Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pedagoogika mõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Mõisted
Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste
protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate
ja mittejuhtuvate faktorite mõjul.
Formeerumine - inimese isiksuse kujunemise protsess
pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse
oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena
Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja
õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel .
Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise
ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east . Jaotatakse
1)eelkooli pedagoogika
2)koolipedagoogika
2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga
3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu
seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi
Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik
sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse,
et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude nende
väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku
ja kogu inimkonna elu-eesmärk
Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik
dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning
nende õpetamise sisu ja mahu igas klassis.
Haridus - kui protsess-on teadmiste, oskuste,
vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja

Pedagoogika mõisted #1 Pedagoogika mõisted #2 Pedagoogika mõisted #3 Pedagoogika mõisted #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristi048 Õppematerjali autor
Areng, formeerumine, pedagoogika, ealine pedagoogika, kasvatus, õppekava, haridus, õpetus, didaktika, eripedagoogika, autoritaarne kasvatus, demokraatlik kasvatus, alusharidus, sotsialisatsioon, enesekasvatus, eneseharidus, pedagoogiline portsess, õppesisu, kasvatusmeetod, isiksus, indiviid, individuaalsus, koduloolisuse printsiip jne..

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Eelkoolipedagoogika mõisted

EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus

Haridus
thumbnail
3
docx

Eelkoolipedagoogika mõisted

isiksuse arengut. Samuti kuulub füüsilise arengu alla selliste oskuste omandamine nagu istumine, roomamaine, kõndimine ja jooksmine. Individuaalsus (individuality, personality)- isikupära, omapära. Arvastada tuleb laste eakohasusega, iga lapse huvidega, võimete ja vajadustega. Interaksioon (interaction)- vastastikune mõjutamine läbi suhtlemise. Pedagoogika (pedagogy)- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Refleksioon (reflection)- mõtisklus omaenda mõtete ja käitumise üle. Sotsiaal-emotsionaalne areng (social-emotional development)- kõige kitsamalt võetuna on sotsiaalne areng teiste inimestega suhtlema õppimine, mis on väga tihedalt seotud emotsionaalse arenguga. Emotsionaalne areng tähendab oskust väljendada oma tundeid, tunnetega toime tulekut, tunda end turvaliselt ja enesekindlalt

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
6
doc

Eelkoolipedagoogika

Vaimne kasvukeskkond- sotsiaalne, emotsionaalne keskkond, suhted Arendav õppevara- mänguasjad jms Õppekvaliteedist rääkides räägime lisaks inimese, perekonna, kogukonna ja ühiskonna arengu eeldustest: - inimese kodanikuks kujunemise ja kodanikuna elamise eeldused. - põlvkondade järjepidevuse ja kultuuriseose kestvuse eeldused - elanikkonna füüsilise ja vaimse, intellektuaalse, kõlbelise ja sotsiaalse eelduse loomine.. Eelkoolipedagoogika mõisted ja ajalugu Eelpedagoogika kuulub kasvatusteaduste valdkonda. Jan Amos Komensky (1592-1670) -Esimene eelkoolikasvatuse süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt -Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. -Esimesena pedagoogika ajaloos koostas õpperaamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Komensky nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
15
docx

Kasvatusteadustete loengud ja grupitööd

1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse
thumbnail
7
doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

geomeertilised kujundid, paberile liimitud geomeetrilised kujunid, erinevad pinnamaterjalid (nt liivapaber, siid), erineva värvi ja vormiga puust plaadid, silindrikujulised karbid erinevate helide tegemiseks, kõneharjutused, kirjutamisharjutused (nt liivapaberist tähed), matemaatilised alged, igal arvul oma värvus, pärlikeed. R. Steiner ­ waldorfpedagoogika rajaja. Töötas välja oma filosoofia (antroposoofia), millele tuginesid erinevad suunad (nt pedagoogika, meditsiin, arhidektuur, põllumajandus). Waldorfpedagoogika käsitlused on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapses endas olevaid arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt lapse arengustaadiumile. Lapse psüühilisele arengule tuleb läheneda läbi mõtlemise, tundmise ja tahtmise. Steineri järgi on areng kui uuestisünd, mis toimub kindlatel vanuseperioodidel. Põhiprintsiibid: looduslähedus, kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine,

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
20
docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb värvusõpetusele. Kasutatavad materjalid on looduslikud- puu, lina, siid. Välja töötatud nukuõpetus, olulisel kohal lavastamine ja draama. Kasutatakse rollumänge. T’ähtsad on muinasjutud ja nende esitamine. Reggio Emilia(saja keele meetod) põhimõteteks on kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon(lapsed, vanemad, pedagoogid), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev toeeria ja praktika katsetamine-pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma isiklikke võimalusi arendada, katsetada- Laps ise on avastaja ja looja, kes on sotsiaalne. Lapsel on õigus saada armastust ja olla aktsepteeritud sellistena nagu nad on. Lapsed ei ole kasvatuse objektid, vaid subjektid oma õigustega. Õpetaja peamine roll on lapse kuulamine.

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

Fröbeli lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Fröbel hakkas koolitama ka lasteaednikke, kus koolitati lasteaedadele kutselisi kasvatajaid ja korraldati kasvatusteemalisi kursusi lastevanematele. Fröbel leidis, et hea lasteaia kasvataja valdab spetsiifilisi meetodeid laste kasvatamiseks vanuses 3-6, tunneb lapse mängu, on sõbralik ja positiivse maailmavaatega. M. Montessori (1870 ­ 1952) pedagoogika · Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele · "Aita mind, et saaksin seda ise teha" · Laps on ise õppimisest huvitatud, loomulik uudishimu · Toetada lapse arengu potensiaali - õpetaja on vaatleja, kuulaja, innustaja · Oluline on keskkond · Õppetegevus lähtub lapse huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse Põhimõte ­ innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
39
doc

Sissejuhatus kasvatusteadusse

Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................

Kasvatusteadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun