1-2 aastase lapse füüsiline areng (1)

Lapse füüsiline areng
1-2 aastased lapsed
Sissejuhatus:
1)Lapse arengu hindamine.
2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal .
3) Lapse motoorika areng.
4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika , võimeline, ujumine ).
5)Füüsiline areng
Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne , vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess.
1-2 aastase lapse kõne arendamine
Areng imikueas e. Esimesel eluaastal
Tänu refleksidele (toitmis-, kaitserefleks) on vastsündinu valmis aktiivselt looma seoseid ümbritseva maailmaga . Kuid ilma abita ei ole ta võimeline oma vajadusi rahuldama. Ainult pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks on laps suuteline seisma ja käima ning omandanud aktiivse esemeliste tegevuse. Hakkab aru saama temale suunatud kõnest. Lapse arengu jälgimine ja selle kohta järelduste tegemine on võimalik tuginedes järgmistele valdkondadele:
Üldmotoorika
Sensoorika ( taju)
Emotsionaalne sfäär
Kõne
Peenmotoorika
Kõne areng teisel eluaastal
2 aastased lapsed hoiavad täiskasvanuga suhtlemisel silmsidet . Ta kasutab lühikesi, sageli elliptilisi( osa olulisest infost puudub) lauseid/ ütlusi oma kavatsuse väljendamisel: ülekõige eseme saamiseks, millestki keeldumiseks. Ta oskab kasutada mõningaid viisakussõnu ( aitäh, palun). Lapsele meeldib täiskasvanuga koos tegutseda ja selle käigus vastab ta meelsasti oma kõne arengu tasemele vastavalt täiskasvanu küsimustele ( tavaliselt ühesõnaliste vastustega). Teiste inimeste ütlusi mõistab kahe- aastane vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga.
Lapse motoorika areng
Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. Iga oskuse valdamine viib edasi keeruliste ja raskemate ülesannete omandamisele. Suur osa imiku arengust on seotud oma keha valdama õppimisega. 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme .
13 elukuuks hakkab laps kõndima, hoides täiskasvanu käest kinni. Ta toob kuuldavale esimesed sõnad ( sõnavaras on ligi 10 sõna). Proovib aidata vanemal ennast riidesse panna. 15 elukuuks õpib iseseisvalt käima, ukerdab trepiastmetel, viskab esemeid (mänguasju) mänguajal, avaldab enda soove žestide või hääle kaudu.
18 elukuuks võib laps astuda mööda trepiastmeid, hoides täiskasvanu käest kinni, visata tugevasti palli. Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak, püüe iseseisvalt süüa. Ta võib ehitada 3-4 klotsist torni, kanda ja emmata lammikmänguasju, teha ebaselgeid joonistusi , imiteerida täiskasvanu kirjapilti ning mõningaid stereotüüpe sotsiaalsel suhtlemisel täiskasvanuga.
Kaheaastaselt võib laps panna selga lihtsamaid riideid , joosta kiiresti, kõndida iseseisvalt trepist üles ja alla, ehitada torni 6-7 klotsist, seada klotse ritta ( imiteerides rongi). Ta on võimeline tegema hulgaliselt ülesandeid ilma kõrvalise abita ( kuid ikkagi järelvalve all) ja tal on hea arusaam sellest, kuidas maailm töötab. Füüsiliselt on võimeline väike laps tegema kõike seda, mida täiskasvanu oma, kuid lapsel puudub sama tegevus ja vastupidavus. Laps väsib kiiremini ja peab sagedasti end kosutama tervislike suupistete ning lühikese uinakuga. Motoorne areng toimub kiiresti ning „ titerasva“ kandumisega muutuvad lapse liigutused palju osavamaks. Kehaproportsioonide muutuste mõjul liigub keha raskus allapoole ning see aitab lapsel joosta, palli visata ja püüda ning teha muid oskuslikke „ trikke“, mis nõuavad tugevaid lihsaseid ja head tasakaalu ( Butterworth ja Harris 2002).
Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine).
Kaheaastased lapsed
Veeretab, taob, venitab ja mudib voolimismaterjali.
Viskab ja veeretab palli.
Kükitab toe abil.
Liigub vabalt, valitseb liikudes oma keha.
Kõnnib abiga trepist üles ja alla.
Kritseldab pliiatsiga.
Asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale.
Oskab sooritada lihtsamaid rütmilisi liigutusi: plaksutamine, lehvitamine, põlve plaks , kükk jne.
Füüsiline areng:
1 kuul õpib laps tõstma pead.
2 kuul hoiab pead ja rindkeret.
4-5 kuul istub toega.
6-7 istub toe najal .
8-9 seisab toe najal ja roomab.
