MUUSIKA MÕJU LOOTELE JA IMIKULE (0)

Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia
MUUSIKA MÕJU LOOTELE JA IMIKULE

Referaat

Tallinn
SISUKORD
Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3
Muusika ime ................................................................................................................ 4
Beebid armastavad muusikat ....................................................................................... 5
Muusika turgutab enneaegseid beebisid ...................................................................... 7
Laulumängud panevad beebi muusika peensusi märkama .......................................... 8
Kokkuvõte .............................................................................................................................. 10
Kasutatud materjal ................................................................................................................ 11
Sissejuhatus
Referaat on koostatud seoses kohustusliku aine, areng ja õppimine, ühe ülesandena. Töö eesmärgiks oli koguda materjali ühe vabalt valitud elukaare etapi arengust.
Minu referaadi teemaks on „Muusika mõju lootele ja imikule”. Valisin selle teema sellepärast, et olla varakult teadlik lapse arendamise võimalustest läbi muusika ja kuidas need aitavad last intelligentsemaks muuta. Olen kasutanud mitmeid artikleid erinevatest veebiportaalidest.
Referaat käsitleb loote ja lapse varast arengut, mida mõjutab muusika kuulamine , instrumentide mängimine ja mingi tegevuse ajal muusika kuulamine.
Loode on võimeline õppima keskkonnast. See kehtib eriti raseduse kolme viimase kuu puhul. Selle perioodi ajal reageerib loode helidele (auditiivsed stiimulid ), mis fikseeruvad läbi lootevee. On leidnud kinnitust, et helid võivad mõjutada loote südamerütmi ja lihaste liigutusi juba raseduse 20. nädalal (kaasasündinud kurtust saabki nüüd diagnoosida sünnieelsel perioodil). Mitu eksperimenti on näidanud, et loode töötleb aktiivselt seda auditiivset sisendit ja eristab muusikat, keelt ja teisi helisid. (Laste arengu mõistmine, 2008)
Muusika ime
Kaunid meloodiad parandavad enesetunnet ning tõstavad tuju. Selgub , et ka lapsed pole nende suhtes ükskõiksed. Ameerika teadlased tegid kindlaks, et beebid imevad ema rinda palju aktiivsemalt, kui seejuures kõlab meloodia , mis oli neile tuttav juba enne siia ilma sündimist — meloodia, mida nende emad neid oodates kuulasid.
Valencia Ülikooli õpetlased kutsusid beebiootel emasid (alates raseduse 28. nädalast) keelpilli kontsertidele klassikalist muusikat kuulama. Pärast sündimist olid nende lapsed aasta aega vaatluse all. Teadlased hindasid nende arengut standardsete testide varal . Selgus, et eksperimentaalgrupi lapsed kasvasid kiiremini ning edestasid kontrollgrupi lapsi nii liikumise kui ka keelelise oskuse poolest.
On ilmselge, et muusika aitab juba emakõhus kaasa lapse arengule. Laps mitte üksnes ei jäta meelde meloodiat; muusikat kuulates paranevad tema kõnevõimalused, liikumisaktiivsus, tema ruumiline orientatsioon jne. Samas, kui muusika on liiga vali ja erutav, võib see lapsele hoopiski negatiivselt mõjuda.
Alaska Ülikooli teadlased märgivad, et viimasel trimestril on laps võimeline tantsima — liigutama rütmiliselt käsi ja keha ning pöörlema muusika taktis.
Mõned tulevased emad asetavad oma kõhu ligi pleieri kõrvaklapid ning lasevad oma kõhubeebil kuulata Mozarti muusikat. Arvatakse, et see soodustab lapse intellekti varasemat arengut ning annab talle juba enne sündi märku muusika ilust. Mis puudutab Mozarti muusikat üldse, siis selle lõdvestav ning lausa raviv efekt on juba ammu arstide poolt tunnustust leidnud ning kasutusse võetud mitmesuguste stressisituatsioonide lahendamiseks. On olemas isegi termin — Mozarti efekt.
On andmeid, et lapsed, kes selle helilooja teoseid ema kõhus ja sünnihetkel kuulasid, käituvad tulevikus palju rahulikumalt kui need, kes olid sellest ilma jäetud. Sellele võib kaks seletust olla. Esiteks tõstab tuttava meloodia kuulamine lapse tuju. Teiseks on võimalik, et põhjus peitub just nimelt Mozarti muusika stressivastastes omadustes.
Teadlased avastasid , et isegi viiekuune loode võib eristada erinevaid muusikastiile. Rocki kuuldes erutuvad lapsed ema kõhus ning hakkavad energiliselt põtkima. Vivaldi muusika rahustab nad maha. Samas viib Beethoven nad tugevasse erutusseisundisse. Ilmselt oma liigse emotsionaalsuse tõttu. (Moi Rebjonok, 2009)
Beebid armastavad muusikat
Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega . Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate kõhtu toetavad bandaažid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka selleks vahendiks , mille kaudu tulevased lapsevanemad saavad oma titaga suhelda veel enne kui ta ilmavalgust on näinud.
