Narkomaania (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
NARKOMAANIA
Uurimustöö
Juhendaja : Liina Käär
Pärnu 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.NARKOLOOGIA 4
2. NARKOOTIKUMID 4
3.NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID 4
4.NARKOOTILISE AINE TOIME 7
5.NARKOOTILISE AINE MANUSTAMISE VIISID 8
7.FÜÜSILISED KAHJUSTUSED 8
8.PSÜÜHILISED KAHJUSTUSED 8
9.SOTSIAALNE KAHJU 9
10.JUHUSLIK VÕI PARATAMTU? 9
11.MIKS HAKKAVAD NOORED NARKOOTIKUME TARBIMA? 11
12.UIMASTITEGA SEONDUVAD KRIMINAALVASTUTUS 11
13.NARKOMAANIA KAS ÜHISKONNAST TINGITUD VÕI KAASASÜNDINUD HÄLBIMUS? 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD ALLIKAD 14

SISSEJUHATUS

Narkomaania on ülemaailmselt levinud väga suur ühiskondlik probleem. Narkomaania teema algas juba sadu aastaid tagasi ning seda probleemi ei ole suutnud keegi siiamaani lahendada. Leidub ikka suurel hulgal inimesi, kes narkootikume tarbivad ja tootmisega tegelevad ning kahjuks neid inimesi tuleb meie ühiskonda aina juurde ja juurde.
On paratamatu, et inimestes tekib huvi ja uudishimu proovida mõnuaineid, see siiski ei kehti kõikide inimeste kohta kuid enamik noorukeid moodustavad selle suure osa protsendist, kes on huvitunud narkootikumidest . Räägitud, kui halb ja mida halba võivad narkootikumid tekitada ühiskonnale, endale, lähedastele, tervisele, kuid siiski on tahe proovida kõik see ära- mis tunde need ained meie kehas tekitavad. Tulenevas uurimustöös saame teada mis on narkomaania, mida teevad narkootikumid inimesega, mis on narkootikumide põhiliigid, millised on psüühilised, füüsilised kahjustused, sotsiaalne mõju inimkehale. Miks hakkavad noored narkootikume tarbima või sunnitakse neid seda tegema. Lühike ülevaade ka karistustest, mis määratakse, kui on isik tegelenud , omanud või edasi müünud teistele. Olev uurimustöö andis väga palju informatsiooni narkomaania enda kohta, kui ka väga palju uut informatsiooni selle kohta mida narkootikumid inimese kehaga teha võivad, kahjuks ei ole see üldse meeldiv lugeda, kuid samas väga hariv mida saaksin ise edasi rääkida end ümbritsevatele inimestele, et nemad ei pruugiks narkootikume.

1.NARKOLOOGIA

Narkoloogia on arstiteaduse haru, mis käsitleb alkoholismi, narkomaania, toksikomaania ja keemiliste ainete kuritarvitamise etioloogiat, patogeneesi, profülaktikat, ravi, rehabilitatsiooni , epidemioloogiat ning nendega seostuvaid meditsiinilisi ja sotsiaalseid probleeme. Meie maal on rahvatervishoius narkoloogia põhiprobleemiks alkoholi liigtarvitamine kõikide selle kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete variantidega. Lähemalt räägime siiski narkomaaniast. (Saarma 1989: 11)

2.NARKOOTIKUMID

Narkootikum on ravim või tervist kahjustav aine, mis tekitab sõltuvuse ja kutsub esile eufooria , või aine, mida on kerge muuta sellise mõjuga aineks. (Oiseth 1999: 2)
Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet , ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep ) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD).
Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat . Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. ( http://www.narko.ee/et/mis_on_narko ).

