kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub.
isegi väga valju kõnet, ta ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. Heli tugevust mõõdetakse detsibellides. Väga tugevad helid põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve tõttu võib puruneda trummikile. Kui tugevad helid kestavad pikka aega, võngub trummikile kaua liiga suures ulatuses, mistõttu trummikile muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Väga tugev heli kahjustab pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi. Seetõttu on tööstuses oluline vähendada müra, pidevas müras töötavad inimesed peavad aga kõrvu kaitsma kõrvaklappidega. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral
asuvaid objekte. · Kõvakest katab silmamuna tagumist osa. · Soonkest paikneb kõvakesta all. Sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Nägemishäired Sagedasemad nägemishäired on: · Lühinägevus - kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest, silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Selle parandamiseks peaks kandma nõgusate klaasidega prille. · Kaugnägevus - lähedal asuvad esemed paistavad ähmastena. Sellel juhul on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. See on seotud inimese vanusega. Selle parandamiseks peaks kandma kumerate klaasidega prille. 0 Kuulmine
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Annette Kirotar Muusika ja selle seos heliõpetusega Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus..........................................................................................................3 2) Mis on muusika?..................................................................................................3 - Noodikiri............
kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteem: Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on? Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, naha- ja lihastundlikkuskeskus ja nägemiskeskus. Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada infot. Kas sa oled parema- või vasakukäeline? Kumb ajupool juhib sinu parema käe liigutusi? Paremakäeline. Vasak ajupool. Miks ei tohi keegi peale arsti liigutada õnnetusse sattunud inimest, kellel võib kahtlustada selgroovigastust?
........................................................................................................ 10 Kasutatud materjal ................................................................................................................ 11 Sissejuhatus Referaat on koostatud seoses kohustusliku aine, areng ja õppimine, ühe ülesandena. Töö eesmärgiks oli koguda materjali ühe vabalt valitud elukaare etapi arengust. Minu referaadi teemaks on ,,Muusika mõju lootele ja imikule". Valisin selle teema sellepärast, et olla varakult teadlik lapse arendamise võimalustest läbi muusika ja kuidas need aitavad last intelligentsemaks muuta. Olen kasutanud mitmeid artikleid erinevatest veebiportaalidest. Referaat käsitleb loote ja lapse varast arengut, mida mõjutab muusika kuulamine, instrumentide mängimine ja mingi tegevuse ajal muusika kuulamine. Loode on võimeline õppima keskkonnast. See kehtib eriti raseduse kolme viimase kuu puhul.
....................................................................................... 5 KUULMISE MÕÕTMINE...............................................................................................................5 LIHTSAD KUULMISTESTID ...........................................................................................................5 AUDIOMEETREID .........................................................................................................................5 NORMAALNE KUULMINE JA KUULMISE KAOTUS......................................................................5 KUULMISE KAOTAMISE MÕÕTMINE............................................................................................. 6 KUULMISE KAOTUS KUTSEHAIGUSENA........................................................................................6 AJUTINE KUULMISE KAOTUS PIDEVA MÜRA TULEMUSENA......................................................... 7 ALALINE KUULMISE KAOTUS PIDEVA MÜRA TULEMUSENA...........
Johann Sebastian Bach’i kaks fuugat koos prelüüdidega. Mis on heli? Heli – on õhurõhu muutumine võnkumise tõttu, mida tajub inimese kõrv. See, kuidas heli jõuab inimese kõrvani sõltub sellest keskkonnast, kus ta on. Võib öelda, et see, kuidas me vastu võttame heli sõltub mitte ainult helist ja kõrva kuulmisest, vaid õhurõhumuutmiste omadustest. Kui aga rääkida inimsese kuulmisest, siis inimese kõrva võib võrrelda mikrofoniga, mis teisendab heli elektrosignaalidest. Selle kaassündinud „inimmikrofoni“ omaduses, mis muusikat akustilisel kujul salvestab, on muusika sügavaseks mõistmiseks ilmselt olulised. Kõrva ehitus Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotud kõrva ehitusega. Inimese kõrv jaguneb 3-ks eraldiseks osaks, mis on üksteisega ühendatud. a) Väliskõrv Väliskõrva ehk kõrvalesta ülesanne on helilained kinni püüda. Helisignaali, mille kõrvalest kinni püüab, satub välisesse kuulmekäiku, kus ta liigub kuni
Kõik kommentaarid