Kuulmine ja selle mõjutused (0)

Kuressaare Gümnaasium
Kuulmine ja selle mõjutused
Uurimistöö
Koostaja : Kärt Hansen
Klass: 6.c
Juhendaja : Sirje Kereme
Kuressaare 2013
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Mis on kuulmine 4
1.2 Kuulamine 4
1.3 Kuulmise nõrgenemine 5
1.4 Beebide kuulmine 6
1.4.1 Beebid armastavad muusikat 6
2.Kõrvaklappidega muusika kuulamine võib olla kahjulik 7
3.Kõrva ehitus 8
3.1 Kõrva ehitus 8
3.2 Kuulmise abivahendid 8
3.3 Kõrvavaik 8
3.4 Heli ja kuulmine 8
3.5 Labürindid 9
3.6 Ampullid 9
3.7 Jaluselihas 9
3.8 Tigu 10
3.9 Teoaken 10
Kokkuvõte 11
Resümee 12
Resümee 12
Kasutatud materjal 13

Sissejuhatus

Minu uurimistööks on kuulmine ja selle mõjutused.
Inimesed, eriti noored kuulavad aina rohkem muusikat kõrvaklappidest. Nad ei panegi enam tähele, kui valju muusikat nad kuulavad, mis on tegelikult kõrvadele kahjulik. Kui noored on kuulanud juba mitu aastat järjest kõrvaklappidest muusikat, siis hakkavad nad vaikselt halvemini kuulma . Varsti peavad nad kasutama hakkama kuuldeaparaate, et paremini kuulda.
Iga aastaga tuleb juurde neid inimesi kes kasutavad kuuldeaparaati.
Antud teema valiti, kuna kuulmine on väga oluline ja inimesed, noored peaksid kuulmisest teadma, mismoodi see kuulmist mõjutab.
Teema on aktuaalne kogu maailmas.
Antud töös püstitatud probleemid:

• Kuidas mõjutab kuulmist kõrvaklappidega kuulamine muusikat?
  
• Kui palju tuleb aastaga juurde neid, kes kasutavad kuuldeaparaati?
  

Antud töö eesmärgid:

• Selgitada välja mismoodi mõjutab kuulmist klappidega kuulamine.
  
• Teada saada arv inimesi, kes kasutavad aastas kuuldeaparaati.
  

Mis on kuulmine

Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast kõik inimesed kuulevad väljaarvatud need kellel on midagi kõrvadega juhtunud ja nad on kurdid . Inimesed kuulevad kõrvadega. Kuulmine on see, kui inimene räägib kellegagi. Aga kuulmine ei tähenda ainult seda, et sa kuulad kedagi. Kuulmine on ka see, kui sa kuulad muusikat. Või näiteks kui sa tajud helilaineid. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselunditele.
(miksike 2013)

1.2 Kuulamine

Kuulaja ei ole alati väga lihtne olla. Sest sa ei pruugi koguaeg aru saada mida rääkija sulle õelda tahab. Aga et seda ei juhtuks, siis küsi küsimusi . Samas ei ole hea olla koguaeg kuulaja. Näiteks valju müra juures ei taha mittekeegi olla. Ja kuulaja peab kuulama ja ära taluma ropu suuga noored, kellega ta peab kokku puutuma . Mittekuulja aga ei pea seda taluma, kuna tema ei kuule . Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Sõbrad usaldavad teile oma saladusi ning sõprussuhted tugevnevad. Tööalane edugi on kiirem tulema , sest te kuulete ja mõistate inimesi: saate aru, mida nad tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Teile langevad sülle õnnelikud juhused, sest inimesed hindavad teid ning teie kohalolu .
( hkhk 2013)

1.3 Kuulmise nõrgenemine

Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule isegi väga valju kõnet, ta ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus - ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid .
Müra ümbritseb meid kõikjal- nii tööl, kodus kui tänaval. Millal muutub aga müra kahjulikuks ja kuidas ennast sellise müra eest kaitsta? Need on küsimused, millele inimene tavaliselt ei mõtle. Mõtlema hakatakse alles siis, kui kuulmine on juba halvaks läinud.
Arstid ütlevad et, kui teise inimese normaalsest kõnest on raske aru saada, tähendab see seda, et kuulmislangus on 30 detsibelli . Mis omakorda tähendab aga seda, et pooled kuulmisrakud on hävinenud.
(miksike 2013) ( vedur )

1.4 Beebide kuulmine

1.4.1 Beebid armastavad muusikat

Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega . Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate kõhtu toetavad bandaažid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka selleks vahendiks , mille kaudu tulevased lapsevanemad saavad oma titaga suhelda veel enne kui ta ilmavalgust on näinud. 
Lootega (ja hiljem ka imikuga) muusikaliseks suhtlemiseks ei pea ilmtingimata musikaalne olema. Piisab vaid tikutoosist, mille peal tulevane isa või ema saab lapsele rütmi koputada, või siis kellukestest, mille kõla ka kõhusolevale lapsele meelepärane on. Ema häälel ja lauludel on loote jaoks aga eriline tähendus. Ka Venemaal välja töötatud ülasisese muusikalise ettevalmistuse süsteemi põhiosaks on hälli- ja lemmiklaulud, mida ümisedes tulevased emad rütmivõimlemisega tegelevad. Sedalaadi muusikaline ettevalmistus mõjub soodsalt liikumisaktiivsusele, parandab vereringet ning loote ja ema emotsionaalset seisundit . Teadlaste arvates edestavad need lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaasalasi nii intellektuaalses kui füüsilises arengus. Ja neil pidavat tõepoolest kasvama paremini juuksed ning piimahambadki varem tulema.
(taps 2013)

Kõrvaklappidega muusika kuulamine võib olla kahjulik

Noored ja vanad, kes armastavad kõrvaklappidega muusikat kuulata, võivad olla tulevased kõrvatohtri patsiendid . Doktor Kalvet räägib, et väga tähtis on teada seda, et suurem osa helist mis meie kõrva tuleb väliskeskkonnast peegeldub tagasi ja osa neeldub meie organismi. Ainult väike osa sellest helist jõuab meie aju kuulmiskeskusesse. Kuid muusikat kõrvaklappidega kuulates jääb see peegeldus ära ja helikoormus nii sisekõrvale kui ka kuulmiskeskusele on palju suurem. Seega tuleb kõrvaklappidega muusikat kuulates olla väga tähelepanelik, et helitugevus ei oleks väga suur ja inimene peab teadma, milline on tema kõrvade seisund. Helitugevus peaks olema pigem vaiksem kui valjem, teine oluline asi on jälgida seda, kui kaua muusikat kuulatakse. Terve päev mp3. mängjaga kõva muusikat kuulata ei ole kindlasti tervislik, sama kehtib ka telefoni või teiste kuularite kohta, mida kõrva juures hoitakse.
(november2007) (vedur)

Kõrva ehitus

Inimese kõrv kuuleb helisid tasasest sahinast kõva kärgatuseni, madalast mürinast kõrge piiksatuseni. Kõrvad koos peaaju kuulmiskeskusega moodustavad kuulmissüsteemi.

3.1 Kõrva ehitus

Kõrva peamised ehituslikud osad – välis-, kesk- ja sisekõrv. Väliskõrv koosneb pea välisküljel paiknevast elastsest kõhrelisest toestikust ja seda katvast nahast ( kõrvalest ) ning väliskuulme käigust. Viimane on ühenduses keskkõrvaga- trummiõõnega-, kus asetsevad kolm kuulmeluukest ( vasar , alasi ja jalus ). Teisel pool kuulmeluukesi on sisekõrva osad – tigu ja poolringkanalid.

3.2 Kuulmise abivahendid

Nähtavat osa kõrvast nimetatakse kõrvalestaks. Kõrvalesta kurdude – palistuste –ülesanne on koondada helisid. Vanasti kasutasid kuulmispuudega inimesed abivahendina kuuldetoru, mis kogus ja koondas rohkem helilaineid kuulmekäiku ja seega parandas kuulmist.

3.3 Kõrvavaik

Kõrvavaiku eritavad väliskuulmekäigu servanahas asetsevad vaigunäärmed. Kleepuv vaha koos väliskuulmekäigus olevate karvakestega toimib lõksuna, püüdes tolmu ja mustust enne, kui see jõuab õrna trummiõõnde.

3.4 Heli ja kuulmine

Heli saabub kõrva õhumolekulide vibratsiooniga helilainetena. Jõudes trummikilele, panevad helilained selle liikuma ja kuulmeluukesed hakkavad võnkuma, see omakorda kutsub esile sisekõrva teos oleva vedeliku (perilümfi) vibratsiooni. Kogu seda protsessi nimetatakse õhujuhtimiseks. Osa helisid, näiteks inimese enese hääl, jõuab sisekõrva läbi kolju , seetõttu tundub lindilt kuulatuna iseenda hääl harjumatu ja võõras. Tavaelus kuuleb inimene oma häält niinimetatud luukuulmise kaudu.

3.5 Labürindid

Põhiline osa sisekõrvast – poolringkanalid, esik ja tigu – asuvad koljus niinimetatud luulabürindis. Suuremat osa luulabürindis täidab vedelik – perilümf, mis keemiliselt koostiselt sarnaneb pea- ja seljaaju ümbritseva ajuvedelikuga. Luulabürindist seespool on membraanidega eraldunud kilelabürint, milles sisaldub endolümf (seda ümbritseb perilümf). Poolringkanalites paiknevad neist peenemad poolringjuhad ja nende ampullitaolistes laiendites on kuplikujuliselt sültja massiga kattunud poolkuujates harjades ärritusi vastuvõttev epiteel .