Lootega (ja hiljem ka imikuga) muusikaliseks suhtlemiseks ei pea ilmtingimata musikaalne olema. Piisab vaid tikutoosist, mille peal tulevane isa või ema saab lapsele rütmi koputada, või siis kellukestest, mille kõla ka kõhusolevale lapsele meelepärane on. Ema häälel ja lauludel on loote jaoks aga eriline tähendus. Ka Venemaal välja töötatud üsasisese muusikalise ettevalmistuse süsteemi põhiosaks on hälli- ja lemmiklaulud, mida ümisedes tulevased emad rütmivõimlemisega tegelevad. Sedalaadi muusikaline ettevalmistus mõjub soodsalt liikumisaktiivsusele, parandab vereringet ning loote ja ema emotsionaalset seisundit . Teadlaste arvates edestavad need lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaasalasi nii intellektuaalses kui füüsilises arengus. Ja neil pidavat tõepoolest kasvama paremini juuksed ning piimahambadki varem tulema.
Esialgu tajub laps helisid lootevee võngete kaudu. Loote kõrvad arenevad lõplikult välja 24-ndaks rasedusnädalaks ja siis kuuleb ta sama hästi kui täiskasvanu. Vastsündinu kuulmine on täiskasvanu omast isegi teravam, sest kogu süsteem on veel kulumata. Ta kuuleb sosinat ning väidetavalt kuuleb ta esimestel elukuudel ka helide kaja. Ta mäletab helisid, mida ta ema kõhus olles kuulis ja tunneb ära laulu, mida ema talle on laulnud.
Muusikat tajuvad imikud n.ö. täiskasvanulike võimetega, tehes vahet erineval helikõrgusel, rütmil ja tempol. Rütmikas muusika mõjub neile ergutavalt ning voolavad lüürilised meloodiad rahustavalt. Kõige turvalisema tunde tekitab neis muusika, mille rütm on 60 lööki minutis . See on rahuliku südame rütm, millega imik on juba emaüsas harjunud . Ka hällilaulud, mille tempo võib küll erinevatel rahvastel olla erinev, taanduvad kokkuvõttes samale rütmile. Seega võib iga inimene hällilauluga magama uinutada mistahes rahvusest lapse. 
Mahedad hällilaulumeloodiad sobivad kõige paremini ka vastsündinu esmaseks tutvuseks muusikaga. Eriti meelepärane on neile naise hääl ja mitmehäälsed keelpilliviisid. Kahe ja kolme kuused eelistavad kõrgemaid helikõrgusi. Rõõmsale ja rütmikale muusikale võib kolmekuune beebi juba jalgadega kaasa siputama hakata. Kuue-seitsmekuused hakkavad aga muusikat kuuldes sellega kaasa lalisema ja annavad tihtipeale ka häälekalt märku kui neile meeldiv muusika liiga vara lõpeb. 
Üks beebide lemmikuid on särav, rütmikas ja samas õrn mängutoosimuusika. Nende meelisrepertuaari kuuluvad loomulikult ka ema lauldud laulud ning juba vastsündinuna reageerivad nad väga hästi klassikalisele muusikale. Muuseas , kõige uinutavamalt mõjuvat neile Chopini nokturnid. Teadlased väidavad, et klassikalise muusika kuulamine beebieas soodustab igati nende intellektuaalsete ja kehaliste võimete arengut. Eriline võlujõud on aga Mozarti muusikal. 
On tehtud tuhandeid uurimusi ja kirjutatud sadu raamatuid teemal „kas ja kuidas Mozarti kuulamine varajasest lapsepõlvest alates muudab inimest targemaks” ning tõestatud, et tema muusikal on sügav mõju ajule. Mozarti muusika aktiveerib ajutegevust, mõjub positiivselt verbaalsetele võimetele, loomingulisusele, intuitsioonile ja mälule ning aitab kaasa mõttetegevusele ka täiskasvanutel. Arvukad katsed näitavad, et pärast Mozarti kuulamist saavutatakse IQ testis tunduvalt paremaid tulemusi. Kuid mida varasemas eas selle muusikageeniuse loomingut kuulata seda suurem on efekt. 
Sama kehtib ka lapse musikaalsuse arendamisel. Kui aastakümneid arvati, et andekaks sünnitakse, siis tänapäeval nähakse lapse andekuse taga üha enam kasvukeskkonna osa. Kõige rohkem saab andeid arendada varases lapsepõlves. Ja mida varem lapse sihipärast muusikalist kasvatust alustada, seda paremaid tulemusi on võimalik saavutada. 
Beebide kuulmist saab treenida mängides erineva kõlaga kõrinate ja kellukestega, patsutades-koputades erinevatele pindadele või kasvõi potte ja potikaasi appi võttes. Helide rütmilisuse tajumine paneb aluse rütmitundele, millega lisaks musikaalsusele on seotud ka matemaatiline andekus. Rütmitunde arendamisel on parimaks vahendiks rahvalaulud ja lühiriimid, eriti kui lapse käsi- jalgu lugemisele kaasa liigutada. Laulumängud, laulud ja erineva muusika kuulamine harjutavad last muusikat tunnetama , ta õpib kasutama oma hääle erinevaid varjundeid ja viisi pidama . 
Et beebil püsiks huvi muusika ja muusikalise tegevuse vastu, tuleb talle järjepidevalt pakkuda midagi uut. Samas on oluline, et imikule pakutav muusika oleks talle sobilik. Tümpsumuusika, mis on paljudes peredes elutegevuse taustaks, võib lapse kuulmise halvata. Beebile peaks muusikat mängima inimkõnele sarnase tugevusega , sest valjem heli väsitab ja kurnab tema närvisüsteemi. Jälgida tuleks ka seda, et muusikat ei oleks korraga liiga palju. 
Loomulikult ei tähenda juba looteeas beebi helidemaailma juhatamine seda, et temast ilmtingimata kasvaks andekas muusik. Küll aga soodustab varajases eas muusika kuulamine lapse edasist igakülgset arengut ja pakub talle meelepärast naudingut. ( Annaliisa Sisask, 2001)

Muusika turgutab enneaegseid beebisid

Kanada teadlased leidsid, et haiglates, kus enneaegselt sündinud lastele muusikat mängitakse, kasvavad ja kosuvad beebid kiiremini.
Lisaks sellele, et lapsed on rahulikumad, võtavad kiiremini kaalus juurde ja pääsevad varem haiglast välja, muudab muusika ka lapsevanemaid rahulikumaks.
Kanada uurijad analüüsisid üheksat varasemat uuringut ja leidsid, et muusika mõjub valuvaigistina ja aitab imikutel paremini süüa. Samuti mõjub see soodsalt südamele ja hingamisele.
Kuus Alberta Ülikooli teadlaste analüüsitud uuringut käsitlesid beebidele muusika mängimist valu põhjustavate protseduuride, näiteks ümberlõikamise ajal. Üks uuring keskendus muusika ja söömise suhetele ning kaks tööd uurisid muusika mõju füsioloogiale ja käitumisele.
Enamik uuringutes hõlmatud haiglaid mängis beebidele unelaule, millele oli vahel lisatud muid helisid, näiteks südamelööke ja hääli, mida laps emaüsas kuulda võib. Üks haigla mängis imikutele naislaulja esitatud unelaulu, mida saatis harf, teised haiglad eelistasid aga klassikalist muusikat, näiteks Mozarti teoseid.
« Leidsime esialgseid tõendeid selle kohta, et muusika võib avaldada soodat mõju füsioloogilistele näitajatele ning käitumisele ja vähendada valulike meditsiiniliste protseduuride ajal valutunnet,» võttis doktor Manoj Kumari uurimisrühm tulemused kokku.
Sünnitusabi professor Andrew Shennan nimetas uuringu tulemusi huvitavateks. «Esialgsed tõendid selle kohta, et enneaegsetele beebidele muusika mängimine võib käitumisele soodsat mõjuda ja valu vähendada, on väga huvitavad ja nendega tuleks arvestada,» sõnas ta.
« Ehkki sel alal tuleb teha edasisi uuringuid , näitavad need tulemused, et võib leiduda lihtne ja säästlik viis, kuidas enneaegselt sündinute tervist edendada,» lõpetas Shennan. (BBC news, 2009)

