Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õpiteooriate võrdlev ülevaade (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ma näen narratiivi?
  • Mida ma tähendus minu õppija ma olen?
  • Kuidas ma õpieesmärgid?
  • Mis on õige 3Kas ma loon mõistan maailma?
  • Mis vale seoseid?
  • Mida see ma mõistan ära ja 5 saan kasutan?
  • Milline ma emotsioonidega?

Õpiteooriate võrdlev ülevaade
Õpiteooriate võrdluse alus
Eksistentsiaalne õpiteooria
Narratiivne
õpiteooria

Transformatiivne õpiteooria
Enesejuhitud õpiteooria
inimkäsitus ehk millisele inimese määratlusele õpiteoorias tuginetakse
Iseendaks kujunemise protsess
Õppija otsib vastuseid sotsiaalsetele subjektidele eksistentsiaalse tähendusega küsimustele
Kui sotsiaalne subjekt / õppija
Oluline on olla interaktsioonis ümbritseva sotsiaal-kultuurilise keskkonnaga,
mille kaudu toimub õppimine ning seeläbi inimese mina areng
Identiteedi loomine isiklike lugude põhjal
Mõistes iseenaast ning ehitades ümber oma narratiive, saavad võimalikuks muutused isiksuse tasandil
Mõistmine- seoste välja toomine
Arusaam elukäikudest, kogemused
rõhub õppimisel väga palju kogemustele - motivaator. DD
Oluline on inimese mõtestatud
arusaam endast/õppijana
Takistustest ülesaamine (mis segavad õppimist, enese arengut)
Kriitiline reflektsoon- ümberhindamine
Protsessi käigus muutuvad inimese arusaamad ja nägemused endast kui õppijast
Võimalik saavutada autonoomne mõtlemine DD
Pidev eneseanalüüs (eba)õnnestumistest D
Refleksioon
õppija selgitab välja oma õpivajadused, seab õpieesmärgid, leiab vajaminevad ressursid , valib õpistrateegiad ja hindab oma õpitulemust D
inimene on saavutanud teatud taseme oma intellektuaalses, sotsiaalses ning vaimses arengus D
Oluline on enesemotivatsioon, sest selleta õppimist ei toimu
teooriad, millele õpiteooria tugineb
Humanistlik
Konstruktivistlik
Humanistlik
kuidas õpiteoorias määratletakse õppimist (õppimine on....)
Õppimine on iseendaks kujunemise protsess
Õppimine on tähenduse loomine
Õppimine on vahend, mille abil avada identiteet.
Õppimine on erinevate lugude kuulamine , ära tundmine , seoste loomine,nende mõistmine ja kogemuste hindamine
Õppimine on protsess, mille käigus teadvustatakse, tõlgendatakse nii õppimise sisu kui ka terviklikku kogemust.
Õppimine on inimese arusaamade muutumine ja nägemus endast kui õppijast
Õppimine on eelkõige tunnetuslik protsess
Transformatiivne õppimine võimaldab sügava arusaamise kujunemist
Õppimine on protsess, kus õppija iseseisvalt või teiste abiga selgitab välja oma õpivajadused, seab õpieesmärgid, leiab õppimiseks vajaminevad materiaalsed – ja inimressursid, valib vajalikud õpistrateegiad ja hindab oma õpitulemust (Knowles 1975)
Küsimused lähtuvalt teooriast
1)Kes ma olen?
2)Mida ma tahan?
3)Mida ma suudan?
4)Mis on õige, mis vale?
5)Mida see tähendab?
1)Millisena näen narratiivi?
2)On lool tähendus minu jaoks?
3)Kas ma loon seoseid? 4)Mida ma mõistan mõistes lugu?
5)Milline ma olen?
1)Millised on minu teadmised?
2)Missugune õppija ma olen?
3)Kuidas ma mõistan maailma?
4)Kas ma tunnen ära ja 5) saan hakkama emotsioonidega?
1)Millised on minu õpivajadused?
2)Missugused minu õpieesmärgid?
3)Millist õpi-strateegiat ma kasutan ?
4)Milline on õpi-tulemus?
5)Kust leian õpimotivatsiooni?
õppija rollid selle teooria aspektist
Õppija roll on tähenduste loomine, seoste mõistmine.
Enesemoodusta-mine subjektiks ühiskonnas.
Õppija rollideks on lugude kuulamine, rääkimine, vastuvõtmine.
Õppija roll on tõlgendada tõlgendusraame (teadmisi, emots.,hoiakuid) ja õppimise sisu.
Olla kriitiline kõigi ja kõige suhtes.
Õppija roll on olla iseenda juht.
Iseseisev õppimisel ja millegi uue kogemisel.
koolitaja võimalused õppimise toetamiseks selle teooria aspektist
Diskussioon teemal „Kes ma olen?“
-Suunab reflekteerima
Näitemäng „Mina vs sotsiaal-kultuuriline ühiskond“
Koolitatavad räägivad teineteisele endale tähendulikke lugusid, kuulajad loovad seoseid, märkavad uute kogemuste tekkimist
Koolitaja loob rühmas väitluse ning koolitavad väitlevad jäädes “emotsionaalselt intelligentseks“
Koolitaja loob takistusraja, mille peab läbima ( luues paralleele õppe takistustega)
Dialoogiline kuulamine
Koolitaja loob õpisituatsiooni, koolitatav juhib ise õppimise protsessi.
Koolitaja loob ülesande, mille täitmiseks tuleb leida rühma seast ressurss, mida kasutada.
esindajad
P. Jarvis
M.C. Clark, M. Rossiter
J. Mezirow
Sharan B. Merriam
Allikad:
Clark, M. C., Rossiter, M. (2008). Narrative Learning in Adulthood. New Directions for Adult and Contiuning Education, 119, 61-90.
Mezirow, J. (2009). An overwiev on transformative learning. In K. Ileeris (Ed.). Contemporary theories of learning. Oxon:Routledge, 90-105.
Jarvis, P. (2009). Learning to be a person in society. In K. Illeris (Ed.). Contemporary theories of learning. Oxon: Routledge, 21-34.
Õpiteooriate võrdlev ülevaade #1 Õpiteooriate võrdlev ülevaade #2 Õpiteooriate võrdlev ülevaade #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor flippancy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

