsete võimete alltestid on omavaheliselt seotud, kuivõrd sisaldavad ühisosana kõigile alltestidele omast üldvõimekust, mida nimetatakse sageli g- faktoriks. Robert Sternberg jagab intelligentsuse kolme osasse: 1) Analüütiline intelligentsus kasulik intelligentsustestides, intelligentsustestid mõõdavadki seda intelligentsust 2) Kreatiivne intelligentsus ehk loovus väljendub oskuses välja mõelda midagi täiesti uut või reageerida leidlikult ootamatutele olukordadele 3) Praktiline intelligentsus kasulik lahendades igapäevaelus ettetulevaid olukordi. Robert Sternbergi uurimused ei võimalda teha põhjapanevaid üldistusi ega järeldusi. 13.4. Inimgruppide erinevused Meeste vaimne võimekus on naistest veidi suurem. Rassiline vaimne
· Ei suuda ennast panna teiste olukorda Arengu hindamine Arengu hindamine erivanuses Esimeseks arengu näitajaks Apgari hinne Nooremad lapsed · Üldisem, enam mitteverbaalne · Riskistaatuse väljaselgitamine Vanemad lapsed · Hindamine spetsiifilisem, enam verbaalne · Probleemsed valdkonnad Hindamismeetodid · Vaatlus · Juhtumianalüüs (case studies jt.) · Intervjuu · Eksperiment · Testid Arengutestid, intelligentsustestid, eritestid Vaatlus · Näiteid ajaloost kaasajani · Kõige käepärasem meetod · Info erinevatest valdkondadest · Loomulik üldistatavus? · Hindamise aluseks ja teistele meetoditele · Pidev, kuna laps muutub · Erinevates keskkondades, erineval ajal (kk!) Vaatluse võimalused · Eesmärk - mida vaadelda? üks/mitu, üldisem/spetsiifilisem · Viis planeeritud/planeerimata · Aeg millal, kui sageli ja kui kaua? · Vormid loomulik, struktureeritud, osalusvaatlus
· Enesetunnetuslik(ehk intrapersonaalne) · Suhtlemisalane (ehk interpersonaalne) Samas, Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule seetõttu on väljatoodud võimekusi raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekusest, aga säilitanud ülejäänud. Robert Sternberg'i arvates mõõdavad tavalised intelligentsustestid ainult analüütilist intelligentsus, ehk siis vaid ühte võimekust. Kuid tegelikult koosneb intelligentsus kolmest osast: · Analüütiline intelligentsus: - Vajaliku teabe omandamine - Probleemi käsitluse planeerimine - Teadmiste kohandamine plaaniga, konkreetse ülesande täitmisel · Loovus : - Ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega teadmisi
Kui ta selles vigu tegi, anti talle aasta nooremale mõeldud lapse test. Minnakse astmeni, kus laps ühtegi viga ei tee.) William Sterni IQ test- intelligentsuse mõõdu test. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsivanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktide arv IQ väärtuseks. Enamlevinud testid: · David Wechsleri intelligentsustestid- laste ja täiskasvanute variant. Ebavõrdsed olukorrad- neil inimestel, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Ps nõuavad niisugused testid tihtipeale keele tundmist, olles seega sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei oska. Nende prob ületamiseks on üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi. · John C. Raven'i progressiivsete maatriksite test
Kohusetundlikkus: eesmärgipüsivus, impulsside kontroll. Kompetentsus, korralikkus, kohusetundlikkus, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, järelemõtlemine. Avatus: intelligentsus, praktilisus/mittepraktilisus. Fantaasiale, kunstile, tunnetele, teguviisidele, mõtetele, väärtustele. VAIMSE VÕIMEKUSE KONSEPTSIOONID ÜLEVAADE PROBLEEMIDEST KONTSEPTSIOONIDE JA MÕÕTMISE PROBLEEM 1. Psühhomeetria Intelligentsustestid & IQ Valiidsus. IQ testid mõõdavad pigem hetkeseisu, mitte potentsiaali. IQ number kirjeldab võimalikku ülemist piiri. Valiidsus – kas testid mõõdavad tõesti seda mille kohta öeldakse potentsiaal. Kuivõrd hästi see näitab seda mida mõõdab. 2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid. Moodulid. Praktiline intelligentsus (hakkama saamine). Haridus ja vaimsed võimed. Moodulid – eraldi olevad võimed. IQ mõõdab üldandekust
tegevuses või musikaalsuses, füüsilistes, suhtlemis- või teistes spetsiifilistes võimetes. Vaimseid võimeid nimetatakse psühholoogias intelligentsuseks. 114. Milliseid ülesandeid tuleb lahendada intelligentsust mõõtvates testides? Intelligentsuse mõõtmine toimub testide abil, kus lahendada tuleb erinevaid analüüsioskust, loogilist mõtlemist ja arusaamist nõudvaid ülesandeid. 115. Millal ja milleks loodi esimesed intelligentsuse testid? Esimesed intelligentsustestid olid mõeldud eristamaks lapsed, kes saavad kasu tavapärases koolis õpetamisest, nendest, kes vajavad eriharidust. Esimese intelligentsustesti autor oli 1904 aastal prantslane Alfred Binet. 1916 aastal täiendas Stanfordi Ülikooli professori Lewis Stermani Binet testi intelligentsuskoefitsendiga IQ, mille tulemusena sündis Stanford Binet test. 116. Mida ennustab IQ eelkõige? Esialgselt tähendas IQ vahet kronoloogilise vanuse ja vaimse vanuse vahel, mis väljendati valemiga:
Kokkuvõtvalt kaksikute uuringud näitavad pärilikkuse suurt rolli kuritegeliku käitumise kujunemise. Kuritegeliku kokkulangevuse näitajad, on konkordsuse näitajaid MZ kaksikutel siiski kõrgemad. Suguvõsa uuringu viis esimesena läbi R. Dugdale. Ta vaatles Jukes'i suguvõsa arengut alates 1750-1870 ning avastas, et 709 järglastest ligi 20% olid kurjategijad ning 40% sõltusid vaesuse tõttu riigi toetustest. 1912. aastal töötas H. Goddard (esimesena tõi intelligentsustestid USAsse) nõrgamõistuslike koolis New Jerseys ning tema uuring kajastus raamatus "Kallikakide perekond", mis rääkis ühest tema kasvandikust, kelle päritolu ta uuris ning avastas, et seda suguvõsaliini pidi oli pärandunud põlvest-põlve mõrgamõistuslikkus, prostitutsioon ja kuritegelik käitumine. Näiteid selle kohta, et kriminaalne käitumine on põlvkonniti järjepidev nähtus on esitatus ka uuemates uuringutes. 1960ndate Cambridge'i longituuduuringus leiti, et
annaabi.ee 
