Pedagoogika mõisted (0)

Mõisted
Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul.
Formeerumine - inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena
Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel .
Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east . Jaotatakse
1)eelkooli pedagoogika
2)koolipedagoogika
2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga
3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi
Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk
Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu igas klassis.
Haridus - kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk
Õpetus- õppimine-eesmärgistatud tegevus, mis on suunatud õpilase poolt inimühiskonna ajaloolis-ühiskondliku kogemuste mingi kindla osa omandamisele selleks spetsiaalse ettevalmistuse saanud inimese juhendamisel
Didaktika- uurib üldiste pedagoogika seaduspärasuste rakendamist konkreetsete distsipliinide õpetamisel:emakeele, matemaatika , ajaloo, kirjanduse õpetamise metoodika.
Eripedagoogika- e. defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja arendamise probleemidega.
Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse pärssimine. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid allumist, mistõttu langeb tema usk enesesse . Sageli iseloomustab autoritaarset kasvatusstiili kamandamine ja kritiseerimine , halvustamine, mida laps tajub alistamisena ja solvamisena.
Demokraatlik kasvatus- kaaslast hindav, partnerlusel põhinev; võimaldab lastel oma oskusi rakendada nii, nagu nad suutelised on, et nad saaksid antud ülesandeid otstarbekalt lahendada; ei alaväärista last oskamatuse pärast.
Alusharidus -teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis toob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Alusharidus on süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist
Sotsialisatsioon- väärtuste, normide, reeglite, käitumise mallide , mis kehtivad antud ajahetkel antud ühiskonnas, omandamise protsess ning nende põhjal sotsiaalsete seoste ja kogemuste saamine.
Enesekasvatus-inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi
Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega
Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele ja kasvatatavate soovitud isiksuseomaduste kujunemisele
Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse.
Kasvatusmeetod - plaanipärane toimimisviis.
Isiksus on omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks.
Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend
Individuaalsus - isikupära, omapära. Kõik pakutav peab olema lastele eakohane ja loovust arendav . Silmas tuleb pidada iga lapse huve, võimeid ja vajadusi.
Koduloolisuse printsiip- selle ehituslikuks teljeks  aastaaegade rütm – inimene ja loodus erinevatel aastaaegadel järgides printsiipi lähedalt kaugemale, üksikult üldisele.
Kasvatamine ja õpetamine- see on ainus tee lapse ettevalmistamiseks eluks ühiskonnas, eakaaslaste ja täiskasvanute hulgas, eluks ja tegevuseks, mis tooks rahulolu ja rõõmu nii lapsele endale kui ka teda ümbritsevatele täiskasvanutele – vanematele ja kogu ühiskonnale
Paradigma -algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide.
Hindamine- on seotud väärtuste, kultuuri, konteksti ja ajaga . Võib mõista protsessina, mille jooksul valitud objekti süstemaatiliselt analüüsitakse
Refleksioon- mõtisklus omaenda mõtete ja elamiste üle
Üldpedagoogika- uurib kasvatus-ja õpetusprotsessi üldisi seaduspärasusi
Pedagoogika ajalugu-uurib pedagoogilisi teooriaid, kasvatuse sisu ja meetodeid ajaloo erinevatel perioodidel , mis tihti moodustavad suhteliselt iseseisvaid pedagoogika harusid: rahvapedagoogika, sõjapedagoogika, pere kasvatuse pedagoogika, õiguspedagoogika, ravipedagoogika .
Pärilikkus-inimese üksikuid omadusi ja kogu individuaalset arengut tervikuna mõjutavad organismide omadused, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale.
Aktiivsus-inimese olemise vorm, tema tegevusaktiivsus, mis on suunatud ümbritseva maailma eesmärgipärasele muutmisele
Suhtlemine -sünnipärane vajadus sotsiaalseks lävimiseks ja informatsiooni vahetamiseks, mis väljendub kontaktide loomises ja arendamises inimese vahel, inimese vahelise suhete formeerumises
Ümbritsev keskkond- inimühiskonna ja iga inimese elutegevuseks vajalikud looduslikud, sotsiaal-majanduslikud ja materiaalsed-olmelised tingimused.
Sotsiaalne keskkond-inimest ümbritsevad ühiskondlikud, materiaalsed ja vaimsed tingimused, mis on vajalikud tema eksisteerimiseks, formeerumiseks ja tegevuseks.
Keskkonna makrofaktorid-objektid, nähtused, suhtumised, tingimused, mis mõjutavad eri maades elavate suurte inimrühmade elutegevust aga järelikult ka iga üksiku inimese elutegevust
Keskkonna mesofaktorid- inimese ja sotsiaalse grupi, mille juurde ta kuulub, elutingimused- ideoloogilised ja eetilised suhted, moraalinormid ja väärtused, mis on omaks võetud antud sotsiaalse grupi poolt
Keskkonna mikrofaktor0id- materiaal -olmelised inimese elutingimused, tema lähim sotsiaalne keskkond.
Esteetiline kasvatus-väärtusorientatsiooni kujundamist esteetilise suhtes, et inimene objektiivselt oskaks määrata hinnatava väärtust
Kehaline täiuslikkus-ajalooliselt kujunenud inimese harmoonilise kehalise arengu, kehalise ettevalmistatuse tase, mis on optimaalselt vastav antud ühiskonna nõudmistele. Muutub aegade jooksul, sõltub sellest, mis parasjagu on iluetaloniks
Kehaline areng- bioloogilist protsessi, mis iseloomustab inimorganismide vormide ja funktsioonide muutusi.
Kehaline täiuslikkus-ajalooliselt kujunenud inimese harmoonilise kehalise arengu, kehalise ettevalmistatuse tase, mis on optimaalselt vastav antud ühiskonna nõudmistele. Muutub aegade jooksul, sõltub sellest, mis parasjagu on iluetaloniks
Kehaline areng- bioloogiline protsess, mis iseloomustab inimorganismide vormide ja funktsioonide muutusi.
Emotsioon -inimese isikliku suhtumise väljendusviis nendesse nähtustesse, mida ta kogeb ümbritseva keskkonna vastastikusel mõjul ja mis toovad kaasa teatud üleelamisi
Eetiline kasvatus-moraalimõistete selgitamine ja vahendamine lastele
Vaimne areng-kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete muudatuste kogum lapse mõttetegevuses, mis sõltub lapse east, tema kogemustest ja kasvatuse tulemusest
Sensoorne kasvatus- aistingute ja tajude sihipärane arendamine
Sotsiaalne-ühiskonda või kollektiivi puutuvat
Sotsiaalne kompetentsus-oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis
Sotsiaalne võimekus- kombinatsiooni sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest, sest kumbki neid ei seleta täielikult sotsiaalse käitumise arengut ja väljendumist ,
Sotsialiseerumine - pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused
Altruism - omakasupüüdmatu hoolitsemine teiste heaolu eest ja valmisolek loobuda teiste heaks oma huvide rahuldamiseks
Empaatia - võime seada ennast teise inimese olukorda ja elada läbi teise inimese tundeid
Interaktsioon ehk koosmõju (ka vastastikmõju, vastasmõju)