Käitumine ja etikett
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused
Arengupsühholoogia
28
docx

Arengupsühholoogia

Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 ­ väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sün

Arengupsühholoogia
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
Eesti keel ja kirjandus
60
pdf

Eesti keel ja kirjandus

Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune

Kirjandus
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

ümbritsevas maailmas toime tulla. Samas on oluline ka see, et lastest kujuneksid inimesed, kes suudavad teha ühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ja vastutustundlikke otsuseid, mida saab omakorda toetada eakohane tegevus lasteaias. (Timoštšuk 2010, 57, 185). Bakalaureusetöö käesolevas osas tuuakse välja pikemad jätkusuutlikkuse, kogukonna ning ökoküla mõiste selgitused, jätkusuutliku eluviisi vajaduse põhjendus, ülevaade ökokülade liikumisest ja nende lasteaedadest ning jätkusuutlikkuse õpetamise metoodika pedagoogilised lähtekohad. 1.1 Vajadus jätkusuutliku eluviisi järele ja lahendused Igal aastal tekib Eestis ühe elaniku kohta 300–400 kilo olmejäätmeid. See on umbes 1 kg päevas. Keskmiselt kasutab üks inimene aastas ära ligi 300 kilekotti ning Euroopas toodetakse aastas kokku üle 50 miljoni tonni plastikuid aastas (Keskkonnaministeerium, 2005).

Eelkoolipedagoogika
Õpiraskuste psühholoogia
78
doc

Õpiraskuste psühholoogia

Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968.  National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which

Eripedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun