on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, omab võtmerolli vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, aitab aktiveerida valgu sünteesil osalevaid ensüüme. Klorofülli koostises Fe kuulub hemoglobiini koostisesse, osaledes hapniku viimisel lastel vähenenud tähelepanuvõime, häired kopsudest kudedesse, et tagada organismi normaalne intellektuaalses arengus, elutegevus, vajalik vereloomes, kasutatakse heemi ja täiskasvanutel väheneb füüsilise töö tegemise müoglobiini sünteesiks, võimet, on paljude ensüümide komponent, väsimus, naha kahvatus, aneemia, kõhukinnisus. suurendab vastupanuvõimet stressile ning haigustele, nõrgendab vastupanu- ja tegutsemisvõimet
rõõmsas meeleolus eelistatakse tihti klassikat, pop'i ja blues'i. Tänapäeval kasutatakse muusika kuulamiseks enamasti telefoni, arvutit, iPhone, mp3 jne. Sinna juurde ostetakse veel kõrvaklapid, et veel parem kuulata oleks, siis tundub nagu oleksid justkui kontserdil. Aga mitte keegi pole mõelnud sellele, et muusika võib olla nii kasulik kui ka kahjulik. Teadlaste arvates edestavad lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaaslasi nii intellektuaalses kui ka füüsilises arengus. Imikud tajuvad muusikat, tehes vahet erinevatel helikõrrgustel, rütmil ja tempol. Rütmikas muusika mõjub neile ergutavalt ning rahulikud lüürilised meloodiad rahustavalt. Palju on räägitud ka Mozarti muusika mõjust. See aktiveerib ajutegevust ning aitab kaasa mälule ja mõttetegevusele. Seega on muusika abil võimalik intelligentne inimene kasvatada. Kõrvaarstid on väitnud, et pikemaajaline valju muusika kuulamine või selles keskkonnas
Mary Parker Follett Mary Parker Follett oli Ameerika sotsioloog, konsultant, sotsiaaltöötaja, demokraatlike, inimsuhete ja juhtimise teemaliste raamatute autor. (1) Teda tunnustati poliitilise filosoofina ja teadlasena tänu tema esimesele raamatule, mis tegi teda nähtavaks osalejaks intellektuaalses Bostoni elus. Tänapäeval aga peetakse raamatut klassikaliseks eeskujuks institutsioonilisest ajaloost. 1918. aastal M.Follet kirjutas oma teist raamatut „The New State: group organization the solution of popular governance“. Raamatus käsitletakse inimeste koostoimet poliitikas, riikliku ja rahvusvahelises organisatsioonis. See raamat tõi talle maailma kuulsuse. (5) Tal on väga tähtis roll mõtlemise arengus, täiskasvanute praktikas ning mitteametlikus hariduses
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED:
Elul on mis tahes mõte, mille inimene sellele annab, ja see teeb elu mõttekaks, aga küsimus, mis on elu mõte, on ebaloogiline ja vastamatu. Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla maailma valvurid, milles kätkeb meie mõte. Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud intellektuaalses ja praktilises hoiakus maailma vastu, vaid austuses maailma, eriti loodusliku maailma vastu. Friedrich Nietzsche Nietzscheütleb, et elu mõte on üliinimene, kes pärast inimest loob mõtet, jaatab elu ja kannab väärtusi. Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe. Võib-olla need vastused on ühitatavad: võimutahe tekitab üliinimese või üliinimene esindab võimutahet. Võib-olla võimutahe on elu tuum või olemus ja üliinimene on elu eesmärk. Arthur Schopenhauer
· Linnade eestistumise algus 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased.
ümbritseva toomine inimese õpitulemust sotsiaal- Arusaam arusaamad ja inimene on kultuurilise elukäikudest, nägemused endast saavutanud keskkonnaga, kogemused kui õppijast teatud taseme oma mille kaudu rõhub Võimalik intellektuaalses, toimub õppimisel saavutada sotsiaalses ning õppimine ning väga palju autonoomne vaimses arengus seeläbi inimese kogemustele- mõtlemine Oluline on mina areng motivaator. enesemotivatsioon, sest selleta
fragmenteerimine (M.Earls) Tootega kaasnev lugu, selle tähtsus, tootega sidumise võimalused (R.Jensen) Turundusuuringud ja toote arendus Arvamused on eelarvamuslikud, inimesed arvavad seda, mida tahetakse kuulda Puudutavad minevikku, seda mis on tehtud Inimesed ei tea, mida nad tulevikus teevad Toote arendamine on ettevõtja, mitte tarbija ülesanne (M.Earls) Turundus Turunduse ideed on teatud aja ja koha saadused. Nad tekivad teatud intellektuaalses, kultuurilise ja majanduslikus kliimas, mis vastab antud hetke ärimaailma olustikule. Turundus on ajalooline nähtus, mitte kogum kohustavaid ja muutumatuid tõdesid (M.Earls) Tuleviku trendid (D.von Matt) Infoajastule järgneb unistuste ajastu Integreeritud kommunikatsiooni loomine vajab uut mudelit Massikommunikatsioon ei kaota oma kohta otseturundusele Internet muudab brändide juhtimist Bränd jääb majakaks kaoses trendid
"Ilias"kujutab endast kreeka kõige vanemat kirjandust; ja see on kirjutatud ilmekas, elegantses, kaunis keeles, mille pidi olema juba sajandeid kestnud ajalugu inimeste püüdlusi väljendada ennast selgesti ja ilustasti, mis on omakorda tsivilisatsiooni vaieldamatuks tunnuseks. Kreeka müüdid ei heida valgust varasematel aegadel elanud inimsoole.Kuid nad heidavad küllaldaselt valgust varajastele kreeklastele; ja see näib antud juhul olevat meie, kes me oleme nende järglased nii intellektuaalses, kunstialases kui ka poliitilises mõttes. Sageli räägitakse "Kreeka imest".See fraas tähendab maailma uut sündi seoses kreeka virgumisega. Varasematel kreeka poeetidel kujunes uus vaatekoht, millest neile eelnenud maailmas ei osatud unistadagi , kuid mis ei kao kungi neile järgnenud maailmas.Kreeklased lõid jumala enda näo järgi. Enne seda polnud jumalatel midagi ühist reaalsusega. Nad erinesid kõigist elusolendeist.
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse
poolest. Olulised olid Mondriani reisid Domburgi, väiksesse linnakesse saare peal, kuhu rajati Jan Tooropi, tolle aja ühe kuulsama Hollandi kunstniku, kunstnike kogukond. Toorop oli Hollandi ja Prantsusmaa kunstnike kogukondade vahendaja ning nägi palju vaeva, et viia kahe riigi kunstnikke kokku. Aastal 1909 liitus Piet Mondrian usklikku kogukonnaga, mis ainult ei murdnud tema suhet õigeusklikest vanematega, aga sellest sai ka alus tema mõtlemises ja intellektuaalses pooles tema kunstis. Nendel aastatel kasvates Mondrian habeme ja mediteeris. Nagu paljud temaaegsed kunstnikud, võib Mondrian pidada boheemlaslikuks, kuigi hiljematel aastatel muutub ta välimus ametlikumaks, ta hakkab kandma ülikondi. See muutus on tõenäoliselt tingitud sellest, et tema huvi looduse ja maastike vastu muutus ning hakkas huvituma linnast. Mondriani töödes tõlgendab see tema huvi juhuslikkusesse ning ebakorrapärasusesse looduses
kohustus ta jahvatada vilja ainult oma isanda veskis ja pärast selle eest maksta, selleks võeti talupoegadelt vanu käsikive ära. See näitab, et talupajale ei tulnud palju kasumit ekskaja tehnilistest uuendustest. Ta oli kirjaoskamatu, oma usunditega, must − teda peeti rohkem loomaks, kui inimeseks. Sotsiaalses ja poliitilises plaanis pidi tavaline keskaja inimene alluma ülematele: prelaatidele, kui ta oli vaimulik või kuningale, senjöörile juhul kui ta on ilmik. Intellektuaalses ja vaimses plaanis pidi ta alluma eelkõige Piiblile. Vaadeldes tavalise talupoega igapäevast elu, on näha, et me läksime nendest edasi kultuurses plaanis. Kuid aga vaadelda nende tundeid ja eesmärke, nad jäid suures osas samaseks. Meid huvitavad tänapäevani samad mured: kuidas päästa oma hinge ja mis sellega saab pärast surma ning kuidas hoida oma pere ja armastust. Kirjandus Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. Keskaja inimene, Tallinn 2002.
nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu igas klassis. Õppekavas peavad kindlasti saama rohkem tunde klassikalised õppeained nagu matemaatika, emakeel, kirjandus, võõrkeeled (ka ladina keel), loodusteadus, mida on läbi aegade koolis õpetatud ja mis on alati kuulunud ühe haritud inimese teadmiste pagasisse. Õppekava ei pea järgima moodi, vaid keskenduma püsiväärtustele. Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine-inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Sotsialisatsioon-väärtuste, normide, reeglite, käitumise mallide, mis kehtivad antud ajahetkel antud ühiskonnas, omandamise protsess ning nende põhjal sotsiaalsete seoste ja kogemuste saamine.
Asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale. Oskab sooritada lihtsamaid rütmilisi liigutusi: plaksutamine, lehvitamine, põlve plaks, kükk jne. Füüsiline areng: 1 kuul õpib laps tõstma pead. 2 kuul hoiab pead ja rindkeret. 4-5 kuul istub toega. 6-7 istub toe najal. 8-9 seisab toe najal ja roomab. Oluline on motoorika areng, 4-5 ilmnevad esimesed suunatud liigutused (kompimine). 5-6 kuul laps suudab haarata, mis eeldab silma, käe koordinatsiooni. Haaramine on oluline näitaja intellektuaalses arengus, esimese eesmärgi pärane tegevus, mis on omakorda eelduseks praktilistele e. Esemeliseks tegevuseks. Teisel poolaastal käte tegevus ( liigutused) arendavad üha intensiivsemalt. Laps vehib haaratud mänguasjadega, viskab, tõstab üles, hammustab, paneb käest kätte. 7-8 kuuselt paneb laps väikesed esemed suurde kaussi, avab ja suleb. 9-10 kuuselt hakkab esemeid kasutama lähtuvalt funktsioonidest : tassist juuakse, palli veeretatakse jne
ning algteadmised inimesest,loodusest ja ühiskonnast. Tänapäeval arenenud riikides enam ei eristata, kuna kohustuslik on põhiharidus. Alusharidus (early childhood education)- teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Areng (development)- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhitavate faktorite mõjul. Areng on eluaegne protsess, mis algab eostumisest ja jätkub kuni surmani. Areng on muutumine ning arengulised muutused on märgatavad vaid teatud aja möödudes. Inimese arengut iseloomustab peale füüsilise arengu ka intellektuaalne ehk vaimne ehk kognitiivne areng, sotsiaalne ehk kommunikatiivne areng, emotsionaalne areng ning kõlbeline areng. Arengulised
kirjas, ei võtnud sotsialism poliitilise uskumuse kuju enne üheksateistkümnenda sajandi algust. See arenes vastureaktsioonina industriaalse kapitalismi ilmumisele. Varajases vormis oli sotsialism fundamentaalne, utoopiline ja revolutsionääriline karakter. Marxsism: Teoreetilise süsteemina moodustab Marxsism põhimõttelise alternatiivi liberaalsele ratsionismile, mis on domineerinud lääne kultuuris ja intellektuaalses maailmas moodsal ajastul. Poliitilise jõuna, rahvusvahelise kommunistliku liikumisega on Marxsismi nähtud kui põhilist vaenlast lääne kapitalismile perioodil 1917-1991. Marxs ise uskus, et on loonud uue sotsialismi liigi mis oli teaduslik. Marxsismi filosoofia nurgakiviks oli see mida Engel kutsus ,,materiaalse kontseptsiooni ajalugu". See toob esile ökonoomilise elu tähtsuse. See tähendab, et sotsiaalseid ja ajaloolisi sündmusi saab seletada ökonoomilise ja klassi faktorites.
" Andekate laste vanemad tegelevad küll lastega sedavõrd rohkem, et nad veedavad lapsega aega tegevusi tehes, mis vajavad häid kognitiivseid oskusi, näiteks lugemine, mängimine, huvitavates kohtades käimine. Küll võib aga andekas laps ilusti kasvada ja hakkama saada ka vaeses perekonnas. Siis on aga oluline see, et lapsel oleks teatav sõpruskond, kellega ta saaks neid tegevusi teha. Olla andekas anti-intellektuaalses ühiskonnas Olla andekas sellises ühiskonnas, mis teadmisi ei väärtusta, võib olla samasugune häbimärk nagu mistahes muu iseloomujoon või inimese tunnus. Andekad lapsed soovivad omada samasugust sõpruskonda nagu kõik teised tavalised lapsed, aga andekaid häirib see, et neid justkui sildistatakse teiste laste poolt ja see paneb andekaid teistmoodi käituma. Tüdrukuid mõjutab ühiskonna suhtumine neisse rohkem kui poisse, sest tüdrukutele on juba
lauludel on loote jaoks aga eriline tähendus. Ka Venemaal välja töötatud ülasisese muusikalise ettevalmistuse süsteemi põhiosaks on hälli- ja lemmiklaulud, mida ümisedes tulevased emad rütmivõimlemisega tegelevad. Sedalaadi muusikaline ettevalmistus mõjub soodsalt liikumisaktiivsusele, parandab vereringet ning loote ja ema emotsionaalset seisundit. Teadlaste arvates edestavad need lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaasalasi nii intellektuaalses kui füüsilises arengus. Ja neil pidavat tõepoolest kasvama paremini juuksed ning piimahambadki varem tulema. (taps 2013) 6 2. Kõrvaklappidega muusika kuulamine võib olla kahjulik Noored ja vanad, kes armastavad kõrvaklappidega muusikat kuulata, võivad olla tulevased kõrvatohtri patsiendid. Doktor Kalvet räägib, et väga tähtis on teada seda, et suurem osa helist
[4] Inimesed viibivad sageli kohtades kus kõlab muusika, näiteks poodides. Kuna muusika loob hea meeleolu, siis on seda ka seal kavalalt ära kasutatud. Briti muusikapsühholoogi Adrian Northi uurimistulemused näitavad, et muusikal on suur roll ostja eelistuste suunamisel.[2] Tegelikult tajub inimene muusikat juba enne sündi. Teadlaste arvates, on lapsed, kellega enne sündi muusikaliselt suheldakse, oma eakaaslastest ees nii intellektuaalses kui ka füüsilises arengus. Sellest järeldub, et muusika abil on võimalik lapsest intelligentne inimene kasvatada.[2] Muusika peamised ülesanded ühiskonnas, ühendada inimesi ning rääkida neile tõtt, on suured ülesanded. Ei ole põhjust arvata, et vajadus neid ülesandeid täita võiks kunagi kaduda.[6] 3.1.1 Muusika tähtsus noortele Enamik teismelisi kellele meeldib valjult rütmimuusikat kuulata, püüavad alateadlikult
Ema häälel ja lauludel on loote jaoks aga eriline tähendus. Ka Venemaal välja töötatud üsasisese muusikalise ettevalmistuse süsteemi põhiosaks on hälli- ja lemmiklaulud, mida ümisedes tulevased emad rütmivõimlemisega tegelevad. Sedalaadi muusikaline ettevalmistus mõjub soodsalt liikumisaktiivsusele, parandab vereringet ning loote ja ema emotsionaalset seisundit. Teadlaste arvates edestavad need lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaasalasi nii intellektuaalses kui füüsilises arengus. Ja neil pidavat tõepoolest kasvama paremini juuksed ning piimahambadki varem tulema. Esialgu tajub laps helisid lootevee võngete kaudu. Loote kõrvad arenevad lõplikult välja 24- ndaks rasedusnädalaks ja siis kuuleb ta sama hästi kui täiskasvanu. Vastsündinu kuulmine on täiskasvanu omast isegi teravam, sest kogu süsteem on veel kulumata. Ta kuuleb sosinat ning väidetavalt kuuleb ta esimestel elukuudel ka helide kaja. Ta mäletab helisid, mida ta ema
rõhutati, et tähelepanuraskustega lastel on oluline uurida mõlema töömälu efektiivust. Erinevused LAS-grupis töömälu ja enesedistsipliini suhtes olid suurma erinevused kui HAS-grupis. Neid ülesandeid saab siiski pidada vaid lühiajalise mälu testriteks, sest infot ei pidanud salvestama pikakas ajaks. LAS jäi kongitiivsete ülesannete lahendamises normi piiresse, kuid oli kaalukalt halvemate tulemustega kui HAS, eriti just töömälu osas, kuigi erinevusi intellektuaalses plaanis gruppide vahel ei täheldatud. Uuringu tulemused näitavad tugevat seost töömälu ja tähelepandamatuse kui hüperaktiivsuse ja impulsiivsuse vahel. 2. 3. "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes" Kui enamus lapsi loeb jutustavaid tekste, kasutavad nad kognitiivseid ressursse, et vastavalt tekstile koostada mentaalne mudel. Siiski on palju lapsi, kellel on probleeme
...................................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne ...............................................................................................5 Omanikutunde loomine..........................................................................................5 Individuaalsete oskuste arendamine.......................................................................5 Liider olla tähendab õppida..............................................
uurimused tingivad klassikaliste teooriate ümbertöötamise. Tänapäeval on normiks üksikasjalikumad arengukirjeldused, mis toetuvad kindlalt empiirilistele andmetele. Kaasaja uurimuste tulemused ei toeta alati kahekümnenda sajandi alguses Piaget' poolt tehtud oletusi ning seepärast vajab tema teooria mõningast ümbertöötamist, et võtta arvesse ka uut infot. Uuemad uurimused pööravad erilist tähelepanu just taju rollile intellektuaalses arengus, sest tajusüsteemid funktsioneerivad algusest peale. Kaasaja uurimused pakuvad siiski toetust Piaget' üldisele teoreetilisele evolutsioonibioloogiaga seotud raamistikule. Mida rohkem saadakse teada vastsündinud taju kohta, seda enam tuleb tunnistad evolutsiooni panust inimese arengusse. · Teooriat, mille kohaselt motoorne areng on automaatse küpsemise tulemus, on palju uuritud ning leitud, et see on puudulik. Kaasaegsed motoorse arengu
Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt
1911. aastal hülgas ta aeronautika, viibis lühikest aega Saksamaal Gottlob Frege juures ning läks siis Cambridge'i ülikooli, et õppida Bertrand Russelli käe all. Wittgenstein asus Cambridge'is tööle sellise hooga, et juba aasta pärast teatas Russell, et tal pole talle enam midagi õpetada. Noor Wittgenstein tegi mainekas ülikoolis kiiresti nime. Ta ei tundnud aukartust isegi maailmakuulsate professorite ees, keda ta kartmatult kritiseeris, kui nad tema meelest olid süüdi intellektuaalses lodevuses. Enda ja ümbritsevate suhtes oli Wittgenstein äärmiselt nõudlik. Sageli läks ta oma hinnangute andmisega üle piiri ja tegi sellega haiget oma sõpradele. Näiteks oma sõbra G.E. Moore`i kohta, kes on üks tänapäevase moraalifilosoofia rajajaid, ütles Wittgenstein ükskord: ,,Seal on mees, kelle pealt on näha, kui kaugele võib jõuda ilma igasuguste vaimuanneteta." 4
Ainult siis, kui õpetaja seletab midagi väga huvitavat või korraldab töö tunnis tõepoolest meisterlikult, võib nooruk kaaslased unustada. Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaamide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103). · Muutused intellektuaalses arengus: Arenevad teoreetiline, formaalne ja reflektiivne mõtlemine ning selle põhjusel hakkab murdeealine arutlema hüpoteetiliselt ja deduktiivselt. Nooruk alustab intellektuaalse ülesande analüüsi sellest, et püüab välja selgitada kõikvõimalikud suhted olemasolevate andmete vahel, teeb mitmesuguseid oletusi nende seoste kohta, seejärel aga kontrollib oma hüpoteesi. Mõtlemine sel
huvi matemaatika ja loogika vastu. Nooruk jõudis välja Cambridge`i, kus tema protezeerijaks sai Bertrand Russell (1872 1970), moodsa loogika teerajaja, hiilgav stilist ja üks tolleaegse filosoofia eredamaid tähti. Noor Wittgenstein tegi mainekas ülikoolis kiiresti nime. Ta ei tundnud aukartust isegi maailmakuulsate professorite ees, keda ta kartmatult kritiseeris, kui nad tema meelest olid süüdi intellektuaalses lodevuses. Enda ja ümbritsevate suhtes oli Wittgenstein äärmiselt nõudlik. Sageli läks ta oma hinnangute andmisega üle piiri ja tegi sellega haiget oma sõpradele. Näiteks oma sõbra G.E. Moore`i kohta, kes on üks tänapäevase moraalifilosoofia rajajaid, ütles Wittgenstein ükskord: ,,Seal on mees, kelle pealt on näha, kui kaugele võib jõuda ilma igasuguste vaimuanneteta." Cambridge`is asus Wittgenstein peaaegu religioosse innuga loogika kallale. Tal
parteikeste võitlusest lõhki käristatud. Kuuesaja kilomeetrises inimketis seistes kogesid inimesed sellist armastust ja ühtekuuluvust, et lubati süüa kartulikoori ja mindi palja rinnaga tankide vastu. Praegu ühtegi konsolideerivat ideed ei ole ja sestap on juhuslik, milline vaimsus mingis sotsiaalses koosluses areneb. Samas on igati loomulik et kriminaalses subkultuuris on suhtumine narkootikumidesse märksa soosivam kui intellektuaalses seltskonnas. Kuna narkootilise aine toime seisneb meeldivate tunnete simuleerimises, on paratamatult suurem risk narkomaaniale kurvameelseil, ahistatuil, tõrjutuil nende hulk on meie väikses riigis aga väga suur. Positiivsete emotsioonide otsimist narkootilisest kaifist ei saa tõkestada keeldude ja käskudega ega repressioonidega need pigem süvendavad frustratsiooni, mis saab uueks ajendiks kaifi otsimisel.
Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. – Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) – skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. – Stanford – Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt
Nt ehitaja töövõtusuhtes ei saa raha enne, kui maja on valmis ehitatud. LOENG 18.02.15 Dispositiivsus* - kui suur on võimalus õigussuhtes milleski kokku leppida. Seadus näeb ette küll ühe käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed. Küll aga on nt põhikirja põhimõtteist võimalik kõrvale kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist. 5. Tsiviilõiguse puutuvus avaliku õiguse harudega - Tsiviilõigusja tsiviilkohtumenetlus (TsMS) kui mul tekib mingi nõudeõigus, esitan selle isikule, kes mulle nt katkise asja müüs vms
neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine
palju võimalusi. Groos väitis, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida: „võib-olla on terve noorsoo eksistents võimalik valdavalt mängu pärast“. Seda seepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. Täiskasvanu mängu käsitles Groos funktsioonide seisukohast, mida mäng kultuuriliselt täidab: eksistentsi täiendamise funktsioon isiksuse füüsilises, intellektuaalses ja emotsionaalses sfääris; vabastamise ja isikuvabaduse omandamise funktsioon; maailma harmoniseerimise ning inimese ja maailma vahelise harmoonia saavutamise funktsioon. Groosi eriliseks teeneks võib pidada seda, et ta ei piirdunud mängivate inimeste erilise meeleseisundi ja tujude konstateerimisega, vaid otsis sellele teaduslikku põhjendust. Moritz Lazarus (1824 – 1903): Moritz Lazarus oli saksa filosoof ja psühholoog
teha (samas:14). Lapse igakülgse arengu esmaseks tingimuseks on, et temaga tegeletaks sünnist alates. Et laps üldse kõnelema hakkaks, on vaja temaga rääkida. Emakeel on see keel, mida inimene õpib esimesena, mida ta peab valdama kõige paremini. Nii luuakse eluks kindel alus, mis aitab lapsel edasi jõuda. See kuidas väikese inimesega suheldakse ja tegeletakse, on 8 määrav tema intellektuaalses arengus. Vastavalt sellele arenevad ka lapse kõne ja keel. Mida rikkalikum ja korrektsem on lähikondlaste kõne, seda arenenum on lapse kõne(samas:83). Lapse kõnearengule mõjub, millist kõnestiili tarvitatakse tema kodus. Laps harjub tarvitama kuuldud sõnu ja saavad talle hiljem omaseks. Kui kodused tarvitavad omavahel rääkides vandesõnu, roppe ja kahemõttelisi kõnekäände, siis omab need ka hiljem laps.
EESMÄRGID KUTSUMUS JA SOTSI- INDIVI- VAHENDID HUVID AALSED DUAALSED KOOSTÖÖVAIM ÜHISKONNA- JA ANDMED TAGASISIDESTUSEKS KULTUURIVÄÄRTUSED KUJUTLUS OMANIKE JA KONTROLLÖRIDE SOOVIDEST JA HIRMUDEST KUJUTLUS VANEMATE JA VANA-VANEMATE OOTUSTEST JA ARUSAAMADEST. Õppimise teine eeldus on ÕPETAJA Loomulikult ei ole ühelgi mõistlikul isikul ükskõik, · milline õpetaja on füüsilises, intellektuaalses, kõlbelises, sotsiaalses, emotsionaalses, poliitilises, kultuurilises jmm; · kelleks ta ennast peab, st kas on adekvaatne, · kelleks ta peab õpilasi, kolleege, lapsevanemaid jt inimesi, · mida ta teeb ja tegemata jätab, seostab ja mõtestab, · kas ta suhtleb õpilaste ja nende vanematega või kohtleb neid, · kas ta mõtted-tunded, sõnad ja teod langevad kokku, · kas ta püüab olla või näida, · kas ta püüab kohandada või pigem kohanduda,
ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove. Tihti tundub ja ka meie viimastest uuringutest on välja tulnud (Kooskora jt 2005), et ettevõtete juhid kipuvad ära unustama lihtsa tõsiasja, et enam ei ole peamine väärtus seadmetes, masinates ja hoonetes, vaid hoopis ettevõttes töötavates inimestes, nende oskustes, teadmistes ja kogemustes, ettevõttes olemasolevas intellektuaalses ning sotsiaalses kapitalis. Märksõnad · Töö keskkond, töötingimused · Töötajatega arvestamine, neist hoolimine · Toimiv infovahetus, sisekommunikatsioon · Meeskonnatöö · Töötajate hoiakud töö suhtes · Konfliktid töökohal, töötaja lahkumine ettevõttest V põhjus: elamisväärne keskkond Majandustegevus pole käsitletav lahus elu ja looduskeskkonnast.
Teadmiste sotsioloogia on kõik see, mida me tahame teada, uurime ise sotsiaalne produkt, mille vormib mõtlejate ajalooline kontekst. socius kaaslane logos- mõistus Comte Uuris ühiskonna ja grupielu teaduslikust vaatenurgast. Teadus võib olla väärtuste vaba ja objektiivne siis seda nim. Positivismiks-sedasama objektiivsuse ideaali rikkusid aga sageli ka Comte ise samuti ka teised mõtlejad, kes eeldasid et nende enda väärtused kujutavad endast igavest ja ajatut tõekriteeriumi. Uues intellektuaalses voolus oli rõhk asetatud individuaalsele vabadusele ja majanduslikule õiglusele. K. Marx: majandusliku sektori tähtsus, baasi ja pealisehituse kontseptsioon, konflikti roll ajaloo kujundamisel, väärteadvus; K.Marx - Teda kohutas tavaliste töötajate viletsad elu ja töötingimused tohutu ebavõrdsus nende väheste vahel, kes kontrollisid võimu nii asutustes kui poliitilist võimu. Marx arendas välja ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on mõjutanud sotsioloogiat
Inimene tänu tema mõistuslikule loomusele aga väärtustab ka teadlikult asju enda mina seisukohalt. Laste juures väljendub see selles, et nad peavad heaks kõiki niisuguseid nähtusi, mis soodustavad nende kehalist eksistentsi. Pikkamööda õpib inimene aga tundma oma logos`t, tunneb selles ära oma tõelise mina ning leiab hüve sellest, mis soodustab mõistuslikku mina ja aitab kaasa selle täielikule avaldumisele. Inimese intellektuaalses arengus eristasid stoikud kahte erinevat mõistekujunduse viisi. Iseäranis tõstsid nad esile kõige varasemat etappi – esimesi eluaastaid, millal mõisted kujunevad ilma inimesepoolse teadlik-tahtelise aktiivsuseta. Sellele perioodile olevat iseloomulik, et hing on tollel ajal pelgalt passiivne väliste mõjutuste vastuvõtja, sest mõistuslik võime, logos, ei ole mõistekujundamise protsessi sekkumiseks veel küps
On kaks võimalust: · võidelda positiivse vabaduse eest, arendada intellektuaalseid ja emotsionaalseid võimeid; · loobuda vabadusest, leida õnn maailma ja mina vastuolu kaotamises. Tänapäeval on " põgenemine vabaduse eest " üsna tavapärane: "Põgenemine autoriteeti" · masohhismi lasta end füüsiliselt ja/või vaimselt alandada, tunda mõnu välisjõudude meelevallas olemisest; · sadismi valitseda ja võimutseda teiste üle (ka emotsionaalses ja intellektuaalses mõttes). "Põgenemine mugavusse" paljude nn. normaalsete inimeste poolt valitav tee muutuda selliseks nagu kõik. Kasvab karjaintetiteet. Elu mõtteks peaks siiski olema eneseteostus, mille korral inimene aktiivselt, tegusalt realiseerib enese poolt püstitatud eesmärke. 2. KAPITALISM JA ÄRIEETIKA 2.1 Eetika ja majanduse seosed Tänapäeval ollakse valdavalt veendunud, et efektiivse majanduse peamiseks eelduseks on vaba turg ja ettevõtlus ning eraomand
sünteesiks, · on paljude ensüümide komponent, · suurendab vastupanuvõimet stressile ning haigustele, · vähendab väsimust ning tagab naha normaalse värvuse, Raua imendumist soodustab L-askorbiinhape, aga raud ise mõjub L-askorbiin-happe 12 imendumisele halvasti. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · lastel vähenenud tähelepanuvõime, häired intellektuaalses arengus, · täiskasvanutel väheneb füüsilise töö tegemise võimet, · väsimus, naha kahvatus, aneemia, kõhukinnisus. Raua imendumist soodustab vitamiin C, takistavad täistera- ja kaunviljades leiduv fütiinhape, tees, kohvis ja punases veinis leiduvad polüfenoolid ning piimasaadustes sisalduv kaltsium. Liigtarbimine Pikaajaline raua ületarbimine võib olla toksiline maksale, pankreasele, südamele, rakutuumadele, tõsta riski infektsioonidele
Reeglina puudub jäljendamisoskus, enesekontroll on nõrk. Praktiliste ülesannete lahendamisel ei suuda vaimupuudega lapsed ülesandes orienteeruda, analüüsida tingimusi, valida vahendeid, kasutada proovimismeetodit. Ilma eriõpetuseta ei kujune neil esemelist tegevust ja rollimängu, piltlikud väljendid valmistavad raskusi (nt kärbseid pähe ajama). Tunnevad kella, kuid neil on raskused ajaplaneerimisega. 4. Mõõdukas vaimupuue: Mõõduka vaimupuudega isikutele on intellektuaalses plaanis jõukohane nn toimetulekukooli õppekava. Mõõduka vaimupuudega isiku arukus vastab 5-8 aastasele lapsele. Tavaliselt ei hakka nad ladusalt rääkima, kuid saavad aru lihtsamast jutust. Kasutavad lihtsat kõnet, mõistavad argikeelt, mõistavad illustratsioone (nt fotosid), ei suuda endale mõttes tegevusi ette kujutada, peavad katsetama eksimuse hinnaga, ajataju mõneti arenenud. Ei õpi
Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7-aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga,
(Pehk, A. 1999) 1.2. Muusika mõju lapsele Muusika on kunstiliik, mis mõjutab inimest kogu tema elu vältel, alates juba ajast, mil loode areneb emaihus. Teaduslike uuringute tulemusena on kindlaks tehtud, et loode kuuleb ema südamelööke, kogu tema organismi elutegevust ja ka selle keskkonna helisid, milles ema viibib. (Muusika. 1989) Inimene tajub muusikat juba emaüsas. Teadlaste arvates edestavad lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaaslasi nii intellektuaalses kui ka füüsilises arengus. Imikud tajuvad muusikat n-ö täiskasvanulike võimetega, tehes vahet erinevatel 7 helikõrgustel, rütmil ja tempol. Rütmikas muusika mõjub neile ergutavalt ning voolavad lüürilised meloodiad rahustavalt. Kõige turvalisema tunde tekitab neis muusika, mille rütm on 60 lööki minutis. See on rahuliku südame rütm, millega imik on emaüsas harjunud. (Rüütelmaa, S. 2008)
Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7-aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on
aastaks 1820 esikohale. Suurimad linnad olid Tokio, London ja Pariis. 11. Suuremad migratsioonilained 19. sajandi eel. Ränne oli traditsioonilistes ühiskondades pigem vähene, oluline oli küll 7-8 mln aafriklase viimine Brasiiliasse ja Kariibi mere basseini maadesse. Vabatahtlikuna mindi Ameerikasse pigem vähe, kuigi peamine sisseränne USAsse ja Kanadasse algas 17.sajandil, minejad peamiselt noored mehed. 12.Intellektuaalne murrang 18. sajandil. Euroopa intellektuaalses elus toimus 18.sajandil murrang valgustuse näol. See pani aluse inimeste suuremale haritusele, n-ö religioossest fatalismist vabanemisele, arenema hakkasid tehnoloogia, loodus-ja reaalteadused, meditsiin ja filosoofia, mis oli praktiline ja elulähedane ning eitas kiriklikke dogmasid, pakkudes selle asemele universaalset filosoofilist religiooni, mis pidi eri inimestel üksteisele vennalikult läheneda. Esile kerkisid ideed inimeste võrdsusest, vabadusest jne. 13
keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 Binet´- Simone skaala – koolilaste vaimsete võimete test. Erinevad keelelised, matemaatilised, kujutlusvõimelised, loogilised ülesanded, mis anti lahendada erinevates vanustes lastele. Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud). 1916 Stanford-Binet´ skaala – Lewis M. Terman avaldas 1916. aastal testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele.
Kui 8-aastane laps lahendab ülesandeid, mille lahendamisega saab hakkama enamik 10-aastasi lapsi, siis tema vaimne vanus on 10. Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäämusega laste intellektuaalsete võimete ja õppimisvõime suhteliseks määratlemiseks. J.Mark Baldwin 1. Koolkond arengupsühholooge NB! Biogeneetiline seadus jaatas, et ontogenees kordab fülogeneesi, kuid mitte ainult füüsilises kujus vaid ka vaimses /intellektuaalses vormis eellaste ajalugu (näit lapsed ronivad puu otsa seepärast, et eellased olid puu otsas), viitas soolistele erinevustele vaimsete võimete osas. (- kas see polnud stanley hall mitte?) Assimilatsioon-akommodatsioon. Areng samaaegselt bioloogiline ja keskkonnast sõltuv Kohanemise mehhanismid - adaptatsioon: kuidas organism muudab keskkonda vastavalt vajadusele( Vt. J. Piaget) /in muudab keskkonda läbi kognitiivse tegevuse/ (oluline "biazee" mõjutaja)
ebaõige ettekujutuse tegelikkusest väärettekujutus tegelikkusest Seega on tegemist keerulise mitmetasandilise probleemiga, mis tuleb lahendada kriminaalasja uurimise käigus. 23. Vale tuvastamine verbaalsete karakteristikute abil. Valetamist on võimalik avastada mitmel moel. Heaks indikaatoriks vale tuvastamisel on see, kui "valetaja" väljendab ennast lohakalt. Niisugust enese nn sisserääkimist saab põhjendada eelkõige asjaoluga, et valetada on intellektuaalses mõttes keerulisem kui tõtt rääkida. Seetõttu tekivad valetaja ütlustes vastuolud, mis viitavadki ühemõtteliselt sellele, et tema jutus midagi ei klapi. Veel saab valetunnistusi sageli ära tunda just selle järgi, et isik püüab oma tunnitustele juurde anda terviklikkust ja kõrvaldada seal esinevad vastuolud. Siiras tunnistaja, kes lihtsalt esitab tema poolt kogetud sündmusi ja ei tea samal ajal terviklikku sündmuste ahelat, ei
"lihtsaid mõisteid" (lihtne filosoofias tähendab "jagamatu", intuitiivselt, ühtse mõtteaktiga tervikuna haaratav). Kogu varasem filosoofiatraditsioon on lähtunud sellest, et niisuguses intuitiivses mõtlemises ei saa olla eksitust. Siin kas mõistetakse või ei mõisteta, kuid kui mõistetakse, siis täielikult. Nii Platon kui ka Aristoteles lähtusid sellest, et kui inimese mõtlemine on piisavalt puhastatud eksitavatest ja ebakindlatest meelemuljetest, siis on ta võimeline n.ö. intellektuaalses intuitsioonis tõest tabama. Descartes on sellega põhimõtteliselt nõus, kuid otsides absoluutselt kindlat teadmist, arutleb ta võimalust, et on mõeldav petis-jumala olemasolu, kes võib olla meisse sisestanud sellised lihtsad mõisted, milles me arvame end omavat täiesti tõsikindlaid ettekujutusi, sel ajal kui tegelikkuses neile midagi ei vasta. Niisugune eeldus tundub olevat ülepingutatud ja Descartes näitab oma arutluse hilisemas faasis ka ise antud hüpoteetilise
esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud. Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles's Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´jess] Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres'i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt (preester) SIEYÈS4[sje´jess], Lõuna-Prantsusmaa üheks kolmanda seisuse esindajaks oli aga krahv MIRABEAU5 [mira´boo]. Loomulikult peeti neid mehi Versailles' õukonnas oma seisuse reetjaiks. Terve kuu vältel vaieldi selle üle, kuidas lugeda hääli. Uuendusmeelsed soovisid, et igal saadikul
Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena, kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis eristanud andeid ehk eeldusi silmapaistvate sünnipäraste võimete kujul, mis oskuste süstemaatilise arengu protsessi tulemusena väljenduvad talen- dis ehk vilumuses mingis valdkonnas. Andekus tähendab tema tõlgendu- ses inimese kõrgel tasemel loomupäraseid võimeid vähemasti ühes – kas intellektuaalses, loomingulises, sotsiaalses või sensomotoorses – valdkon- nas, mis asetavad ta oma eakaaslaste hulgas tipmise kümne protsendi hulka. Talendiks nimetab ta süstemaatiliselt arendatud võimeid, oskusi ja tead- misi, mille tulemusena inimene asetub inimtegevuse mingi valdkonna 10 Mis on andekus tipmise kümnendiku hulka. Talendi arengut mõjutavad katalüsaatorid on
annaabi.ee 
