Eesti iseseisvumise eeldused (0)

5 VÄGA HEA

Eesti iseseisvumise eeldused

Kultuurilised eeldused:

Kirjakeele ühtlustumine.

Eesti oli seni jagatud kahe kubermangu vahel – Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang, mis nüüd ühtseks ühendati. Kuni 19. sajandini olid kirjakeelena kasutusel peaaegu võrdselt põhjaeesti (tallinna) keel ning lõunaeesti (tartu) keel. Ühtse eesti kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti kirjakeel jäi tahaplaanile. Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini.
Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal . See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni loodud grammatikatermineid on tänaseni käibel (nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus , häälik jne). Soome keelest laenati väga palju sõnu eesti keelde.

Eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik

Eesti kirjasõna oli piisavalt arenenud selleks, et anda välja eestikeelseid ajalehti, mille tegemise ümber oli kogunenud palju tolle aja tuntud haritlasi. Hiljem arenesid nendest ajalehtedest välja poliitilised organisatsioonid /algsed erakonnad . Ajakirjandus oli põhiliseks info levitamise viisiks.

Rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste pidamine

Korraldati laulupidusid, mis oli esimeseks ülemaaliseks ettevõtmiseks ja pani aluse olulisele traditsioonile. Tähtis oli ka seetõttu, et oli rahvusliku liikumise hoogustajaks, suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet ja rahvuslikku prežtiisi, saab alguse muusikakultuuri areng. Jakob Hurt esines 1888. aastal 22. veebruaril haarava üleskutsega, kutsudes koguma „ vanavara " ehk vanasõnu, muistendeid, pärimusi ja muud sellist kõikjalt Eestist. Tema üleskutse leidis ka tohutu vastukaja, lühikese ajaga koguti kokku sadu tuhandeid lehekülgi materjali.

Seltsitegevuse aktiviseerumine

Sajandi esimesel kümnendil asutati Tallinnas, Tartus ja Pärnus kutselised teatrid. 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum . Asutati uued seltsid: piimaühistud, koorejaamad, masinatalvitajate ühisusi, tuletõrje, sooparanduse ja jahimeeste seltse jne. Näiteks 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu.

Majanduslikud eeldused:

Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks

Talude päriseksostmine. 1849.- 1856 .aasta talurahvaseaduste kohaselt võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta. Taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile .
Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega.
Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. 1916. aastaks oli 4/5 talumaadest päriseks ostetud.

Tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks .

20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine . Head kommunikatsioonid (raudteed, sadamad) ja arenenud infrastruktuur suurendasid Balti regiooni tähtsust Venemaa majanduselus ja rahvusvahelises tööjaotuses. Kohaliku elanikkonna kõrge üldine kultuuri- ja haridustase tegid võimalikuks intensiivse majandamise, Baltikumist oli kujunenud ühendustee ja transiidikoridor Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Selles kolmnurgas toimus intensiivne inimeste ja ideede liikumine ja vahetus.

Linnade eestistumise algus

1897 . aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik , neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased — üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus . Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased ; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lexie Õppematerjali autor

Kultuurilised ja majanduslikud eeldused eesti iseseisvumiseks. Lühikonspekt, 2 lehekülge.

eesti iseseisvumise eeldused iseseisvumine

Sarnased õppematerjalid

odt

Eesti kirjakeele ajalugu

• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni

Eesti kirjakeele ajalugu

doc

11. klassi ajaloo suuline arvestus

mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval seisaks seal ka talupojad, et pärisorjus kaotataks, ta soovis rootsistamist nii õiguslikult kui ka halduslikult. Ometi jäid aga need ainult sõnadeks. Kuningal oli vaja ka aadli toetust. Rahapuuduse tõttu läänistati üha rohkem mõisaid ja tehti mõisnikele järelandmisi. Saaremaa saatus kujunes erinevaks Eesti teistest osadest. Seda juba sellepärast, et sõjas kannatati teistest vähem. Ka Taani võimud kehtestasid aadli senised õigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, mille mõju oli väiksem kui Eestimaal. Aadlilt nõutav ratsateenistus oli aga tunduvalt suurem ja aadli käes oli ka vähem maad kui riigi käes, umbes kolmandik. Riik teostas reduktsiooni ehk võttis osadelt mõisnikelt mõisa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli

Ajalugu

odt

Eesti ajalugu.

Soodes leidub soorauamaaki. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Kasutusele võeti alepõllundus. Raiuti mets maja ja tuhk oli hea väetis. Aladel kus mulla kiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt, seda aga lasti sööti. Sinna peale lasti loomad, kelle sõnnik oli hea väetis. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanemat rauaaega nimetati teise nimega ka rooma rauaajaks, sest Rooma impeerium avaldas mõju kogu Euroopale. See periood oli Eesti aladel tõusuperiood. Ikka tegeleti karjakasvatuse ja põlluharimisega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Eestis arenes ka jõudsalt käsitöö. Kaubandushuvid suundusid Rooma suunas. Roomlased tahtsid siitkandist merevaiku ja karusnahkasid. Need olid hinnas. Tekkisid uued matmiskombed. Nüüd tehti ristkülikukujulisi tarandkalmeid. Seal põletati inimesi ja keskmiselt oli ühes kalmes10-20 inimest. Eestlasi mainitakse esimest korda aastalt 98 pKr

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS.............

Ajalugu

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr "aestid" Keskmine rauaaeg (5. 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl),

Eesti ajalugu

docx

Eesti uusaeg

1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)Rooma rauaaeg - 50-450; keskmine rauaaeg - 450-800; noorem rauaaeg 900-1200 3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves, vanus 7. aastatuhande keskpaik. Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, aeg 9000-5000 eKr. Asulad olid kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle. Töötarberiistad kivist, luust, sarvest, puust. Tähtsal kohal oli ka jaht. 4. Kammkeraamika kultuur 4000. algus e.Kr, venekirveste kultuur 3000. algus e. Kr. (13-15) Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse u. 3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid. *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asula veekogude lähedusse, kus oli võimalik käia kala püüdmas ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle,mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ja soojust

Ajalugu

Rohkem sarnaseid