Laulumängud panevad beebi muusika peensusi märkama

Muusikatunnid väga varases eas aitavad beebi aju arengule kaasa juba enne, kui  laps oskab rääkida või käia. Kanada teadlaste uuringust selgub, et aastased lapsed, kes käisid koos vanematega muusikalistes tegelusringides, naeratasid rohkem, olid ladusamad suhtlejad ja ilmutasid muusikat kuuldes keerulisemaid ajureaktsioone.
McMasteri muusikainstituudi teadlaste sõnul on varasemad samalaadsed uuringud tegelenud vanemate lastega. Nende tööst selgub aga esmakordselt, et juba aastase lapse aju on muusika suhtes väga vastuvõtlik.
Uuringu käigus läbi viidud katsete puhul osalesid vanemad koos lastega pool aastat iga nädal korra muusikatundides. Tunde oli kahte tüüpi. Neist esimeses õpiti ise löökpillidel muusikat tegema ja lauldi lühikesi salmikesi koos sinna juurde käivate liigutustega. Teises tunnis mängisid vanemad koos lastega mängunurgas ning taustaks kõlas lindi pealt lastelaulude salvestusi.
Enne muusikatundides käima hakkamist olid kõigi laste sotsiaalsed oskused ühel tasemel. Samuti polnud keegi neist varem üheski muusikaringis käinud.
Selgus, et lapsed, kes osalesid interaktiivses muusikaringis, kus lauldi ja tegeleti musitseerimisega, näitasid varem üles suuremat tundlikkust muusikas kõlavate helikõrguste muutuste suhtes, kui need, kes olid passiivsed kuulajad. Iseäranis meeldisid lastele klaveripalad, mis püsisd ühes helistikus.
Seevastu lastel, kes tegelesid lihtsalt muusika taustaks kuulamisega, niisuguseid eelistusi ei tekkinud. Ka nende aju reageeris muusikale erinevalt. Interaktiivsetes tundides osalejate aju näitas muusika suhtes üles tugevamaid ja varasemaid reaktsioone.
Iseäranis üllatasid teadlasi aga muusikasse otseselt mitte puutuvad erisused , mis kahe grupi laste vahel ilmnesid. Interaktiivsetes tundides osalejate suhtlusoskused olid võrdlusgrupi omadest oluliselt paremad. Näiteks osutasid nad ihaldusväärsetele asjadele, mis olid nende käeulatusest väljas ja lehvitasid hüvastijätuks. Samuti naeratasid nad rohkem, olid ärritudes kergemini lohutatavad ja pahandasid vähem, kui kõik ei läinud nii, nagu nemad seda soovinuks.
Kuna mõlema grupi liikmed kuulsid tunnis ja kodus võrdsel määral muusikat, siis on teadlased seisukohal, et määravaks osutus just ise muusikaga tegelemine. Nende sõnul on see lapsevanemaile parim viis oma beebiga kontakti saamiseks. (Err, 2012)
Kokkuvõte
Muusika aitab kaasa lapse arengule juba emaüsas. Sellega paranevad tema kõnevõimalused, liikumisaktiivsus, samuti aitab muusika lapsel stressi maandada. Kõige suuremat tähelepanu on pööratud Mozarti muusikale ja selle lõdevstavale ja ravivale efektile, mis on ka arstide poolt tunnustust leidnud. Mozarti muusika on hea ka ajutegevusele ning isegi täiskasvanute mõttetegevusele on tema muusika kosutav.
Enneaegsetele imikutele mõjub muusika kuulamine valuleevendavalt ning nad võtavad kaalus juured palju kiiremini. Samuti mõjub muusika hästi ka südamele ja hingamisele.
Paljud väikelapsed, kes käivad tegelusringides, on emotsionaalselt rõõmsamad ning sotsiaalselt kiirema taibuga. Üllatav oli ka see, et need kes ise aktiivselt tegelesid muusikaga, olid palju tundlikumad muusikalistele muutustele, kui need, kes kuulasid muusikat mingite teiste tegevuste käigus.
Kogu tööprotsess andis mulle mitmeid erinevaid ideid, kuidas tulevikus saaksin oma lapsi kasvatada ja õpetada.
Kasutatud materjal
BBC uudised. 2009. Muusika turgutab enneaegseid beebisid. http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/8068749.st m

Err uudised. 2012. Laulumängud panevad beebi muusika peensusi märkama http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=6985

Moi Rebjonok. 08/2009. Muusika ime. http://naistekas.delfi.ee/perekond/vaikelaps/muusika-ime.d?id=25710115
Sisask, A. 07/2001. Beebid armastavad muusikat. Ajakiri „Kodukolle”
Smith, P. K., Cowie, H., Blades, M. 2008. Laste arengu mõistmine, neljas väljaanne. TLÜ kirjastus.