3.6 Ampullid

Poolringjuha lõpus kumerduvad ampullid sisaldavad mikroskoopiliste karvakestega harjasid, mida katab sültjas kuppel (cupula). Kui inimene end liigutab, tekib endolümfi ja karvakeste liikumine edastab närvikiududelt esikunärvi kaudu signaalid peaajju.

3.7 Jaluselihas

Jaluselihas on keha väikseim lihas ning ta tõmbab jalust – väikseimat inimkeha luud . Jaluselihas kaitseb koos trummikile pingutajalihasega sisekõrva ülemäära tugevate helide kahjustava toime eest.

3.8 Tigu

Teos muunduvad helilained närviimpulssideks. Teo kolm juha täidavad selle vedelikuga. Neist ühe juha sein on kattunud tuhandete peenikeste karvakestega, mis moodustavad spiraal - ehk Corti elundi (tegelik kuulmiselund ). Heli paneb vedeliku ja karvakesed kanalites liikuma. Rakud , millele karvakesed on kinnitunud, saavad närvisignaalid aju oimusagarasse, kus toimub helide tõlgendamine.

3.9 Teoaken

Teojuha on ühenduses trummiõõnega teoakna kaudu, mis asub esikuakna vahetus läheduses. Teos sisalduvad mikroskoopilised karvarakud on 1500 – kordselt suurendatud . Osa neist paikneb V – kujuliste rühmadena, osa ridamisi.

Kokkuvõte

Ma sain teada paljusid uusi asju mida ma uurisin . Ma sain teada, et kuulmine on see, kui üks inimene räägib ja temaga suhtlev inimene kuulab teda, või siis kui sa kuulad muusikat. Aga kuulmine ei tähenda ainult muusika kuulamist või kellegagi suhtlemist ja sina oled kuulaja rollis. Kuulmine võib olla ka see kui sa tajud helilaineid. Kuulaja ei ole koguaeg hea olla, sest vali müra ei ole kõrvadele väga hea.
Beebid armastavad muusikat. Nad lausa tahaksid seda kuulata. Kui beebid on veel kõhus ja nad on juba väga palju arenenud, siis nad kuulevad enda ümber (väljaspool kõhtu kus nad on) muusikat ja saavad aru.
Noored inimesed ei tea kui palju nad kahjustavad oma kuulmist kõrvaklappidega. Kui nad kuulavad mitu päeva järjest muusikat, siis nad peavad minema kindlasti kõrvaarsti juurde kontrolli.
Kõrvad on väga tähtsad elundid inimese keha küljes. Ilma nendeta ei saaks keegi üksteisest aru, kui välja arvata kehakeel . Kõrv on tegelikkuses väga suur. Selles asetsevaid osakesi leiab igalt poolt. Mõned on tähtsamad elundid ja mõned vähem tähtsamad elundid.

Resümee

Kuulmine ja selle mõjutused
Uurimistöö
karthansen@ gmail .com
Kärt Hansen
6.c klass
Juhendaja: Sirje Kereme

Resümee

Kõrvaklappidega muusika kuulamine mõjutab kõrvu väga palju. Kui kuulata valju muusikat mitu päeva järjest, siis muutub kuulmine halvaks ja peaks hakkama kasutama kuuldeaparaati. Siis võib isegi kurdiks jääda.
Inimesed, kes peavad kasutama kuuldeaparaati tuleb juurde iga aastaga aina rohkem, umbes 200 tuleb täis. Mõni aasta tuleb neid rohkem juurde ja mõni aasta tuleb neid vähem juurde.
Inimesed, eriti noored kuulavad aina rohkem muusikat kõrvaklappidest. Nad ei panegi enam tähele, kui valju muusikat nad kuulavad, mis on tegelikult kõrvadele kahjulik.
Ma sain teada, et kuulmine on see, kui üks inimene räägib ja temaga suhtlev inimene kuulab teda, või siis kui sa kuulad muusikat. Aga kuulmine ei tähenda ainult muusika kuulamist või kellegagi suhtlemist ja sina oled kuulaja rollis. Kuulmine võib olla ka see kui sa tajud helilaineid.

Kasutatud materjal

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korv_kuulmine_liisaojakoiv.ht m
http://www.hkhk.edu.ee/suhtlemine/kuulamine.html
www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korv_kuulmine_liisaojakoiv.htm
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=437
http://www.taps.ee/beebi/kuulmine.ht m
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=437
13