EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused,
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ...........................6
vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel BIHVEIVIORISM- J. B. Watson, E. C. Tolman, B. F. Skinner Õpetaja saab õigete toimimisviiside valimisel lapse käitumist juhtida õiges suunas. Õppimine on valmis teadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastu võtmine. Lapse õppimise jaoks on kõige tähtsam õpetaja aktiivsus ja on oluline, et õpetaja valiks õige „stiimuli“. Lapsi saab mõjutada kahel viisil: kiitmine ja karistamine. Lapse arvamused pole olulised. KONSTRUKTIVISM(vastand biheviorismile)
Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ..ta on enesekindel, avatud ja saab teistega hästi läbi ..ta teab, millised on ta võimed ja omadused ning saab hakkama ka oma puudustega Alusharidus- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum, mis loob eeldused Alusharidus omandatakse kodus või lasteaias. Koolieelse lasteasutuse ülesanne: - soodustada lapse igakülgset arengut - tõhustada koostööd lastevanematega - kasvatada vastutustundlikke kodanikke - soodustada lapse loovust - tagada lapse heaolu - valmistada lapsi ette kooliks ja edasiseks eluks Eesti koolieelse lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: - luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennast usaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav
sõltub lapse east, tema kogemustest ja kasvatuse tulemusest Sensoorne kasvatus- aistingute ja tajude sihipärane arendamine Sotsiaalne-ühiskonda või kollektiivi puutuvat Sotsiaalne kompetentsus-oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis Sotsiaalne võimekus-kombinatsiooni sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest, sest kumbki neid ei seleta täielikult sotsiaalse käitumise arengut ja väljendumist , Sotsialiseerumine- pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused Altruism- omakasupüüdmatu hoolitsemine teiste heaolu eest ja valmisolek loobuda teiste heaks oma huvide rahuldamiseks Empaatia- võime seada ennast teise inimese olukorda ja elada läbi teise inimese tundeid Interaktsioon ehk koosmõju (ka vastastikmõju, vastasmõju)
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja
Eripedagoogika- e.defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja arendamise probleemisega 1)tüflopedagoogika-pimedate vüi nõrgalt nägevate laste täiskasvanute õpetamine 2)surdopedagoogika-kuulmishäiretega laste ja täiskasvanute õpetamine 3)logopeedia- normaalse vaimse arenguga kõnepuuetega laste õpetamine 4)liikumispuuetega inimeste pedagoogika 5)oligofrenopedagoogika-vaimselt haigete inimeste õpetamine Autoritaarne kasvatus- tugev ,,mina", väga järeleandmatu; juhtimine toimub sundimise teel- kasutab tema käes olevat võimu teiste sundimiseks käskude-keeldude abil. Demokraatlik kasvatus- kaaslast hindav, partnerlusel põhinev; võimaldab lastel oma oskusi rakendada nii, nagu nad suutelised on, et nad saaksid antud ülesandeid otstarbekalt lahendada; ei alaväärista last oskamatuse pärast. Alusharidus-teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis toob eeldused edukaks
Kõik kommentaarid