3.NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID

Kanep – Kanep on mitmetoimeline narkootikum – tal on nii rahustavad, stimuleerivad, kui hallutsinogeensed omadused. Kõige sagedamini kasutatakse kanepit suitsetades. Haŝiŝi suu kaudu manustamisel on toime kestvam ja sageli ettearvamatu. Mõnel inimesel tekitab kanep mõnutunde, aistingute erilise kirgastuse, rohkete kujutluste ja assotsiatsioonide tekke, teistel seevastu vaid iivelduse ja külmavärinad.
( http://web.zone.ee/killer666/NARKOOTIKUMID_failid/image006.gif )
LSD - Sünteetiline narkootikum LSD on lüsergiinhappe dietüülamiin, mis on üks tugevamaid teadaolevaid hallutsinogeene ehk meelepetteid põhjustavaid ühendeid. Tekivad tugevad meelepetted, meeleolu ja mõtlemise muutused. Kui uimastipruukija on eelnevalt halvas meeleolus või miski rõhub teda, võivad ilmuda hirmutavad meelepetted. Kõik välisärritajad, nagu valgus või hääled, võimenduvad negatiivsetena. Mõtte- ja tundehäired võivad üle minna ägedaks psühhoosiks. Reaalsustaju kaob täiesti ja hirmumõtete all kannataja võib tappa enda või kellegi lähikonnast.
( http://www.usdoj.gov/dea/images_lsd.html )
Ectasy - Ecstasy ’s on kombineeritud amfetamiinile omane stimuleeriv toime LSD-le sarnase meelepetteid põhjustava toimega. Ecstasy mõju all ollakse rahulikud ja õnnelikud, agressiivsus on kadunud.
( http://www.bluntbeats.com/wp-content/uploads/2007/03/ectasy.thumbnail.gif )
Amfetamiin - Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti . Amfetamiin ja amfetamiini – tüüpi ained on kesknärvisüsteemi stimuleerivad ühendid. Kuna amfetamiini toimega kaasneb ka mitmeid ebameeldivat enesetunnet põhjustavaid nähte nagu vererõhu tõus ja südamepekslemine, on keemikud püüdnud sünteesiprotsessis amfetamiini üht või teist omadust kas esile tuua või vähendada.
( http://www.postimees.ee/foto/6/9/575964533231c0ea02_3.jpg )
Kokaiin - on taimse päritoluga uimasti, oma kesknärvisüsteemi stimuleeriva toime poolest sarnaneb ta amfetamiinile, suuremates annustes põhjustab ka meelepetteid. Levinuim manustamisviis on kokaiini ninnatõmbamine. Uimasti suitsetamise, süstimise või suu kaudu võtmisega võivad tekkida eluohtlikud mürgistused. Kokaiin tekitab kiiresti väga tugeva psüühilise ja ka füüsilise sõltuvuse. Kokaiini pikaajalisel tarbimisel ilmneb üldine mõtlemisvõime langus, otsustusvõimetus, apaatia, kõrgenenud ärrituvus, depressioon , enesetapumõtted. Kokaiinist saadav eufooria lüheneb, ebameeldivad järelmõjud aga pikenevad.
( http://www.narko.ee/UserFiles/TextPics/site/kokaiin.jpg )
Heroiin - Heroiin on opioidide rühma kuuluv tugevatoimeline narkootikum. Tema valuvaigistav toime ületab morfiini oma. Heroiini tuntakse kui eriti tugevat sõltuvust tekitavat narkootikumi. ( http://www.hot.ee/narkomaania/ )
( http://www.narko.ee/UserFiles/TextPics/site/__thumb_-3-heroiin.jpg )

4.NARKOOTILISE AINE TOIME

Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu.
Joove tekib siis, kui piisavalt suur kogus narkootilist või muud uimaainet jõuab ajju. Joobe liigi määramine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu uimasti liik ja kogus, aine manustamise viis ja aine mõjuga seotud ootused, ümbritsev keskkond ning isiksuseomadused. Toime järgi jaotatakse narkootikumid kesknärvisüsteemi mõjutavateks, vaigistavateks ja hallutsinogeenseteks aineteks . Joobeseisundi järel saabub järeljoove, mis tekib siis, kui aju taastab oma normaalset tegevust. Järeljoobe tunnused on väsimus, keskendumisraskused, agressiivsus, üldine halb enesetunne jne. Kohanemus on organismi võime kaitsta end mürgitamisreaktsiooni eest, kui narkootikumi või muud uimastit manustatakse korduvalt. Kuigi aine kogus jääb samaks, väheneb aine mõju. Narkootilise aine kasutaja aga arvab , et kannatab rohkem, ning seetõttu peab varasema mõju saamiseks annust suurendama . Võõrdumisreaktsioon ehk abstinents on seisund, mis tekib tugeva vastumõjuna narkootikumi tarvitamisest hoidumisel. Pärast narkootilise aine pikaajalist väärkasutamist narkomaan kaineneb ja see võib kesta mitu päeva, mõnikord isegi üle nädala.
Uimastisõltuvus ehk narkosõltuvus on seisund, mil inimest valdab sundsoov saavutada narkootilise aine mõjul tekkiv olek. Sõltuvuse tekkeks võib kuluda vähem või rohkem aega, see sõltub uimasti väärkasutaja intensiivsusest. Paljud muud ained, nagu mitmesugused ravimid, ravimiteks liigitavad uimastid ja tervist kahjustavad ained võivad esile kutsuda narkojoobega sarnase seisundi. (Oiseth 1999: 3)

5.NARKOOTILISE AINE MANUSTAMISE VIISID

Joobe tekitamiseks peab inimene uimastit manustama võrdlemisi suures koguses. Seda on võimalik teha mitmel moel. Väärkasutamise korral tavaliselt kasutatavad viisid on: suitsetamine või sissehingamine, veresoonde või lihasesse süstimine, allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine, nuusutamine. (Oiseth 1999: 3)

7.FÜÜSILISED KAHJUSTUSED

Uimastite kuritarvitamine võib lõppeda raske kehalise haiguse või kahjustusega. Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv. Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena.
Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe, nakatuda HIV viirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega.
Mürgitused ja infektsioonid kahjustavad siseorganeid, eelkõige maksa, neerusid, südant ja kopse. Halveneb hammaste ja igemete seisund- tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad. Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg.
Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel. (Oiseth 1999: 46)

8.PSÜÜHILISED KAHJUSTUSED

Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvel olek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund. Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomumuutused. Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulisest juhenditest. Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva. Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini . (Oiseth 1999: 46)

9.SOTSIAALNE KAHJU

Uimastite kuritarvitamise tagajärjel kaotab inimene ühiskonnas pidepunkti. Tekib eetiline lõtvus, halvemal juhul hakkab narkomaan ühiskonnas kujunenud eetikanorme eirama. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu , suhted kaasinimestega känguvad ja katkevad . Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. Eriti murelikuks teeb see noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama . (Oiseth 1999: 46)

10.JUHUSLIK VÕI PARATAMTU?

Narkomaania kõige laiemas tähenduses kui enesestimulatsiooni fenomen on paratamatu, inimhingele iseloomulik. Kes on kogenud ülimat naudingut – ekstaasi – see igatseb seda kogeda üha uuesti ning on selle nimel valmis kannatama igasugu piinu.
Narkomaania leviku ja vormid määravad nii paratamatud kui juhuslikud tegurid. Paratamatu on näiteks meie rassiline kuuluvus. Ajalooliselt on välja kujunenud eri rassidel erinev tolerants meelemürkide suhtes. Asiaadid suitsetavad rahumeeli kanepit ja oopiumi , ent ei talu alkoholi: see põhjustab raske mürgituse ja väga kiire sõltuvuse. Eurooplastega on vastupidi: viina võib juua aastaid, ilma et sõltuvust tekiks, ent opoidid ja hashis võtavad hinge kiiresti oma võimusesse. Indiaanlane närib jälle meskaliini ja kokat, põhjarahvaste iidseks mõnuallikaks on olnud punased kärbseseened. Rassiline kuuluvus seega määrab suuresti ka somaatilise vastusurve narkootilistele ainetele , millele juhuslike teguritena lisanduvad individuaalsed ja soolised iseärasused – mehed on altimad proovima, ent naistel on väiksem taluvus .
Psüühilises vastusurves on samuti juhuslikud ja paratamatud faktorid . Kui lapsed on kasvanud vähese emotsionaalse kontakti tingimustes ( sünnitusjärgne eemaldamine, lastesõimed-ja aiad, hoolimatus ) või kogenud palju negatiivseid emotsioone (vanemate jõhkrus, tülitsemine, joomarlus), kui tunnete väjendamist peetakse üldsegi sobimatuks moodsasse tehnitsistlikusse maailma, ei saa ju lastelgi tundemaailm täielikult välja areneda. Et me just sellisest ajastust tuleme, on paratamatu. Samuti on ateistlik kasvatus jätnud paljud noored ilma käitumise religioossest regulatsioonist ja religioossetest elamustest – ilmutusest ja ekstaasist.
Juhuslik on inimeste informeeritus narkootikumide toimemehhanismidest ja tagajärgedest. Kui puudub informatsioon narkootikumi hukatuslikest tagajärgedest ning tarbijad jutustavad ainult ülimast naudingust, ei saa tekkida psüühilist tõrksust.
Sotsiaalses plaanis on paratamatu, et antud ajahetkel puudub Eestis miski kandev usk või idee, mis kumuleeriks positiivseid emotsioone. Kui kümme aastat tagasi haaras vabaduseidee kõikki eestlasi ja veel enam – tervet Ida - Euroopat, siis nüüd on ühiskond parteikeste võitlusest lõhki käristatud. Kuuesaja kilomeetrises inimketis seistes kogesid inimesed sellist armastust ja ühtekuuluvust, et lubati süüa kartulikoori ja mindi palja rinnaga tankide vastu. Praegu ühtegi konsolideerivat ideed ei ole ja sestap on juhuslik, milline vaimsus mingis sotsiaalses koosluses areneb. Samas on igati loomulik et kriminaalses subkultuuris on suhtumine narkootikumidesse märksa soosivam kui intellektuaalses seltskonnas.
Kuna narkootilise aine toime seisneb meeldivate tunnete simuleerimises, on paratamatult suurem risk narkomaaniale kurvameelseil, ahistatuil, tõrjutuil – nende hulk on meie väikses riigis aga väga suur. Positiivsete emotsioonide otsimist narkootilisest kaifist ei saa tõkestada keeldude ja käskudega ega repressioonidega – need pigem süvendavad frustratsiooni , mis saab uueks ajendiks kaifi otsimisel .
Kuna meil on narkomaania uus ja huvitav, informatsiooni narkootikumi toime kohta vähe ja ka traagilist tulemit – inimvrakke, üleannustajaid ja narkokurjategijaid – vähe, on narkomaania hoogne levik praegu paratamatu. Kui kaua see kestab ja kui kaugele areneb, on juhuslik ja sõltub meist endist . Igaühest. ( http://www.estpak.ee/~sy004a/Orm/jutud/Narkomaania.ht m)

11.MIKS HAKKAVAD NOORED NARKOOTIKUME TARBIMA?

Küsimusele, miks noorukid alkoholi ja narkootikume tarbivad, ei ole lihtsat, kõikide noorukite puhul kehtivat vastust. Uimastite kuritarvitamise tingib geneetiliste eelduste , käitumismudelite, motiivide ja sotsiaalselt ning psühholoogiliselt määravate tegurite koosmõju. Narkootikume tarbitakse näiteks: uue kogemuse saamiseks, depressiooni leevendamiseks, stressi vähendamiseks, see on mõnus, sõprade, tuttavate survel , see on meelelahutus , isiklike probleemide lahendamiseks, väsimuse peletamiseks, soodustab seltskondlikku suhtlemist. ( http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/noorukid_ja_narko.html )
Eriti ohtlik on narkomaania noorte hulgas, kuna noored ei ole teadlikud selle tagajärgedest, noored pidurdavad seetõttu oma vaimselt ja füüsiliselt arengult, arstiabi võimalus on piiratud, tarbimine on tihedalt seotud suhtlemissfääriga ning on eetiliste normidega piiritlemata , hälbib isiksuse kujunemine, järglased pärivad narkomaaniast tulenevad eelsoodumused arenguhäireks. Tavaliselt tehakse esimesed pakkumiseed noortele väga soodsatel tingimustel näiteks pakutakse neile esimesed kolm korda tasuta, väiksed laenud kuni üheks kuuks 1% päevas, mõne varastava eseme eest. ( Wahl ,Eik 1998: 44).