Oluline on motoorika areng, 4-5 ilmnevad esimesed suunatud liigutused (kompimine). 5-6 kuul laps suudab haarata, mis eeldab silma, käe koordinatsiooni. Haaramine on oluline näitaja intellektuaalses arengus, esimese eesmärgi pärane tegevus, mis on omakorda eelduseks praktilistele e. Esemeliseks tegevuseks. Teisel poolaastal käte tegevus ( liigutused) arendavad üha intensiivsemalt. Laps vehib haaratud mänguasjadega, viskab, tõstab üles, hammustab , paneb käest kätte. 7-8 kuuselt paneb laps väikesed esemed suurde kaussi, avab ja suleb . 9-10 kuuselt hakkab esemeid kasutama lähtuvalt funktsioonidest : tassist juuakse , palli veeretatakse jne. Lapsel tekib üha sagedamini soov teada saada mida esemetega tehakse. See on kujundilise – praktilise mõtlemise algus. Peenmotoorika arendamist võib alustada 3-4 kuuselt eelkõige masaaziga, alates 7-8 kuuselt on võimalik aktiivne arendamine ( rõngastega jne). Taju areng esimesel eluaastal. Fikseerib pilku esemel ning pöörab pead heliallika suunas. Peale 2-3 kuud taju, visuaalse ja auditiivse keskendumise näol, muutub pikemaks. Tekib liikuva eseme jälgimine, 4 kuune laps mitte lihtsalt näeb ja kuuleb vaid ka vaatab ja kuulab reageerib aktiivselt, eristab objektide tunnuseid. Imikuid köidavad uued mänguasjad, eredad värvid, liikuvad esemed. Emotsionaalne areng.
Esimese kuu lõpuks tekib naeratus näole. Esimesel poolaastal areneb emotsioonide väljendamine. Teisel poolaastal tekib huvi ümbritseva maailma vastu ja tunnetustegevuse vastu. Laps õpib mõistma kõnet, eristama tuttavaid hääli ning selle tooni emotsionaalset värvingut. Juba aasta paiku võivad lapsed mõista mõningaid sõnu kontekstis ja täita täiskasvanu lihtsaid, žestidega illustreeritud korraldusi.
Areng teisel eluaastal
Lapsed on liikuvamad, valdavalt heatujulised, palju lalisevad, naeravad ja tunnevad rõõmu täiskasvanud suhtlemisest. Kõnd ja teised motoorsed oskused täiustuvad. Esemeline tegevus toimub osavamalt, täpsemalt , koordineeritumalt. Peamiseks tegevusliigiks 2 . eluaastal on gi esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng. Teisel eluaastal vajab lapse selliseid mänguasju nagu kuubikud, pallid , püramiidid, üksteise sisse laotavad ämbrid, geomeetrilise kujundid mida saab panna pesakesse. Juhendamisel laps tunnetab paremini ümbritsevat keskkonda: eristab, võrdleb, leiab sarnasusi värvi, sõrmi, suuruse (kuju) järgi. Kõigepealt etalonile, siis sõnale tuginedes suudab laps kahest esemest leida nõutavat värvi eseme jne. Samaaegselt areneb mälu. Laps mitte ei tunne ära vaid ka meenutab hetkel puudu olevat eset. Meenutused tekivad algselt mingi konkreetse situatsiooni raames. Näiteks nähes sangata kruusi ütleb laps: kukkus maha. Hiljem hakkavad meenutused tuginema sõnale. Näiteks lapsele öelda „lähme õue”, hakkab laps riideid otsima . Teine eluaasta on tähtis etapp eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Pesemisel paneb laps käed veejoa alla, riietumisel võtab ära püksid, paneb pähe ja võtab ära mütsi, söömisel istub ise toolile, kasutab lusikat ja kruusi. Laps on lihtsalt ümberlülituv. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus. Pooleteise aastani areneb intensiivselt kõnest arusaamine, edasi toimub aktiivne kõne (sõnavara) areng. Mõtlemise areng toimub tegevuse käigus, mõtlemine on sensomotoorne. Rikastub mänguline tegevus. Kõigepealt hällitab nukku, siis juba toidab koera , karu jne. areneb imiteerimismäng. Laps hakkab mängul lugema lehte, kammima juukseid, ehitama. Juhendamisel hakkab laps huvi tundma teiste laste tegemiste vastu ja nendega emotsionaalselt suhtlema .
Kasutatud kirjandus: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14235/lhike_levaade_lapse_motoorika_arengust.html
https://www.google.ee/search?q=lapse%20f%C3%BC%C3%BCsiline%20areng%201-2%20aastastel%20&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a&source=hp&channel=np
Raamat: Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad ( koostanud ja toimetanud: Ene Kulderknup ).
Raamat: Lapse arengu hindamine ja toetamine ( koostanud ja toimetanud: Ene Kulderknu).