12.UIMASTITEGA SEONDUVAD KRIMINAALVASTUTUS

Eesti kriminaalkoodeksis on mitmeid paragrahve, mis otseselt või kaudselt puudutavad narkootilisi aineid, alkoholi, nende tarvitamisest, hoidmist jne. Kui inimene paneb purjuspäi või narkouimas toime kuriteo, ei vabane ta kriminaalvastutusest, vastupidi, joobeseisundit loetakse raskendavaks asjaoluks ning karistus määratakse karmim . (KrK §12, 38).
Seaduse järgi võib karistada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku omandamise, edasisaatmise, tarvitamise või lihtsalt nende hoidmise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Kriminaalvastutusele võetakse ka juhul, kui tegu on väga väikeste kogustega. Kuid kriminaalkoodeks annab ka võimaluse vastuseta pääseda – tuleb vabatahtlikult ära anda ebaseaduslikult hangitud narkootilised ained ning pöörduda arsti poole ülevaatusele.(§210/2, §202/5).
Karistatav on ka inimese kallutamine narkootikumide kasutamisele, st kellegi narkootilise aine hankimine ja edasiandmine või isegi lihtsalt inimesele ettepaneku tegemine teatud aine tarvitamiseks, mis kutsub esile soovi aineid pruukida (KrK §202/2, § 202/2, §202/4). Kriminaalkoodeks loeb kuriteoks isikule kuuluvas ruumis seadusega keelatud tegevuse võimaldamise. Selleks võib teiste hulgas olla narkootikumide tarvitamine (KrK § 201). (Wahl, Eik 1998: 42).

13.NARKOMAANIA KAS ÜHISKONNAST TINGITUD VÕI KAASASÜNDINUD HÄLBIMUS?

Narkomaania isiklikul arvamusel ei ole kaasasündinud hälbimus, pigem on see ühiskonnast tingitud. Täpselt samamoodi on ka suitsetamine ja alkoholism ühiskonnast mõjutatud. Inimesed, kes sünnivad ei sünni narkomaanidena ja see mis edaspidi nende elus on, on nende enda teha ja ka enamus sellest on ühiskonna poolt mõjutatav. Eriti mõjutatavad on noored, kui keegi grupis näiteks suitsetab ja teist üritab kaasa haarata ja pakub ka temal seda proovida, siis pikapeale ütleb ikka noor vastuseks ja. See ei pruugi küll kõikide kohta kehtida, kuid enamus. Ükski laps ei sünni suitsetajana või alkohoolikuna. Ei saa ka väita seda, et kui ema suitsetab või isa siis on see kaasasündinud hälbimus ja laps ka sellest tulenevalt suitsetab – ei see ei pruugi üldsegi nii olla ja see kõik kehtid ka narkootikumide ja alkoholi tarvitamise kohta.

KOKKUVÕTE

Antud uurimustööd rääkis narkomaaniast, mis on narkoloogia, põhilistest kasutatavatest narkootikumidest, mida nad inimese kehale tekitavad ning ka seadused, mis on seotud narkomaaniaga, narkootikumide kasutamisega. Tutvusin lähemalt ka sellega, miks noored kasutavad või hakkavad narkootikume kasutama tänapäeva ühiskonnas, mis on need mõjutatavad tegurid. Uurimustöö andis väga palju uut informatsiooni juurde narkomaania kohta, kasulik ning väga huvitav oli seda tööd koostada.

KASUTATUD ALLIKAD

Mis on narko ? [ http://www.narko.ee/et/mis_on_narko ] 20.05.2009

Narkootikumid ja narkomaania [ http://www.hot.ee/narkomaania/ ] 20.05.2009

Oiseth, O.V. Narkootikumid ning doping- ja muud tervistkahjustavad ained Tallinn: Tehnoprint, 1999, 52 lk

Saarma, J. Narkoloogia Tallinn: Valgus, 1989, 324 lk.

Saat , H. Noorukid ja narkootikumide kuritarvitamine. Põhjused ja ohumärgid. [ http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/noorukid_ja_narko.html ]

Tammepuu, O. Narkomaania – paratamatu või juhuslik? [ http://www.estpak.ee/~sy004a/Orm/jutud/Narkomaania.ht m] 20.05.2009

Wahl, M.D, Eik, E Narko Teadmiseks õpilasele narkootikumidest, alkoholist ja tubakast Riia: Jana seta publishers&printers ltd, 1998 52 lk.

[ http://web.zone.ee/killer666/NARKOOTIKUMID_failid/image006.gif ] 20.05.2009

[ http://www.narko.ee/UserFiles/TextPics/site/kokaiin.jpg ] 20.05.2009

[ http://www.narko.ee/UserFiles/TextPics/site/__thumb_-3-heroiin.jpg ] 20.05.2009

[ http://www.postimees.ee/foto/6/9/575964533231c0ea02_3.jpg ] 20.05.2009

[ http://www.bluntbeats.com/wp-content/uploads/2007/03/ectasy.thumbnail.gif ] 20.05.2009

[ http://www.usdoj.gov/dea/images_lsd.html ] 20.05.2009
14